Täna on meie tõlkijate saates jällegi külaliseks välismaalane Juhani Salokannel. Aga mul on väga raske öelda teie kohta, et te olete välismaalane, te elate Eestis, te töötate siin, te olete väga kursis eesti kultuuriga, olete palju tõlkinud eesti kirjandust. Kas te tunnete ennast välismaalasena siin Eestis? No ausalt öeldes tunnen küll sellepärast, et siis mina elan siin alles selle aasta algusest peale, nõnda et siis kas see on nüüd koos nädala, kui mina siin Tallinna inimesena ümber käenja, nõndamoodi, aga, aga igatahes Eesti kultuur on olnud minul, minul hetkel tuttav 30 aastat vist nõndamoodi, aga, aga muidugi minu suhe on arunud valdavalt kirjanduslik, nõnda et siis need siis selle igapäevaeluga saan alles nüüd tuttavaks ja see ongi väga huvitav asi. Ja kujutava kunsti ja muusikaga. Raudteekultuurid oleme jälginud, aga nagu öeldud, siis ongi, et siis kui õhtul lähed kontserdisse, kui tahad, täitsa spontaanselt või käib läbi mingisuguses galeriis, kui kui kohale satud, siis see ongi väga huvitav ja usun küll, et siis minu arusaamine eesti toorest läheb kiiresti sügavamaks, kui, kui see nüüd on olnud. No meie kirjandusringkondades te olete võrdlemisi tuttav inimene, aga aga ikkagi, ma palun tutvustage ennast oma haridusteed. Alates siis nüüdsest ajast ongi, et siis mina teda siis saame instituuti juhatajana ja kavatsen olla kolm aastat siin Tallinnas need siis seda meie Toort eestlastele tutvustamas. Aga siis möödunud aastal sain 50 aastat täis, nõnda et siis ma olen näit nagu soome keeles õeldakse suuria ige, lookia nad meiega kõige suuremad massilisemad põlvkonnad jojo sündisid pärast sõja ajal ja nõndamoodi. Oled sa oma keelt ka nõndamoodi ja pärast seda ma olen töötanud kirjandusaladel. Õpetamist on olnud vähe, aga siis ma olen töötanud kirjestajana, kirjandus, liku, ajakirja, meie oma loomingu ehk Barnassomimise, ajakirja päädoime, Taijana, tõlkijana, kirjanikuna ja nõnda edasi ja siis näiteks viimased kaheksa aastat töötasin vabakutselise kirjanikuna, jahtel. No te olete kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, toimetaja, mida te peate peamiseks oma tegevuses, mis on üsna laiali läinud. No minu meelest olekski tähtis see, et siis et siis kirjeldus ei tohiks olla siis ala mille sees spetsialiseerutakse nii palju, et siis teisi spetsalasid nendest aru saadaks, ma tahaksin küll, et siis meie kirjanikud, kriidikud ja nõndamoodi teeksid seda, seda töödana laialdase haruga ja võtta ka ja nõnda maade ise ala seda tahtnud teha ja kaks asja muidugi, et siis noh, eks nad ülikooliaastatele ole väga tähtsas selles mõttes, et sina seda ringkonda ja sõpruskonda siis leiad sealt ja nõndamoodi. Aga siis teine väga tähtis ja oluline asi mulle laudse, kirjastuse töö, nõnda et siis oli selline noh, teine kõrgkool minu jaoks see, et siis kuidas kirjastuse toimetaja missugune lähenemine või või nõnda temalasele kirjandusliku tekstiga, see on väga-väga tähtis ja oluline, minu meelest siis selline klaus Reiling nagu inglased ütlevad, või see, et sina seda teksti väga ligidalt loed ja sisse Ellod sellesse kriitilises mõttes. Siis ongi see kõige tähtsam ja eks ongi nõnda, et siis see määratlus, mida, mida enesest võiksin kasutada, see vist ongi mingi taoline, siis mahlaksi tahaksin uhkusega kutsuda, nimetada ennast professionaalseks lugejaks. Sellepärast, et siis see lugemise oskus, see joon, põhi siis ka selle töölemis ma tõlkijana olen teinud ja eks ka sillad, kirjanikud, oleka. Aga kuidas teil tekkisid sidemed Eestiga, te ütlesite, et, et need on kestnud juba umbes 30 aastat. Nõnda siis minu isa oli estofiil, kes juba eesti ajal käis seeni ja, ja kuna ta leia raiewakale inspektor ta tundis huvi Eesti koolisüsteemi vastu ja, ja esitles seda Soomes, sellepärast tema arvates see oli kaasaegsem. Kui oli tollane süsteem Soomes ei olegi sellepärast et siis seda kooliuuendust, mis meil pärastsõjaaegsel ajal tehti kuuendatelkümnendatel aastatel siis siis Eestis juba oli siis eesti ajal olemas ja nõnda, et siis noh, algusest peale on lapsepõlvest peale nii noh, väike poiss, kui ma alesid, mäletan küll, et siis Eesti oli meil see maa, millest räägid ja, ja, ja need Eesti raamatuid oleme Koiusse nõndamoodi minu isa hea sõpra Johannes Käisi, kõik nad kooli raamatut ja sellised oli ja mina väiksest peast lehitsesin neid ja Eesti kohale laste töid ja muidugi on selge, et siis kuna hakkad suureks saama, siis oma suhe peab olema oma ja nõnda ja siis oligi see, et siis kui ma ülikooliaastat, et siin Eestimaal käies leidsin selle moodsa eesti kirjanduse ja moodsa kunsti ja moodsa ja väga lääneliku mõtlemisviisi see vist lahendaski seda, et siis Eesti tõsiselt ja isiklikult hakkas mind huvitama. Aga kus teie eesti keel on pärit, kas juba kodust? Eesti keel ei ole pärit kodust, pean tunnistama ka, et eesti keel ei ole päri Eevaneenivaar meil meie koolsa eesti keele õpetaja loengute ajad, sellepärast et siis maleva käo laisk. Kui inimene läheb siis Helsingi Ülikooli sedasama keelt õppima, sealt olevat naad täiesti keelekursused ja nõndamoodi ja seda ma olen väge passiivne ja nõndamoodi, aga see isiklik huvi, kes noh, paar aastat hiljem ongi nõnda, et siis eesti keel on minu arust taoline na kokku Tamai, eriti kunagi ei ole siis siis saanud head õpetust, ei ole elatanud seda tahtnud nõndamoodi praktiseerida, eks manitseda, proovi saada selgeks, et siis, et siis oleks korralik eesti keel, mis oleks ka siis sooline, sellepärast et siis kogu minu hoiak on olnud seda, et siis eesti keele, eesti kirjanduse, kuidas seda Soomäkijade ümber teha ja nats stiililiselt küsimused siis Eestist Soome pidi. Aga on teile valmistunud ka raskusi see, et keeled on lähedased. Hankimisel on muidugi, on täitsa selge, et siis seal on kaheliiki raskusi. Esimene see keelte lähedus, see on täis selliseid lõkse vôib ropp leeme, mis ei ole kerged, vaid vastupidi, nad nad on väga rasked ja teine on muidugi see, et siis ei ole küsimus ainult siis näiteks sõnadest ja nendest teisi ligilähedasest sõnadest, vaid siis peamine muidugi siis see siis keel on ikka osakond, tooriase kultuurne kontekst. See on erinev muidugi sellepärast, et meie ajalugu meie ühiskonda ei ole sarnane. Ja, ja seal, eks, eks neid raskusi olegi piisavalt. Tõlkijana, kas teie pooldate niisugust vabamat tõlget või olete peate tekstist võrdlemisi kinni? Siis hakkasin küll, et siis mina pean kinni, aga täpsest tõlkimisest ja nõndamoodi meil on saamas oma erinevaid koolkondi stiile ja näiteks siis muidugi vanasti seda tehti väga vaba, siis tuli selline täpsuse idee mooduge ja nõndamoodi jaga siis, kui näiteks tõlgitakse mingisugust tänapäeva Ameerika kirjandus, mis tegeleb Slangiga ja noorte inimeste narkarite Pets keele pruukidega, mis mees on otse tänavapeod võetud, siis seda on võimatu soome keelde ümber teha täpsena nõnda et siis see peab olema siis väga vaba ja peamine muidugi oleks siis tunnetus või, või taoline asi. Teiselt poolt ma usuksin küll, et siis on olnud, ma olen tõlkinud kirjanikke, kelle tõlkimine on võimaldanud küll seda, et seda teeks täpsejad uuematest töödest. Nimelt Tõnu Õnnepalu, minu meelest on siis selle tüüpi autoreid siis, kuigi tema on väga eestilikku inimene, igatahes siis. Nõnda et eks seesama kaasaegne nostele ideaal, itaallane on Meile saamas olemas ka nõnda, et siis seda on võimalik transformeerida nagu samas süsteemis, nagu, nagu on ka Soomes valmis olemas, aga teine kirjanik, keda ma palju olen tõlkinud Jaan Kross, kes on tohutu raske, sellepärast et siis tema, tema laused, joon väga pikad ja keerulised ja teie teate ise ka seda, et siis kuna ta mängib nagu, nagu saksa keele mõjuga ja kuna ta teeb üht-teist teist, raske ja, ja nõnda aga aga seda krossid, olen ikka püüdnud teha väga täpselt nõnda, et siis siis nad krossi hiiglapikat lause, et ma tahan ikka teha nahkpunktist punktini, nõnda et, et siis seda, seda tema rütmid. Tahaksin soome keelde ka vahetada. No seda te oletegi vist kõige rohkem, tõlkinud vähemalt kas neli või viis raamatut juba. No nüüd on kuues juba kirjastuses nende Mesmeri ring. Mullu aastal ilmunud romaan peaks ilmuma soome keeles, need aprillis ja, ja räägime kirjastusega seal, just, et siis kas oleks võimalik, et meister ise oleks kohal, selg on, see raamat avaldatakse. No siis olete tõlkinud veel Jaan Kaplinski Viivi Luike, Viivi Luige ajaloo ilu. Ja siis Emil toodet, nagu te juba mainisite, tuli Tõnu Õnnepalu. No kui need võtta? Jah, Ülo Tuuliku sõja jalus on ka. Kes nendest kirjanikest teile siiski? Kuna te olete ka ise kirjanik, telekõige lähedasem, on. Seda on raske öelda, sellepärast et siis usuksin küll, et siis nagu kirjanik, kuna minu oma oma stiili ja Jaan Krossi stiil on väga erinevad, aga seal see huvi ongi nimelt selles, et siis Jaan Krossi iseloom ja stiil ja kõik tema seal kaugel sellest minu oma oma stiilist ja mõtlemisviisist ja temperamendi eest, aga see, see köitab, see võlub ja seda tahad teha ja ka vist sealt tuleb see, see nagu ma ütlesin, siis ma olen, tunnen ennast professionaalse lugejana, sellepärast et ma olen aastaid töötanud kirjastustes ja ajakirjanduses ja nõndamoodi, et eks see, eks see krossi tõlkimina, seda, et sa kui professionaal teed seda soome keelde ja nõndamoodi, aga siis on muidugi selge, et siis oma põlvkonna või täitsa selge jooned siis nagu Jaan Kaplinski on siis selline mees, kelle lause on väga loomulik minu suust Tuulasse mõtetest tulles ka ja nõndamoodi ja, ja minu meelest küll. Tõnu Õnnepalu lüürilisus ka väga meeldiv, üks kirjanik, kes on hea kaaslane ja võib-olla sellest sõltuvalt ka ligidal stiililiselt ja, ja tema keele poolest ta on olnud Jaak Jõerood, kes nüüdselt ei nii palju alla kirjutanud, aga, aga tema tööd on ikka mind küll küll maantundunud huvi ja, ja siis mingisugust sugulust sarnasust, et siis nõnda see mene teeb, et siis, et siis ligintone on, on hea, aga siis ka vastupidine. Loomulik asi minu meelest. Pakub huvi, te olete ühes intervjuus toonud ka ühe paralleeli Eesti ja Soome Kirjanduse, sest et näiteks hunt ja Saarikoski No tähendab minu meelest ilmtingimata ja siis nad kirjanduslikud neid voolusid võib, taolisi asju on raske määratleda ja koheseid mõjutusi on raske minna ütlema, aga ilmtingimata nõnda, et siis kui me mõtleme Pentti Saarikoski, temal oli selline proosaaeg kuuendatel kümnendatel, ta kirjutas. Kui paar proosaraamatut Tsiivsed vabasti voolavat praasad ja, ja kui mõtleme eriti seda Mati Undi tühiranda seal on selge see põhikujundus, aga igatahes siis midagi sarnast saab küll, on olemas ja ja see üldse nagu ütlesin, et siis, et siis eesti moodne koost Eestis. No olgu see kujutava kunsti piirides või kirjanduses, seal on sarnane asi, võib-olla siis Saaside üldist, said Claysti, aga, aga soomlane seda küll tajub ja siis teab ka, et siis ka kuuendatel kümnendatel see noor noor Eesti põlvkond, see, see oli, mitte sovjetlik, võid, euroopalik. Aga mis te arvate, missuguseid uusi momente on need eesti kirjanduse teosed, mida te olete tõlkinud toonud ka soome kirjandusellu, mis sealt on varem puudunud, on midagi niisugust olnud? No kui ei olnud siis eest ja sellepärast, et siis kui Eesti oli ma, mida ei olnud ja nõnda maad ei ole mingisugune näoga leedu osavo taoline asi ja, ja seda, seda ainult ilmateadetest saame, raadios oli vanasti, et siis mingisugune tuul tuleb. Jah, see oli ainuke ühendus, milles maalt ja maadest räägiti Kurlek loogid, ainult nendele oli lubatud seda sõna kasutada. Siis eks muidugi, selge, et siis kirjandus oli see esimene vahend, millega siis kontakti jälle tekkis Eesti ja Soome vahele ja, ja seal see on väga tähtis asi ja, ja selles mõttes, et siis eesti keri nokut, ühesõnaga. Ta on olnud eestlase esindajad Soomest, siis ei ole see tähtis asi. Aga minu meelest see lokkaks võimalik, kui viisi muidugi lugeda saada ja siis me meie lugema seda kirjandust nagu rahvuslikus meeles või et siis ma puht esteetilise meelasid ise osaks on küll, et siis mulle väga tähtis esteetiline aspekt siin aga, aga siis mõõdukesi meile oli siis kõik kirjanikud mida alates seitsmekümnendatel Katrin nad olid nagu, nagu väikesed sinimustvalged lipud, mis poolsalaja lehvisid seal, meie saame iseteadvuses. Ja meil on viimasel ajal palju räägitud kirjaniku seisundi muutumisest ühiskonnas just viimastel aastatel, aga missugune on on kirjaniku seisund Soome ühiskonnas praegu? Üldse on olnud nõnda, et siis mäletan seda, et siis kui kuskil kas või 30 aastat tagasi hakkasin täiesti vastu huvi tundma, siis, siis oli ilmselge, et siis kirjaniku seis oli, oli kõrgem kui Soomes ja seal oli midagi väga pühalikku, vōi, väärikat ja nõnda maad ja vist kahes mõttes muidugi, et siis noh nagu Leedus ilutses siis kirjanik oli selline inimhinge insener voi oi, kuidas seda ja ta oli, ta oli noomen NATO liige igatahes siis seda võib kergesti aimatav ka siis selles liitub midagi teist ka ja see oli Joosis Eesti. Noh, vana vana, see haritlaskonna ase ja, ja see austus, mida, mida Harlase kirjanike vastu trumpi siin maal nõnda maad ja ja vist ka siis väga minu meelest õnnestunud läbi viidud kaks ekraan, nõnda et siis inimene, sa, suutes olla selles arvutisüsteemis sees olla oma, säilitada oma hääle ja nõndamoodi. Nõnda siis ilmtingimata oli nõnda, et siis näiteks minu Norras peast kirjanike positsioonis oli mingisugune kriis, nõnda siis nose radikalism möllas kirjanik hunnikut ise tahtsid tuua seda seda oma asendid saatko tornide alt alla või nõnda öelda ja siis siis seal paljukesi asju siis teisi olnud see noh, Ameerika ajaviiteline kultuur see mõjutas noh, väga halvasti meie kõrgkultuuri asemele ja nõnda edasi. Aga siis igatahes Jonaudena nüüd siis sellel aastal sellel päeval jällegi on muidugi selge, et siis see eesti kirjanik seisundi noh, langus, kui kui seda sõna siis nüüd kasutada. Selge, arusaadav minule siis kui soomlasena kapitalismi ma inimesena ja nõnda maade väga-väga arusaadav, aga siis need, ma olen teiselt poolt järgi, nii ei näe seda, et siis kui kui Eesti kirjanikud oskavad säilitada seda oma positsiooni ja see sõltub mooduge siis tööst, mida sa teed ja kuidas oma töösse suhtuti nõndamoodi, et siis see kriis, mis teel ilmtingimata siin oli, siis noh, minu meelest seda on väga positiivselt oskatud lahendada, eriti siis abirahasüsteemi loomisega ja nõnda edasi. Ja, ja seda on olnud väga-väga oluline järgida ja siis ka Soomes meelasis muudatusi tekkinud selles suhtes ja ja, ja nüüd siis meil olnud noor põlvkond, kes, kes noh, ühesõnaga kirjutab nõnda häid raamatuid, et siis eks, kirjaniku ühiskondlik seis või, või positsioon, see, see on stabiliseerunud, me ka ja nõnda mad eriti tahaks rõhutada seda, et siis meie tõlkijad Oma oma liidu kaudu võib-olla ja puhtprofessionaalselt nad on seda oma seisukorda saanud tõsiselt võetavamaks ja paremaks teha mitmes mõttes, et siis, et siis inimesed üldse hakkavad saama saamas, tajuma ja siis tõlkija töö on kunstiline töö ka ja, ja seal on oma osatähtsus ja oma väärtus küll olemas. Ja teie loomingust me ei jõua eriti pikalt rääkida, aga ma mõtlen, et et peatume sellel raamatul, mis on tõlgitud eesti keelde ja ilmunud Loomingu raamatukogus 94. aastal, see on teie romaan päästja ja see on Eesti vabadussõjast. Kuidas teil tekkis mõte hakata niisugust romaani kirjutama? Alegi eksperiment nõnda, et siis nagu nagu öeldakse, et siis noh, näiteks Stanley konstid maalikunstis, kui seda, seda tehakse õli Travidega seda üht tööd muid maalida mitu aastat ja, ja kunagi ei tea, et siis kuidas see on vormiks saanud. Aga siis meil on teises ja koostöö koostati aastal tootmist ja taolist, noh, räägime edasimaale 16, et siis see laami loome, kes on nagu näha ja ja osakesi need siis see on, see on selline selline protsess, mis mees oligi siis see peamine seemia ja võib-olla siis mingisugune eksperiment ka nõnda et siis et siis noh, on täitsa selge, et siis keegi soomlane minu eas eriti siis ei ei oleks suutnud uskuda, siis kunagi tuleks aeg, et siis Soomes tasuks kirjutada selle ta taevasest ainest, eks romaan, see taba, see juhtus üheksani kümmend, üks aastal vestma seda vähemaks ja avaldusi ja, ja see oli ju ju tähest tähendusrikas aasta rändajad, siis, eks eksperiment Salamatki nagu, et siis noh, mina ise margiale siis selline laboratooriumi klaas, kuhu kallatakse see mõlleva ajastu, kõik see, see asi seal ja nõndamoodi, et siis Kiiresti mõne kuu Ayala kirjutatud, see oli siin tähtis puha subjektiivselt ja nõnda maade ja, ja ma mõtlesin seda, et siis kas ma selle teemaga jää siis noh, oma põlvkonna nimeks, eks ma jäägi nõndamoodi, et siis seal on see, see on ka eksperiment selles, et siis kuidas seda noh, soome nüüdiskirjanduse. Ma oskasin olevat täitsa tavaline keskmine kirjanik soomlased siis, kuidas moodne soome inimene suudab sellesse selle teemaga taolise teemaga? Teha seda aga teiselt poolt ka nõnda, et siis, et siis ajalooline Uurisin edasi ja seda sedasama vabatahtlikute osa selles selles Eesti vabadussõjas ja ja seal on siis noh, võiks öelda muidugi, et seal oleks kaks kihti selles romaanis ajalooliselt see on noh, täpne ja kirjatapja põhi põhineb faktidele, nagu nagu ajalooline romaan ikka. Aga see ei ole see peamine asi, peamine on pist ka siis selline saame, saame inimese noh, read keering sellesse, et siis tuleb ajaloost esile ajastuid, millest ei ole, aastakümnete puhul räägiti. On see omamoodi illusioonide purunemise Luman. No see on seda muidugi sellepärast, et siis et siis meie soomlastest sõja käik sinna Eestimaa-alasse, see tähendas faktiliselt mitmele noorele inimesele seda meeleolu ei olnud meie oma vabadussõjas järgmisel aastast aasta tuuti Eestit vaba vabastama ja, ja nõnda aga, aga seal idealism ja realism põrkasid küll kokku ja nõnda ja, ja, ja on näha dokumentidest ka. Et siis kuigi asi oli tähtis nõndamoodi inimese elus käib nii et, et see naad illusioon, et ikkagi purustavat ja seda oli näha selles Soome tuhienboigiel nende nende Soya, nende nende kogemuses kogemustes küll piisavalt Aga rääkige veel oma viimaste aegade tõlgetest ja tegemistest. No nendest ma taas tahaksin küll ei võta kaks, kaks mitte ilukirjanduslikku tööd, mis seal oli väga huvitav, noh siis kõige uuem mood ei ole, siis ma tegi jällegi sellest kirjandusliku toimetajatööd, nõnda et siis ma toimetingaks laialdast esse valimikku soome kirjandusest maailmakirjandusest ka, nõnda et siis kirjoyan kirja raamatute raamat oli paks, ligi 700 lehekülge ja oli seal, kus soome kirjanikud ja, ja, ja. Kirjandusteadlased kirjutasid maailmakirjandusest alatest hiilgamisest peale noh, Eesti abiga nimelt Jaan Kaplinski kirjutas hiilgamisest nimelt. Aga siia teine teine kirjoien, Suomi raamatute saame kirjeldas Soome klassikat meie tänase tänaste inimeste pilgu läbi ja, ja nõnda edasi ja see oli ka ulatuslik raamat, nende siis see toimetamine, see asi on ikka mul olnud olemas siin ja, ja see on mulle tähtis muidugi. Aga siis nad kaks eesti teost, nad oli Lennart Meri, Juhan Maiste omad ja, ja muidugi siis küsimus on, võib-olla seda suudaksin esseistikat nõndamoodi, et siis laialdaselt mõttes ja alustan Merist nõnda et siis tõlkisin mullu Lennart Meri kõnede kogumikku. Tulen maasta, jonka nimi on Viro, tulen maast, kelle nimi on Eesti. Menukas tähtis raamat Soomas. Mõnes mõttes tehti nõnda, et siis, et siis Piret Saluri oli toimetaja, kes tegi seda, seda kõnede valikut seal mina, mina seda tõlkisin ja seda tööd tehes siis veendusin sellest, et siis kui hiilgava sõnameister teie president ka presidenti rollis on nende, nõnda et siis mina, tal oli väga-väga kõrge tasemega tööd, nad tema, tema kõned, aga teine raamat, mis oli, oli väga tähtis ka ja täitsa teise teemaga, see oli Juhan Maiste raamat linnas Kreiviel krahvide lossides. Ja see tutvustas Eesti mõisaelu ja mõisakuu Thori asemele soomlastele. Nimelt siis meie jaoks kirjutatuna Juhan Maiste, jõuan professor, kes seda asja läbini tunnebam, sellest eestlastele palju kirjutanud, aga, aga seda raamatut kirjastus odava tellis otsekohalt Soome. Oli nagu, nagu loodeti, see oli, see oli hea ja, ja siis oli seda raamatut tõlkimas ja koguse arhitekt tuur oma terminoloogiaga ajalooga ja nõnda maades ja oli väga tähtis ja kõige tähtsam selles raamatule, seal oli see, et siis kui osavad professor Juhan Maiste lülitas seda arhitektuuri ajalugu kogu Euroopa vaimse ajalooga, nõnda et siis seal on, seal on kultuur seal on ajalugu ja, ja suured, sellised arengutrendid olemas ka, nõnda et siis nad Lennart Meri ja Juhan Maiste raamatut olid väga huvitavat essistlikuted. Tõlkija vaatepunktist ka.