Meie tänase saate külaline kuulub jälle nende tõlkijate hulka kes ei ole leppinud Nende õpingutega mis tal on ülikoolis olnud ja nende keeltega, mis ta seal on õppinud vaid on võtnud kätte, õppinud ära veel ühe keele Tiina Lääts on õppinud ära itaalia keele ja põhiliselt ongi ta itaalia keelest tõlkinud. Niisugust nähtust näed tõlkijate hulgas küllalt palju. Ja, ja tavaliselt juurde õpitud keel kujunebki siis põhiliseks tõlkimise keeleks. Aga mind on alati huvitanud ikka, et kust tekib äkki see tahtmine. Ja just see keel ära õppida. Kuidas teil oli? Tähendab, see oli niivõrd ammu tagasi, et ega ma tõepoolest eriti ei mäletagi. Kuna ma alati olen hirmsasti armastanud raamatuid lugeda, siis ma lihtsalt raamatu lugemise pärast saaksin lugeda originaalis Itaalia kirjandust. Ja ma mäletan esimest tundi, kui ma läksin kadunud Aleksander Kurtna juudes, ta küsis kohe, et nii Öelge nüüd kohe välja, mida te itaalia keele käest tahate saada? Kas te tahate hakata Inturisti giidiks? See oli väga ammu, muidugi, sel ajal oli see väga prestiižikas muidugi. Või mida te üldse tahate, minul oli kohe vastus valmis, mina ütlesin, et ei mingit Kiilitsemist, mina tahan lugeda raamatuid. Ja siis ta ütles, et ja õige ka, et Itaalias seda niikuinii ei pääse, tegid elus itaallaste niikuinii ei näe Inturisti giidiks ei taha, et siis ongi ainult raamatuid ja raamatu endale oli tal tohutult palju ahvatlevalt seisid seal kõik riiulis reas. Ja siis ta ütles, et temal on spetsiaalne programm, et hästi kiiresti-kiiresti natukene grammatikat ja sõnaraamatus sõnade, nii et saab hakata inimene kohe lugema. Ja siis me salle, ma käisin tal kodus seal kaks daami olid veel, ma ei teagi, mis nemad teevad. Aga siis nii läkski, et põhiline grammatika põhi alla ja siis kohe lugema. Aga kui kaua te tema juures kest? Ma käisin kuskil mingi vist kaks aastat ja siis tähendab kord nädalas. Ja ma, mina muidugi tahtsin veel käia, sest mulle hirmsasti meeldis juba kellel oli au tunda, kadunud, kurtnud, see teab, mida ma mõtlen, eks ole, tema seltsis on alati suur rõõm viibida, ükskõik, kas siis itaalia keeletunnini üldse jõudsime või ei jõudnud, ikkagi oli väga huvitav. Aga siis siis ta kahe aasta pärast ütles, et tal on muudki parematki teha, nüüd saate juba ise hakkama ja võtke siit nüüd 10 raamatut, minge lugege läbi, hakake tõlkima otsast. Nii et tema õnnistusega siis. Aga ma arvan, et see on üsna mitmel meie kõikjal, kes itaalia keeles tõlge ja, ja ei noh. Kui me kokku saame, siis me pisarsilmil ei väsi ülistamast kadunud, kurtnud, kes nii palju inimesi aidanud. Aga kas ta sai pidevalt uuemat, Itaalia kirjandust? Ei saanud, sest tema oli hästi paha inimene. Tollal tähendab jutumärkides jutumärkides jah, suurtes jutumärkides. Aga ei, no tal oli neid vanu raamatuid vanast ajast seal hästi palju järele, eks ta midagi sealt võib-olla veel sai ja mina, kes ma alles alustasin, mulle tundus, et riiulid olid lookas. Takkajärele muidugi nii lookas ei olnud, kui nad oleksid võinud olla, kui oleksid olud olnud normaalsemad. Aga noh, meil leidus ikkagi teist. Ja 80. aastal on ilmunud juba Sänni radari telefoni lood, kasin esimene tõlkeraamat, see jah, vist oli küll esimene, noh, Rodaarium väga. Ta on ka nagu kadunud juba aga väga populaarne tollane Itaalias väga lõbusad, pisikesed lookesed, vaimukad ja mul on tõesti nagu väga suur rõõm oli neid nikerdada. Ja nende esimeste täpselt ei mäleta, aga need mõned paar-kolm esimest raamatut, need lasteraamatuid ma tõlkisin itaalia keeles, siis ma sain veel ütleme, hirm oli nahavahel, kuigi need ei ole väga raske teha, aga ikkagi siis ma käisin ikka Aleksander Kurtna juures nõu küsimas, eriti näiteks nagu kõik tõlkija tead, söökide-jookidega on alailma üks segadus. Ja noh, selle koha pealt alati abi võtta, küll tema siis jutustas ja veel tuletas meelde, kuidas täpselt kõik maitses ja kirjeldas nii, et et väga lõbus oli. See oli väga värvikas isiksus ja raadio naersin küllaltki tihti. Aga no kui lasteraamatutes seal rääkida, siis on need kolm õuna, Toskaana muinasjutud, need ilmusid alles nüüd paari aasta eest. Ja ka ilus välja tehtud ammu, aga eks nad kuskil vist seisis natuke aega. Ja nende kohta need olid kuidagi sünged. Ma mäletan, et ma lugesin küll seal oli terve kogumikke, millegipärast ma valisin välja, ma tollal tundus, et päris hea valik, aga siis kui seltskond ära ilmunud ja ma hakkasin ise vaatama, et mida ma siis valisin siis ma õuduseks avastasin, niuksed, süngevõitu lood. Muinasjutt on ikka, kipuvad nii kuidagi siis teised raamatut kes on kõige kuulsam nimi, kas on Gabriele ta nuntsija? Jah. Ma ütleksin, et iga itta logol viina ei ole sugugi vähem tuntud. Aga Johnny Verga siin oli ainult üks pisike lugu, vist neli, viis lehekülge, eks väga must ja sünge lugu jälle vaesest õnnetust Eestis. Jah, ma lugesin seda eile õhtul ja nüüd ma vaatan, et siin on nii palju tõlkijat sellel väiksel Loomingu raamatukogu väljaandel. Ellen Ilves, Tiina Lääts, Merike Pau, Ülar Ploom, Kaia Sisaski, Malle Talvet. Igaüks on tõlkinud ühe loo, ainult et see on üks huvitav väljaanne, selles mõttes ei kas teistel Ülar üleöö, ma arvan küll, et Mallel vist oli rohkem, ei mäleta ammu väiksed lood ja, ja seda on üsna raske teha, ma mäletan, tuli kohutavalt kiire, noh, see on see põhjus, miks jagatakse mõnikord raamatut mitme inimese vahel laiali. Aga mina nägin selle oma pisikese õnnetu eesli eesikesega küll hirmsat vaeva nii palju raskem teha kui mingit jonni, Rodaarisid või neid ja see on huvitav, et tal on loovad tegelased. Ja kas see oli see seal, keda müüdi käest ja käest kätte? Ole kole, oli, tema hind alanes pidevalt just just just maadlesin koloriit ja see talupoegade elu ja hästi antud ja siin on ka see kuulus talupoja au ja see on ka sees ja ma ei mäletagi kõlkidele ja tema siis ise tähendab Giovanni Verga töötles sellega siis lavale sele talupojad ja nii ta oli, eks põhimõtteliselt sellepärast nad tahtsidki seda raamatut välja anda ka siis midagi veel juurde panna, et noh nõrgalt eesti keeles eriti palju ei ole. Jah, aga Gabriele nuts jutt ka vist eriti jõle on. Ta on esimese vabariigi ajal kanti välja see nauding ja minu arust need on ikka kunagi välja antud kõik. Kui ma ei eksi, kas nad vist ei antud isegi nüüd hiljaaegu välja? Paraku vistil vanas tõlkes, aga ma ei ole kindel ka. Sest jah, kes neid uusi tõlkeid muidugi tegelikult peaks tegema, nüüd juba uued, ikkagi niukestest. Nojah, suurtest nimedest kirjastusi kasutab, seda moodustati diavanadel käia ja saab hästi kiiresti ja tehakse natuke ümber ja ja, ja. Aga siis Itaalogalviinalt on teil ilmunud EuroP je kirjastuses Nähtamatud linnad ja siin on huvitav järelsõna. Vilen künnatu Jason Villem Künnap, poleemika Raamat ja tema utsitusel ja üldse ma nii kaugele jõudsin, et ma hakkasin suure vaevaga selle originaali üldsegi, sain kätte kunagi ja siis hakkasin seda tõlkima. Nii et see pidi olema, nagu ta väidab, et on arhitektidele väga vajalik raamat lugeda jah, ja rinnad nähtamatut ikkagi. Ta on isegi nõus nimetama Itaal Calvinalt arhitektiks ja ei no loomulikult jah, ja siin on öelnud ka veel, et et võib-olla kuulubki teos ennemini transavangard, kestliku, kunsti ja arhitektuuri valdkonda. Ei ole juhused, nähtamatuid, linnu tsiteerivad meeleldi just moodsad maalikunstnikud, postmodernismi arhitektid. Jah, selle kohta ma ei oska midagi ei arhitekt ega kunstnik võtnud, see on ikka. Aga ei, ma usun täiesti siis see on erakordselt veider, raamate, mina kohe keeldun ütlemast selle kohta midagi täpselt, seda peab lihtsalt lugema. Ja ma usun, et ükskõik, kas arhitekt, muusik või jäätisemüüja vast ehk ikka leiab sealt midagi. See tähendab sellega Liina puhul, muidu ma pean seda ka veel ütlema, et seda raamatut selle raamatu tõlkimine võttis mulle sama palju aega ja vaeva, kui vist ülejäänute tegemine kokku. Sest noh, see on niivõrd keeruline ja no nii pööraselt raske, aga samas nii pööraselt põnev tekst. Et ma istusin kaks aastat, te näete, see on hästi pisike, teine raamat ja vaevalt napilt 100 lehekülge või midagi, mis seal oli natuke üle 100. Ma tegin seda kaks aastat ja mitte sugugi ainult pikkadel sügisõhtutel, vaid ka väga lühikeste suveõhtutel, ma tegin seda tohutu nii-öelda põlemisega ja tohutu aeglusega tohutu aeglusega, aga erakordselt kedes iga seda minutit äärmiselt veider ennega pärast ei ole ma nii suurt põnevust tundnudki just seda nikerdades ilmselt nagu ette kujutama, kui koja ise nagu nägema, seda ette kujutada või võib ennast täiesti lõdvaks lasta lasta kanda, mis seal on sellega teha 100 imet. Ja ma olen muidugi väga tänulik ja toimetajale, kes seda raamatut ei oleks saanud toimetada ka inimene, kes ei lähe särisema täpselt nii, nagu ma ise särisesin, seal tõlkides oli anne, calling, au ja kiitus täpselt samasuguses Taavi filmi me seal siis istusime, kahekesi toimetasime, toimetasime, toimetasime, tema tunnid ju ka väga hästi. Itaalia kirjandust jälgib ise ja loomulikult ja Itaaliat ka. Jah. Itaaliat ka ja Calvin on meil mõlemal vana lemmik. Vot see raamat on küll üks kohe selles mõttes oleks väga õnnelik raamat. Et mina, minu silm säras kaks aastat anne film säras, kuigi ta tegi seal üsna palju parandusi ja me töötasime ka korralikult selle kaheksa läbi. Aga seda ikka harva ette tuleb ja ei olnud juttugi, et lohakalt või ei viitsi või ei. Tähendab, me olime mõlemad nii südamega asjaolus kui veel vähegi annab. Ei teagi kohe, kas edaspidi viitsib enam nii palju selliseid ettevõttega Ülar bluumiga vestlesime siis juunikuus, ahah, Itaalugalvina, Ameerika loengutes, jah. Jaa, mingi sarnasus neil on, tähendab, see nägemus sama autor siis muidugi no ju tema ju alustas parun puu otsas ja need kõik need nähtamatud rüütlid, need olid juba lapsest peast, ma olin täiesti vaimustuses. Nii et see oli nagu eriline rõõmel. Julged, aga ise tegelikult teha, see oli ikka paras julgustükk küll. Jah. Ja nüüd siis tänavu olete tõlkinud inglise keelest poolseieri hullumeelsuse mõnud. Kas läksite inglise keele peale üle? Kõik lähevad? Ajutiselt ajutiselt. Praegu on mingid suured üleminekud inglise keele aja ja kõik lähevad üle inglise keelele, muidugi. Aga no no mina olin ikka inglise keele ennem juba ma olen. Noh, raamatuid ma ei olegi tõesti, ei ole nagu eriti midagi ette näidata inglise keeles tõlgituid, aga idast artikleid tuttavatele näiteks. Vanal ajal, kui oli kohutavalt vähe, oli igasuguseid ajakirju ja raamatuid oli saada näiteks arhitektid paljud, et siis siis ma tõlkisin lõputult igast artikli nende jaoks igasugustest ajakirjadest ja see inglise keelega tegeldud küll ja küll, aga lihtsalt kuidagi ei ole. Draama kujul inglise filoloog. Jah, seda küll jah, kipub meelest ära minema. Tööl ja keel hakkab varjutama eino küllap itaalia keeles nagunii veel tõlgita midagi, aga eks vahepeal võib ju, oli väga põnev on ju ühest keelest teisest keelest, teie peate ise seda paremini kui nii mõnigi teine, seda küll ainult saksa keelest on nagu vähem olnud viimasel ajal. Nojah, ja nüüd me jõudsime selle autoriga, kes on töötanud niisuguses kohas, kus nagu vaimuhaiglas sanitarina või nagu siin jah ja selle teose tegevus siis arenebki niisuguste inimeste hulgas, kes on pandud vastavasse asutusse. Jah, järjekordselt üks lõpmata sünge raamat ja ta on Eestil veel mina vormistanud nagu samastanud ennast nüüd selle ja selle haigla töötaja, vaid just selle patsiendiga ja, ja see on juba üks. Ta on noor inimene, miks kuueteistaastane tütarlaps luges ka selle läbi ja nurises päratusse, tema ütles, et kuidas sa ikka sai olla, et äkki sa tõlkisid valesti, et noh, kuidas minategelane ja lõpuks, eks ole, seal niimoodi oma otsa leiab ja muudkui räägib. Noh, laps oli nagu nördinud. Aga täiskasvanud ei ole siiski oma nördimust avaldanud. Väga omapärane, omapärane omapärane lugu, MINA OLEN kogenud neli pool seier raamatut läbi. Üheski nendes raamatutes ei ole kuigi palju rõõmu sees kõik niukesed, no see on vast kõige süngem, kui nii võib öelda, lihtsustatud, ise ka siin tõsise näoga ta on jah, väga tõsise näoga. Aga siis tähendab üks üks raamat oli tal ka, kuidas üks meesterahvas niimoodi kirjeldatud tohutult hästi, kuidas need tasapisitasapisitasapisi nii-öelda hullub kuni lõpetab siis asutuses, aga see kõik. Kellelegi ei meeldi tohutud sünged raamatud, aga ma ma. Ma kohe sain hirmsasti kaasa haaratud, nii sellest kui ka siis sa oled teisest raamatust. Aga, aga ma siiski ma loodan, et noor inimene siin härra seier ta ehk siiski edaspidi suudab ka midagi muud kirjutada, kui need lõputud hullumajade niuksed mööda näitab ka ära, kuidas see inimene sinna hullumajja sattus. Ega see ei ole ainult headus, ei jah, missugune oli udu ja no tõenäoliselt avaldusse tema oma viibimine sanitar Ainsalu hullumas töötas, eks ole, ilmselt nägin neid igatahes pöörast mõju, et kui ta on neljast raamatust kaks, kahe tegevus nagu kulgeb hullumajas ja need ülejäänud kaks on ka võib-olla ta tahtis lahti saada, nendest usuvad ja ma ütlengi, et ma loodan, et ta nüüd saab lõpuks lahti, et äkki ta kirjutaks millestki muust ka midagi. Aga igatahes ma ootan põnevusega. Nõiad, järjejutuga nüüd Inglismaale ja tegelikult tahaks Inglismaast rääkida, kuna te neli ja pool aastat elasite seal ja tulite tagasi poolteist aastat tagasi ja neli ja pool aastat ja mu abikaasa tegi Cambridge ülikooli juures doktoritööd ja minul oli siis see suur rõõm istuda neli ja pool aastat. Ta Elises pööraselt kaunis pisikeses linnas nimega Cambridge. Istusin väikese roosa sohvanurgas, lugesin raamatuid, kus roosa suffeli roosa sohval ühes pisikeses kolledžis Cambridge'i linnas. Ja midagi paremat ei oska minusugune endale lihtsalt üleüldsegi välja mõelda kui, et on käsutuses kaks suurepärast raamatukogu. Linna raamatukokku ma läksin kohe teisel päeval. Aga ülikooli, Cambridge'i ülikooli raamatukogu sinna tegelikult mul ei ole nagu asjaõigust pääseda ka siis vist kaks aastat võttis aega, siis leidus üks kena inimene, üks estofiil, igas igas välismaa linnas on alati üks estofiil olemas, on see selge siis estofiil õnne, õnneks oli ka ühes kolledžis õppejõud, nii et ta kirjutas mu soovituskirja. Nii et siis ma sain ka ülikooli raamatukogust raamatuid. Nii et lugemist oleks jätkunud mulle veel seal paariks 1000-ks aastaks vedama, kahjuks pidime varem ära tulema. No kõigepealt, kas minek 91. aastal oli raske? Kohanemine oi, see oli hirmus, sest minna ikkagi punased passid hambus, suurest Nõukogude liidus Chires Leningrad. Mitte et selles mõttes ei Tšeres Leningrad õnnestus mu minna, las lapsed kaasas kaks poissi. Ja siis ma mäletan, kui ma jõudsin oma pampude ja lastega sinna Iisraule, siis ütlesin, et ma tulin nüüd oma abikaasa juurde ja me jääme siia õige mitmeks aastaks. Siis immigratsiooni inimene vaatas mulle otsa tõesti niimoodi ahastudes umbes nii, et kas tõesti äkki, ehk ma kuulsin valesti, vaatasin, et ei ole midagi, et kõik paberid on siin. Siis need Õudie mäletan kuidagi südamepõhjas niisugune tüüpiline inglise ohe, eks ole, mis ma teiega peale hakkan, aga. Ei viisakas oli. Ja kõik sai korda, laske meid sisse ja seal me siis istusime, neli ja pool aastat kordagi kodus käimata vahepeal noh, eelkõige finantspõhjustel muidugi. Võib-olla ühe korra oleksime, me oleme ikkagi neljakesi, võib olla ühe korra oleks pääsenud, aga siis me mõtlesime, et läheks hoopis Šotimaale. Et kui on valida Lasnamäe ja Šotimaa vahel, siis meil ei võtnud kuigi kaua aega langetada valik. Käisime, vaatasime mägesid. Ja muidu Inglismaal sõita, ringi käia? Jah, ma ikka üldiselt mitte nüüd eriti palju seda autot meil ei olnud, aga, aga ei no ikka ümbrus kaudu linnade Londoni vahet muidugi seal London üsna lähedal. Seal sai käia tihti meil oli nagu vaikiv kokkulepe, et abikaasal oli vaja osta oma erialaga seonduvaid raamatuid, mis on väga kallid. Siis et mina seal väga kurvaks ei läheks, siis mina käisin teatris. Mina käisin Londonis teatris väga hoolikalt, valisin mida, mida, et kallis lõbu, et siis ei saaks mingil juhul läheks ikka täie ette. Ja igatahes ma pean takkajärele, ma mõtlen siis, ma tegin head valikud, näiteks ma vaatasin ära kõik Tom Stoppardi näidendit. Keda te siin on mängitud ja kedagi ja praegu ka Arkaadia on käib, eks ole. Selle ma, seda ma vaatasin ka. Ei sandavalt häbestis on Indian ink. Need olid väga head haruldased, Arkaadia oli nagu mulle endale meeldis ka kõige rohkem, nii et võib-olla ma lähen siin ka siin vaatama, ei ole veel julenud minna eesti varianti vaatama? Jah. Aga missugune kirjandust telli siis tulisel. Kärte kätenu raamat kaks raamatukogu täis kirjandust. Valisite ma valisin tähendama, otsustasin lugeda igasuguseid asju, nii nagu ma eluaeg siin lugesin, väga suure heameelega sakslasi, prantslasi, hispaanlasi. Aga tõlkes tähendab siin Eestis, aga kui ma sinna jõudsin, siis ma alguses mõtlesin, et nad jätkan sama vaimu, vaatan, mis seal on ka huvitav prantsuse kirjandusest ja nii edasi. Aga millegipärast kuidagi aja jooksul nagu ise tundsin, kuidas minu huvi kõikide teiste maade ja kultuuride vastu välja arvatud inglise väheneb, väheneb, väheneb, püüdsin sõdida, sellega ei õnnestunud. Sest Cambridge, nagu mulle seal kohe öeldi, on nimelt universumi naba. Seal ongi väga sündsusetu tunda huvi üldse millegi muu vastu kui sedasama naba vastu. Ja siis lõppes asi sellega, et ma lugesin ainult inglasi. Nii palju kui, kui aga kuskilt kätte sain, raamatukogust päris uuemaid muidugi sinna kohe ei tulnud, aga noh, kui ma eelmise aastaraamatus on get oligarhe turul muidugi sain käia sobrama seal odavate raamatute kassades, kus leidus aeg-ajalt sai igasuguseid pärle välja tõmmatud väga odava hinna eest. 50 penni 25. Ja raamatukauplusi oli seal ka, kauplus oli tohutult Londonis kauplus muidugi olid nagu kallivõitu, aga siis Cambridge'is minu, mul keegi ütles, et kuskil mujal Polegi ühtegi sellist raamatupoode nimega Källue end puu otsa. Nii et kui iganes keegi satub Cambridge'i, siis tuleb minna sinna. Ja seal sa nüüd hästi pisikene vood, kus müüakse neid natukene nagu rikutud kaanega või noh, slikkeli tämid, nad ütlesid siis täiesti tuttuus, ilukirjandus, mina ostsin seal mitmeid raamatuid, millel näiteks puudus tiitelleht. Aga noh, ma leidsin, et ma elan selle kuidagi hirmsa hoobi üle, ilma tiitel leheta, ma pealkiri oli teada nädal ja siis ma hakkasin sellest tõesti jälle Bennikesi, sain on täiesti uue. Nii et selles mõttes oli õudselt tore. Näiteks avastasin ma ise täiesti oma käe peal turu turu pealt nihukese autoningu Paabarapim. Nüüd on teda tõlgitud juba üks raamat on eesti keeles, need Exceli fail siis ma ei tea, kas oli suurepäraselt naised või kuidas sulle tõlgitud Arrakist andis välja. Ma ei tea, kuidas ta mulle pihku jäi, ma ei olnud seda nime ausalt öeldes enne kuulnudki ja siis ma hakkasin seda sirvima seal samas turul kaplasse kaalikate vahel. Ja otsekohe tundsin üks väärt asi, ostsin ära, läksin koju ja siis ma läksin raamatukokku, võtsin nii palju pahavara kinni, kui ma veel iganes sain ja on huvitav ja no midagi on hiiglasliku, mina nimetatakse seda tänapäeva Tseenuustoniks täiesti kõige paremas mõttes. Tohutult inglisepärane, see jutt, niukene, vaikne, rahulik, mingi küla Genesis naised käivad kirikus ja teevad seal lilleseadme, tegi see tundub nii lõpmata igav, eks ole. Aga, aga samas on see kirja pandud nii, et kes iganes Inglismaa vastu sooje tundeid hellitab, see aina loeb seda. Nii et ma väga loodan, et eesti keeles äkki veel tuleb seda kunagi viitsib tõlkida. Aga tahes Inglismaalt, äratulek oli ka kurb. Oli ikka küll. Neli ja pool aastat tähendab. Ma ütlen, et esimesed kaks aastat vist võttis mul aega, et noh, päriselt ära harjuda tegelikult korralikult. Et esimese kahe aasta jooksul oli küll vist niisugune aeg, kus ma iga hetk oleks võinud pakid oma asjad kokku ära tulla. Kas oli siis niisugune tunne, et et ma olen ikkagi siin võõras ja ikka ikka sula ühte selle rahvaga pärast. No eks see, ega see võõra tunnen päriselt ära, aga ikka ei läinud, aga selle aja peale olid juba nagu tuttavaid hakanud sõpru siginema. Sest ega inglased ja teatavasti ei ole, ei ole niisama kiiresti see asi ei lähe, et muudkui, aga no kuidas üldse suhtlevad välismaalastega ütleme, kas kutsuvad enda juurde koju või? Meil on selles mõttes väga piiratud piiratud kogemused, et meie suhtes mõnede ülikooli õppejõududega, nii et ega ma muust rahvast seal nagu ei tea. Aga nendega nendega siiski tekkis minu meelest, kui ühe ühe vestluse korral tekkis mingi niukene isiklik huvi või ühesõnaga mitte isiklik huvi, aga niukene noh, oli tunda, et, et äkki on selle inimesega huvitav vestelda. Mitu korda juhtus nii, kutsute kõigepealt siile, otse loomulikult. Oli kella viie ajal, jah, tavaliselt peale ma selle teele siis kui seal jutt jooksis hästi, ma nägin, nende jaoks on kõige tähtsam see, et inimesed on huvitav vestelda. Kui ei ole huvitav vestelda, siis ükskõik, kes oled, eks ole, siis noh, aga mina viisakusi ja, ja kõik ja sellele enam mitte midagi ei järgne. Aga kui, kui jutt nagu jooksis, et hiieaeg sai, läbisisin imet, mõne aja pärast helistati uuesti. Et võib-olla 1000 Toyota veel teed või koguni sööte õhtust meiega. Nagu paistab. Oli siiski kirjandusega tutvumine ja kirjanduse lugemine raamatukauplustes, raamatukogudes käimine teil seal Cambridge'is ikkagi põhiline. Ja minul igal juhul täiesti raudselt. Ja nende raamatu lugemist kõrvale veel mulle endale tohutult meeldis, olid nimelt, korraldati seal oli kombeks korraldada umbes kaks korda kuus või kord kuus midagi nii raamatupoodides kohtumisi tuntud kirjanikega. Kui neil oli jälle mingi raamat välja tulnud, siis ta võttis selle raamatu Pilicine raamatupoodi ja luges katkendi pärast. Kõik võisid esitleda küsimusi. Ja see oli niivõrd hästi kuidagi sõbralikult korraldatud, et raamatukogu uksed olid muudkui lahti. Raamatupood pakkus, veinis oli õhtusel ajal umbes nii, et poolteist tundi enne sulgemist ja kui juttu jätkus kauem, siis hoiti vood lahti. Ja noh, igaüks võis tulla sisse, võtta klaasikese veini, istuda maha, küsida kirjaniku käest midagi või mitte küsida. Võta teise klaasikese und, kolmandagi. See minu jaoks oli see suur elamus vaadata ikka nii, et kui ma näiteks kas või piidi Chei, mis ma olen suur kriminaalromaanide austaja ja nüüd on, seisab ta seal ja kuulan, mis ta räägib ja see kõik oli kohutavalt meeldiv piits. Räkroy näiteks käis Greyam, Swift sai kõik ära vaadatud ja pärast on kohe niukene natukene teist teistsugune tunne, kui jälle järgmise raamatu kätte võtad, et näed, ma ju nägin teda või noh, ega see muidugi midagi muuda, ikka natuke tore on. Nii et see oli küll üks väga, väga meeldiv, meeldiv traditsiooni ega rahvast, tegelikult tuli kokku üsna vähe aega, seal väga paljusugustel puhkudel ei käinud. Et mina olen alati seal, üks Eesti esindaja ei ole alati raamatupoes.