Kui ma vaatasin teie tõlkeraamatuid siis märkasin, et teil on väike juubel, Kersti Unt tõlkijana. 20 aastat tagasi ilmus soiscaro lõõtsi. Neli suve Loomingu raamatukogus. Niimoodi tuleb välja küll. Jutuvalimik, teil on seal üks tõlge ja teie nimi on seal veel eesti Tigane. Nii see on. Kuidas see raamat siis sündis? Selle raamatu sünd saab alguse õieti juba kusagilt ülikoolipõlvest või vahetult pärast seda sellepärast et me olime Krista kaeraga üheskoos ühel kursusel ja me võtsime osa tõlkevõistlusest ja siis hakkasime mõtlema, Krista kaeral oli seal edu, minul ei olnud, sest lihtsalt ei olnud. Ja siis me hakkasime mõtlema, et noh, et tõlkimine oleks üks tore töö aga need olid ka erilised ajad selles mõttes, et seal all oli üliõpilase unistus vältida igat moodi pedagoogiks saamist, kes ma ju praegu olen tegelikult tähendab vältida seda, et sind määratakse kuskile kooli õpetajaks, sest see oli peaaegu kindel tee. Ja üsna raske oli ülikooli ajal juba midagi niisugust leida, mis oleks võimaldanud sellest kuidagi kas üle olla või hoopis kõrvale hiilida. Ja siis tõlkimine, oli see nüüd viimastel kursustel, tõenäoliselt sellega me hakkasime lihtsalt nii-öelda tegelema see raamatud ja see huvi vastastikune raamatute vastu huvi oli meid ühendanud juba peaaegu esimestest kursustest peale. Olime sõbrad ja, ja üksteise võidu siis lihtsalt katsetasime. Aga mis oli teie peaaine ülikoolis? Mina lõpetasin ja Krista kaer muuseas samuti. Meie lõpetasime tegelikult raamatukoguhoidja spetsiaalsusega, mida ei kantud meie diplomisse. Meil oli eriprogramm mõlemal ja seetõttu me läksime tööle Tartu Ülikooli raamatukokku ja see oli siis noh, sisuliselt ainus viis, sest et need olid aastad, kus enam niisuguseid eriprogramme, mis varem olid filoloogide lootuseks kuidagi midagi muud teha. Võimaldati veel ainult raamatukogu raamatukogu, noh nii-öelda spetsiaalsusega sai kuidagi niiviisi, et meie suunamine läksis vabariiklikust plaanist mööda ja me saime tööd seal raamatukogus. Mis aga on üks suhteliselt kuiv töö ja meie jäänud sinna küsima, mitte mina arvasin, et te olete inglise filoloog, ma olen Kinglise filoloog. Tähendab, tegelikult minu diplomis seisab inglise filoloog, filoloog, pedagoog, see kirjutati sinna ikka sisse. Aga siis kuskil viimased kaks ja pool aastat sellest stuudiumist. Me võtsime lisaaineid, raamatu ajalugu ja, ja teaduste ajalugu ja raamatukaubandust ja mis on tulnud meile mõlemale, paistab, et kasuks. Kindlasti aga huvitav on see, et Suiscaro lõõts, kes on teie esimene autor, keda te tõlkisite õpetas, samuti kirjandust detroidi ja Windsori ülikoolis, nii nagu teie õpetajate praegu kirjandus Tartu Ülikoolis. Sellel ei ole tegelikku seost, seda küll, aga ma ütlen, et see on kokkusattumus. Jonni tegelikku seost ei ole, sest kui oli tegelikult üsna juhuslik. Niisugune see ei olnud, see ei olnud teadlik valik, sõltus sellest Eskaro lõutsi, kogumik. Ulila Plam oli parajasti meil olemas. Nojah, ja tookord ei olnud ju ka veel õppejõud pojei. Kes oli teie väliskirjanduse õppejõud sellel kui teie õppisite? Minul on päris hästi vedanud väliskirjanduse õppejõududega, sest sissejuhatavaid kursusi luges Artur Robert Houn. Just nii-öelda viimaseid aastaid enne seda, kui tema tervis ütles üles. Ja, ja nii-öelda algõpetuse olen ma saanud Arthur Robert hõunilt. Pärast jätkasid Villem Alttoa ja Jaak Rähesoo niimoodi, et ma olen üks väheseid Tartu ülikooli lõpetanuid, kes on tegelikult Jaak Rähesoo loenguid kuulanud omal ajal ja need olid populaarsed ja, ja ta oli hinnata niisugune noor, värske jõud. Neid me kuulasime ja siis noh siis oli kord enam-vähem samamoodi erinevaid sajandeid lugesid erinevad õppejõud inglise filoloog idele hiljem siis luges meile trummal. Ja lõpetas siis pärast Artur Robert Downey surma-aasta Luigas. Loeta siis 19. sajandi kirjandust? Jah, meil on nüüd samuti, me loeme üldainena kirjandust, see tähendab laias plaanis sellel on uhke nimi, maailma kirjandus, aga õppemaht ei anna võimalust muidugi lugeda maailmakirjandust, nii et noh, me piirdume enam-vähem Euroopaga ja sealtki valime siis noh, selle perioodi juhtivad maad ja me oleme siis jaotanud selle õppeaine omavahel perioodideks, et me saaksime sügavamalt spetsialiseeruda alates siis vanast kirjandusest, mida loeb Jaan Unt edasi minnes siis antiikkirjandusega, mida ta samuti loeb siis edasi Jüri Talvet, kes loeb keskaega renessanssi ja klassitsismi siis tulen mina valgustusega ja 19. sajandiga ja siis veel minu vana pedagoog Gustav Liiv, kes nüüd kirjandust loeb. 20. sajand 20. sajandi kirjandust. Ja tulevikus hakkab seda lugema, kui Gustav Liiv on pensioni eas, juba loeb tunnitasu alusel, praegu pärast hakkab lugema noor õppejõud, Leenu käosaar ja no ma pean ütlema, et üks sajand on parasjagu niipalju kui palju üks õppejõud, noh, nii-öelda sisuliselt toime tuleb üks, kaks sajandit mitte rohkem. Ja Kertu Veldi, kes loeb tõlkekursust veel on meie siis kui kaua te seda tööd teete? Kui ma nüüd ei eksi, siis hakkab praegu minema, viies aasta. Peate veel palju ette valmistunud arenguteks. Ei praegu otseselt ei pea, sellepärast et noh, selgroog on koos loengutel, aga noh, meie, see aine on ju niisugune tegelikult selle nii-öelda juurdeõppimisele ei ole, ei ole otsa ega äärt, siin tuleb kogu aeg ennast täiendada, te olete üsna palju teinud kaastööd ka ajakirjadele ja ajalehtedele. Juba varasematel aegadel, ma ei ütleks, et palju, ei noh, aga noh, mõnikord ongi olnud ette. Tähendab, kuidas need tõlked on tekkinud, te olete midagi huvitavat lugenud ja siis olete pakkunud minu tõlkija saatus on üldse mõnevõrra kummaline ses mõttes, et pakkunud ise olen ma väga vähe nendest teostest, mis on siin laual ja, ja, ja, ja mis on mida siin ei ole praktiliselt Ühe ainult see on see, mida siin ei ole, see on doktor tšekile, mister Haiti kummaline lugu. See, see on minu enda pakutud kirjastusele. Aga ajakirjadele olen ma peamiselt teinud tellimuse peale. Tähendab siis, kui hakkas ilmuma vikerkaari, otsiti kaastöölisi, siis tuldi ka Tartu ja küsiti, et kas on midagi, noh siis Chester toni need jutud, mis on ajakirjas ilmunud nii-öelda esimese variandina need siis muidugi sai pakutud, sest ma tegelesin sellega juba. Tõlge oli, oli siis juba käsil aga artiklid ja sellised asjad on enamasti olnud tellimistööd, sellepärast et ega ilma ei ole lihtsalt seda entusiasmi aega, jõudu, et võtta ja midagi veel pakkuda. Lihtsalt välja mõelda. Siin on ka teoreetilisi asju nagu inglaste stiili hinnangust ja ja halva maitsestruktuurist ja, ja niisugused teemad Jah, te Kunsi on kah üks autor tegelikult, keda ma olen ise välja pakkunud, aga Umberto Eco, see väikse artikli selle tellis minu käest Linnar Priimägi omal ajal, kui ta oli kultuuriosakonna toimetaja, tollal siis Edasis veel paistab, et rohkem kui mõne teise autoriga, te olete tegelenud Robert Louis Stevenson, iga tuleb nii välja küll, jah. On ta teie lemmikautor või on see lihtsalt niimoodi välja kukkunud? Richard, tol Clintoni mässaja portree? Ei, see on rohkem niiviisi välja kukkunud omal ajal, noh ma üldse olen seda meelt, et et inimese maitse või hinnangud kirjandusele mingil määral muutuvad. Aga doktor, tšeki leia mister haidi, kummaline juhtum oli mulle meeldinud ja see oli tegelikult tõlge, mida ma olin alustanud enne Soviskaru lõutsi. See oli minu sahtlis väga kummalisel kujul valmis juba, kui see õudsi õudsi ilmumise fakt aset leidis. Et üsna noorena juba jah, liiga noorena, isegi niimoodi, et pärast ma seda väga tublisti töötasin ümber ja ja, ja tegin uue variandi ja õppisin ka sellest väga palju. Nii et sellest sai see Stevenson, aga järgmine Stevenson mulle pakub. D see Huntington'i elulugu lihtsalt, kuivõrd ma olin autorid tõlkinud siis Georg Grünberg pakkus mulle selle järgmise tõlke kohe peaaegu vahetult pärast seda. Ja hiljem olin unistanud lihtsalt sellest tõesti pärlentriisandast, nii et jah, ma eksisin ennist, see on ka minu enda pakutud, nüüd kirjastusele lausa Kirjastus Kunst pöördus mu poole ja küsis, kas te tahaksite midagi, ma lihtsalt ütlesin jah, ma tahaksin sellist asja juba ammu tõlkida ja, ja nad ütlesid, et me võtame küll sellesse sellesse Merlini sarja. Möödunud sajandi mees on ka toomas haadi ja temas köster, pritsilinnapea elu ja surm on teie tõlkes ilmunud. Kas seda võib pidada tüüpiliseks diktoriaanlikuks romaaniks? Mis on üldse Victoria? Romaan noh, nagu kõik kirjanduslikud mõisted on, on see määratlus niisugune noh, millele võib leida niisama palju poolthääli kui ka vastuhääli. Tähendab, õieti võiks öelda nii nalja tehes, et ega keegi ei tea, mis asi see Viktoriaanlik romaan siis õieti on niisugune ja üldjuhul siiski tooma saadid muidugi peetakse Viktoriaaniks, aga noh, nii-öelda kui nüüd jälle tulla tagasi minu enda kirjandus loengute juurde siis ma olen lugenud õpetajatele niisugust temaatilist loengut nagu Toomas haadi, viimane Viktoriaan. Ja sellega ma olen tahtnud tihtipeale öelda Toomas faadis romaanides, mida peetakse konservatiivset, eks ja, ja milles heidetakse talle järeleandmist publiku maitsele, mis ongi tegelikult ka Viktoriaanlus ja teatud teemades algamist ja, ja noh, lühidalt öeldes teatavat silmakirjalikkust ja seda, et oma saadi läinud uuendustele, on siiski tekstis kui meie ajastu on ju teksti niisuguse noh, tähelepanelikku lugemise ajastu on tekstis küllaltki palju niisuguseid asju, mis näitavad, et see mees ei olnud nii vanamoodne, kui talle süüks pannakse, tema raamatutes on küllalt palju pöördelist. Aga see jääb seal sellise traditsioonipärasem, faabula ja, ja, ja niisuguse noh, nad kirjutasid ju väga palju selliseid järjejutte, et saaks mis seal salata, rohkem raha enne ajakirjas, aga siis veel raamatuna ja, ja, ja siis tähendab see niisugune ajakirjas ilmumisest tingitud ülesehitus, selline ülesehitus seal ka siis üks niisuguseid puudujääke, mida pannakse teosele süüks, aga samas on seal väga palju näiteks kirjeldustes niisuguseid asju, mis sobivad hoopis naturalismiga. Kui või on lähedased sellele väga täpselt kirjeldused täpsed ja niisugused varjundite rikk. Nii et kui ikka lugeda, siis ta peab lugema süvenenult ja seda. Aga siis on ka võimalik juba täiesti nagu pildiliselt näha neid paiku. Jah, ja eriti haadi puhul on see nii, paadi puhul on sellest palju kirjutatud ja, ja see on ka minu meelest tõsi, haadi on äärmiselt pildiline, pildiline oli kogu 11 Üheksateistkümnes sajand. Aga haadi on seda tänu oma erinevatele rakurssidele ja tänu sellisele. Ühesõnaga, see oleks nagu verbaalne operaatori tööseehaadi romaan. Täiesti ja sellel on paljud uurijad osutanud, ega see ei ole minu idee, mingisugune koguni on räägitud temast kui noh, nihukest sobivast autorist Ekroniseerimiseks ja tema tabervillide Tessi ekraniseering on minu arust üks paremaid Ekrealiseeringuid, mida ma üldse elus näinud olen. Ei ole neid kõiki muidugi näinud, aga küllap tal on palju voorusi, aga näete William Summers maal pilastada raamatus elumõnud te kirjutasite selle kohta ka veel arvusse, kui see tõlge ilmus? Jah. Mulle tundub, et tegelikult haadis suhtus heatahtlikult, aga ta tõi kõik need tema elu faktid välja ja see siis tekitas selle kirjanduslikku skandaali. Esmalt peab ütlema niimoodi, et mamises algas ju selle maha. Ega tema ei eitas viimse veretilgani, et tema ei olnud kuidagimoodi haadid silmas pidanud, aga kõik tundsid ära. Aga kõik tundsid millegipärast ära ja, ja selles, selles on osa võib-olla tema niisugusest kummalisest saatusest sele Toomas haadi kummalisest saatusest sellepärast et taju Noh, ühesõnaga ühelt poolt ta oli justkui see mees, keda, kellena moon teda kirjeldas, aga teiselt poolt ta, ta ta siiski püüdis vastu vett ujuda väga-väga mitmelgi mitmelgi korral elus ja ta lihtsalt andis järele. Ja noh, see oli tema jaoks traagiline ja lõppude lõpuks ta ju lõpetaski lõpetaski üldse romaanide kirjutamise. Muidugi ta oli siis juba tehtud mees ka tal oli mäeks käitja, tal oli noh ühesõnaga ta, ta oli jõukas mees ja kõik sulega teenitud nii-öelda, aga, aga siis ta sai tagasi pöörduda oma unistuse juurde, sellepärast unistanud oli ta luuletajaks hakkamisest ja luuletajana oli Toomas faadi sootuks teine mees. Tema oli see mees, kellele mingisuguses mõttes osaliselt vähemalt toetub juba 20. sajandi traditsioon. Ja ta on nagu 20. ja 19. sajandi vahel. Ja ta ta oli tema juurde tuli näiteks Virginia Wolf ja tema juurde tuli siig Fritsas suund, kes on juba sootuks ju ei ole enam 19. sajandi poeet, võiks öelda ja ja, ja paljud-paljud teised ja on tema luulest, mis on ilusad, väga, on leidnud niisugust tuge ja eeskuju ja leidnud, et just siin tähendab ta lõpuks ikka teostas ennast. Siis on niisugune autor teil nagu Robert von kuulik, rääkige temast natuke. Robert von kuulik on, on niisugune huvitav mees, kes on olnud ametis palju Hiinas ja Jaapanis, tähendab, ta tunneb ida kultuure, tunneb neid eurooplasena, aga mitte sellise pinnalise eurooplasena, vaid ta on seal sees olnud. On olnud atašee na ja, ja saadikuna ja mis iganes ameti kohtida neil maadel täitnud on, on kogunud esemeid, on kogunud skulptuuri tekste ja tema looming saab alguse sellest, et ta hakkas neid Kohtunik tee lugusid jäljendama algul. Nii et päris esimesed on üpriski sarnased või noh, on äratuntavad niisugused jooned originaaltekstidega tähendab olemasolevate tekstidega, hiljem hakkas selle peale ehitama, need olid väga populaarsed lugemiseks Euroopas ja on ka praegu suhteliselt Eestis, tähendab muidugi publiku populaarsust, see on niuke suhteline nähtusega. Aga Eestis neid loetakse niipalju, et niisugused tagasi mõjud on olnud, lihtsalt on küsitud näiteks, et kust seda raamatut võiks veel saada, ehkki noh, need tõlked on vist praegu isegi poodides saadaval, aga mitte igal pool ja ja mis ta veel on kirjutanud ja et kas veel tõlgitakse ja nii edasi, nii edasi, nii et ta ta äratab huvi ja just selle ida niisuguse hõngulisusega, mis on küllaltki meisterlikult sulatatud siis ja ida filosoofia ja sinna sellesse jutt, jutusüžee ja niisugune ülesehitus on aga jälle lääne detektiivimoodi, nii et ta on osavalt põimumine. Need kaks asja sinna. Te olete tõlkinud katsestertoni isa, Brown'i lugusid olen. Kas neid on ka loetud, kuidas teil on tunne? Minul on Chester Tony kogumikust tegelikult kahju sellepärast et Chester Tony kogumiku ilmumine jäi rubla ja krooni piirile ja mul on tunne, et sellel ajal järsult lugemus langes. See oli niisugune periood, see tähendab Sesterdunian hinnanud need inimesed, kes tõepoolest teda juba enne armastasid. Aga kuna ta kujundus ja noh, niisugune köide on võrdlemisi nukrameelne, siis ta ei kisu ostma eri tee niisuguse inimese puhul, kes ei tea, mida ta ostma läheb. Aga need, kes tõstertonist peavad lugu ja neid on palju, need on sellesse raamatusse hästi suhtunud, üldiselt nad on. Ja, ja mõned on ka sellised, kes on teda tagantjärele juhuslikult avastanud, et tore Viktor, sest ka tema on selline tõsine detektiivi autor, tal on seal oma süsteem, sest et on ju ka väga viljakas esseist. Ei ole teemat, millele tema ei ole kirjutanud. Jah, ja siin on ka veel ühed esseed ilusast protski täiel määral mitte keegi. Ja nüüd on ilmunud Loomingu raamatukogus ja te olete neid tõlkinud koos Juhan Kristjan talvega. Kuidas niisugune kooslus tekkis? No see tekkis sellest lihtsalt, et oli vaja kedagi, kes seda teksti Nii-öelda vaataks sellise inimese seisukohalt, kelle esimene keel on eesti keel. Noh, Juhan Kristjan, talvel on väga korralik eesti keel, aga protski ei ole ka kerge autor ja siis noh, lihtsalt oli vaja abistada selleks et talle anda siis niisugune vorm ikkagi, et ta saaks ja niimoodi siis ma tegelesin sellega natukene ja need ilmusid inglise keeles ja ja Ameerikas jah. Kuidas nüüd ka inglise keeles, no siin ei olnud näiteks, kui 87. aastal ilmusid ei tulnud kõne allagi, et, et niisuguses laadis või oleks võinud ilmuda Nõukogude liidus. Ei, seda kindlasti mitte, ma tea, muidugi ma ei ole ka vaimukad jah, need on sügavad ja, ja see on üks asi, millest ma olen võib-olla kõige suuremat naudingut tõlkimisel tundnud. Tähendab, mulle need ise hirmsasti endale hirmsasti meeldisid ja ja selle tegemine oli, aga muidugi mul oli siis ka, kui ma seda tegin, oli, oli vastsündinud niisugune pooleaastane pojake, nii et see on niisugune aeg, kus ma alati nagu olen tahtnud millegagi tegeleda pärast laste sündi. Noh, võib-olla on energiat rohkem ja, ja noh, see raamat on mulle endale küllaltki palju hinge läinud. Selles ajahetkes oli sellel veel niisugune eriline tähe meil ilmuste 91. aastal ja no ma ei tea, võib-olla see ei ole kõigil inimestel, aga, aga mina isiklikult nõukogude korraga püüan pidevalt enda hinges noh, nii-öelda veel tagantjärele mingeid arveid õiendada või või mõtelda selle peale Aga siis on niisugune huvitav kirjanduslik nähtus nagu Susan Hilli raamat proua de Winter. Mis on siis täpne demorjeer Rebecca põhjal kirjutatud järg ja niisugune nähtus kirjanduses. Kuigi sagedane keegi võtab kätte ja teeb ühe juba laiule sagedane, aga ta on siiski kuidagi niiviisi üsna rütmiliselt harrastatud asi, kui otsima hakata Ta ja uudist praegu päris moes hakatakse tegelaste edasist elukäiku? Jah, arendama neid, niisuguseid arendusi on veel rohkem, ma ei ole vahest kõige õigemini õigem inimene sellest rääkima selles mõttes, et et mu aeg on võrdlemisi hõivatud ja ma ei suuda jälgida peale tulevad kirjanduse voolu. No te olete 19.-st sajand? Jah, ma olen seal ja, ja mul on see tore sajand, sõdore mulle meeldib alati leida midagi uut, jälle ja uusi aspekte peale selle, see ajastu on nagu ümberhindamisel praegu kirjandusteaduses ka, nii et aga 19. sajandil ei ole väga palju niisugust nähtust või täheldatud, et keegi võtab kätte ja hakkab järge kirjutama. Jah, ma ei julge öelda, äkki mõni ongi, aga, aga, aga ma ütleks ikka, et jah, see on nüüd 20. sajandil leiab päris palju. Näiteks ma leidsin raamatukogust ühe raamatu, mis on päris uus jälle viimastel aastatel välja antud prantsuse revolutsioonist mis on fiktsioon ja mille on kirjutanud keegi ameeriklane, tema nime ma ei mäleta, aga tema, noh, nii-öelda pseudonüümi oli restihvt Bretton tõstiftjale, Bretton on 18. sajandi lõpu niisugune ebamääraselt määratletav kirjanik no ütleme, ütleme niimoodi russokaasaegne või selline, kes, kes, kes ei olnud selle teose autor, see oli täielik fiktsioon ja ta kirjutas väga huvitava teose prantsuse revolutsioonist. See ameeriklane nagu oleks elanud nagu ta oleks olnud see mees noh, edasi mina seda asja uurinud ei ole või vaadanud ei ole, aga aga noh, see see fiktsioon oli väga elav ja väga huvitav. Ja veel ma leidsin, see on siis sajandi algupoolest. Raamatukogust leidsin niisuguse raamatu, kus on fiktsiooni fakt segamini. Jälle on mul autori nimi ei ole hetkel meeles, aga see on fiktsioon. Või see on ettekujutus, tähendab, või kirjeldus nendest ringidest või õieti 19. sajandi lugemusest. Tähendab, mida erinevad inimkihid lugesid, see oli suure lugemise sajand ja, ja mida siis lugesid, ütleme, salongis inimesed, mida lugesid seal puritaanlikud ringkonnad. Ja siis seal on ka niisuguseid fiktsioone, näiteks üks teatrikülastus, kus tulevad siis välja tollased seal ütleme, teisejärgulised kirjanikud, mida nad vestlevad, kuidas nad seda etendust hindavad ja veel üks on Bayroni näiteks. Tulekust noore kirjanikuna, mida hindab üks Ameerika äri noormees, kes on tulnud Londoni õppima ja muuhulgas peab kirjanduspildis silma peal, kuidas see kirjeldab siis Bayroni saamist publiku lemmikuks, seda lühikest perioodi, mille vältel ta oli publiku lemmik, niisugune naljakas ja see on fiktsionaalne, justkui kirjad koju tehtud, iga peatükk on isemoodi osa, nagu uurimus, osan, fiktsioon, osa on kujuteldav dialoog, selline väga põnev raamat. Rebecca sunni ka küllalt palju niisugust, nagu, nagu õuduslike momente ja mida nüüd, Susan Hill on ka oma ja ma ütleks aegadel harrastanud, need raamatut kõlavad päris hästi kokku, ma ei tea, kuidas tõlkes seda ma ei oska ütelda, kas meie nüüd need erinevate tõlkijate tõlked omavahel ma kasutasin muidugi Rebeka tõlget ka või noh, tähendab mul oli see kasutada, aga ma ei ole ise sellele kuidagi püüdnud, teine tõlge tuli lihtsalt peale ja ja ma ei ole püüdnud sellele ise hinnangut anda. Aga originaalid küllaltki ehkki muidugi noh, ajaline erisus andunud tav siiski kuidagi intuitiivselt. Aga, aga, aga nad siiski niimoodi resoneerivad üksteisega ja, ja, ja noh, neid peaks nagu paaris lugema kahtlemata ükskõik kuidaspidi siis kas ühe enne ja teised pärast või vastu. Viimane tõlkeraamat on teil nüüd siis möödunud aasta lõpus ilmunud inglise kirjaniku David lotsi. Väike maailm, see on siis ülikooli romaan ja siin on tegemist ka kirjanduse õppejõududega, kas teil on ka tuli tuttav ette või, või on see väga erinev selle romaani tegevusest siin nad sõidavad üle maailma. Tokyost Firendsesse ja. Firenzes Ameerikasse ja mulle on teiega seisvate konverentsidel niimoodi mina ei, isiklikult praegu ei käi eriti konverentsidel, aga kui ma selle tõlkeKrista kaer mulle välja pakkus ja ütles, et et noh, et saaga nagu Kont konverentsidel käinud, et Peaks sulle istuma romaan noh, eks siis oli niimoodi ka, et, et natukene peab ikka tundma seda ja eks ma ole käinud ja eks neid konverentse toimub siin ka ja noh, see on ainult nüüd selline küsimus, mis on ka riivamisi puudutatud selles raamatus. Et kui palju siis kirjanduses ikkagi seda tõde on või kas, kas kirjandus on niimoodi nagu elus või on see elu noh, asjade peale ikkagi selline illusioon on või fiktsioon või noh, ja ega ta siis ikka nüüd päris tõde ei ole. Aga teiselt poolt niisugune ilus imitatsioon on ta küll ja üks ja teine asi on niisugune äratuntav või natuke naerdav ja see naer on võib-olla üks põhiline, mis pärast minul see raamat meeldis. On teil praegu midagi pooleli? Pooleli on mul üks tarbetõlge, millest ei ole ilmselt praegu. Ühesõnaga see on tellimustöö, tarbetõlge tõlge, hirmus lühike ja selle lõppedes mõtlemise taga ootab siis järgmine romaan, nüüd see on. Selle kohta on mul raske ütelda, sellepärast et ma ei ole selle pealkirja tõlkinud veel ära üteldi originaalis, see on kreem Swifti Buckeri auhinnaga hinnang, jutud väga hiljaaegu ilmunud romaan, mis kannab pealkirja laast Uudes ja ma ei ole otsustanud, kuidas ma selle tõlgin selle sõnapaari, sest sellel on natuke mitme mitmetine tähendus ja ma ei ole valinud veel. No näeme siis, kui raamat ilmub, siis.