Tere õhtust, Pärnumaa aastavahetuse uudistega on eetris Johan virikus. Aasta lõpus vaadatakse tagasi, analüüsitakse tehtut ning heidetakse pilk tulevikku. Milline oli siis aasta 1996 Pärnumaal maavanem Toomas Kivimägi? Vägagi raske aasta. Aga samas võib nüüd aasta lõpul ka öelda, et küllaltki edukas aasta ma ei tea, kas see peabki niimoodi olema, et selleks, et olla edukas, peab olema raske, aga vähemalt see aasta sellisena välja kukkus üldse vaadata tagasi lõppevad sel aastal, siis esmalt meenub ikkagi Pärnu kui suvepealinn. Ja seda on mõnel pool isegi ka kritiseeritud ka meie Pärnu enda ajakirjanduses. Kuid mina seda kriitikat tegelikult teps mitte ei jaga maa, pigem tahan tõesti tõsta esile neid inimesi, kes Pärnu kui suvepealinna idee välja tõid, kes selle realiseerisid. Ma olen öelnud seda, et Pärnu kui suvepealinn on parim Pärnut tutvustav ja reklaamiidee aastal 1996 kindlasti tänu selle oli rohkem tegemisi meie linnale, rahval kindlasti rohkem võimalusi külastada kultuuri-spordi- ja kõikvõimalikke teisi üritusi meie külalistel. Nii et see ongi just see tegelikult, millele Pärnumaa pretendeerib. Ja sellepärast, Ma kindlalt tahan seda meenutada. See üritus Pärnu kui suvepealinn on nüüd arenenud edasi. Pärnu kui turismipealik. Ja see oli juba sellele jätk, alles hiljuti oli konverents rannahotellis Pärnu turismiarenduskorraldas selle ja tõesti, kui suvepealinnast me saame rääkida kolme neljaga jooksul, siis turismipealinn võiks juba olla natukene pikem ja miks mitte läbi aasta, sellepärast et kuigi see kõige kuumem turismiperiood on kindlasti suveperiood ja selleks ka jääb edaspidi, aga ma arvan, et meie jaoks on väga tähtis ja meie hotellide kogu turisminduse jaoks ja ka linna ja maakonna jaoks turismindus oleks siiski aastarinne ka talveperioodil, ma usun, on Pärnumaal pakkuda palju huvitavat ja meeldivat. Ja selles mõttes selle idee edasiarendusturismipealinna näol on täiesti tore ja vahva näide ühest sellest tulemist tulenevalt pärast kui suvepealinnast, miks mitte ei võiks olla näiteks Pärnu ühel aastal ka Eestimaa kultuuripealinn, sellepärast et Pärnus kultuuriinimesi, aga väljapaistvalt kultuuriinimesi on päris piisavalt ja kui nende tegemised kõik kokku köita, siis ma kujutan ette, et selle tiitli võiks päris kenasti ka välja vedada. Aga see on asi, mida kindlasti ei ole võimalik teha üleöö seda omaette valmistada. Seda juhtu võib-olla veel järgmisel aastal, aga miks mitte võib-olla aastal 1009 98. Aga Pärnus on ju tehtud ju palju ettevalmistusi selleks, et Pärnu tõesti muutuks turismi pealinnaks. Ma kordan veelkord turismi pealinnaks, sest on olemas ju ka konverentsiturism, on olemas raviturism ja, ja selles liinis on pärnakad ja pärnu linn väga palju juba teinud. Ja tõesti noh, võib-olla ei saa kunagi kindlasti Pärnu konkureerima absoluutnumbrites näiteks Tallinnaga kus tõesti käib väga palju turiste, aga võib-olla selle omapära ja, ja turistide jaoks mõeldud tegevuse laiema spektriga. Ma kujutan ette, et see on see nišš, millega tegelikult Pärnumaa võiks olla atraktiivne ja tõesti sellist omapärast turistidele, mida võib-olla nad ei saa Tallinnas või kuskil mujal Euroopa suuremates pealinnades, nii et kindlasti selle nimel on palju tehtud ja mul on tõesti väga hea meel ja tahan öelda tänusõnad meie hotelliomanikele, hotellid, tööandjatele ma leian, et see pilt on kvalitatiivselt muutunud. Vahel on öeldud seda, et võib-olla ei peagi olema alati neljatärnihotell võib olla ka kahe või kolme tärni hotell. Aga kui see turist, kui see klient tunnetab, et temasse suhtutakse väga suured tähelepanuga iga hetk ollakse talle valmis abi osutama, ollakse väga lahke tema suhtes, ma usun, et see on isegi vahel palju tähtsam pool, kui, kui see väga selline kõrge kvaliteet, tehniline tase kas siis ruumi ehitusliku poole või millegi muu näol, nii et just nimelt suhtumine inimesesse. Ma arvan, et see on kõige tähtsam, kõige kesksem. Loomulikult ei ole me siin veel saavutanud vajalikku taset, neil on siin arenguruumi tegelikult veel küll ja küll. Eestlane on natukene selline kinnise iseloomuga ja veidi konservatiivne, enesesse tõmbunud. Ta ei ole nii avatud, aga ma usun, et ka sellel lõppeval aastal selles suhtes, et me oleksime avad tuva maad, et me oleksime tähelepanelikumad oma külaliste ja meie endi inimeste suhtes. Ma usun, et selles suhtes sel aastal me siiski suure sammu edasi tegime. Rääkides Pärnu linna ja maakonna arengust tahame tingimata rääkima ka Pärnu sadama arengust. Ega siin on nii mõndagi toimunud. Kas lõppkokkuvõttes on ikkagi määra ühe riigi mitte ainult majanduse, vaid ka sotsiaal ja kultuurielutaseme näitajaks ikkagi see, kui edukas on ettevõtlus? Ja tõesti mulle väga imponeeris ajalehes Äripäev toodud keskmiste palkade võrdlus erinevate maakondade vahel ja Pärnu maakond oli selles edetabelis minu jaoks väga auväärsel kohal, teisel kohal. Ma arvan, et esimest kohta lihtsalt ei olegi võimalik kasutada, aga ma arvan, et võib-olla seda vahet Tallinnaga ja Harjumaaga vähendada küll aga kindlasti mitte neist mööda minna, see on siiski ebareaalne, kui me räägime keskmistest palkadest. Kuigi Pärnumaal ei ole selliseid väga suuri suuri investeeringuid, väga suuri majandusprojekte, kuid samas nii-öelda väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus on tegelikult arenenud üsnagi hoogsalt ja kindlasti üheks väga oluliseks ettevõtluseks arengu eelduseks on tegelikult infrastruktuuri väljaarendamine ja selles mõttes teie poolt ära märgitud Pärnu sadama areng ja sel aastal tehtud minu jaoks väga arvestatav investeering. Suurusjärgus tsirka 20 miljonit Eesti krooni turbaterminali väljaehitamisse on just nimelt see üksi eeldusi, mis aitab kaasa ettevõtluse arengule mitte ainult Pärnu maakonnas, vaid kuna Pärnu sadam ju tegelikult teatud kaubaartiklite osas teenindab ligi ühte kolmandikku Eestimaast, siis tegelikult ühe kolmandiku Eestimaa jaoks on see üks arengueeldusi, mida läbi Pärnu sadama arendamise luuakse ühtepidi loodud soodsamad tingimused ettevõtjatele läbi selle terminali ehitamise ja teistpidi on ka viidud kooskõlla täielikult keskkonnanõuetega turbaväljavedu Pärnu sadamast. Ja sellega seoses ma tahaks veel kord öelda tänusõnad ka Eesti riigi parlamendile selle julge, kuid väga õige ja positiivse otsuse eest Pärnu sadamale jää murdmiseks raha eraldamise kohta. Ta, sest nagu ma ütlesin, Pärnu sadam ei ole karm maakonnasadam, see on üks Eestimaa suuremaid sadamaid Tallinna sadamate järel. Mis ma ütlen veelkord, teenindab mitte ainult Pärnu maakonda, vaid teenindab ühte kolmandikku Eestimaad. Selles mõttes see rahaeraldus ei ole mitte rahaeraldus Pärnumaale, vaid tegelikult ühele kolmandikule Eestimaale. Muidugi ei kata see 2,5 miljonit kahjuks tervet jäämurdmise kulu, kui tal peaks olema sama raske, nagu ta oli möödunud talvel voodil küll, aga see näitab riigi suhtumist, küll, aga see näitab riigi toetust ja ma ütlen, et see 2,5 miljoni eraldamine on ühtepidi nii majanduslik otsus, nii sotsiaalpoliitiline otsus kui ka regionaalpoliitiline otsus. Ja ma arvan, et kahe viimase suhtes ei kahtle mitte keegi, seda ei ole mitte keegi kunagi vaidlustanud. Vahel on tekkinud eriarvamusi selles, et kas majanduslikult on otstarbekas selle raha eraldamine arvestades käivet, arvestades seda laevade hulka, mis tol perioodil, kui jäämurdmisega tegeldakse, Pärnu sadamas käib siis ma arvan, et kui võtta üks-üheselt see otse saadav kasum sealt ja neid tehtud kulutused, see ei ole päris õige, kohe kindlasti mitte õige. Sest mitte keegi ei ole täna veel väga täpselt arvestanud kokku neid kulusid, kui Pärnu sadam peaks talveperioodil olema kinni ja kui kogu see kaup, mis läheks läbi Pärnu sadama, veetakse näiteks Tallinnasse. Millised on täiendavad kahjustused teedele, millised on täiendavad kahjustused keskkonnale? Ma arvan, et need on tegelikult oleksid mitmekordselt suuremad sellest kahest ja poolest miljonist, mida parlament praegu eraldas. Nii et ma tahan sellega väita, et ka majanduslikult on see ääretult õige ja vajalik otsus. Aga me lihtsalt vahel jaanalinnu kombel pistame pea liiva alla. Läheme ainult neid otsekulusid, näeme ainult otse pluusid, aga kaudseid kulusid ei ole veel väga täpselt õppinud, arvestama. Pärnu linna ja maakonna ajalukku läheb vaieldamatult see lõppeva aasta kui ülikooli Pärnusse tuleku aasta. Haridus mängib maakonna arengus ääretult tähtsat rolli. Kui vaadata statistikat, mis võrdleb ühelt poolt maakonna inimeste haridusetaset ja teiselt poolt maakonna edukust siis praktiliselt seos maakonna haridustaseme ja maakonna edukuse vahel on üks-ühene. Ehk mida kõrgem on maakonnahariduse tase, seda edukam maakond ja selles mõttes on kõrgkooli toomine Pärnusse meie jaoks ääretult positiivne, ääretult tähtis. Kahjuks on ka ju Pärnumaa jaoks probleemiks see, et kõrgharidusega inimesed kipuvad rohkem lahkuma Pärnus kuni siia juurde tulema ja see negatiivne saldo ei ole hea näitaja, kuid ma usun, et läbi Pärnu kolledži see näitaja kindlasti paraneb ja ma tahaks, et me saavutame sellise positiivse bilansi, kus ikkagi kõrgharidusega inimesi jääb Pärnusse rohkem, kui neid siit ära läheb ja teine, mida ma kindlasti kolledži puhul olen tahtnud ka rõhutada. Kõrgkool on alati olnud tegelikult kõrgema vaimsuse kandja, mul on tõesti hea meel, et nüüd on ka see meil olemas ja, ja, ja see on Pärnu kui ütleme Eesti ikkagi tähtsuselt kolmanda linna jaoks ääretult tähtis, ääretult oluline, kusjuures jällegi tahan öelda seda, et ei ole tegemist mitte mingil juhul Pärnu Kolledžiga, kuigi nimetas tal selline on, kuna ta Pärnus asub ka Tartu Ülikooli Pärnu kolledži on ikkagi eesti rakenduslik kõrgkool, mis on valmis võtma vastu õpilasi üle kogu Eestimaa ja näiteks ka selle aasta vastuvõtt. Ja ma tahan eriti rõhutada, oli ääretult kõrge, tegelikult 7,4 inimest ühele kohale kandideeris Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis, mis näitab ja on tegelikult kõige parem tunnistus sellest, et kõrgkool on tehtud õige koha peal, et see Tartu ülikooliga, Pärnu kolledž väärib oma nimetust, et tema tase on see, mida inimesed ootavad ja loodavad. Siit me vaatame juba tulevikku. Järgmise aasta tegemised on seotud ikkagi riigieelarvega. Ja nii ta on ja ma tahaks kohe kõigepealt öelda väga suured tänusõnad kõikidele parlamendiliikmetele, niivõrd-kuivõrd see minu öelda on, aga ma arvan, et tänu võib igaüks öelda. Riigi stabiilse arengu seisukohalt on ääretult tähtis ääretult oluline, et järgneva aasta riigieelarve võetakse vastu eelneval aastal ja tõesti, vaatamata nendele poliitilistele vaidlustele, mis siin tekkisid, suutis ikkagi parlament nii palju ennast kokku võtta, et selle eelarve vastu võtta. Loomulikult on väga paljud projektid ja tulevikunägemused seotud riigieelarvega minu jaoks isegi võib-olla kõige tähtsam küsimus Pärnumaa jaoks ongi otseselt seotud riigieelarvega või vähemalt riigi rahadega, see on nimelt Pärnu haigla Poolale haigla ehituse jätkamine. On keskne küsimus tõesti mitte ainult Pärnu maakonna jaoks, vaid terve Eesti meditsiini jaoks. Haigla, mille ehitust on võimalik teostada ka etapiviisiliselt ja kus esimese etapi maksumus on tegelikult ainult 100 miljonit Eesti krooni siis see on tõesti selline rahanumber, mis ei ole problemaatiline ka Eesti riigieelarve tänase mahu juures. Küsimus on ainult kriitilises tahtes ja, ja otsustamises. Mul on väga hea meel, et Pärnu haigla ehitust on väga selgelt toetanud ka Eesti vabariigi peaminister härra Tiit Vähi ja sest meie jaoks ääretult sümpaatne, ääretult tähtis ja, ja täna võin öelda ka seda, et mul on väga hea meel, et väga selgelt toetus sellele on väljendanud ka riigikogu sotsiaalkomisjon ja tänaseks päevaks juba parlament ja miks ma seda saan väita, ma saan väita seda läbi selle, et ravikindlustuse seaduses on ette nähtud juba 1967.-ks aastaks 10 miljonit krooni Pärnu haigla poolelioleva hoone ehituse jätkamiseks järgmisel aastal. Ma ütlen veel kord, et see summa 10 miljonit iseenesest ei ole ju nii väga suur kui me peame silmas, et vajadus on tsirka 100 miljonit Eesti krooni. Aga ma veel kord rõhutan seda, et minu jaoks ma hindan kõrgemalt kui seda rahasummad, seda poliitilist otsust, mida sellega parlament tegi, nii et see on tegelikult parlamendisaalis läbi hääletatud koht. Aga võib-olla noh, täna võib-olla mõni, kes heidab ette, et ta on ravikindlustuse eelarvest, aga ma arvan, et kogu ravikindlustuse mahu juures see ei ole küll mingi probleem ja ma usun, et kõik kolleegid ravikindlustusest selles suhtes Pärnule etteheiteid tegema ei hakka, sest selline kokkuleppega varem tegelikult sotsiaalministeeriumi ja, ja vabariigi valitsusega oli, et 97 siiski riigieelarvest, kuna need summad olid eelnevalt paika pandud, on vaja lõpetada Valga haigla, on vaja lõpetada Haapsalu taastusravikeskus. Need on asjad, mis olid pooleli, see kapital on vaja võtta käiku ja loomulikult me ei hakanud vägisi trügima sinna vahele ja sellepärast me leidsime kompromissi läbi ravikindlustusseaduse. Küll aga aastast 1998 on endine sotsiaalminister härra Vilosius. Ma usun, et ja tänane sotsiaalminister prouaga on seda meelt, et Pärnu haigla Poolale ehituse finantseerimine on kohti juba riigieelarverea peal suurusjärgus 15 20 miljonit minimaalselt mis oleks normaalne tempo, selle ehituse. Eks need olidki kõige olulisemad lõppeva aasta tegemised ja Jevisioonid tuleviku teie soovid, härra maavanem. Ma tahaks esmalt tänada kõiki neid, kes nende meie taotluste elluviimisele või nende teadvustamisel on kaasa aidanud. Ja tõesti, meil on väga palju sõpru ja ma tahakski võib-olla lõpetuseks soovida kõigile kõikidele Pärnumaa inimestele kõikidele Pärnumaa ees südant valutavatele inimestele väga tegusat ja edukat uut aastat. Ma soovin, et teil oleks tervist, ma arvan, et tervis on kõige tähtsam ja mida me peame hoidma ja kui on tervist, siis eesti rahvas on seda juba suutnud ennast näidata. Kõige muuga saab ise väga edukalt hakkama, nii et kõigile teile, meie head sõbrad ja tuttavad ilusat ja tegusat uut, 1990 seitsmendat aastat.