Kiinismade kena laupäeva kinnismõtte kuulajaile, kordame nüüd valitud palu saatest Kristiina Rossiga. Mina olen tõlkija ja keeleteadlane, uurin peamiselt eesti keele ajalugu. Ja tahaksin rääkida sellest kuidas keel määrab selle kõneleja mõttemaailma ja identiteeti. Nimelt on palju arutletud selle üle, et mis määrab ühe rahva identiteedi, tema olemuse või näo. Kas on keel, rahva ajalooline ja poliitiline areng kultuuriline ja religioosne, omapära, majandus või hoopis mingi muu asi? No näiteks võib küsida, et kas on olemas belgia rahvas ja kas on olemas austria rahvas kuivõrd kummalgi rahval ei ole päris oma keelt. Vaadates endise Jugoslaavia sündmusi näib eriti selge olevat, et keelelisest lähedusest on vähe. Ja religioossetel veendumustel on väga oluline koht rahva eneseteadvuses. Eestlaste puhul tundub, et võib vist siiski väita, et keel on kõige olulisem määraja meie eneseteadvuse kujunemisel. Võib-olla on asi selles, et muud meil lihtsalt ei ole nii väga selget omanäolist ajaloolispoliitilist arengut või kultuuri selles osas on meid üsna raske lätlastest eristada. Ainult keel eristab neid selgelt lätlastest. Ja samas tunneme end soomlastega palju lähedasenutena kui lätlastega ehkki ajalooliselt ja kultuuriliselt ei seo meid soomlastega nii väga, mitte miski. Aga keel on sarnane. Nii et tundub, et eestlase mina määrab tema kee. See ta räägib eesti keelt. Ja natuke keerulisem on siin küsimus setudega. Kas neil on ajaloolispoliitiliselt väga eripärane areng ja kultuuriliselt on teistsugused kui meie. Aga muidugi siis võiks juba küsida, et, et kas setu keel üldse on eesti keel? Setud üldse on eestlased. Ja nii kaugele vist ei ole mõtet minna. Kui me tunnistame, et eestlaste identiteedi määrab keel siis järgmiseks tuleks küsida, et kuidas kuidas ta selle määrab ja missugune see identiteet siis on. Keel tekitab ühtsustunde selle tõttu, et ühe keele kõnelejad saavad üksteisest aru. Ja soomlased ongi meile lähedased just seetõttu, et, et me just nagu saame soome keelest aru, vähemalt me arvame, et me saame aru. Sest kui me kuulame soome keelt, siis me tunneme sealt paljud sõnad ära. Need on enam-vähem samasugused nagu meie sõnad. Ja ka grammatilises ehituses on palju sarnast, no näiteks on soome keeles umbes sama palju käändevorme nagu eesti keeles ja eestlane üldiselt saab aru, mis asi see käände vorm Ongudestada lauses kasutatakse ja kuidas temast tuleks aru saada. Keeleteaduslikult väljendudes siis eesti ja soome keel on soome-ugri keeled, täpsemini läänemeresoome keeled. Keelesugulus siis avaldub peamiselt ühistes sõna tüvedes ja sarnases grammatilises ehitus. Aga tegelikult on hoopis ise küsimus, et mida see niisugune keelesuguluse sarnasus tähendab nüüd inimeste identiteedi ja mõtlemise sarnasuse koha pealt. Keeleteaduses on esitatud üsna erinevaid seisukohti keele ja mõtlemise seoste üle. On pakutud välja väga äärmuslikke teooriaid selle kohta, et keel määrab täielikult inimese mõtlemise. Erinevaid keeli kõnelevad inimesed mõtlevad täiesti erinevalt ja neil on raske üksteisest aru saada. Nii äärmuslikke seisukohti üldiselt siiski taheta uskuda, sest tegelikult viikse välja ju selle tunnistamise, need teri eri rahvad ei saagi omavahel suhelda ja arutada midagi. Aga mingil määral seda keelelist relatiivismi siiski tunnistatakse. Usutakse, et eri keeli kõnelevad inimesed mõtlevad natukene erinevalt küll ükskõik siis kas me eeldame, et keel määrab mõtlemise või et erinev mõtlemine tingib erisuguse keele. Aga igatahes arvatakse, et kui inimesed kõnelevad erinevat keelt, siis nad mõtlevad ka natukene erinevalt. Ja no näiteks iga tõlkija on seda kogenud, et, et mistahes lihtsatki lauset ei saa päris täpselt teise keelde tõlkida. Midagi läheb igal juhul alati kaduma või või paigast ära või teiseneb, tekib mingi uus nüanss või rõhuasetus on püütud leida, missuguses keele osas või, või missuguses keele komponendist siis mõtlemise ja keeleseos kõige selgemini kajastub. Mõned on väitnud, et grammatilises ehituses just grammatiline ehitus peegeldab seda, kuidas selle keele kõneleja mõtleb ja maailma näeb. See on siiski üsna kahtlane väide, sest mingeid otseseid seoseid on siin raske leida. Kõige triviaalselt näide selle kohta on on see, et et kui eesti keeles näiteks puudub tulevikuvorm puudub naissoovorm siis ei saa sellest ju ometigi kuidagi järeldada, et eestlane ei saaks aru, mis asi on tulevik või et ta seda kuidagi teistmoodi käsitaks kui indoeurooplane. Et eestlane ei teeks vahet bioloogilistel sugudel. Nii et kui keele grammatilises struktuuris ja kõnelejate mõtlemises nende vahel on mingi oluline seos olemas, siis igatahes seos on, on vahendatud ja, ja seda ei saa nii otseselt tuletada ja õigust ütelda, ega vist tänini ei ole midagi selget siin suudetud tõestada. Veel palju kahtlasem on see teine sugulaskeeli ühendav komponent nimelt need häälikulooliselt ühendatavad sõnade ühesõnaga sõnad, mis just nagu kõlavad sarnaselt ja tähendavad umbes ühte ja sedasama asja. No näiteks meil soomlastega on võib-olla umbes 1000 ühist sõna, kusjuures sealhulgas on siis õigemini sõna vaid sõnatüve. Sõnu on rohkem tuletatud sõnu, aga tüvesid on umbes 1000, mis on ühised, arvatakse. Ja sealhulgas on ka sõnu, mis on ühised kõikidele soomeugri keeltele Ungari keeleni välja. Näiteks sõna käsi on niisugune. Üldiselt on need tüved tähistavad niisuguseid sõnu. Mis, mis räägivad väga konkreetsetest asjadest? Pisutki abstraktsemaid asju, märkivaid, ühiseid tüvesid on küllalt vähe ja isegi kui nad tänapäeval märgivad mingeid natukenegi keerulisemaid mõisteid, siis on hoopis ise iseasi, et mida nad kunagi on märkinud, tähendanud. Nii et on väga küsitav, kas niisuguste, kas see asjaolu iseenesest, et niisugused konkreetsed sõnad, et niisuguseid konkreetseid mõisteid tähistavad eri keeltes ühtemoodi kõlavad või ühesugusele häälikulise kujule taandatavad sõnad, et kas, kas see kuidagi näitab, et need inimesed siis ka ühtmoodi maailmast aru saavad? Eesti keel määrab eestlase olemuse, neil on esialgu ikkagi väga raske öelda, kes me oleme. Ja häda on selles, et nagu eelnevast jutust nähtub, seda küsimust teistega koguni raske arutada, peaaegu võimatu arutada, sest pole üldse selge kas me saame eri keeltes sellest küsimusest üldse ühtemoodi aru. Ja kas eri keelte kõnelejad saavad päris täpselt neid asju omavahel arutada. Eestlaste puhul on muidugi häda selles, et me ei saa isegi peaaegu, et omavahel seda arutada, sest neid on lihtsalt nii neetult vähe. Ja napi miljoni inimese vaimset energiat ilmselt igapäevaelus. Tasub kasutada palju pakilisemate küsimuste lahendamiseks. Aga kõigile, kes tõlkimisega tegelevad paratamatult need küsimused kogu aeg kipuvad pähe ja nendele lihtsalt tuleb kogu aeg mõelda. Kuulsite valitud palu saatest Kristiina Rossiga. Nädala pärast sisustab kinnismõttekordusaega Mati Kaal.