Te kuulete Vikerraadiot? Läinud nädal tõi sinimägedele sadu kunagisi 20. Eesti diviisi sõjamehi ja nende relvavendi Saksamaalt. Kuulakem koos nendega Eesti kaitseväe kaplanid. Seal sinimägede tuultes. Täna seal kaunil suvepäeval me oleme taas tulnud siia meenutada, mälestada vabaduse eest langenuid. Kes on oma kõige kallima, on pood, see on elu, elu, oma isamaa ja kodumaa eest. Küll on ka palju neid, kes on võõrsil siia tulnud kuid on võidelnud ehk tänamatud võitlustki punaste vastu. Kõikide nende, kes on inimväärse elu ja jumalaväärse elu vastu olnud. Siin sinimägedel austatud sangari Olgo kuldkärge neile. Ja nii nagu pühakiri ütleb, ka langenu ta üles tõusta ja tõusevad üles need, kes on teinud head elu ülestõusmiseks, kes on andnud oma elu oma rahva ja vabaduse ees lõpetagem siis tulevastele põlvedele meeles pidama seda, et vabadus on väärt üksi, Reet, kes on valmis selle eest võitlema ja ka langema, kui vaja. Kuid Jeesus. Juuli lõpul, augusti algul 1944 peeti siin kõige vihasemad ja verisemad lahingud Eesti pinnal mida on võrreldud ver töönia zombilahingutega esimese maailmasõja ajast. Sadu mehi võiks siin rääkida sadadest sinimägedele jäänud relvavendadest. Sadu mehi kannab endaga elu lõpuni omaenda ellujäämise lugu. Ja siis oligi minu siis oli Maidla, mina ei Maidla käskijalt. Siis kui ma saabusin 26. õhta saabusin vaka mõisast iganes Narva ja Narva 46. rügement löödi puruks ja siis pärast taganes meriküla merikülal korjati need riismed kokku, toodi meil Voka mõisa ja vaka mõisas siis läbi olema Voka mõisasse, siis antisinud teine, teine päev, lõunaaeg sai süüa, söödeti kõhud täis. Siis korjati mind siin platsile ja öeldi nii, et punaarmee sinimägedesse tuleb vastu minna. Ja, ja siis oligi, oodati. Me ei tea, siis sõime kõhu täis ja siis kahe autoga läksime ja siis 26. õhklasid ongi kohe ei saanud kohe ette, sellepärast et ei olnud veel see pime ja siis läksime siis, kui pimedaks Asso Maidla ja siis vaatas meid üle ja siis jäi minu koha peal seisma ja vaatas mind ja ütles niimoodi üles hakkas mulle käskjalaks, et sulle vene kuulid sulle pihta ei lähe, mõnigi, mis pihta läheb, see viskab, rikkus sätti ja sealt paras poiss. Nii ma sain talle käsk, lõhnamees lõikusele instituut ja siis oligi niisugune asi ja siis. Siis oli 20 26. õhta ja 27. hommiku hakkaski esimest turmtuli üheksast 11-ni ja siis oli tund aega vahed 12, kunst kaheni ja siis oli tund kolmest viieni ja kolmest viieni, siis ma käisin alati staabis kas sealt otse või käisid siit ümber. Ja siis seal sel ajal, kui ma ära läksin, käsundusohvitser oli minu asemel staabist, tulin tagasi siis tema jälle sain vabaks. Ja siis kolmandal, kolmandal augustil see ongi, täna, kolmandal augustil oli meil niisugune asi, sakslane vahetas meid välja. Läksime esimesse mäe ta sinna täie apelli tegema ja ja siis noh, puhkama ega siin ei saanud püssiga magada, ei teadnud, kust nurga tagant kogu see aeg raketid käisid, küljed kuskilt hüppas jälle, hüppasid sisse ja passisime küll igatpidi ja siis läksime tagasi puhkama saime siin saame särgid seljast ära, Maidla tuli jälle postleme, tagas sakslasi venelase kaevikus. Ja siis tulime kematusega, kaevik seal on, seal on üks Turk veel kaevik teeb väikse nurga, meeme see nurga taha seisma ja mina lasin esimest raketis, nägime otse oli selle nurga vahelt oli näha, mõned venelased liikusid selle või jooksid sealt kaevust, kus ringi, ja siis me tegime. Maidle viskas esimesed oma granaadid ja mina viskasin kaheselt, teisime, viskus ka ja siis läksime ja võtsime selle kahjutu jälle tagasi. Ja siis minust ellungist või laskepesas oli noor teine sõdur oli seesed, relva ei olnud puu, mida käed, käed olid ülal värises kogu seal niimoodi. Ja siis ma võtsin tal taskus nüüd kaks Pärna ära need granaadid, muud ei ole automaatidega midagi püssi olnud, paistis nii et trahviroodu mehed. No ja siis oligi niimoodi, venelane lõi selle miinipilduja või käki, tule lei peale, lõi ette sinna mäekülje alla ja mina olin. Karjalaske lõppes ära ja siis jooksin edassiksak ja siis käsin staabis ära ja siis kolm neli korda sain, kolm-neli päeva sai käidud, siis ükskord tuli üks all ohvitser käsundusohvitser, et ma olen ise staapi sinu asemel arusaamine, aga see mees oli juba see pea jagandena, temal polnud vaja minna. Kõrvatroppi, siis tal ei olnud, hoidis ainult sõrmed kõrvades. Eks see pikapeale mõjus. Ja läks, minu asemel läks ja ma ütlesin talle, kui kuuled, miinipilduja väljalaske paukusid, viska kohe pikali. Vaata, kui see seeria laskun ära siis põruta, edasi. Ta seda ootanud, põrutas edasi ja nägin oma silmaga, kui selle miini tükeldati ära, miin sai seal. No ja siis mina olin kaks nädalat, siis kaheksandal kaheksandalt sain haavata. No meil oli siin suurem osa meist, said haavatud, said Sarapnellidest. Meil on need Stellungi, mis olid küljepõllud, need väiksed võimalused, et saime hoida selle mites turmtules turmtuli käis, lasi ette ette ja taha üle, meie oli aga meil kaevikute kohal lasti Sarap neil siis olid need kõik see töönsuselt olime seal sees. Me olime kes siis meie hästi mahtunud. Nad olid alt väljas, dessanti, Sarap neli all. Aga ma sain hästi, mulle tead, rohkem ei saanud, mis selle möllu sees läksin veel. Jala peale toetada ei saanud. Nii vajusin kohe ära, andis elektrilöögini, kahe sentimeeter. Kild oli siin soonte ja närvide vahel. Teise klassi sain. Ja hiljem oli haavatuna. Nojah, selle sõdisi näts NKVD tule tagasi, ma olin 17 aastat vana. Ja, ja tuli tagasi ja lödirõngas ninas. Jakas vilets aastake. 11 aastat. Kolm aastat, kolm aastat, seitse kuud oli metsavend pilte Laaks, töö pata poliitvang ja kaks pihku 25 pluss viis, 10 40 aastat oli kokk. Ja nüüd nõukogude võimu nad mindi reaalpiteerinud. Siin meie prokuratuuri rehabiliteerinud tunnistuses mind konto revolutsioone vääriks, saatsid toimikut ka Moskvasse tagasi. Et mis Moskva Moskvast tuli, ka teade. Olete tunnistatud, Kont, revolutsionäärid olete ärimees, alla ei kuulu. Teie tegevus on kogu aeg kanta revolutsiooni. Kuradi kontrioolson oma kodumaa eest väljas siis aastas, mis aastal see oli see ikkagi see otseselt rehabiliteerida. Jah, aga just sellepärast Stalini surma jajaa pärast tal on see, ma olin juba vangilage. See oli, oh kurat ja 88. lastel ma läksin oma selle laagri kabassons tõendisse sinna, et Reabiteeritaks saksa sõjas, kes poliitiliselt on kinni. Läksin kasina kurat. Mul ei tulnud peale, ma olin vabatahtlik, mis reaalpideeris sa otsid? Ja hakkaski seal oligi pihus ja hakkasid uuesti üle kuulanud kaheksa ja vilja ja. Öelgem see oli Janno, ta hakkas juba kahe tuumaga ja. Järjest Õiga olemus on lugenud ja nemad tegid oma töö ikka edasi, kogu aeg. Sinimäed jäid vallutamata, seda kaitseliini eestlaste Euroopa kodulävel ei murtud. Lahingute raskuskese kandus augusti lõpul Lõuna-Eestisse. Sealt pealetungi arendades kavatses punaarmee lõigata Eesti kaheks ja jätta Põhja-Eestis võidelnud väed kotti. Jõudnud Emajõe joonele, õnnestus vastasel tulla üle jõe ja moodustada Käreverest sillapea. Kiirkorras paisati sinna kodumaale tagasi tulnud soomepoiste üks pataljon ja kaks Eesti politseipataljoni. Kõigest, mis sel sõjaretkel salvestus ühe mehe vaatevälja jutustab nüüd 37. pataljoni rea võitleja Taavet Sillamets. Virumaa mees. Ja siis olime veel liivalaia tänavas kuiskil kakskolm päeva enne kui siis orkestrihelide saatel viidi balti jaama ja siis oli seal ei olnud loomavagunit, põld vait, oli ikka täitsa reisivagunites, sõitsime, sõitsime Tartu olla. Kaarepere jaamas laaditi meid maha. See oli siis järgmisel hommikul ta oli kuskil augusti kuskil 20 ringi võis olla, kuskil ma täpselt ei mäleta. Teil oli selge pilt, et rindele jah, see oli, meil oli teada juba see asi ise mõtlesin et enne kui tappa tuleb, et ei tea, kui hüppaksjad tapalt maha jäid, kodu, aga teadsin, et noh, vanemad ei ole Rakveres enam. Ja siis loobusime sellest asjast, jah, oli muidugi neid ka, mõned hüppasid ära seal taga, noh, meie tahtsime ikka ka veel anda oma panus, ütleme selle kodu kodumaa kaitsele. Et võib-olla veel midagi õnnestub. Aga noh, nii ta oli. Ja siis tuli välja Karebri jaamast läksime, laadisime maha ja hakkas jala, marssis. Läksime läbi metsade, kuskil sealt ööseks sõime kuskil metsa. Võtsime muidugi nisust. Mitte positsioonid sisse, aga ega me ei kaevanda mitte, aga lihtsalt metsas seal noh, oli hajutatud vahedega, olime, toodi veel õhtul, oli veel supikatlast söökvel ja juba oli kuulda lahingumüra. Järgmisel hommikul hakkasime edasi minema kuskil noh, peale lõunat või lõuna paiku. Siis on mul küll hästi meeles, see oli marjakingu, metsa juurde jõudsime. Seal toimus juba lahing, nii et vene väeosad olid seal juba sees. Aga seal oli kasvõi mingisugune eelluure või midagi, nii, et kaks meest võeti sealt vangi ja kaks tükki sai surma. Siis jäime kuigi palju ei, mõne jäime pidama, tähendab venelased, venelased, võtja seal, aga noh seda haavatud nägin ka, kes tähendab, ta oli läbi lastud, kuskilt seoti ta kinni, seal käsi oli verine, ta läks tagalasse ja saadeti ära. Sealt. Siis läksime edasi seal nõela küla nõela küla peale. Siis noh, saadet nagu piilu retsepti ja mina olin siis ka selle piir vilkurite hulgas. Ja siis käisime talus tausse vaatamas, et noh, aga rumalasti ka ei olnud ju enne asjaga kogenud. Läksime nagu noh, niisama ikka veel küürakil küll seal, aga kapis laskevalmis. Aga noh, naised jah, tal tulivad välja sealt ja selle noh, kohalikud inimestele, too näed, eesti poisid tulid, et näed, venelased, venelasi on, ei, läksid ära tüütavaks paar tundi tagasi või, või kuskil selle ringi. Niikaua, kui jõudsime selle suurele tee peale seaduses Kärevere maantee peale juures nõelaga nõela küla juures, seal oli tank seisis õues ja tanke. Kumma poolega vene vene tank, T 34. Aga kedagi seal ei olnud. Nii et nad loidlust ära ära jooksuksised, doosid nagu näinud, et me siis tuleme, ütleme. Aga miks nad siis selle tanki seal jättis sedasi vot ei tea. Siis võtsime sealsamas tee äärde või selle, noh, selle maja taha. Võtsime nagu noh, ei kaevanud muidugi lihtsalt tuli suna looder võtsin jah positsiooni võtsime sisse ja seal on nagu aed, oli siis seal Aijastana, olime seal põõsaste vahel ja ja tuli ratsahobusega. Jah, üks üksik ratsahobune isegi imestasime pärased, kuidas tuleb üksinda seal muidugi anti tuld, plasti tuli peale kohe sellele hobusemehele, seal noh, ta oli, oli kapteni aukraadis, oli vene ohvitser. Aga kui tahad üksinda, tähendab tulivat, huvitav. Harilikult ta käib, ikka kastentsik, peab ratas või midagi või, või saatevärk, aga paistis, et ei olnud või keerasid anud riiulite tagasi sealt. Vot ei tea, aga nii, et kapten lasti maha, aga, aga meil seal need vanad lahingumehed tahtsid Kosoomus, mida tegema ja tulistati, seda, seda mees, kes selle esimene jõudis veel ka, nii, et see meie oma mees sai ka pihta sai, hakkas karjuvat, ärge laske omad. Aga muidugi lõpeb, et sai ära. Aga ta sai ikka pihta, sai, nii et surma ei saanud, aga, aga me pärast hiljem tassisime teise tagasi sinna. Siis natuke aega hiljem tulid autokolonni tuli. See autokolonn koosnes ainult kolmest või neljast siis veomasinasse oli sissid. Kandilised, kandilised ja, ja nendele tõmbasime kuulide tule peale kohe. Aga huvitav oli, autod läksid, pool kraavi, jäeti seisu. Aga surma ei saanud seal keegi, kõik jooksis seal nagu teisel pool lepavõsa või ütleme, võpsik seal läksid sinna sisse ja need toodi siis selle asula poole, ollakse, tee toodi seda õhtust söömaaega, oli termos, lõudes oli supp ja, ja siis vene puhankad, need leivad seal. Ja oli kolm Peebeeessaadrid, mina olin ka esimeste hulgas, kes hüppasime auto peale vahetuse O, millest ma seal VPS-i peal koperdavas ise. Ja sain ka siis Peppessaa omanikuks, seal seal, selle ümmargused nagu need, noh, nagu näiteks nimetati neid etega etega. Jaan. Noh, muidugi supi keegi ei söönud seda, mis seal oli seal see ei, kõik sinnasamasse, aga siis tulivad tankid, vitanketid, hirmus mürin hakkas seal ja Me olime jõudnud siis, tähendab mis ilmselt sellest pataljoni v seal ja me olime siis esimeses kompaniis olime. Ja esimese rühmaga olime jõudnud liiga liiga ette ja rühmaülem andis käsu, et tõmbame tagasi. Tõmbasime tagasi kuskil üks kilomeetri ringi, võib-olla sinna, kust me tulime ja jäime ringkaitsesse. Jäime siis ööseks, noh. Ja muidugi pidurdasid seal väljas olid ka siis öös oli seal laskmist olija ja oli üks meie mees seal elavate sai veel kergelt. Ja hommikusiis anti käsk uuesti taga aega tagasi, mis sealsamas märjakinguga metsavahi juurde, kus me oli see väike lahing, oli seal alguses hiljem siis keedeti seal suppi veel. Ma ei tea, kui, kui ma ei eksi, kas seal vist tapeti selle jaoks kohe spetsiaalne, et kas mingi vasikas või, või midagi maha. Nii et väga maitsev supp oli. Ja siis muidugi kordamööda olime siis seal valves, olime. Seal oli kaevatud, need mulinat pesevad pesad seal ja noh, see oli vist oli, oli venelaste poole Poppolk kaevatud. Ja õhtupoolik läksime uuesti tagasi sinnasamasse küllase nõela külasse, siis oli suur lahing ses olitultu soomepataljon ka järgi sinna. Jah, ja, ja nii kurb, kui see asi ei ole, soomepoisid, said ikka need võib-olla see rünnaku pearaskus ja kõik ja puha, langeski natuke teel nende peale sinna ja hiljem siis kui hakkasime sealt taganema, sealt saivad sama sauna uuesti uuesti, nii et seal langes palju Pupaschere küla alla ja omakorda nende naaber oli 38.. Jah, oli küll jah, oligi. Ja noh, siis oli, läksime sealsamas, kus tankulise tank seisis seal samati, aga meil on üks endine tankist teeninud selle Eesti sõjaväes kuna ta isegi nimi meeles, temale oli Pärnu mees oliks Werner katusseli. Ja tema oli kange mees, pani siis sealt tanki uuesti käima ja siis sõitis mööda külavahetuseta Hankiga. Muidugi hiljem keelati asi ära, jah. Aga kus ta pärast pandi, ma ei tea. Aga siis oli maetud sinnasamasse tee äärde see Kappeni auradisi, mees, kes maha lasti seal. Ja temal oli jah, ratsameest oli tehtud siis mingisugune obelisk sinna ja oli nimi kirjutatud pliiatsiga peale selle ei ole meeles, mis ta nimi tegelikult oli. Punaarmee teil vaja ja ja noh, siis oligi käsi, läksime jõe äärde välja, üle jõe ei läinud. Aga muidugi nagu räägiti, et taganemine tapolise venelasi oli see suur hirm ja, ja kõik ja puha ja tulid soome lihunikud ja ja, ja jutumärkides jutumärkides muidugi, ja ja et noh, rünnakut kõva oli ja isegi peaaegu Tartuni välja leidsime. Noh, kuule see luht oli ikkagi nisu pehme oli ja need kaevata sinna sisse ei saanud, siis toodi mingisugused heeringatünnid, sinnani, naised heeringa järgisele. Ja siis olime seente tünnides ja läksin natuke eemale, ise ehitasime, võtsin, lasime metsa maha, sealt millekseeringut, õnnistatud loed söögiisu, üksikmehe pesa oli teada vaid kuskil maa sisse ja ja muidu noh, nagu vett tuli sisse, siin on muidu kaevata ei saa, neid oli augustikuu või september, see oli augusti lõpp. Augusti lõpp, jah, ja, ja siis noh, käisimegi siis Falves seal tegin omale siis need puudest ja palkidest tegime selle rinnatisel seal, kus olid siis kuulipildujad ja oma positsioonid seal natuke jõest eemal seal ka võsjaliku sees seal või noh, seal väike niisugune männik oli seal. Ja siis kordamööda käisime, õieti vaikseks jäi ja rünnakuid ei olnud seal. Tulevikku vene automaat, jah, meil oligi relvastus, oligi vene relvastus, meil olid vene vintpüssid, olid juba olid, olid saksa relvastust ei olnudki ja kõik need kuulipildujad kergekuuli oli vene relvadega olid ikka needsamad Peteriovid seal jah, 49. kettaga ja ja, ja, ja nii ta siis oli. Siis käisime siis kordamööda seal mitu kordamööda, seal jah, ütleme osa, kes tähendab, olid seal ees ära oma teatud aeg seal kaheksa tundi tõsis tuli tagasi, siis läksid järgmine sinna või tähendab noh vahet, et seal läheb ära. Ja üks tähendab, oligi, istusime seal, tulime sealt eest ära ja noh, suitsutund oli seal all. Kas nad siis õieti ei hoidnud seda suitsu või mis seal tegelikult oli seal. Nii et kui saime sealt minema, olime kuskil jõuda seal, noh, võib-olla poolekilomeetril. Seal ja pärast hiljem tagasi läksime teisel päeval sinna, siis seal oli meil selle valguse või seisimiseli must maa järgi ainult nii, et oleksid kauemaks jäänud sinna siis oleks ohvreid olnud ka seal. Ja no siis tulebki, tuligi, tulebki siis suurt dessandi värk. See oli kuskil kas esimesel või teisel septembril olime seal lõvikülas ühes suures mahajäetud, noh, ta ei olnud mahajäetud, aga, aga niisugune suurem maja oli õlgkatusega. Ja all elasid muidugi see pere peremees oli seal pererahvas ja meie olime siis üleval seal lakas oma rühmaga ja rivistatigi meid üles. Õhtu ja kompaniiülem ütles, et lugu nüüd nii, et meil tuleb minna silla peal looma. Noh, tuleb minna, tuleb minna. Mis seal siis ikka jaa. Ja et hommiku vara tähendab, et tulevad siis masinad järgi ja, ja läheme üle jõe. Valiti välja 12, vabatahtlikud Kaksa mõõta samuti ja ja neid oli. Või 15 oli neid koguni võib-olla, ja. Ja läksime tagasi sinna ja meil oli seal põhiliselt Lõuna-Eesti mehed olid seal. Ja kõrvalkulud ei sõltu mitte kõrvale, ligidal olid, olid kaks venda Pajula, Pajula, tulite. Noh, nagu tundsid ette, ütleme või, või mõtlesid selle lahingute peale seal? Jaa, jaa, no ikka jutt enne lahingut. Ja noh, ka meil nad vulin annab, noh, niisugune suurem lugu jah, jaa, jõe ületamine ja kõhe tunne ja nisu jah, oli, oli tõesti, oli jah, muidu. Ja hommikul siis rivistati üles, võiksime pimedas ja anti siis sõduriport, seda viina. See oli selle joogikruusitäis või? Mina viinamees ei olnud ja mina andsin oma portsu sisse, üks. Mul oli väga ja kaaslane oli üks vanem mees, oli üks mumm, oli Tartule ligidalt mees, kuskil vanem mees, kes üle 40 aasta vana oli. Ja. Tema jäi siis selle ära ja ja no läksime siis autode peale, pandi. Tuleb terve see rünnak tuleb, noh, terve õiguse rinne nagu läheb, läheks üle, ütleb, eks ole. Me nagu saime aru, sest ja suur suurtükituli ettevalmistus peab olema võimalik ja ja kõik ja puha, seal ütleme ja lennukeid ja, ja kõik ja puha ja läksime siis jõe äärde tassima ja siis muidugi need pontoonpaadid olid siis selle ka kaasas. Läksime üle jõe piidi terve selle, nagu me tohime, ainult meie kompory tuli välja ainult pärast. Ja noh, ootasime siis tähendab see rünnaku kästist, et rakett õhku Punargete siis, siis pidime minema. Mis kellaajal võiks umbes olla, see oli nagu hakkasin vahetama, hakkasin, videvik veel oli ühesõnaga nuusk septembri alguses. Kuskil jah, võib-olla, et nii oli ja õhtul ei, ei hommikul vara jalgu ära ja ootasin seda suurtüki tule ettevalmistust. Ei olnud meie oma selle pakid, mis ta haubitsad, neid oli kolm tükki või neli, need lasid kumbki võib-olla kolm pauku sinna. Ja oligi kogu Luhul punane rakett löödi ülesse ja siis hakkasime juba nägema seal ees, tähendab, oli üks suur talumaja oli ka kuskil neli 400 meetrit eemale, kui luht läks mööda ja luhas juurestikku tõusis, üks kõrgendik on kõrgelikule, olid rukkihakid, olid seal ja meie siis muidugi ronisime siis kiiresti üles algul kaldakalda varjus ja jaa lagedale, noh, kukkusime siis jooksma seal ja ega seal mingisugust isustega häält ei tee, nagu raha ei karisuts. Aga vastu võttis meid kohe tuli kuulipilduja, tuli ja hakati nende noh, Raspummidega või, või see käki käkipilduja miinimum hakkas tõelisele viiesed liinid, need tuli siis igale poole, kukkus ette taha ja noh, meil juba kaupasid õlitamist, käisime pikali, sest kuidas ikka ronilitamisel seal tule all. Ja ega me siis kaugele sealt ei saanudki, võib-olla üks noh, 100 150 meetrit, kui olime juba pidime võtma, siis sest õiget turmtuld ei olnud, oli, oligi selles, et ei olnud. Rühmaülem andis siis käsu, et siin ei ole midagi teada, ega me siis ennast tapmas asi ei hakata ka ja anti nagu vist siis ülevalt poolt ka võib-olla käskselt tõmmati, Aldavarjuda lasi. No aga siis tulivad kistukad tulid peale, neid oli kolm või neli ainult ja siis need madalad siis endasid ja lasid sellel pardarelvadest. Siis selle vahe sees saime siis tähendab sinna tagasi kalda varju ja saivad ka need haavatud ja surnud sai ära tuua, et siis sinna seekord siis, kui rünnak tähendab, nagu meil juba tähendab, vajus ära ja siis, kui me taganesime sinna, siis lasti sealt rukki, Akvid Alt lasti porilaste marssimile palju, palju hääldast ja hiljem tähendab, oli Veldena Buysi, tähendab Nunneks tukad, tähendab, ja need lakid ära ütleme siis tuli üks mees sinna. Või tähendab eesti keeles, rääkis, kutsus üle, tähendab, et mis asja te tegelikult seda oled läbiviidavate kaotanud, ütleme, eks ole. Ja tulge parem meile, tapke ohvitserid ära ja tulge üle meie ideedele midagi, vahetame ainult mundrid ja valmis eesti keeles eesti keeles puhtas eesti keeles ja ja siis ta ütles veel isegi Olülites ühe nime, et näe, juba tuli, tulge teiega. Ja see üks mees tõesti oli läinud sealt üle, see oli mingisugune Peipsi-äärne mees olnud. Ja noh, nii kurb kui see asi oli. Nii kui pea pissid, seal turistina ei ole, said seal jah, ja ja ega seal ei olnudki midagi, rühmaülem sai siis haavata meil käes, seal siis meie ja ülejäänud oleks, läks Levimo ülema asemele sinna ja ja anti siis käsk uuesti tähendab üle tulla, tagasi tagasi, aga paadi tulid kuidagimoodi, tantsisin surnute ja haavatutena viidud ülejal olidki seal teisel pool. Ma olin noh, päris hea ujuja, pakkusin ennast, et ma lähen toon ära. Aga siis teise rühmaülem oli üks Lall oli talli nimeline, Se hüppas vette ja tõi söepaadi ära ja siis noh siis hakkasime kordame üle minna minema. Läksime siis üle, korraga olime siis nii, kui seal veel tuld ei saanud ja tuld huvitaval kombel ei antud tuld. Ja noh, rivistusega midagi pole, olime seal metsaservas, olime siis seal ja korraga kuuleme. Keegi karjub seal. Tulge appi, aidake, aidake, kust sealt tuleb? See noh, kus seal veneriminest ja teisel pool jõge, tähendab, kus me sealt tagasi tulime, aga see oli eemal seal nagu metsa või võsa Ricoli ees. Ja siis need olid need vabatahtlikud, kes läksid sinna noh, kõige ennem ründama, nemad olid jõudnud juba päris päris kaugele sinna siis tema roomab, seal oli pihta saanud. Rühmaülem ütles, sillamets lähed tood ära, anti siis paadimees üks Aartoriks vanem mees oli ja siis veel üks mees see oli või kuulipildujatega? Siis kaasa läksid seal kalda varju. Noh, mul oli ausalt ütelda, oli hirm kohe lageda taeva all maa peal ja mine nüüd seda tooma ära päevavalges ja päevalges ja, aga no käsk on käsk ja tuli minna. Jah, ja noh, ma tõmbasin, maksan granaadi, panin siis lükkasin seal rihmaga ülese selja peale ja siis see vanem mees aarse, andis püstoli mulle küljetaskusse. Et noh, kui midagi on, siis andke midagi virutada. Ja hakkasin siis roomama. Ei huvita, kui see asi ei olnud, keegi ei tulistanud. Rukkiakude hakkide juures olid. Need vene venelased, seal käivad. Meie sealt sealtpoolt tulistatud, nii et nagu pike vigu vaherahu oleks olnud. Ja nii huvitav, kui see asi ei olnud, mina jõudsin siis selle mehe juurde, see roomas mõlemad jalad olid lastud lõhkekuulidega tal puruks. Aga küllaltki suur mees oli noh, kuskil võib-olla 80 viie kilone mees või kuskil nii teist raskem, noh, raske, mina olin muidugi suur poiss, aga, aga noh, ma olin 70 Ilumen ringi oli küll ja spordimees vanast ja ja siis ei saanud muud, kui võtsin siis kätest kinni ja tõmbasin oma poole, siis läksid jälle tagurpidi, natuke tagasi ja uuesti jälle tõmbasin. Noh, aga see kõik oli vee sees, oli märg, olime, olin higist märg ja muidugi, sest sest vedamisest ja, ja vihma, vihma, niiskus ja seal luha peal, mis oli. Aga tagasi me jõudsime ja jaurama tõida. Siis kui visanud viisime uuesti sinna noh, üle jõe saime. Siis oli veel toodud seal teiselt poolt need kaks venda, needsamad Pajulad, kes rääkisid seda juttu ja arutasid oma oma neid muljeid ja värke seal ja rääkis oma pruudidest, et mõlemad olid saanud surma. Ja seekord oli neid langenud ikkagi, võib ütelda. Mitte 10, vaid oli rohkem ja haavata saajad niisamuti, nii et tegu on väga suure niisuguse meile, meile tegi väga suure kahju, mis asi teie päästetu jäi ellu? Ta viidi ära, noh, tal olid jalad olid läbi lasknud ja kindlasti jäi tal muud viga ei olnud noh, võib olla. Kas Trumpi amputeeriti võib-olla või, või kes Diana igal juhul ei kohtan teda, kes ta oli või kus oli, jah, ta oli, meie mees oli mul täiesti nime ei ole meeles hiljem kohanud. Ei, ei ole, jah, ei tea, ehk kuuleb, ehk kuuleb, et võib-olla ei, kui elus, no ta oli ka kuskil kollegümne ringi mees, sel ajal ütleme, võis olla suur tugev mees. Nime kunagi teadsin küll siin alguses, aga, aga nüüd on ta muidugi meelest ära läinud, sest seal ikka 50 kuus-seitse aastat möödas. Aga neid mehi, kes tähendab siis saivad seal pihta saivad neid pidi elama Austraalias veel, noh, nii samandikkuse Maicelgi see Adam joonek seal. 30 37. jah, see mees seal, see pidi olema Austraalias praegult ka Adam joonekon, perekonnanimi, perekonnanimi. Ja ta on käinud siin kodumaal ka, nii et on, meil isegi on nimekirjas siin selle vabadusvõitlejate ühenduses. Ja no siis oligi Jälje vagaseks asija käisime latika, tähendab käisime siis selle Emajõe ääres siis selle positsioonidel seal ja niikaua, kuni kui tuli see seitsmeteistkümnes september hommikul vara hakkas, algas üldpealetung, sealt tulivad. Eesti korpus tuli sealt kuskilt metsast, kus kuskilt sealt tuli välja, siis olid siis need. Teised väeosad seal ja ja see suurem tuli nagu siis kandus. Siin on nende soomepoiste selga. Nii, kui meid jah, jäi, see asi jäi vasakule, jäi ta meile, anti siis hommiku varant, ei olnud hommiku vara tal ikka päevavalgele, anti-skate taganemiskäsk oli seal muidugi, muidu käivad sinna ja läksime samamoodi tagasi sealtsamast Marjakingu metsavahi juurest. Ja kus me siis läksime sealt üle, nii et saime kuskil õhtupoolik, saime koogi, koogi, mõisa juurdlesin amme jõe äärde. Istusime sinna maha, siis oleks su talu, oli seal küllaltki uus maja, oli, saime natuke puhata seal, kui olidki juba venelased, teisel pool jõge, seal oli juba väike, seal oli Väike-Emajõgi jah. Ja noh, jaagu ülem oli, ühesõnaga, tähendab oli siis juba nii nagu nagu rihma ülemisel. Ja siis kuulipilduja, esimene number, siis oli siis jaoülemaks pandud ja mina olin siis selle, siis jäin siis selle kuulivad esimese numbriks. Ja see ütleb, et nagu bratsed venelase nagu näha ei olnud, ütleme seal. Et lähme seda jõe serva meil edasi ja et võta kuulipilduja kaasa ja paar magasini, et lähme ilmutab natuke neid. No läksime, võib-olla seal kuskil 150 või 200 meetrit, seda seal oli ka niisugune noh, nagu heinamaa ja suhteliselt õõtsad ja, ja väike niisugune mets, metsseal. Läksime selle vahekohta ja lasime siis selleni mitmes, mitmele poole siis terve selle ühe ühe kasseti igal juhul jah, või selle magasime, lasime tühjaks ja tulime tagasi. Ei olnudki palju hiljem, kui hakkasid tulema need jälle need miinipilduja miinid. Siis muidugi hakkasime kaevama sisse, sinna, need eemale, aga meil nagu ei olnudki staabliku kaevamise koht, aga seal oli selle talu talu juures, oli sul ait, oli, või kelder ja keldri peal oli niisugune, kus topiti muidugi õlgi sisse või niisugune katusealune oli. Ja siis sorkasime selle kuulipilduja siis selle sealt välja, mis ülevalt selle katuse juures sealse Ja vaatasime, kui näha oli sisse, siis tulistasime seal väikeste valla valangutega. Aga need miine kukkus ümberringi seal igale poole ja, ja ei saanudki aru sealt lahingumöllus, seal oli seal teatud, tulistasime seal ja enne kui asi jäi vagaseks saia ja siis läksime nagu siis sealt ära võtsime selle kuulipilduja kaasa, sealt. Ja et see ei ole hea koht ja ma tõusin üles ja tundsin, et jalg on valusa märg ja ja siis tõmbasin saapa jalast ära, saabas verd täis, täitsa ja sealt, ja noh, oligi kolm miili kild sees. Labajalas ainuke asi, et noh, see oli nagu see katus nagu vastu võtnud selle ja siis rabas omakorda ka nii et ta ei olnudki seal sügaval sees. Aga siis läksime tuppa, seal oli, siis velskasid, ussis kinni ja, ja pandi sisse, lööb paukus ever Vundet või, või haiglasse minna, sellega minekut muidugi ei olnud, sest öö olime siis seal ja hommikul siis pimedas hakkasime tulemusi, mida siis hobuhobuseid oli seal ka, nii et mina siis olin selle vankri peal ja siis teise avatud ka, oli seal, aga seal siis saivad veel üks paar-kolm meest sai isegi surma, said seekord. Ja kogu aeg läksime sihti mööda, tulime läbi laevametsade, tulime kuskilt puu kursi koolima kuskilt kursile, tulime välja. Ja siis kursi koolimaja. Juures oli haigla, oli. Aga enne seda siis oli veel kogu aeg seda metsateed, mismoodi läksime, oli miini, mille tuli veel pead. Nii et mitu kordadeni vankris ära hüpata, sai kraavi, mindud varju sinna, kui jälle vaiksemaks jäi ja üle läksid või lõpetajatiivse lasknud ära siis saime edasi liikuda. Kursi koolimajas oli, oli juba laaditud kõik peale, nii et see taganemiskäsk sinna ka jõudnud. Jaa, oli siis arst, oli siis seal noh, mis on, mis siin pole mingisugust kuradi narkoosiga veskit ja ja siis kiskus need pintsettidega asjad, et või mis ta ka mina ise ei näinud, seal aga kiskus killud sealt välja ja sidusid juuti kinni ja ja öeldi, et ega sa käia ei saada. Aga teil omad mehed siin, et las saab ja vedasime seal Sariit raudtee muidugi oli ka, oli, isegi täis oli ja ja siis me tulime sealt üle, siis oligi seal oli mingisuguseid jõgi oli siis sild, lasti seal õhku, nii et me olime seal viimased, kes sealt tulime, siis ära. Siis tulimegi, Põldsam ligidalt, Anniki Oresse tuli välja. Seal olime siiski üks päevist ja ja uuesti sisse. Tulime Kolga-Jaani Kolga-Jaanist ja olime seal ka kuigi palju aega. Või magasime isegi öösel ja taganesid uuesti siis ta läbi selle abiaja ja siis Abja-Paluoja või mis seal tegelikult oli, sealt mõisakülasse mõisaldas. Läksime siis üle Eesti piiri. Oli neid mehi, kes ütles, et ei, et meie Saksamaale kaasa ei lähe. Ütle siis, aga püssi võtan kaasa igal juhul. See oli niisugune väga-väga hea tuttav mees on seal ja, ja ja tema siis jättis veel jumala ütles, et nad vaatavad sõna poja, nüüd kuskile ei pääse. Sa olendid pihta saab poiss, et aga, aga noh, vaatad siis. C tyhi ilusti edasi, mina proovin siin. Aga kui ta siis pärast läks, seda ei tea. Viimased kiire. Lõi. Ja meie siin. Mees jäi. Siin pall ja. Vahvleid ka. Kaugel järv ka, kus me Saade ka turism. Minu. Pea. Leiduda. Jõu ta nagu haaranud enda näha. Vaata, ta ei. Vaata sall ligi, maa rinnal. Näha loo ju vaata eesti keeles.