Reporteritund. Reporteritund. Reporteritund. Tervist aasta tagasi jaanuaris 2013 võttis Tallinna volikogu vastu munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava aastateks 2013 kuni 2021 ja sellest kavast rääkisime toona ka vikerraadios Reporteritunnis. Meenutan olulisim, mida kava ette näeb, on gümnaasiumiosade koondamine gümnaasiumiõpilaste arvu pikaajalise vähenemise tõttu. 29-st eesti õppekeelega koolist jääb kava kohaselt gümnaasiumiharidust andma 19 ning 21-st vene õppekeelega koolist jääb gümnaasiumiharidust andma 10 kooli. Tegelikult on haridus ja teadusministeerium ju ammu olnud kriitiline Tallinna ebaefektiivse koolivõrgu suhtes kus mõnes 800 kohalises koolis õpib vaid 125 õpilast ning õpetaja seisab 12 õpilasega klassi ees. Samas mõni teine kool on aga ülerahvastatud ning seal peavad õpilased koolis käima mitmes vahetuses. Nüüd on Tallinn aktiivsed ümberkorraldused käsile võtnud seda 12 kooli liitmise näol. Ja just sellest algav saade rääkima hakkabki. Liita soovitakse ühisgümnaasium ja südalinna kool venekeelsed Juhkentali gümnaasium ja Kesklinna Vene gümnaasium venekeelsed ehte humanitaargümnaasium ja Ranniku Gümnaasium. Liita soovitakse Arte Gümnaasiumi ja 37. keskkoole Kadrioru Saksa gümnaasium ja sikupilli keskkool ning venekeelsed Lasnamäe Gümnaasium ja paekaare gümnaasium. Nagu alati, siis põhjustavad ümberkorraldused hariduses ka pahameelt. Saates kuulete lähemalt. Olen salvestanud intervjuud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga, südalinna kooli hoolekogu liikme Hindrek Riikojaga Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu liikme Ivo voltiga, Tallinna 37. keskkooli hoolekogu liikme kaija Ilmjärve ning Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktori Tallinna volikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Hendrik Aguri. Ka mina olen saatejuht Arp Müller. Räägin Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamisega kava aastateks 2013 kuni 21. See tõi välja, et 29-st eesti õppekeelega koolist võiks jääda gümnaasiumiharidust andma 19. Ning 21-st vene õppekeelega koolist võiks jääda gümnaasiumiharidust andma 10 mille põhjal alustati selle kava täitmist just nendest 12-st koolist, mille liitmine praegu avalikkuse ette on toodud. Jah noh, peale seda, kui oli vastu võetud dokument terve aasta jooksul toimus ka analüüs, kus on nagu suuremad vajadused, kus on kriitiline olukord ja mis on ühe või teise kooli puhul tulevikuperspektiivid. Ja loomulikult me vaatasime aga seda, mis toimub meil erinevates piirkondades. Et nagu teada just kesklinnas lapsi tuleb rohkem ja rohkem, aga, aga samas koolikohti ei ole nii palju. Ei ole nii palju nendes just nendes koolides, kuhu soovijaid on kõige rohkem. Vaatleme neid plaanitavaid liitumisega natuke detailsemalt paaride kaupa. Kõigepealt liita plaanitakse 37. keskkool ja Arte gümnaasium, mõlemad asuvad mustamäel Vilde teele üksteisest 500 meetri kaugusele ja 800-le õpilasele ehitatud 30 seitsmendas keskkoolis õpib vaid 125 õpilast. Küsiks pigem nii, miks on selle kooli sulgemisega viivitatud nii kaua? Just sellepärast, et nagu me näeme, et iga kooli sulgemine või liitmine on väga emotsionaalne protsess, iga muutus võetakse vastu negatiivselt ja iga muutus on väga paljudele liiga valus. Ja ka selle kuulipuhul, jah, tuleb tunnistada, et seda otsust oli vaja võtta vastu varem aga nii kooli administratsiooni kui ka lapsevanematel oli lootus ja ootus, et midagi muutub, et lapsi nagu tuleb rohkem ja ongi võimalik kooli säilitada. Aga reaalsus näitab seda, et õpilasi on vähe ja selle arvuga kooli ülalpidamine ei ole võimalik. Ja, ja sellepärast, Me liidame seda kooli Arte gümnaasiumiga. Teeme siinkohal intervjuusse Mihhail Kõlvartiga pausi ja kuulame, mida rääkis vikerraadiole 37. keskkooli lapsevanemate esindaja. Kaija Ilmjärv Te olete Tallinna 37. keskkooli lapsevanem ja samuti hoolekogu liige. Kuidas suhtuvad teie kooli lapsevanemad plaani liita 37. keskkool ja Arte gümnaasium? Kui nüüd päris aus olla, siis ei oskagi keegi hetkel väga suhtuda, sest ega me sellest täpselt rohkemat ei tea kui ajakirjanduse kaudu ja ja direktori kaudu. Nii et eile praegu ei ole selge, kuidas koolide liitumine toimuks, absoluutselt ei ole. Linnavalitsus. Mihhail Kõlvart ei ole teie kooli, mitte üht sõna. Ei ole vanemate ees käinud. Ei ole vanemate ees käinud ja meil oli novembrikuus hoolekogul kohtumine haridusameti esindajatega, ka siis ei olnud sellest sõnagi. Miks on üldse 37. keskkool sattunud praegusesse seisu, kus õpilaste arv on aasta-aastalt aina vähenenud ja osa majast on täiesti tühjaks jäänud, mis need ajaloolised põhjused on, sellepärast et 500 meetrit eemal, Arte gümnaasium on ju õpilastest tulvil. No üks väga suur põhjus on kindlalt see, et Tallinna linnavalitsus juba vähemalt 10 aastat räägid seda juttu, et 37. kool kaotatakse ära ja pannakse kokku Arte gümnaasiumi või kuigi on ka erinevaid variante olnud, isegi Mustamäe gümnaasium on jutust läbi käinud. Direktori väitel on need jutud juba veel vanemad kui 10 aastat. Et kui on koolis ebakindlus, siis ebakindlus kandub üle ka vanematele ja nii ta paraku on. Milline on see koolihoone seisund? Koolihoone seisund väljaspoolt on väga kehva, seestpoolt vanemad oma jõududega, koor oma vahenditega ja, ja abilistega on teda remontinud ja sees on kõik väga ilus. Millised on teie ettepanekud praeguses situatsioonis või teie ootused linnale? No kindlasti peaks linn ümber lükkama väite, et väikeses koolis korralikku haridust ei saa. Sest need härra Kõlvarti välja öeldud mõtted viimasel ajal seal kohati on, lausa solvavad. Teiseks kui linnal selline plaan on, siis ta võiks ju tuua välja need plussid mis sellega kaasa kaasnevad, hetkel neid plusse meie ei ole suutnud enda jaoks leida. Kui lapsed suunatakse 500 meetrit eemale Arte gümnaasiumi kas sellega kaasneks mingisuguseid probleeme? Küsimus ei ole ju kaugused. 500 meetrit ei ole mingisugune vahemaa liikuda. Küsimus on selles, et minu teada on juba Arte gümnaasium praegult peaaegu et ütleme, ülerahvastatud kool. Nagu ma olen kuulnud, on mõte kõik lapsed, viie Arte gümnaasiumis tekiks umbes 1000 pealine kool. Kui ei ole praegu ruumi, mis saab siis edasi? Niisiis, lapsevanemad on teadmatuses Suur tänu Tallinna 37. keskkooli lapsevanem ja hoolekogu liige Kaija Ilmjärv. Kuulame edasi usutlust Mihhail Kõlvartiga. Temalt pärisin, mis vormis, 37. keskkool ja Arte Gümnaasium ühendatakse. Noh, on erinevad võimalused, kuidas koole liidetakse, kas tekib uus asutus ja siis tuleks nagu lõpetada mõlemad asutuste tegevust või siis kahe kooli tegevus jätkub ühe õppeasutuse baasil juriidilisel baasil. Kas sellel puhul? Toimub liitmine sellisel viisil, et tegevus jätkub ühe kooli nii juriidiliselt kui ka materiaalsel baasil. Mis see tähendab, kas praegused 125 37. keskkooli õpilast hakkavad siis koolis käima Arte gümnaasiumi majas? Ja tegelikult seda tähendabki, et järgmisest õppeaastast 37 kooli õpilased hakkavad käima Arte gümnaasiumis. Kui paljudele õpilastele on Arte Gümnaasium projekteeritud, praegu õpib seal veidi üle 800 õpilase. Kas ka 37. keskkooli õpilased mahuvad sinna juurde? Hoone on projekteeritud nii, et sinna mahuks 900 950 õpilast. Samas me, me saame aru, et kõik need 125 õpilast ei lähe õppima aarde gümnaasiumisse siis mustamäel on ka teised koolid, kas on tehnikagümnaasium või, või saksa oma kuu siis lapsevanemad viivad enda lapse ja ka kõik, isegi kui kõik 120 siis otsustavad jätkata ja saarte gümnaasiumisse või mitte jätkatavaid austada Arte gümnaasiumi, siis ka nemad kõik sinna mahud. Mis saab 37. keskkoolihoonest, kes või mis võib sinna kolida? Kasutame esialgu seda hoonet manööver pinnadeks, kui meil toimuvad mustamäel kui hooned erinoveerimised. Teiseks me ikkagi loodame, et meil tekib koostöö riigiga uste gümnaasiumide asutamisel. Seal on teine võimalus, kuidas saaks kasutada seda hoonet, ja kolmas võimalus, et mõnikord ka linnaosavalitsused teevad nende ettepanekut tühjade koolihoonete kohta. 37. keskkooli hoolekogu liikmed on ette heitnud, et just nagu linn oleks teadlikult selle kooli välja suretanud. Ei ole remonditud selle koolihoonet. Juba 10 aastat on levitatud juttu sellest, et kooli võib ähvardada sulgemine. Kuidas teie kommenteerite? No kahjuks see päris nii ei ole, et kooli renoveerimine kindlasti toob lapsi juurde, et noh, näiteks meil on hea näidissikupilli gümnaasium või, või südalinna kool, kus hooned on ilusti renoveeritud, aga samas nad on pooltühjad, et kuulina veeremine automaatselt ei too kaasa lapse. Teiseks. Jah, tõepoolest selline jutt käis küllaltki kaua, aga just sellepärast, et et oli lootus, et ja ei olnud ka nagu tahet võtta vastu selles ebapopulaarne vastasest otsust, et seda polegi vastu võetud nii kaua ja siin me peamegi aru saama, et meil on ka praegu ka teised ebapopulaarsed otsused, mida on vaja võtta vastu praegu ja mitte oodata kui nendes väikestes koolides. Aga väike kuul ei ole õige definitsioon, sest nad ei ole väitlejad vaid lihtsalt, kus ei ole vajalikku täituvust kuna nad esitatud ja planeeritud ikkagi sellisel viisil, et seal oleks rohkem lapsi ja kui, kui sellised koolid praegu kui me jätame samal tasemel ehk siis lapse sinna ei käi, me midagi ei võta ette, siis ootab sama saatus. Miks te pole kohtumas käinud 37. keskkooli, lapsevanemate või hoolega? Mina ikkagi püüdsin kohtuda kõigedega lapsevanematega ja hoolekogudega, kes ka näitas, et selleks initsiatiiv, sest esimene ring oli, oli tehtud haridusametiga ja haridusamet teavitas nii kooli administratsiooni kui ka hoolekogu. Ja siis, kui tekkis vajadus arutada midagi täiendavalt või, või tekib tekkis nagu lisaküsimusi, siis mina osalesin ka isiklikult kõikide nende kohtumiste puhul. Antud juhul hoolekogu, seda initsiatiiv pole näidanud ja pole ka mind kutsunud. Liike plaanitakse ka Pärnu maanteel asuv ühisgümnaasium ja Liivalaia tänav asuv südalinna kool mis asuvad üksteisest nii umbes pooleteise kilomeetri kaugusel. Südalinna koolimaja mahutaks 700 õpilast aga praegu vanemad sinna õppima saatnud vaid 350 last. Samas viis gümnaasiumis õpib 780 õpilast. Miks on vaja Need kaks kooli liita, kui samas võiks ju tegelikult hoopis ümber jagada nende koolide teeninduspiirkonnad ja näiteks siis tuua üks esimese klassikomplekt ühisgümnaasiumist üle südalinna kooli ja nõnda ka jätkata? Jah see oleks tõepoolest hea lahendus. Me püüdsime seda teha, lapsi on, oli suunatud alati kaks korda rohkem südalinna kooli, aga me ei saa nagu Juuliselt lapsi sinna panna, sest see on ikkagi lõppude lõpuks lastevanemate otsus. Ja, ja kui lapsevanem ei vii sinna enda last, siis siin pole midagi parata. Et see ongi selline ka teine statistika, mida näitab meile, et et lapsi sinna tuleb 50 protsenti sellest arvust, mida sinna suunatakse ja tulevikuperspektiivis peaks tähendama, et need lapsi nagu, kuna esimesed klasside vastuvõtt ei ole suur pigem võib otse välja öeldes, on liiga väike, ehk siis tulevikuperspektiiv, siis koolil ei ole lootust, ta hakkab kasvama. Teeme taas intervjuusse Mihhail Kõlvartiga pausi ja kuulame, mida rääkis vikerraadiole südalinna kooli lapsevanemate esindaja. Räägin Hindrek Riikojaga, kes on südalinna kooli hoolekogu liige ja samuti selles koolis käiva õpilase lapsevanem. Alustame veidi üldisema küsimusega. Tegelikult riik ja haridusministeerium on ju aastaid Tallinnale ette heitnud ebaefektiivset koolivõrku, seda, et koolimajad on pooltühjad, et ülal peetakse liiga väikeseid klassikomplekte mis on siis ka takistuseks olnud õpetajatele kõrgema palga maksmisele. Ja nüüd, kui Tallinn on tõepoolest siis koolireformiga koolide liitmisega pihta hakanud, miks siis nüüd ikkagi hoolekogud ja lapsevanemad sellele reformile ehk siis pooltühjade koolimajade likvideerimisele vastu seisavad? Ma ei ole sinuga päris nõus, kui sa ütled, et riik on Tallinnale ette heitnud, riik on üleriigiliselt rääkinud vajadusest koolivõrku reformida, sest et noh, oleme ausad, elanikkond väheneb, laste arv väheneb. Nii et mingisuguses ulatuses on see paratamatu. Kuidas seda täpselt teha, eks ole, see on selline erinevate praktikate küsimus, palju on räägitud põhikoolide ja gümnaasiumide lauset olemisest ja nii edasi ja nii edasi, et selge on see, et loomulikult on vaja selle koolivõrgu optimeerimise tegeleda, aga kui me vaatame näiteks Tallinna kesklinna näite puhul, noh ma olen ennast kesklinnaga rohkem täna südalinna koolile kurssi viinud, siis kui me vaatame järgmise kümneaastast trendi, siis esimesse klassi astuvate laste arv on pidevalt suurenemas. Nii et siin rääkida sellest, justkui meil oleks kesklinnas koolikohti üle, tegelikult kindlasti ei saa. Omaette küsimus on nüüd see, et kesklinnas on nii-öelda eliitkoolid osad lapsevanemad fiktiivselt kirjutavad ennast kesklinna sisse ja nii edasi, eks ole, aga, aga igal juhul kesklinnas me ei saa rääkida ülejäägist, vaid pigem puudujäägist. Lähme nüüd konkreetselt selle juurde, miks ei tohiks siis liita liivalaia tänaval asuvat südalinna kooli Pärnu maanteel asuva Ühisgümnaasiumiga, miks hoolekogu ja lapsevanemad selle vastu on, miks on selle vastu kogutud? Oli vist 1200 allkirja. 120 allkirja, siin tuleb vaadata seda probleemi kahe tasandine, üks on nii-öelda üleüldine koolide liitmise teemat, teine asi on konkreetne, meie kooli juhtum laiemas plaanis probleemiks vaieldamatult on see linnavalitsuses on otsustatud, et tuleb liita aga mingisugust analüüsi selle üle, kuidas, kuidas tegelikult siis konkreetselt, et neid koolipaare on see siis südalinna kooli ja ühisgümnaasium on saarte gümnaasium 37. keskkool on see siinsamas kõrval, Kadrioru Saksa gümnaasium, sikupillikoole selliseid plaane ei ole. Ja see ongi linna selgelt kõige suurem probleem ja kõige suurem puudujääk selle asja juures. Sellepärast et lapsevanematel ei ole mitte midagi öelda, millises koolimajas nende lapsed käima hakkavad, millises vahetuses need lapsed käima hakkavad kuhu nad pannakse, millised klassid liidetakse, sest et noh, üks argument, millest räägitakse, on mingi nii-öelda majanduslik kokkuhoid, millest sa päris täpselt väljendub, sellest väga paljud aru ei saa. Aga kui tahta majanduslikku efektiivsust, siis üks kindel samm on see, et tuleb hakata klassi liitma ühest koolist, seitsmes klass teises koolis, seitsmes klass, ütleme praegu on need klassikomplekte kolm, siis need tuleb kahjuks kokku panna. See on, see on kõige suurem takistus see, see on üks suuremaid probleeme, kuidas seda läbi viia. Kui me läheme nüüd konkreetselt südalinna kooli ja ühisgümnaasiumi liitmise juurde, siis miks me selle vastu olema? Ei saa salata, et läbi aastakümnete Liivalaia kooli endise Liivalaia kooli tänase südalinna kooli maine ei ole olnud kõige parem. Ja ka sellest tulenevalt inimeste õpilaste tung ei ole sinna olnud väga suur. Kui me vaatame viimaste nelja-viit aastat, kui on koolihoone korda tehtud on uus juhtkond siis selgelt, populaarsus on kasvanud aastast aastasse, suureneb esimesse klassi soovijate hulk ja kui me vaatame ühisgümnaasiumi poole pealt, siis nende probleem on neli maha kõik inimesed ära. Meil on ruumi, ei saa selle vastu. Südalinna koolis on otsustatud, et kui praegu on ka veel tegutseb keskkool, siis kahe aasta jooksul nii-öelda keskkool lõpetab oma tegevuse ära. Tänane 11. käib kaks aastat välja, eks ole, siis on keskkooli kõik, meil on ruumi, me oleme valmis võtma neid, neid lapsikas teistesse koolidesse ei mahu. Meie jaoks ei ole see probleem, kui linn otsustab, et ta ühisgümnaasiumisse ei taha avada mitte nelja esimest klassi, vaid tabab kolm ja annab ühe nendest südalinna koolile. Südalinnakoolina on olemas potentsiaal. See kooli juhtkond ja ka hoolekogu on, on väga palju tegutsenud ja pingutanud selle nimel, needsamad lapsevanemad on pingutanud selle nimel, et see kuulsaks paremaks, et sealne haridustase oleks parem ja nii edasi ja noh, muidugi omaette probleem on siin, millele linnavalitsus armastab või vähemalt osad ametnikud armastavad rõhutanud rõhutada, on jah, nii-öelda see täituvuse probleem, öeldakse, et südalinna kooli mahub 700 last, aga sinna on praegu ainult 350. Tegelikult oleme ausad, ametnikud valetavad, rääkida ükskõik millise direktoriga Tallinnas, kes tegeleb sama projekti järgi ehitatud koolis, ütleb, et siin on võimalus optimaalselt ühte vahetusse maksimaalselt ära panna 550 aga tegelikult pisut vähem last 700, see tähendab seda, et tuleb õhtupoolne vahetus ka juurde teha, ehk lin räägib iseendale nagu vastu. Aga kõik see viib ikkagi selleni, et kogu protsess on läbi mõtlemata. Ei mõelda. Mida, mis saab lastest, mis saab klassidest, mis saab lastevanematest, mida nad kõik sellest arvavad? Siin on tekkinud ka avalik väitluslehe veergudel Gustav Adolfi gümnaasiumi direktoriga, kes on samas ka Tallinna volikogu haridus kultuurikomisjoni liige. Jutt käib siis Hendrik Aguri neljapäevasest Postimehe arvamusartiklist. Miks see solvas südalinna kooli lapsevanemaid? Sellepärast, et Hendrik Agur valetas selles artiklis ja ta halvustas täiesti põhjendamatult nimi, kooli direktorit, et kui meie kooli õpetajaid, aga tegelikult ka õpilasi ja lapsevanemaid ja masin õpilasi rõhutaks nagu kõige rohkem selge asi, mis ta valetas, oli see, et tema sõnul direktor muretseb ainult iseenda ametikoha pärast ja sellest tulenevalt organiseeris allkirjade kogumised ja nii edasi. See on täiesti lapsevanemate hoolekogu algatus, direktoril ei ole sellega pistmist. Ja noh, teine probleem on, see on see viis, kuidas räägib Hendrik Agur ühest oma kolleegist ehk meie kooli direktorist, kui me räägime sellest südalinna kooli maine probleemist, siis lapsevanemad järjest rohkem hakkavad sellest üle saama. Ma olen enam kui kindel ja, ja minagi olen üks selline lapsevanem, kes eelistas kesklinna nii-öelda eliitkoolile just nimelt seda südalinna kooli ja panin sinna esimesse klassi oma lapsest vaiksem, kuulutan südamlik, koldan, rahulikum. Henrik Agur käitustest kohatult muutus täiesti kohatult ja põhjendamatult personaalseks ja halvustas. Ja noh, kui juba niimoodi direktorid hakkavad vastastikku halvustama, mis mainest me siis laste silmis lapsevanemate silmis rääkida saame, puudutaks korra poliitik. Ka kas üldse Tallinna volikogus on jõudu, kes oleks siis vastu vegi? Esiteks kriitilisi küsimusi praegusele koolireformile Keskerakond loomulikult on poolt, neil on enamus, aga ka opositsioon, Hendrik Agur esindab ju suurimat opositsioonijõudu IRL-i, aga nagu ma tema leheloost aru saan, siis ka IRL siis. Toetab praegust koolide liitmise kava. Ma ei oska seda poliitikat niimoodi analüüsida, aga külma läbi erinevate kohtumiste küll haridusameti, küll abilinnapea, küll linnapea endaga, tema arvamusartiklit, mina ei ole päris kindel, et keskerakonnas endaski on konsensus ja selgus majas, mida peaks tegema, kuidas peaks tegema ja kas üldse peaks tegema, et loomulikult see on paratamatus, et et mingisugused muutused on vajalikud sellepärast et, et noh, mingites piirkondades ja laste arv väheneb ja nii edasi. Aga, aga meie hinnangul peaksid alustama teisest otsast. Linnaga, käes on see jõud ja see võim nii-öelda määrata piirkondi koolidele ja nad ei pea tingimata suunama kõiki lapsi ühte kohta, et need piirkondi annab ümber mängida ja seeläbi tühjemaid koolimajasid täita. Aitäh, Hindrek Riikoja, südalinna kooli hoolekogu liige. Me kuulame saates hiljem usutlust ka Hendrik Agur ega aga praegu kuulame edasi ennist pooleli jäänud intervjuud Mihhail Kõlvartiga. Südalinna kooli hoolekogu heidab ette, et praegu ei ole teada, mis hoones ja kuidas ühe või teise praeguse kooli õpilased hakkaksid koolis käima. Kuidas korraldatakse logistika kahe kooli vahel? Jah, tõepoolest seda praegu, kui ei ole teada, aga see oleks, ei oleks ka õige, kui koolide liitmine toimuks mingi ühe skeemi järgi. Iga kooli liitmine on ehk siis iga inimese puhul tulebki välja töötada unikaalse valemi, seda tulebki teha koostöös nii kuulide instratsioonidega kui ka koolide hoolekogudega ja, ja siin me ootame, nägi ettepanekuid ja koostööd, sest olen maininud. Jah, selline üldine skeem võib ju täitsa olla, näiteks. Räägime sellest tuleviku perspektiivis, ühes hoones on algklasside ja põhikooli osa teises hoones on progümnaasiumi gümnaasiumi. Aga seda esiteks ei ole võimalik teha ühe aastaga isegi kahe kuuleme Aastaga selline protsess peaks toimuma paindlikult ja peaks suutma ikkagi aega. Teiseks, see ei ole lõplik lahendus, et siin võivad olla ka teised lahendused ja just sellepärast seda tulebki teha nagu koostöös. Iseenesest logistika ja klasside paiknemaks ei ole kõige tähtsam küsimus on, on ka teised küsimused, et mida oleks vaja säilitada mõlema kooli puhul, mis on need õppesuunad, mida oleks vaja arendada näiteks südalinna kooli puhul kindlasti nagu selline suur väärtus on sportlik, hüppesunud selline spordi arendamine konkreetselt korvpalliarendamine koolis. Noh, me teame praegu, et juba järgmisel aastal gümnaasiumi ülalpidamine ei ole võimalik seda täh, see tähendab ka seda, et gümnaasiumitasemel ei ole võimalik arendada spordisuunda, et seda ei tule lihtsalt ja just Ühes suures koolis selline võimalus tekiks ja vot selliseid ettepanekuid ongi vaja teha. Mis puudutab kahe kooli logistikat, siis see küsimus ei ole aktuaalne, sest selline olukord, et õpilane alustab õppepäeva ühes hoones ja lõpetab teises, lihtsalt ei ole võimalik, et ikkagi õpilane pea ühes hoones. Kas on võimalik selline stsenaarium, et südalinna kool asub ju liivalaia tänavas väga magusalt kohal väga kallis kinnisvara, et see müüakse üldse maha ja selle raha eest rajatakse hoopis ühisgümnaasiumile juurdeehitus. Noh, siin pole midagi kommenteerida loomulikult sest sellist plaani ei ole ja see ei oleks ka mõistlik. Sellepäras otsust tuligi selleks, et säilitada mõlema kooli potentsiaali ja seda arendada ja sealhulgas ka säilitada mõlemad hooned. Mõned lapsevanemad on esile tõstnud, et nemad ongi just soovinud väiksemasse kooli väiksemasse kollektiivi väiksemasse klassi oma lapse panna ja nüüd, kui liidetaks kokku kooli ja tekitatakse suured klassid, siis nemad ei soovi, nende laps enam seal käiks. Kas linnal siis absoluutselt ei olegi võimalik pakkuda või tulla vastu nendele lapsevanematele, kes soovivadki, et mõned klassid, võib-olla õpilased vajavad individuaalset lähenemist, et nendel olekski võimalik õppida väiksemas klassis? See see võimalus tuleneb seadusest. Esiteks praegune finantseerimise skeem ei anna võimalust heal tasemel korraldada õppetööd, kui põhikooli klassis on vähem kui 24 õpilast gümnaasiumist vähem kui 32. Seda raha ei tule nii palju riigi poolt selleks, et neil oleks võimalik ülal pidada väiksemad klassid. Samas ühe suure gümnaasiumi puhul tekib võimalus korraldada õppetööd ka gruppides, suur klass, aga väiksemad grupid. Teiseks lähtuvalt seaduses on võimalik hariduslike erivajaduste õpilaste puhul ka luua sellised väiksed klassid, aga see võimalus tuleneb seadusest siis antud juhul me siis räägime just Nendest lapsedes, kes, kellel ongi vajalik, selline erinev lähenemine, spetsiaalne lähenemine õpivadki väiksemates klassides. Mis puudutab sellise definitsiooni väike kool, siis siin me peame aru saama, et need koolid ei olnud ju mõeldud nendest tulevad nagu väikse puhul, et kui see oleks tõepoolest mingi väike külakuul, kus algusest peale oli sisse programmeeritud selline väike õpilastega arv, siis oleks arusaadav, aga meil on tegemist nagu koolidega, kus oli projekteeritud hoone selleks, et seal õpiks kaks korda rohkem lapsi ja, ja mis on kõige tähtsam ühe asutuse puhul. Õppetööd on võimalik korraldada ainult selleks, sellel juhul, kui selleks on ka ressursse. Ressurss tuleb riigi puuda. Riik määras väga konkreetsete raamet ja piirid, kuidas on võimalik ülal pidada koole ja kui palju lapsi seal peab olema, nii koolis kui ka klassikomplektis. Räägin Hendrik Aguri ka Gustav Adolfi gümnaasiumi direktoriga, kes samas on ka Tallinna volikogu kultuurikomisjoni haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees. Tegelikult haridus ja teadusministeerium on aastaid Tallinnale ette heitnud ebaefektiivset koolivõrku. Kuidas teie praegu hindate nüüd Tallinnas, et võetud reformi? Praegu on siis välja käidud 12 kooli liitmine? Praegu koolivõrku korrastatakse, on üdini positiivne ja Tallinna hariduskorralduses need muudatused, mida oleks pidanud juba ammu, ma ütleks, 10 aastat tagasi tegema, on asutud nüüd tegema ja ma olen haridusministriga tegelikult väga nõus selles osas, et need rahad, mis on haridusele antud kasutada, et paljuski on need rahad haridusvõrgu sees olemas. Aga küll aga meeldiks paljudele mõelda, et et kui me noh, kui nüüd mõelda, et teha edasi näiteks pidada väikseid koolja või väikseid klasse üleval ja nõuda oma osa pidevalt süüdistada riiki selles, et riik ei anna piisavalt raha, siis tegelikult tuleb peeglisse vaadata ja paljus saab haridusvõrgu ümberkorraldamisega seda, seda raha palju paremini kasutada selliselt, et et jõuab ära majandada kõik koolid ja kõige olulisem see, et ka kvaliteet tõuseks. No tegelikult neid lahendusvariante oleks mitmeid, näiteks gümnaasiumide ja põhikoolide lahutamine, mõnede koolide üldse kinni panemine, no praegu on mindud seda teed, et liidetakse 12 kooli kuueks kooliks, kus sellega saab rahul olla. No ma nii lineaarselt hinnangut ei tahaks anda, aga ma korraks nagu toon nagu üldisema pildi, et kui me võtame noh, Eestis, kus on palju väikseid koole ja tõesti mõnes klassis on, on noh, näiteks kaks või kuus õpilast, aga selle kahe kuue õpilase peale ikkagi on üks õpetaja, kes kellele tuleb maksta täistasu ja samas seal kõrval võrdluseks on 30 kuni 37 õpilast, näiteks klassis ja õpetaja saab samamoodi tasu, et noh, tegelikult sellesama näite põhjal no on ju aru saada, et kui me maksame ühele õpetajale, kes õpetab kolme last teisele õpetajale, kes maksab või õpetaja 10. aasta üht ja sama tasu, siis, siis on see raha kasutada äärmiselt ebaefektiivne. See on muidugi ülim luksus, kui saab õpetada V3 teist last. Aga see ei ole eriti mõistlik. Ja seetõttu ongi niiviisi, et väiksed koolid töötavad, töötavad selliselt, et neil on küll õpetajate arv enam-vähem sama, mis praktiliselt sama, mis on suurel koolil, sinna kulub lihtsalt palju rohkem raha sama arvu õpilaste õpetamiseks. Ja mis väikse kooli puhul noh, see, et ta nunnu ja sinna saab individuaalset lähenemist, et see kõik on hea, eks ühtviisi. Aga mis on näiteks põhikoolide jaga gümnaasiumide mure sellel selles kvaliteedi poolest on see, et kui õpetajad ei saa täiskoormust ja kui õpetaja ei saa täiskoormust väiksest koolist lihtsalt tale jagu tunde lapsi siis esiteks on raske siin õpetajat leida ja teine variant on see, et et hakata hakkavad andma eriti põhikoolides mitte spetsialistid, mitte aineõpetajad, hakkavad andma neid aineid, mida nad tegelikult ei valda ja nii-öelda asendajana. Aga kujutage ette, et näiteks vene keele õpetaja annab füüsikat või geograafiat, see võib juhtuda, et see inimene juhuslikult valdava valdavalt see nii ei ole ja see tähendab seda, et et kvaliteet kahaneb ja see haridus, mis mida võimaldatakse, ei ole, ei ole pädev. Seetõttu tegelikult suuremad koolid, kus on rohkem õpilasi, õpetajatel jagub koormust annavadki, võimaldavadki, paremat haridust. Aga mis puutub nüüd sellesse küsimusse, et nende koolide liitmise see on koolipidaja otsus ja mina soovin jõudu ja soovin kaasa aidata, et seda, seda korraldust ümberkorraldust võimalikult mõistlikult teha. See on nüüd ka juhtimise küsimus, ka haridusjuhtimise küsimus. Et noh, siin esimesed tagasilöögid on olemas, et noh, ma soovin jõudu haridusametile ja linnavalitsusele, et neid protsesse võimalikult mõistlikult juhtida. Sest kui neid niiviisi noh, niiviisi korraldada, et koostööks ei kaasata kooli juhtkonda sinna püüda üle juhtkondade peale minna või üledirektorite, siis tagasilöögid on kerged tulema ja mõningaid siukseid virvendasime ka praegu näeme, kuidas siis ütleme nii, et koolipidaja püüab neid või on püüd teinud katseid neid kooli ühendatud niiviisi, et ei ole koolidega ennem täpselt kokku leppinud, mis toimuma hakkab. Ehk oleks siiski vajalik radikaalsem reform, ministeerium toetab ka ju ikkagi suunda, et oleks lahutatud põhikool ja gümnaasium, Eesti suuruselt teine linn, Tartu ongi mõne erandiga näiteks selle suuna valinud. Kas Tallinn võiks ka tegelikult sama suuna võtta? Ja ma küll pooldan seda ja noh, Tallinnas on loomulikult koolja rohkem hariduseks, natukene keerulisem, aga ma tõesti pooldan seda ja ma väga loodan ja arvan ka, et midagi sellist tuleb. Mitmete Tallinna koolide ühendatavatele Tallinna koolide hoolekogud on juba aktiivselt sõna võtnud liitmisplaanide vastu ja näiteks südalinna kooli hoolekogu on ärritunud ka näiteks teie neljapäeval Postimehes ilmunud arvamusartikli pärast ja Hindrek Riikoja, hoolekogu liige on süüdistanud teid ka valetamises ja nõudnud teilt vabandamist. Kuidas te talle vastate? Sööd? Et südalinna kooli ja Tallinna ühisgümnaasiumi ühendamine on plaanis ja, ja kool asus koguma allkirju selle ühendamise vastu. Ma küll ei näe ühtegi asja, mille pärast ma peaksin vabandama ja, ja mille pärast milles ma olen valetanud, et nii see ju on, et, et kool kogub allkirju seal ühendamise vastu ja kui mina olen oma arvamust avaldanud, et et see on nii-öelda koolipidaja poole väike apsakas, et üldse selline olukord sai tekkida, järelikult ei selgitatud piisavalt ära punkt üks kooli juhtkonnale kooli direktorile, miks seda vaja on teha, vaid asuti nii-öelda üle direktorite peade tegema, siis on see inimlik, et üks kooli juhtkonda, üks kooli direktor koos hoolekoguga, kui neile neile selgitatakse vajalikkuses, asub võitlemine enese olemasolu eest. Ma tahan öelda seda, et väiksema ja nõrgema kooli ja tugevam kooli ühendamisel lapsed ei kaota mitte mingil juhul. Kaotajaks on sel puhul võib-olla koolijuht, kellele, kui tal ei ole positsiooni uut positsiooni antud või ei ole temaga tingimusi kokku lepitud. Ja siis, see on ju inimlik, kui inimene hakkab oma töökohta kaotama või tema selline tulevik muutub ebakindlaks, siis ta asub nii-öelda võitlusesse ja ma arvan, et südalinna kooli puhul on selline asi tekkinud. See nüüd ebatäpsused, kas asus direktor hoolekogu? Minu meelest ei ole üldse nagu tähtis, ma ütleks niimoodi, et kool asus, asus võitlusse ja allkirjade kogumisse selle liitmise vastu, et seal, inimlikult inimlikult on see täiesti mõistetav ja ei saa üldse kedagi hukka mõista. Lihtsalt see on niisugune juhtimisküsimus, et miks selline olukord sai tekkida? Mina näeksin positiivset poolt, et kindlasti tasub vanematele olla pigem hoopis mitte selle vastu võidelda, vaid selle poolt olla sellepärast et väga suure tõe-sõnal nende laste õpikeskkond hoopis paraneb. Juht. Rääkis Hendrik Agur, Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor ning samas Tallinna volikogu suurima opositsioonijõu, IRL-i saadik ning haridus ja kultuurikomisjoni asejuht. Jätkame Mihhail Kõlvarti ka salvestatud usutlusega. Liita plaanitakse Gonsiori tänaval asuv Kadrioru Saksa gümnaasium ning kivimurru tänaval Lasnamäe linnaosas asuv sikupilli keskkool mis asuvad üksteisest 1,4 kilomeetri kaugusel ja kuhu ühest koolist teise ühistranspordiga pääseb vaid vaid ümberistumisega, mis on nende kahe kooli liitmise põhjendus. Siin ka on nagu olukord, kus kui me räägime sikupillikoolist siis vaatamata sellele, et hoone on renoveeritud lapsi seal on vähe ja tendents on negatiivne, ehk siis tulevikuperspektiivis me näeme, et kool ei ole elujõuline teises küljes. Me näeme, et Kadrioru Saksa gümnaasium, mis juba praegu õpilasi on rohkem kui see hoone võib vastu võtta vaatamata sellele, et sellel aastal me tegime Rasjal remont. Aga samas Kadrioru Saksa gümnaasiumis on ka arenguruumi, et seal on ka suured plaanis, kuidas võiks laiendada enda tegevust, aga see ruumide ressurss, mis meil nendel praegu on seda Ilua noh, näiteks kui tulevikuperspektiivi, siis võiks ju luua salga klassi ülelinnalise komplekteerimisega praeguse piirkondlik kool siis selleks täiendavat ruumi ressursse praegu seda ei ole ja pole kuskile ka arendada enda tegevust. Lähtuvalt sellest tekibki küsimus, et miks peaks lähedal olema kaks kooli, kus õhe kooli puhul on ruumide ressurss, aga teise kooli puhul on maineressurssi ja õppekvaliteedi ressurss. Aga mõlemad koolid tunnevad, et on puudu seda, mis on kõrvalkoolis. Et lähtuvalt sellest ja tekikski selline ettepanek. Kuulame siia vahele, mida arvab Saksa Gümnaasiumi hoolekogu? Ivo Kolk, teie olete Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu liige. Kas hoolekogu on arutanud plaani liita Saksa gümnaasium ja sikupilli keskkool? Jah, me oleme seda hoolekogu sees arutanud peale seda, kui linnavalitsus on see idee või mõte, mille meile EPasanti No kuidas hoolekogu suhtluskoolide liitmise plaani või ettepanekusse No me oleme seda käsitlenud praegu omavahel selliselt, et see oleks nagu mingi võimalus meie koolile. Et meie koolil Kadrioru Saksa gümnaasium, meil on praegu õpilasi palju, neid on rohkem, kui koolimajja hästi õppima mahub, sest meil on osad klassid on õhtuses vahetuses. Ja lähiajal on näha, et et õpilasi tuleb veelgi rohkem juurde, sest algklassiõpilasi esimesse klassi mis tähendab seda, et ruumi probleem läheb üha suuremaks. Ja lihtsalt selle pragmaatilise arutelu käigus, et kuidas neid lapsi majja ära mahutada ja säilitada Kadrioru Saksa Gümnaasium gümnaasiumina, kus on võimalik õppida esimesest klassist kuni gümnaasiumi lõpuni siis lihtsalt meil ongi neid ruume juurde vaja. Et me ei ole nagu mõelnud selle niivõrd selle koha pealt, et nüüd kahe kooli liitmine vaid pigem enda kooli edasiarendamine Mitmetel lapsevanematel juba on tekkinud küsimusi, no kas või selle kohta kas Kadrioru Saksa gümnaasiumisse astunud Kadrioru piirkonna algklasside lapsed peaksid tulevikus koolis hakkama käima kusagil kaugemal, näiteks senise sikupilli keskkoolihoones Eesti Päevalehes on sel teemal oma arvamuse välja öelnud näiteks lapsevanem Elina Bei all. Mis on teie arvates need teemad ja küsimused, mis enne lõpliku otsuse tegemist peaksid kindlasti vastused saama? No eks loomulikult asukoha küsimus ja teise majja mingisugusel ajal õppima käimine, eks see ongi üks üks olulisemaid reaalsemaid küsimusi hetkel lastevanematel on väga palju igasugu häid mõtteid ja reageeringuid olnud. Ja, ja kõike seda asja peab loomulikult veel arutama. Samamoodi tuleb arutada, et juhul, kui selline liitumine teoks peaks saama, siis loomulikult mõtlema ka seda, et kui vanad lapsed, millised klassid siis ühes koolis käivad, teises koolis käivad, seda praegu loomulikult ei ole veel tehtud jõutud teha. Aga samas tähendab, see ongi nagu meie tingimus või olnud, et kui linnavalitsus sellest sellest ideest rääkis siis see oligi nagu meie tingimused, me kindlasti ei taha seda liitumist ja kiiresti meil on vaja selleks aega, et me saaksime seda ette valmistada, läbi analüüsida kõik need võimalikud tunniplaanid, õpetajate liikumised ja nii edasi ja nii edasi, et see oleks võimalikult, et lihtsalt hästi ettevalmistatud. Jah, ma möönan, et kõige suurema ebamugavam probleem ongi nendele lastele, kes praegu elavad Kadrioru Saksa gümnaasiumi vahetus läheduses. Ja selge see, et kui peaks minema mingisugusel ajal sikupilli õppima, siis, siis nendel see see käimine ongi üks olulisemaid probleeme samasse vahemaa seal, noh, umbes selline 1,2 kilomeetrit. Nüüd mingisugune ulmeline distants ka muidugi ei ole, aga teine küsimus on selles, et kui palju tegelikult neid lapsi üldse seal vahetus kooli läheduses elab. Et kordan veel, need, kes seal reaalselt elavad, nendel on see probleem, aga väga paljud lapsed siiski teevad ka meie kooli hoopis teistest piirkondadest. Et et nendel, kes tuleb kuskilt Jürist või mustamäelt või Piritalt noh, nendel söönud kas kas natukene ühes suunas liikuda või teises suunas liikuda, ei tohiks väga oluline probleem olla. Suur tänu nende esialgsete mõtete eest Kadrioru Saksa Gümnaasiumi hoolekogu liige Ivo Volt. Ja saate lõpetame taas Mihhail Kõlvartiga salvestatud intervjuuga. Üldine probleemia tendents ongi selline, et Mustamäel ja Lasnamäel, seal on koolid tühjenemas kuna lihtsalt elanikkond ka näiteks mustamäel vananeb ja mõlemas linnaosas on väga palju tühjasid klassiruume aga ehk tuledki siis mõni koolimaja nendes linnaosades täiesti maha jätta ja ehitada uusi koolihooneid sinna, kuhu on kerkinud uued elamurajoonid ja kuhu on noored lastega pered kolinud ja kuhu nad sooviks oma lapsi kooli panna. No esiteks uue kooli ehitamine sõltub ju ka konkreetse piirkonna võimalustest, kas seda lubab üldse selle konkreetse piirkondade üldine detailplaneering peaks seal on selleks kohta samas ei ole ju mõistlik, kui näiteks kesklinnas me hakkame ehitama uue kooli, samas kui meil on mõned koolid, pooltühjad see ei ole mõistlik lähenemine. Samas aga vanemad ei soovi ka pikalt sõita kusagile viia näiteks kesklinnast mustamäele või Lasnamäele oma lapsed. Ja, ja seda ka, aga siin on ka veel üks argument selle vastu, et kohe hakkame esitama lisahoonet, et see ju statistika ja iive on ju kõigub ja kui praegu me näeme, et aastani 2021 laste arv kasvab, siis peale seda vähemalt prognooside järgi, see hakkab jälle langema ja, ja me peame ka sellest lähtuma. Mõistlikumalt praegu võtta vastu selliseid otsuseid, korrastada olemasoleva võrgustiku võrku koolivõrgu, kui me hakkame nagu midagi juurde ehitama ja pärast jälle tekib tühjade hoonete probleem. Kolmandaks on ka veel asjaolu, et nagu me teame, ei planeerib ka Tallinnas esitada puhtaid gümnaasiume. Jaa, jaa. Arvan, et see on ka hea võimalus teha nagu koostööd omavalitsuse ja riigi vahel selleks, et korrastada seda koolivõrku ja kasutada neid puhtal gümnaasiumist, selleks et luua lisakohti, aga samas ka korrastada olemasoleva võrku. Kas ja kuhu võiks siis riigiga koostöös Tallinnas tulla riigigümnaasium? No näiteks mustamäel, meil on selleks ka olemas kas või seesama 37. kooli vabanefoone, seda meil on veel vaja nagu järgmiseks aastaks, aga juba paari aasta pärast võib ju mõelda selle peale, mis edasi saab selle hoonega. Ja samas mustamäel võiks ju tõepoolest tekkida üks selline puhas gümnaasium, mis pakuks nagu kvaliteetset haridust. Teine võimalus on näiteks Pirita ja sealse, sest selline kool võiks tekkida. Ja samas võib-olla see annaks ka võimu lisavõimalusega. Viimsi vallale kesklinnas võiks olla üks puhas gümnaasiumisse on päris loogiline, aga siin kindlasti tekib küsimus, kust seda esitada, sest kesklinnast neid võimalusi eriti palju ei ole. Aga noh, see minema praegu räägin, on praegu teooria, sest seda ei saa omavalitsus ise otsustada, seda tulebki seda nägemus kontseptsiooni välja töötada koos riigiga ehk siis haridusministeeriumiga. Veel konkreetselt nende Kaheteistkümnenda kooli liitmisest. Kuivõrd te saate need arvestada lapsevanemate arvamusega, näiteks siin südalinna koolis on kogutud üle 1100 allkirja. Kas näiteks see liitumine võib ära jääda, kas midagi võib teistmoodi minna? Ei muidugi lapsevanemate arvamus on väga tähtis ja, ja sellepärast ma juba kaks korda kohtusin kooli esindajatega juba kolm korda, isegi siis ma, sest ma eraldi kohtasime hoolekoguga eraldi. Osalesin lapsevanemate koosolekul ja kohtusin veel ka õpilastega eraldi. Nende initsiatiivil ja juss ongi vaja kasutada võimalus ja seletada, miks seda on vaja. Siin lihtsalt on selline probleem, et meie arutelu nagu on erinevatest positsioonidest, sest noh, me lähtume sellest analüüsist, mis meil on arvudest teaduses ja finantseerimise skeemist. Kooli esindajad tihti lähtuvad emotsioonidest ja mis on ja mis on arusaadav, sest iga muutmine ongi valus ja tekitabki vastuseisu. Millal tehakse nüüd siis lõplik otsus nende 12 kooli kohta, kas siis liita või mitte, mis, mis kuupäevaks on selgus? Meil on väga konkreetsed tähtajad märtsikuu jooksul, see otsus peab olema vastu võetud linnavolikogu tasemel ehk siis tähendab seda, et linnavalitsus seda peab otsustama veebruarikuus. Siin kavas, mille volikogu on kinnitanud, on gümnaasiumiastme jätkusuutlikkus, alampiiriks kehtestatud 60 õpilase vastuvõtt, 10.-sse, klassi ja gümnaasiumiastme sulgemine selle kriteeriumi alusel otsustatakse esimest korda 2014. aasta kevadel. Praegu on juba näha, kui palju koole veel lisaks praegu jutuks olnud koolidele, mis liidetakse võiksid siis selle kriteeriumi alusel 60 õpilase kriteeriumi alusel jääda joone alla ja, ja kaotada gümnaasiumiosa. Ja muidugi me juba praegu näeme, kus gümnaasiumiastmes lapsi selleks, et seda ülal pidada juba praegu ei jätku ja ei ole mõtet avada esimesest septembrist seal kümnendad klass kas saab öelda ka nende koolide nimesid, et noh, praegu ei ole õige aeg, ma arvan, sest esiteks kooli teha seda ise, nad ise näevad need arvud, nad jäävad ise, mis on nende reaalsus ja see otsus tuleb ametlikult natuke hiljem. Ja, ja siin on veel aega. Kõnelejast Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Mihhail Kõlvart niisiiis koolivõrgu korrastamine ning väikese õpilaste arvuga gümnaasiumiosade sulgemine Tallinnas jätkub ka edaspidi. Praegu plaanis oleva 12 kooli liitmine On vaid protsessi algus. Tänanet saadet kuulasite, selle pani kokku Arp Müller. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio.