Täna tahaksime rääkida niisugusest mehest, et kelle nime häälduse kohta on Eestis mitmeid erinevaid variante ja seetõttu lasen ma teel Arvo Alas selle mehe nime endal välja öelda, et see kõlaks täpselt nii, nagu ta taani keeles ja siis ka eesti keeles kõlama peab, nii et täna räägime siis No taani keelt on nimetatud naljatamisi aeg-ajalt ülemiste hingamisteede katarri, eks selle tõttu on kahtlemata eestlasele raske välja öelda niisugust nime nagu Sören Kirke koor kes taani keeles kõlaks sõjakiigega. Nii ja räägime sellest mehest seepärast, et teie, Arvo alast tõlgite tema ühte kas võib öelda peateost või kõige tähtsamat või kõige olulisemat. Raamat sõõrankirkegaari loomingust kujutab endast tegelikult tema valitud teoseid mille hulka kuulub kahtlemata üks tema peateoseid pealkirjaga kartuse värin. Peale selle on raamatusse ka valimik niinimetatud meeliülendav, vaid kõnesid. Ja see meeliülendavad kõned iseenesest on selline pealkiri, mis, mis ülendab meeli ja sellepärast otsustasime käravatu pealkirjaks talle selle. Kas meeliülendavad kõned ja nende tõlkimine ja ettevalmistamine ning rahvale kätteandmine on seotud filosoofi juubeliga sünnipäevaga sünniaastapäevaga? No tõepoolest kerge kaar sündis viiendal mail 185 aastat tagasi, aga otseselt sellega ei ole raamatu ilmumine seotud, pigem pigem on mõtsa ikkagi olnud selles, et kerge koristan eesti keelde siiamaani. Väga vähe vahendatud, õigemini on sõdadevahelisel perioodil kirjutatud üks väike raamat temast. Aga tema loomingut otseselt eesti keelde siiamaani tõlgitud ei olegi, mis iseenesest on selline tühimik, mis eeldab seda, et praegu, kus me oleme jõudnud tagasi nii kaugele, et meil on avanenud võimalused lugeda kõigi filosoofide teoseid, sealhulgas ka niinimetatud subjektiivsete idealistide omasid keda varem võis ainult kriitika kaudu vast endale tuttavaks teha siis on täiesti loomulik, et meie üldhariduse ja filosoofilise hariduse tudengite tarvis ja dialoogide tarvis sellist raamatut vaja. Kuidas on üldse võimalik, et ühe niivõrd vajaliku Euroopa filosoofi teosed on eestlaste jaoks kättesaadavad olnud praktiliselt nagu te ütlete, ainult kriitiliste väljaannete või siis tõlgete kaudu, kuidas me oleme oma kultuurrahva staatust niisuguse lõngaga suutnud üleval hoida nii kaua aega? Sõõrangelka koolid teoseid muidugi on võimalik olnud lugeda inimestel, kes tõesti asja vastu huvi on tulnud, ilmselt siis saksa ja inglise keeles. Isegi vene keeles on enne revolutsiooni välja antud Sören Kirke koori. Aga kahtlemata need 50 aastat, kus meile pakuti ennekõike materjalistliku filosoofiat ja kus kõrvale idealistliku koolkonna esindajad suuremal määral või vähemalt ainult kriitilisel kombel püüti neid meile esitada siis keskegoorintselt esindanud, seda võiks öelda äärmuslikku idealistliku liini ja sellepärast ilmus Eestis küll 70.-te 80.-te aastate paiku raamalt sarjas suurimatlejaid sõõran Kirke korist, mille on kirjutanud venelane Põhowski. Aga peab tunnistama. Selles raamatus on pidevalt kirka kori üksnes sarjatud ja temal vooruseks. Tõsi küll, kokkuvõttes võib pidada ainult seda Howskelates, et ta oli hea stiilimeister. Aga mis puudutab tema maailmavaatelisi ja nägemuslike momente, siis kahtlemata ei leidnud autor selles mitte midagi huvitavat. Selle pärast isegi tundub olevat mõlemale kummaline. Ta sattus sarja suurimatulejaid. Ja missuguseid voorusi tee leiate temas tõlkides teda nüüd originaalist eesti keelde? Seal on kõige korral kahtlemata nii-öelda kõva pähkel tõlkimise jaoks, kuna tal on, tal on pikad rasked laused ja ütleme, 300-st leheküljest ma mõtlesin, et kas mul on olnud kunagi varem minu praktikas, et 300-st leheküljest koosnev raamat koosneb ühtlasi 300-st lausest, näiteks. Aga Kirke koor on kahtlemata väga huvitav, sellepärast et ta on minu jaoks ennekõike ülihea psühholoog mitte ainult filosoof, psühholoog ja sellepärast, kui ta on leidnud endale mingisuguse väikese teema, mida ta tahab arendada. Kerge korjaks teatavasti on olemas kolm staadium, ilus, esteetiline, eetiline ja siis kõige kergem usuline religioosne staadium. Kui ta leiab endale ühe teema, siis ta võtab selle tõepoolest niivõrd põhjalikult läbi. Ta katsetab kõiki erinevaid valikuvõimalusi, mis võivad tekkida, ütleme kasvõi ühest lausest, mille ta on kirja pannud. Kui oleks nii, siis oleks na, kui oleks teisiti, siis võiks kolmandat moodi ja selles mõttes on tõesti tähendab niisugune maleülesande lahendamine elus niivõrd paljude käiku täitsa aimu, mida see on iseenesest väga huvitav muidugi teda jälgida tähelepanelikult läbi teksti. Mis puudutab esteetilist staadiumi, siis see on tõepoolest inimlike naudingute staadium. Kerge korja, arvates eetiline on sellest mõnevõrra kõrgem, kui inimene on jõudnud juba sellisele tasandile, nagu ta ütleb, et kui esteetiline on noor neiu, siis eetiline on juba küps. Naine ja seoloogiline religioosne staadium on nagu nagu väärikas orgasvalur ja kirko kooli puhul on muidugi. Kõige olulisem on see, et ta idee üheski staadiumis või sellest rääkides mingeid kompromisse. Ta on täiesti kompromissitu ja sellepärast ta usub et esteetiliste eetilis-staadiumi on võimalik läbida, aga jõuda religioosses staadiumi on peaaegu võimatu. Ta isegi tunnistab, et ta ise ei ole selleks suuteline, selleks oli suuteline võib-olla ainult Aabraham, kes pidi isaks tyhja ohverdama usulistel kaalutlustel ja kelle usk oli tõesti nii vankumatu. Aga samal ajal läbi teha seda rasket teed sellist kastuses värinas ennekõike seal läbi teha niisugust rasket teed on inimesel peaaegu võimalik. Tähendab, kui ta tahab jääda vastu täielikult ausaks siis anne, religioosse staadiumi saavutamine seotud praktiliselt Mäterlusega ega ei saa ka Kirke koori puhul öelda, et ta oleks nüüd mingisugune täiesti viha alla neelanud. Jäik filosoof, kerge koor nõuab ennekõike ausust. Ta eeldab seda, et inimene suudaks iseendale tunnistada, et ta lihtsalt ei küüni nii kõrgele, nagu need nõudmised on, mida ise esitab ka religioonile ja see tähendab seda, et kirka koeri arvates on ristiusk madaldanud selles mõttes, et inimesed, kes arvavad, et kui nad täidavad tavalisi ristiusukombeid ja on ristitud ja leeris käinud et nad ongi tõelised kristlased, aga tõeline kristlane on kõige arvates selline inimene, kes Kuulub tõepoolest peaaegu et vanadesse tõstametlike kangelaste hulka. Nüüd ma tahaksin edasi viia meie jutu sellele samale filosoofile, kelle 185. sünniaastapäev on viies mai. Mis on seal lause, mida võiks meelde tuletada, mis on just Sören Kirke koorilause. Iga filosoof on läinud maailma ajalukku mõne lause või mõtteteraga. Jah, kerge kaal on tegelikult väga foristlike, eriti tema raamatus emb-kumb, on väga palju aforisme ja kunagi. Peab ütlema, sel ajal, kui keskkool tõesti oli põlu all veel ja ma töötasin ajakirjas noorus kirjandusala juhatajana siis mul õnnestus väljenda rätivalimik kerge korja forismi veel seitsmekümnendatel aastatel, nii et seal ei ole. Ma olen isegi kerget uhkust, et õnnestus teda natukenegi tutvustada. Sel ajal. Praegu kui öelda midagi lühidalt siis ehk võiks nimetada kismi koorilauset. Üle mõeldakse järele, tagasivaatena elatakse ettepoole. Seda on mul praegu raske öelda, ma ei ole seda läbi mõelnud selles mõttes, et ma suudaksin teda foristlikut väljendada, aga mõte jääb samaks. Keeles kärab Liive uskes Paulens leevess foldens. Kas kirge koorist teatakse Eestis piisavalt? Me päris saate alguses. Andsime mõned vihjed, et üht-teist on siiski ilmunud, aga kõik huvilised on pidanud temaga kokku saama. Tõlget vahendusel. Kas te tunnete nüüd, et ilm ja aeg on küps selle raamatu ilmumiseks või on see ainult meeldivate asjade kokkusattumus? Teie tõlgiti? Raamat ilmub. Seda ma usun küll, et ta täidab mingit olulist lünka, aga samal ajal rääkides oma tuttavatega, peab ütlema, et küllaltki paljud on kellegi kuri teostega tuttavas inglise keele kaudu ja, ja on lugenud temast näiteks tornam, kirjutanud Kerttegoorist raamatut. Ja lõppude lõpuks on meil praegu isegi Kultuuriministeeriumis registreeritud Kerttegoori selts olemas, nii et meil on väike rühmitus inimesi, kes tulevad kettegoori vastu suuremat huvi kahtlemata olemas. Kas nad on teiega ühendust võtta? Vot selle seltsi liikmed ei tee nendega, kes sinna kuuluvad. Midagi lähemalt. No ja ennekõike on suur huviline näiteks Mihkel Mutt, ütleme siis loomulikult ma olen minu tutvusringkonnas on veel teisi inimesi, kes Kerge kooli vastu huvi tunnevad. Ja ma loodan, et raamatu ilmumisel õnnestub meil ehk kui mitte kohe siis ikkagi veel selle pooleaastases korraldadeks. Kirke kariteemaline. Näiteks Kirjanike Liidus Taani kultuuri Instituudi abiga võimalik võib ja siis ühtlasi saaks raamatut tutvustada. Kes selle raamatu välja annab? Raamatu annab välja kirjastus vaga Pont mille peatoimetaja on Joel Sang, kes on siiamaani suutnud ilmselt läbi suurte raskustega. Sellegipoolest on see väga kiiduväärt välja anda terve rea Lääne filosoofilisi teoseid. Ja toetuseks on siinjuures avatud Eesti fond. Kogutud teosed ei ole teaduslikku väljendana veel ilmunud, isegi Taanis. Mul on endal kodus kakskend köidet kirge koori aga praegu antakse välja 55. köites, kus praktiliselt iga tema sõna varustatud kommentaariga. Aga silmapilkselt võib-olla aastaks 2015. Arvo Alas, missugune on Sören Kirke kooriasend maailmas Euroopas, kas ta on mees, keda jätkuvalt tsiteeritakse või on ta kuulub sellesse mida nimetatakse klassikaks, mida teatakse, et on olemas, aga nad on kusagil seal lae all nendes riiulites, kus on kullatud köited ja rariteetsed, nahksed, kaaned. Kui ma hakkasin teda tõlkimas siis mulle esialgu tundus, et võib-olla tõesti ta natuke solvunud klassikaga, samal ajal mida rohkema teksti süvenesin, seda rohkema märkisin tegelikult kerge kaal on, on täiesti aktuaalne tänapäeval. Jaa, Kirke kor, muidugimõista jääb filosoofia lukku ennekõike kui eksistentsi rismi isa kellest on hiljem palju juurde saanud näiteks šampoon. Võib-olla enne teda isegi võiks Kavkalt nimetada näiteks selliseid huvitavaid isiksusi, kes, kes kahtlemata Ta on kirgi koorist olnud mõjutatud. Nii et ma ei tahaks kuidagi seal teda ja tema peaks praegu hakkama lapiga tolmu pealt ära nühkima.