Ja meie tänaseks teemaks on taas kord instinktid, oleme jõudnud kolmanda instinktina. Psühholoog Tõnu Ots, enesealalhoiu instinkt. Kui hästi see on ajas vastu pidanud ja, ja kas ikka inimestel see kõigil päriselt olemas on? Mina ütlen vastupidi, et seda on meil palju, sest et enesealalhoiu instinkt on kaks poolt, üks on põgenemine ja teine on rünne rünnak, kui me tunneme, et minu olukord on ohus, minu eksistents on ohus. Kas põgeneme või tormame sõjakad seda kaitsma, meie aju ei ole arenenud nii nagu autotööstused, kui mingi osa läheb katki, siis lähed remondi töökotta ja pannakse uskonnal piduritrossid kulunud siis kõige meelsamini vahetaksin ta terve silla ära. Inimesel on teistmoodi, see ürgne aju on meil olemas ja iga uue uus kiht, mis uus hajumis tekkis, tekkis kihina eelmise peale. Nii et selleks, et jõuda selle uude, arenevad ajju, peab läbima selle ürgse osa. Kõige ürgse maju on see krokodilli aju meil mis seal nagu aegunud krokodilli aju. Eesmärk oli loomariigil tinglikult krokodilli hajus on väga, Jürgenis on tõesti sama funktsiooniga nagu inimestel ja krokodill sinna jõuab välisilma mitte küll kõik, aga suur osa Välisilma tajudes ju kõigepealt ja temal on roll seda selekteerida, mulle meeldib mulle ebameeldiv ja siis edasi käitub juba meie aju, muud funktsioonid, käivituvad siis põgenemise või rünnaku ja see mulle hea mulje, halb. See on see, millega me siia maailma tuleme, laps teeb seda, mis talle on hea ja väldib seda, mis tal on, halb see kõik, mis me räägime laste käitumises, jonnimine see on reaktsioon, et ma ei taha seda teha või vastupidi, ma tahan teha jälle. Aga hullem on see, et see enesealalhoiu instinkt reageerib. No mis näitab, ma võin tuua levinud näide, mida on enamus inimesi ise kogenud. On selline olukord, et kui ma astun võõrast hooviväravast sisse pahaaimamatult ja põõsanud, kargab mulle koer kallale, metsiku lärm ja urin, siis käituvad mehed-naised erinevalt. See on ka ürgne instinkt, erisus naised, kes on säästlikumad, alalhoidlikumad, Need ohtlikust olukorrast põgenevad ja tänapäevane naine, kõrgesti koolitatud ja kõik käitub järsku selle instinkti mõjul. Nii nagu nagu piiblilugudes kivistunud Loto soolasambaks ja seda me oleme isegi käitumises filminud. Kramplikult põlved kokku ja käed keha ligi ja ta pea õlgade vahel ajab silmad kinni, teeskleb surnud, ürgne mälu ütleb meile ka, et noh, kõik kõik kitsed laipa ei söö ja ma ei tea, võib-olla teesklesid siis seisvad laipa niimoodi, et et siis kuuel kallale ei tuleks. Aga naine ei suuda liikuma hakata siis, kui koera viidud. Sest see ürgne instinkt nagu, nagu halvab teda. Aga see ei ole ka põgenemine, et paneks jooksu. Kui ta oleks nii kaugele ta saab, see julgeb selga keerata, aga ürgne instinkt ütleb, meil seda kaid selga pöörata ei tohi ja siis me taganeme selg ees, mis on väga kasulik tegu. Aga niipea, kui me selja pöörama paljud loomad, ründavadki, põgenevad olendit, mitte seda, kes vaatab rahulikult silma. Peale selle nuhtron ka kunagist eelmiste teemade täienduseks, et et kui meie ümber on selline feromoon, pilved masinaid ei karda. Seda õpetas kunagine väga kuulus tsirkuse taltsutaja Tour of, et ma ennem kui ma tiigripuuri läksin, ma viiendal tükk aega sisendmasinat ei karda, ma ei karda sind. Läksite tiiger, hakkas teda kartma, tähendab, et me suudame enda enda, selle feromoonpilvega oma meeleolu kajastava keemilisi keskkonnaga. Siis mõjutada teiste inimeste meelt veidi teistmoodi endale kontrollimatult sekundi murdosa jooksul käitub ta nii nagu ürginimene. Röögatav ja silmad punnis, nägu, punane juuksed püsti, käed õieli, ründab koera. See on selle instinkti ürgne vorm. Seda on meil väga raske koolitada stanistinktilised, see tuleb nii äkki kallale. Instinkti reegel ütleb. Instinkt on meie käitumisjuhis organismile, kui teadvus jaole ei jõua, taaniga käitumisjuhis, kui teadvuse are jõuga. Kui te küsite, kas ta on, on haruldane või mitte, ta on küllaltki levinud koolikäitumises, koolis muidugi kurja koera ei ole kooliõpetaja. Kui Juku tagapingis seal kuidagi segab tundi või ropendab ja õpetaja täiesti temale ja endale kohutavalt kardab. Lugusid Jukule esimene reaktsioon on instinktiivne reaktsioon ja ropendab, lõugab, lõhub mööblit, tark õpetaja, teabki, mis tuleb, kuidas käituda. Ta teab, et tuleb anda aeg, et teadvus jaole jõuab ju, kui ta nüüd kodus õpetajad ja koolid. Ja kui ta ütleb, et kuule, Juku, vaata siiapoole, ma tahan midagi ütelda. Palun lõpetasime hööveldamine ära, küsib juku loomulikult ka vastata ropu sõnaga ja, ja solvunult, aga see afektile sarnanev käitumine, kus ta hakkab laamendama, lööma, ropendama see jääb ära, sest selle taltsutab selle ürgse instinkti õpitud osa ehk hoias instinkt sellisena paus. Aga millest tuleb see, et noored mehed tihtipeale riskivad arutult kas siis sõidetakse ennast surnuks või nagu ei nähta seda, tuleks ennast hoida isse jalgu. Kas täpselt sama, see on seotud nüüd laupäeva käitumisega, mis ei ole osaliselt seotud instinktid ja ka see on juba meie enesehinnangu küsimus, sellest meil juttu. Me tahame tunda ennast võitjana. Enesealalhoiu instinkt on see koht, kus meie ürgne vajadus võidelda, see lööb välja tsiviliseeritud maailmas on tungiv vajadus olla võitja. Tunda võidurõõmu on inimesed, kes ei suuda üldse kaotada ajada, tähendab, ta kaotamine sunnib talle peale selle põgenemise instinkti nutab mina longus, tule, tule võitlusväljalt ära või kõik see. Nii, et see enesealalhoiu instinkt on, on ka see, mis sunnib, sunnib meid. Aga kas see on kas instilt, mille puhul vahel inimesed ütlevad, ma justkui nägin seda ette, jätsin selle sellepärast tegemata või, või on see midagi muud? Inimlik tarkus on kogemus, et me teame, mis võib järgneda ja siis me juba sellega. Me koolitame oma instinkti. Kui me rääkisime möödunud aastal rahulikkusest ja rääkisime, et kui hoida, et viis minutit niimoodi käsi koos, siis sellega me koolitame kaudselt küll närvisüsteemi sisendatud rahu kaudu instinkti, et meie röögatult kaota enesevalitsemist, vaid me oleme, suudame olla rahulikud enesealalhoiu instinkti taltsutamiseks. Vorm ongi see, et ma suudan olla rahulik ehk anda aega õpitul ehk koolitatud osal oma instinkte vaos hoida. Mõneti tuleb seda ka toetada. Meil on olemas ju ikkagi sportlik viha, mida on teinekord ka vaja. Ja spordiala üldse ei saagi hakkama, kui sportlikku viha ei ole, oledki lähedki platsil juba ette selle põgenemissündroomiga ta. No ma ei tea, mis spordiala võiks meenutada korvpallis, kui tuleb ikkagi platsile see juba ette teada, et kaotad, ehk oleme juba ette. Olete nina longus ja nutad siis ei midagi. Küllap olete kuulnud. Tippsportlastel on omad psühholoogid, see on meil kokku lepitud, et me sellest ei laia, ei räägi, aga oma suhted avalikustas või et ma ei räägi praegu võõras laadast välja. Mare Pork. Kolleegia ja hea tuttav, kui tema suudles Šmigun, nagu tema üles oligi põhiliselt see, et käivitaja temas sportlik viha iseendaga võidelda. Ta otsis selle surnud punkti, kus Kristiina tuli kallale mõte, et nüüd võiks rajalt maha astuda. Et kuidas nüüd sportliku vihaga, sest üle saada, sest et see on nagu ületippu jõudmine mõne minuti pärast kilomeetri pärast oled juba jagu saanud ja enam siis enam alla ei anna. Kui me uurime näärmete süsteemi, siis tegelikult sellel ajal on käivitunud meil stressihormoonid. Stressihormoonid soodustavad meil selliste aktiivsust ja, ja rünnakute rünnet. Ja see kuulub enesealalhoiu instinkt ja need on natukene erinevad asjad, instinkt on käitumishoidja, talle allub, allub seal nii neuroloogiliste protsesside kui ka kui ka endogeoloogilised protsessid, tähendab, et näärmete talitlus hakkab tootma teistsuguseid keemilisi ühendeid. Meie närvikava annab teistsuguse käsklused seal tegutseda ja ka need on kaudselt seotud, aga aluseks on ikkagi see ürgne käitumisjuhis nagu mudel. Võrrelda võiks, nii et, et instinkt on nagu matemaatika, aga kõrgemat matemaatikat ja kui ei meeldi, et tuleb ikkagi peale õppida. Aga ilmasele selle elementaarmatemaatikat aga midagi välja ei tule. Ja instinkt pühib neil elu lõpuni, see on elu lõpul, kui kaob, siis on inimene loobunud võitlemast südame. Räägime juba selles seoses, mida vananemine meiega teeb. Enesealalhoiu instinkt tähendab, nagu nimigi ütleb. Kui me enam ei võitle enda eest loobume siis me oleme elule jalgu jäänud. Ja see seletab ka väga palju seda, mis eutanaasia nimetamine. Inimene ütleb, et ma lihtsalt olen, olen väsinud, ma ei taha endast võidelda kogu. Et olemas olla. Üks väga tugev instinkt on kindlasti ka vabaduse instinkt, aga sellest me täna otsima me rääkida järgmisel neljapäeval üritama.