Suvejutud. Siin kõlas esimene laul, Kersti Ala Murry Jaak Lutsoja plaadilt adios, no ninna, mis hiljuti välja tuli. Ja nüüd on mul hea meel stuudios tervitada lauljatar Kersti Ala murja akordionist, Jaak Lutsoja. Tervist. Tederilt. No hiljuti olete te selle plaadi nüüd üllitanud Eesti džässkogukonna ja kuulajaskonna suureks rõõmustuseks. Ja see plaat on täis pead Solla loomingut. Miks pead Solla teid on huvitama hakanud ja miks selline plaat just nimelt piad Sollast? Kuna korralik akordionimängija peab igal juhul oma pillimängu jooksul pead muusikat mängima. Ja, ja tema muusikaga tegelikult ma olen kokku puutunud juba suhteliselt ammu otsa kooliajast, kus sai mängitud TEMA instrumentaalteoseid. Mis võib-olla ei ole kõige tuntumad, näiteks fragala paha, tuleb praegu meelde, see oli ikka niisugune tõsine klassikaline teos tema poolt väga raske mängida, aga muidugi äratuntavalt tema helikeelega. Ja siis aja jooksul siuksed hitid nagu Libertango ja ka juba kõlanud ninja. Need on lihtsalt sellised lood, millest ei pääse ei üle ega ümber, kui sa sellise pilli juurde oled sattunud. Ja muidugi tema looming, mis siin plaadi peal on, on ikkagi ka eriline selles mõttes, et ta ei ole väga palju kirjutanud vokaalmuusikat. Ja ja leidsime selle üles tänu erinevatele inimestele näiteks Tõnu, Triin Hellale, kes on meil neid samu lugusid laulnud Eestis ja kellega koos mina olen kasvatanud neid tegema ja Kerstiga koos. Me jällegi tuletasime meelde ja tänu sellele, et minu ümber on nii toredad muusikud minuga intetis nimetanud siinkohal ka Meelis wind, Virgo Sillamaa, Taavo Remmel, Arno Kalbus, kes kõik mängivad põnevaid pille pasklannet, India tablad, kontrabasskitarr siis ja see kõla kõlamaastik on nii põnev, nii erinev, et me mõtlesime ikkagi proovida seda, seda muusikat mängida ja, ja kui siis Kerstiga kokku saime arutasime, siis see oli nagu ka loogiline jätk. Ja peaks olla ju elas oma eluperioodil ka koos klassikalises lauljaga, kelle nimi oli repertuaar just nimelt, ja need siis paljuski need lood. Selles perioodis tekkisid. Higistan neid teha koos Kersti ja tõepoolest. Mulle tundus sama moodi, et pead Solla laululoomingut ei tunta, eriti paljude teie olete nüüd laulnud neid pead Solla teoseid siia, kuidas onu soolot laulda? Sõnaga munas, aga alguses oli ikka natukene selline hirmutav ka, et seal on palju selliseid stereotüüpe ka, mis tekib sellise tango laulmisega, et et kas inimene peaks olema äkki mingis teatud vanuses kohutama, palju tragöödiaid läbi elanud oma elu jooksul läbi suitsu? Just just just selline läbi suitsetad käreda häälega niisugune selline duslikt rünets ja võõras keel loomulikult keel, mida ma tegelikult ei räägi. Et seal oli ka selliseid hirmutavaid faktoreid ka, aga just algaski ja kuidagi niimoodi, et kui me saame jaaguga tuttavaks kuus aastat tagasi, et siis me otsisime, mida võiks koos teha ja seda muusikat, mida on kirjutatud nagu lauljale akordionil on, palju just ei ole. Ja üheks võimalikuks mõtteks siis tuli meie pähe peats olla ka ja siis selgus, et tal on neid laule päris palju ja laule Pole väga palju lauldud tõesti, mõned on küll päris tuntud ja on tuntud ka just klassikaliste lauljate esituses näitajaks Losbahharusperdiidas, seda on päris tihti tehtud klassikaliste lauljate poolt ka. Ja võib-olla on just väikene hirm seal ka, et et kuna seal on nii palju selliseid erinevaid stiile, mis sinna kokku sulab, see džäss ja, ja klassika ja see miksimine ja sekka lauljatele just klassikalistele lauljatele natukene niisugune selline tundmatu maa ja kuidagi ja peab olema julgust ja kogemust, seda. Proovida võib-olla mulle tundub, et puudutasite praegu seda pead Solla kogu projekti sisu tegelikult teatavas mõttes abstraheeris keerida tangomuusika just nimelt sellest klassikalisest lauldud Tangost, mida kogu aeg on tehtud teha sellest nii-öelda kunstivorm just nimelt sellepärast ei ole, tal võib olla lauldud tangot nii palju oma oma loomingus kui tango kuskil ma ei tea Buenos Airese linnades või on mul õige intuitsioon. Just nimelt, ja eks sai natuke pead soolale saatuslikuks, et ta seda traditsioonilist tangot siia ja sinnapoole natuke vähenes. Sest et ega ta mingil ajal ei olnudki oma kodumaal väga soositud just tänu sellele, et tango on nii suured traditsioonid Argentiinas ja see lennutas teda siia-sinna New Yorki Prantsusmaale, mis muidugi võib-olla tema loomingule ei mõjunud üldse halvasti ka, ja ka sellesama plaadi peal on mitu näidet just nendest etappidest. Näiteks üks lapp, Primera palabra on üks lugu, mis talle on kirjutatud New Yorgi perioodist, kus ta igatses oma kodumaad ja oma keelt. Et see laulangi sisuga, et Ameerika sünni uuesti just teised hispaaniakeelsena. Et seal tema igatsus, oma keel Oma kodumaa järgi, miks mitte kuulates? Meelak suppangi Vämbaanes. Jaak Lutsoja, džäss akordion on huvitav žanr, kuidas ta selle juurde jõudsite? Jah, ega ta maailmas ei ole üleliia populaarne. Mul on olnud üks kolm lemmikut, kellest kahte enam meie seas ei ole, Frank, Maroko ja Arton tamm, mõlemad Ameerika mandrilt. Nendest suurest suurtest eeskujudest on jäänud veel Richard Kaliano, kes praegu aktiivselt tegutseb Pariisis. Tema elutee on ka läinud kokku aasturbetsol, aga nad on saanud seal Pariisis kokku ja tänu pead Sollale kes tekitas uue stiili, tango tango Nueva soovitas temaga Richard Kaljanal miksida samamoodi prantsuse Muset muusikat. Ja tänu siis pead Sollale Richard Kaleiano lõigi uue stiili juhuseid, kus on siis ka miksitud natuke traditsioonilist prantsuse Muset muusikat, et tehtud seda Tšassiliseks. Aga kui nüüd selle džäss akordioni juurde tagasi tulla. Alati paelunud ja minna tegelikult paelunud see teadmiste hulk, mis on heade džässmängijate sees see teadmine, teoorias, teadmised, teadmine, mis on seal muusika sees, milles kõik toimib, sa pead selle muusika lahkama väikesteks tükkideks, et suuta sellega siis ise mängida oma fantaasiaga. Ja see pill, akordion on kahjuks nii raske mängida selles mõttes, et ta kõlaks professionaalselt. Ta kipub kohe kõlama. Noh, ma ei tea, kui nii võib ütelda natuke külapillimehelikult, kui sai harjutada, kusagil hoia ennast vormis ja siis see kõik kokku, et seal peavad olema suured teadmised džässi mängida. Sa pead kogu aeg vormis olema, harjutama oma arvates vähemalt pill kõlaks filigraanselt. Siis see on tegelikult tohutu töö ja ma arvan, et sellepärast seda pilli nii suhteliselt vähe mängitaksegi džässakordionit. Et ta on lihtsalt nii raske, sa pead kogu aeg sellega tööd tegema. Teie seda kõla välja ongi tegelikult kriitikud hinnanud, väga palju on öelnud, et see on selline, kohati isegi müstiline. Kust te selle tasandi võtate? No väga liigutav kuulda nii suuri sõnu, aga ma arvan ikka, et ta kuskilt kuskilt enda seest tuleb, sest et mitte müstiline, vähemalt meditatiivne. Ja selline suhteliselt sihukese mõtliku loomuga oma arust olen olnud, eks ta sinna muusikasse ju kõik see, nagu see inimene on, see sinna ka üle kandub. Ja võib-olla siis sellest paralleelid tekkinud. Kersti Ala Murr, teie olete klassikaline laulja, aga nüüd siis laulsite ka pead Sollati ja kas see on teie esimene selline äike, põige džässmuusikasse ja kas neid põikeid kavas veel teha? Ja päris väga esimene vist ei olegi, aga avalikkuse ees ma vist tõesti ei ole nii palju, miks ta niisuguse crossover-iga tegelenud, aga ka mulle meeldib tegelikult niimoodi laulda, mulle meeldib nagu katsetada neid selle piire ja klassikaline kool annab, mul võib olla sellise teadmise baasise, mille pealt ma julgen nagu riskida, mingiks džässlauljaks mõnest kindlasti kahjuks pidada ei julge, sest täpselt samamoodi on laulmisest nagu Jaak ütles, akordioni mängimise saad. See on lihtsalt nii kohutavalt suur töö, see teooria omandamine ja selle harjutamine, et ju ma siis ei ole nii piisavalt andekas, et mu jaoks seal vale harjutamine iseenesest on niivõrd palju aeganõudev ja selline suur protsess, et et kui ma olen oma hääle lahti laulnud ja oma asjad nagu ära õppinud, et siis veel hakata harjutama, kuidas igasuguseid erinevaid laade selle häälega laulda, omandada, et ma lihtsalt ei ole kahjuks sinnani jõudnud, kuigi ma olen natukene õppinud Stavangeris džässimprovisatsiooni, et ma just ka sellepärast, et kuna me jaaguga päris palju asju koos teinud ja tema on nii seal džässi poole peal sees, et mulle nagu meeldiks vähemalt aru saada, mis seal nagu toimub ja mul nagu tahaks vähemalt teada, mis seal nagu teoreetiliselt, et mis, mis seal muusikas nagu toimub ja mis seal tehakse ja ja kuidas nende vormidega mängitakse, et aga ma ise oleks nüüd tänu sellele mingi džässilaule, seda ma kahjuks kindlasti öelda ei saa. Aga niisugune crossover värk mulle nagu meeldib ja, ja kindlasti kui mul on võimalus, siis ma kindlasti teen seda tulevikus ka. Mulle meeldiks, kas sa oled esimene kord koos midagi võtsite? Oi ei ole, me oleme koos teinud igasuguseid huvitavaid asju. Meil on koos ka üks teine kvartett väike koos Tõnu Jõesaarega, kes mängib seal tšellot ja Lilian Jõesaarega, kes mängib klavessiini ja paar aastat tagasi tuli meil kontsele kvartetiga välja ka üks plaat. Vaikimine oleks vale ka salvestatud Eesti raadios ja, ja seal me tegime ka tegelikult mingil moel sellist crossover asja, et me võtsime klassikalised tuntud lood ja Oleg Pissarenko kirjutas neile seaded, mis on selliseid ka niisugused meditatiivsed ja natukene seal ei ole küll Tšassiga midagi tegemist, aga see kõlamaastik meenutab pigem seda kui sellist klassikalist kõlamaastikuga seal sama laulangule seal täiesti klassikaliselt, aga see muusikaline taust ei ole selline traditsiooniline klassikaline asi. Ja selle grupiga me oleme päris palju esinenud juba, et me oleme olnud teinud koos asju umbes viis aastat. Ja me oleme jaaguga päris palju reisinud ka. Me oleme käinud mitu korda Kanadas, Ameerikas. Jällegi kindlasti tundub uskumatuna, aga see on võimalik, akordioni ka esitanud operett saared ja muud klassikalist muusikat ja ka selliseid originaal asju, mis on kirjutatud laulule akordionil, mida kahjuks nagu öeldud, ei ole väga palju. Aga norrast Frode Halkli ja maja Radžikean kirjutanud teoseid just laulule, akordionil ja nendega on mul on kontakt olnud ja me oleme pruda Altelt, saanud veel mingeid lugusid, mida me pole veel jõudnud teha. Aga mida ma loodan, et me jõuame kunagi Alt Lion, murra üks kuulsamaid akordionimängijaid siia vahele ja kaitsesse akordionimängija ja selline katsetaja. Kas akordioni selline üpris spetsiifiline ja kohati ka terav kõla on sobiv just nimelt laulu ja laulja saatmiseks, mis arvate? Gordon on üldiselt selline instrument, kus neid kõlavärve on meeletult palju. Laulja jaoks võib-olla isegi hirmutavalt palju, sest seal on lisaks kõigele muule on tohutult palju ülemhelisid just lauljaga, kui jutt oli lauljatest, siis tuleb meelde paar seika, et täpselt samamoodi klassikaliste lauljatega, kes on harjunud tegema klaveriga klaveri kõla, on tuntud-teatud lauljale mugav, sellega aga on olnud lihtsalt paar korda, kus need täpselt sama situatsioon nagu Kersti rääkis operettides, et on vaja kuhugile minna. Kolm operetinumbrit teha klaverit ei ole, Jaakko, tule, palun mängi akordioni ka. Ja kui laulja ei ole akordioni ennem teinud ja kuuleb seda häält esimest korda siis esimesel katsel lihtsalt ütleb, et kõik ta ei tea, mida laulda, et kus, kus heli tuleb, tema ei tea, kust noodist alustada. Sellega küll harjub ära kohe hästi kiiresti. Aga see on üks näide, et kui palju on akordionil kõlavärve, aga muidugi see, et ta on tõesti terav instrument. Tal on palju erinevaid ämbreid. Aga no minu meelest on tal ka ikka natuke neid pehmeid ämbreid, vähemalt vähemalt ma olen proovinud tekitada siukest pehmet kõla ka aeg-ajalt. Testiga me oleme edukalt hakkama saanud, on on olnud igasuguseid situatsioone, aga on olnud ka palju õnnestumisi. Väga kihvt kontserte. Et saab. Ma ei tea, ma arvan, et see oli minu saatus ei vaata, kuna ma ei tunne, nagu selles ennast üldse puudutatuna selles jutus, sellepärast et ja põhjuseks on ilmselt see, et ma olen akordionit õppinud lastemuusikakooli, ma lõpetasin akordioni ja viis aastat ma õppisin seal akordionit ja ja ma ei olnud väga hea akordionist laste muusikakoolis, sellepärast et ma ei tahtnud üldse pidama, oleks tahtnud hea meelega õppida klaverit või viiulit. Aga see ei õnnestunud. Nii, õppisin akordionit ja, ja tollel ajal, see oli ju selline sügav nõukogude aeg, kus lastemuusikakoolides pandi komplektid, kui ja siis me käisime, tegime üle rajooni igasuguseid kontserte valimiste päeval ja ja sellistel üritustel ja mina ei mänginud kunagi nendel kontserditel akordionit, mina laulsin oma akordioni õpetajaga. Et Valdur Parksepp oli minu akordioniõpetaja ja tema mängis alati akordionit ja mina alati laulsin nendel kontserditel. Et ma olen Gordoniga juba lapsena ka nii palju teinud, et ma ei ole kunagi, mul ei ole sellist hirmu, et kui nüüd hakkab akordioni mängima, kus ma loodan, et mul on sellist suht veres. Sellel plaadil adjoznaniino on mitmed lood millel on oma teatav taustalugu või siis mingisugune narratiiv. Et mida me järgmisena kuuleksime või mida te sooviksite siit esile tõsta. Minu jaoks vist üks üks kõige sügavamalt puudutavaid lugusid on ikkagi laada paramiimuerte laul minu surmast ja see tekst ja kuidas inimene üldse kirjutab sellise teksti ja ütleb sellised sõnad kontekstis, et suren täna hommikul kell kuus ja see on tund, mil surevad need, kes oskavad surra. Et mida see nagu tähendab ja siis on võtnud pead Solla ja kirjutanud sinna meloodia. Tema enda jaoks oli see väga selline saatuslik laul kindlasti sellepärast, et laulusõnad ütlevad, ma suren täna hommikul kell kuus Buenos Aireses ja see oli sul, läheks unistusi surra Buenos Aireses just nimelt. Ja siis ta elus juhtuski selline asi. Ta sai infarkti, kui ma ei eksi, 90. aastal Pariisis. Sellel ajal oli ta juba kuulus ja hinnatud ka oma kodumaal ja kardeti, et kõik teadsid, et see on ta unistus suure Buenos Aireses. Ja tolleaegne president Carlos veenem tegi endast parima, et ta transportida nii kiiresti kui võimalik. Pariisist tagasi, Buenos Airesesse seati sisse üks lennuk kiirabivarustusega, millega ta siis toimetati kohe tagasi ja Pariisis ajas seda asja. Muideks Richard. Ta saatis oma naisega seda kiirabiautod lennujaama, kui ta pandi lennukitele, saadeti tagasi Buenos Airesesse. Ta jõudis sinna ja ta elas seal kaks aastat. Ta lõpuks ikkagi sai oma unistuse surra Buenos Aireses 92. aastal. Et see on selline tugeva sisuga liigutav laul. Palada paramiimuert, aasturbijad, sol, aia tekst Oras jo Fererr. Mariel Räim koonusaines, seriaademoduga. Mitmike poest. Mis teile on kunsti ja muusika tegemise juures kõige tähtsam? Sisukas distike? Ja me olime vist mõlemad jaaguga sellised, kes kes teevad igasuguseid erinevaid muusikastiile, tegelevad erinevate asjadega. Me mõlemad tegelema ütlemisega ja ja esinemisega ja erinevate stiilidega ka õpilastega, nagu koos on, mitte ainult klassikalise muusikaga või mitte ainult Tšassiga ja minule isiklikult. Ma olen selline muusikagurmaan, vist, mulle meeldib tõesti igasugune muusika. Et ma ei tee vahet, aga Need piirid võib-olla paneb süsteem, kuidas midagi tehtud on. Et mingit poplaulu võib teha ka väga, väga hästi ja väga-väga halvasti. Ja et igasugune muusikaga ikkagi mingisugune sisukus järgi, kui ma kuulen midagi, ma pean nagu midagi tundma. Et seal peab nagu mulle midagi andma. Et see on vist muusika mõte ka, liigutada inimesi ja tõsta neid kuidagi mingile teisele teisele levelile. Jah, täpselt sama tunne on ka mulle ütlema, tõesti, ma isegi ei oska ennast liigitada, mis muusik ma oleneb seepärast, et mis stiili, muusikat ma tõesti mängin, väga palju erinevaid stiile. Ja nad kõik mulle meeldivad ja vist tõesti kõige tähtsam on see sisetunne, et kui ma ise tunnen ennast seal muusika siis hästi no siis loodetavasti ta ikka hästi kõlab ka ja, ja mul on seal hea ja kindel tunne ja see ongi, ongi minu jaoks tähtis, et ennast hästi tunda nendesse erinevates stiilides. Kas teil on tekkinud mõlemil juba see tunne, tehnika on heidetud minema ja nüüd saab lihtsalt teha seda, mida ise tahad, mängida, muusikat, olla nii-öelda vahetus ühenduses mingisuguse loomingule ega no see on nii ja naa, kahjuks ta ikkagi kogu aeg nii ei ole, et seda me juba rääkisime, et me seal nii vokaal kui akordion on nii rasked pillid tehnilise valdamise just küljest. Et selliseid hetki nagu vahest harva satub, siis sa ennast hästi lahti mänginud ja tunned ennast vabalt. Aga ikkagi kahe päeva pärast, kus ei ole pilli harjutanud, siis hakkab kõik otsast peale, et sa pead ennast veel kindlalt tundma, et kahjuks veel ei ole nii, et kogu aeg tunneb ennast vabalt ja teed, mida tahad. Aga loodetavasti ei tea, kas seda drastiliselt ei tea, kas seda kunagi üldse tule ei tule? Minu mulle tundub, vähemalt kõrvalt vaadates oma oma kolleege kasvõi oma selle kvintetti kaaslasi. Et ma ei ole küll, julgen küsida, aga mulle tundub küll, et neil tuleb päris vabalt. Aga nad on ka tohutu kogemusega ja ja pagasiga muusikuid ja väga hinnatud. No ma ei tea, ma loodan, et mul ausalt öeldes seda ei tulegi peale, sellepärast et ma tean, kui palju selliseid lauljaid näiteks, kellel on see nagu nagunii peale tulnud, et nad nagu tehnika enam ei tegelegi selle peale nagu enam, et lihtsalt laulavad kogu aeg ja siis on ja seal on nii nõrk instrument ja, ja väike aparaat, et, et seda on väga kerge nagu kahjustada. Et ma ikkagi loodan, ma nagu ikkagi loodan, et mul tuleb nagu kunagi selline staadium, kus need mõlemad asjad on väga head sõbrad, nii tehnika kui see musitseerimine ja need tunded, mis mu seest nagu selle muusikaga välja tahavad tulla. Et et üks ei sega teist, et nad nagu töötavad koos ideaalselt. Et minu jaoks nagu oleks see selline siht. Aga ma päris selle tehnilise poole nagu ära unustada tahaks, ma vist väga ei tahagi, see on ikkagi see, mis mind nagu aitab. Kellest ja millistest muusikalistest persoonidest heliloojad, muusikud, ka muusikakultuurid, erinevad maad olete saanud oma loomingule kõige jõulisemad tõuked. Mind on mõjutanud tohutult palju üks Argentiina muusikat, mitte Astarbets olla ja üldse mitte akordionimängija. Tiina salutsi, kes on ka pandeniooni mängijad, on praegu kaheksakümneaastane. Ja elan teda tõenäoliselt vist Euroopas vähemalt kuulda ei saa, see on liiga pikk reis tema jaoks. Aga võib-olla tema oli ka väike suunaandja selle peatse olla muusikani, sest tema helikeel oli nii põnev ja see pill manda neoon, millega seda Argentiina muusikat tihti mängitakse? Seon oma heliga tohutult lumma, mis mind, mis mind võluski, mind võlus see eelkõige seda tehniliselt kordades raskem mängida kui akordionit. Seda peetakse maailmas kõige raskemini mängitaks pilliks just tema tehnika pärast tal on nupud paremal, vasakul käel erineva süsteemiga tõmmates välja, on üks häälestus ja lükates lõõtsa sisse teine jälestus. Ehk sul on korraga mõlemal pool kaks pilli, mille vahel sa pead siis arvutama, kuidas seda teha tänu millele? Me ei saa seda nii kiiresti mängida kui akordionit. Akordionil võib kiiresti mängimine minna ludinaks. Tihtipeale ma olen ise seda tähele pannud, et et ka ise ludistan vahest liiga palju, mis ei ole tegelikult üldse kihvt kuulata. Pandonioonil seda teha ei saa. Sa pead kasutama ära Neid võimalusi, et mängida aeglasemalt, aga otsima üles huvitavamad kõlad ja see on mulle palju ideid andnud ja ja ma loodan, et aeg-ajalt enda mänka kõlab niimoodi põnevalt, et ei pea kiire olema, aga on põnevad, põnevad kõlada. Põnevad noodid. Tiina salutsi on üks, üks märk minu jaoks. Kui rääkida sellistest lauludest eeskujudest, sest neil on nii palju, et neid ma kindlasti üles lugeda ei jõuagi ja neid on ka erinevatest stiilidest lauljatest, keda ma kunagi Ma hakkasin loomulikult klassikalistest lauljatest Mirella freeni kirideganawa Mondo Ratka palee, keda me kõik ilmselt jumaldanud oleme. Aga, aga ma olen väga palju kuulanud ka džässlauljaid, keda ma olen ka väga imetlenud näiteks Ella Fitzgeraldi ja ja pilli Holideid, Billy Holiday, just eelkõige sellepärast. Ma tunnen, niipalju kui tema laulab. Et seal kiigutab mus midagi, mida ma võib-olla ei teadnudki, et mis olemas on. Ja ka Eesti džässlauljatar. Paar päeva tagasi kuulasime YouTube'is nii palju kui võimalik on igasuguseid asju, Kadri Voorannaga seal ütlemata hea hea laulja ja muusik. Ja ees kujusi on igalt poolt võtta siit ja sealt maailmast, nii mujalt maailmast kui ka Eestist ja jällegi ei ole üldse vahet, mis muusikat nad teevad, vaid just et rohkem ikka see, kuidas nad seda teevad. Te olete täna lahkelt lubanud mängida ja laulda ka siin stuudios ühe laulu, mis on selle laulu tausta narratiiv, mis lausa. Jah, kui kui see saatesse tulek aktuaalseks muutus, siis algul oli tegelikult plaanis üks tangoteemaline lugu Carlos kartelli poolt kirjutatud tuntud lugu Polveer. Aga kuna just siin hiljaaegu lahkus meie hulgast ja kolleege ja tegelikult mulle ikkagi väga hea sõber Silvi Vrait, siis mõtlesime, et prooviks teha ühe laulu Silvi mälestuseks ja see on tegelikult selline huvitav laul. Kui ma Silvi jutust õigesti aru sain seal temale kirjutatud kontserditel ta laulis, seda tihti meil oli, oli, oli palju kontserte temaga koos ta laulis seda alati a cappella. Ja üldiselt samal ajal ma mõtlesin mingeid oma asju, sättisin seal noote, ma ei pööranud eriti sellel laulul tähelepanu. Viimane suurem kontsert. Ta oli temaga eelmise detsembri alguses Tartu džässiklubis prantsuse teemaline kontsert. Kontsert oli väga ilus, kõik läks väga hästi ja seal, kuidas seda lugu laulis. Mul tõusis kananahk ihule, millegipärast mõtlesin, et midagi on täiesti teistmoodi. Kui te neid sõnu laulusõnu pärast kuulete, siis te saate aru, miks, miks niisugune tunne tekkis ja kuna seda ei ole kuskil salvestatud, siis ma mäletan seda mõtet seal lava peal tekkis mõte, et ma pean talt paluma need sõnad ja palun siis kasvõi laulaks millegi peale, et saaks pärast lindi järgi seda kuulata. Ja muidugi ma seda ei teinud ja seda ei jõudnudki teha. Ja kui Silvi ärasaatmisel Kaarli kirikus kohtusime ka tema kolleegi aarejaamaga, siis küsisin arelt, kes on ka Silviga palju teinud, kas tal on see lugu kuskil lindis ja ta ütles, et tal on üks kontserdi salvestus, kus tema arvates Silvi laulis seda lugu. Otsis seal üles, saatis meile ja nüüd me siis prooviksime seda lugu esitada. Kui saamu uusi kasse hooleht süü. Hingetäi mis tuleb ka kohuste Käelt. Näine. Kuigi kaugel sees No kui süda asub, see, Soojust seeski. Ainult see, see saaja kõrgus. See, kes laskub maale lahkel Luhuga see kalapääs köhrgustessele. Siis kui laulud ja vaat See ma kuigi see ta näiteid Kuigi see ta jäi Kuigi esitab neid teine hääl, see viimane laulusõna, mis seal on, on tegelikult vist muusiku elu väga heaks kirjelduseks. Kas ei ole, et muusik on teatud mõttes nagu vahend muusika ilmsiks toomiseks maailmast? Tal on küll loomulikult tohutult suured võimalused ka ise luua ja ta loobki keset esinemist, aga, aga mingisugune huvitav tasandan muusikus midagi, mida ma nimetaksin isegi võib-olla muusiku alandlikkusega. Just ma kehtestavad sellesama mõte peast läbi, et tegelikult muusiku ülesanne see on nagu eriti justkui muusik tegelikult on selline, kes ise ei kirjuta päris neid noote nagu mina näiteks Jaak kirjutab ka palju muusikat, aga mina ikkagi näen ennast, et ikkagi peaks olema nagu selline alandlik teener. Ja mul on see õnn siis seda sellele noodipaberile, kuhu mingid asjad peale kirjutatud ja mingid märgid ja sõnad ja et, et mul on see õnn sellele paberile see hing sisse puhuda. Ja nagu peakski olema muusiku selline esmane ülesanne ja siis ongi see vahe selles. Meil on jaaguga ju tihti sellised huvitavad vaidlused teemal, et miks ma näiteks seda käin teatris vaatan 10 korda Laboheemi, kui ma olen seda juba niikuinii näinud 20 korda. Et see on sama muusika ja, ja sama tähendus ja sama sisu, et miks, aga et jaak nagu ütleb, et džässmuusikas nagu seal luuakse kogu aeg midagi uut, et kõik on selline kordumatu ja ainulaadne laval seal ja siin praegu klassikalises muusikas on kõik seesama asi nagu uuesti jälle, aga aga minu jaoks nagu ongi just see, et tegelikult on väga suur vahe, kuidas keegi sellele paberile selle hinge sisse puhub. Et ma ei käigi enam seda sama teost nii palju kuulamas, vaid seda, kuidas see teos on nagu hingestatud, et kuidas seda interpreteeritakse. Ja tegelikult me rääkisime just paar päeva tagasi džässmuusika puhul lauludest just nimelt nendes standardlauludest, mida tehakse kogu aeg. See on ju täpselt seesama asi tegelikult, miks ma peaksin kuulama 100 korda, eks too mingi näide, flaimid, moon või mida iganes, et seal ikkagi oleneb väga palju sellest lauljast, kuidas ta seda interpreteerib. Kas ta siis teeb soolo ja kuidas ta selle soolo sinna teeb. Et täpselt samamoodi nägid tegelikult nagu klassikalises muusikas. Kas teil on õigus, vaidlesin vastu küll. Aga tõesti, nyyd on, džässmuusikas on muidugi see, et muusika hakkab tihtipeale pihta siis, kui viimane noot, mis paberile on kirjutatud ja mida nad siis muusikud sellega teha oskavad selle materjaliga. Eks need standardid nagu kutsutakse neid standardit üks suur hulk lugusid, mida siis džässmuusikud nagu peaksid, võiksid teada. Eks need olegi selle jaoks erinevaid harmoonia, kombinatsioone lihtsalt mingit moodi grupeerida, kirja panna, sellesse on ongi nagu mingi lugu tekib sellest ja siis pärast hakatakse selle peale siis oma oma muusikat tegema ja siis, kui muidugi muusik oskaks. Ma ei tea, ainult sedaviisi viisi laulda, viisi mängida ja pärast nagu midagi teha ei oska siis seda võibki võib-olla igav kuulata, ikka muusikas ikka proovitakse leida seda iva, mis muusiku seest tuleb, kuidas ta ise loob selle harmoonia peale oma muusikat. Teie saite ka klassikalise akordionikoolituse, kuidas just nimelt teil see improvised tiivne tasand tekkis ja arenes ja kas seal on kogu aeg olemas? Ei, see arenes täpselt sama moodi, et jällegi ma otsa kooli ajal sattusin kohe-kohe tööle esimesest kursusest peale restorani ignoom täiesti tavaliseks restorani muusikuks ja seal oligi see asi, lõpeb meloodia ära ja kõrvalt lõigatakse selle kütta nüüd aga mida sa kütad? Ei oska mitte midagi. Ja siis see tegi tegelikult tuju nii ära, et eks ta sealt pikemaid hakkaski. Tollel ajal, kui mina õppisin otsa koolis, ei olnud veel rütmimuusikaosakonda, et oleks saanud sealt nõu küsida. Tänapäeval on noored on nii haritud ja nii targad ja meil on palju õppejõude, kes on mujal väljas käinud 10 õhtul tagasi oma teadmisi siin jagavad ja, ja õppematerjale on ka nupuvajutuse kaugusel internetis, et kui siis sai veel võib-olla midagi selle kaela ajada, et ei ole kuskilt midagi leida, siis siis nüüd ei saa mitte millegi muu kui enne hääled, et ei oska, ei saa hakkama, aga sealt võtaks hakkas klassika on ikka kõige alus ikkagi tõesti palju klassikat mängima ja ma olen ise mitmes koolis ka õppejõud Elleri koolis ja Viljandi kultuuriakadeemias ja kindlasti meie oma õpilastega seal mängime ka klassikat kui ka, et see on, see on ikka kõige alusse, kõige põhi, võiks muu, tuleb sinna juurde, millal siis piisavalt hagu leidub? Tuli saigi põlema ja saigi, tuli ju ka niimoodi, et mis tunne see siis. Tegelikult ma ei tea, ei, tõesti siiamaani pole palju kütet, aga, aga üks tegelikult väga tore, kui oli 2010. aastal, kui ilmus minu autori-CD Kaldrueerin kruving. Ja seal oli tõesti minu kirjutatud muusika ja siis seda vist Veib ikkagi džäss džässplaadiks nimetada. Ja sellel tõesti on niimoodi vedanud, et kui meil iga paari aasta tagant tehakse kogumik Estonian Chess pannakse, kogutakse sinna kolm 40 lugu ja siis Chessilisid, siis saadab selle kui promomaterjaliga võib-olla maailmas laiali. Ja tõesti kolm aastat tagasi oli ka minu üks lugu seal peal. Ja ime läbi kellelegi jäi silma kõrva ja tänu sellele on see plaat valitud kaks korda üleeuroopalise Tšaš raadio nädala plaadiks ja me oleme ikkagi sedasama kvintetti ka. Just eelnädalal tuli Minskist oli Minskis Valgevene esimesel festivalil kontsert, lõpetasime selle festivali, panime viimane bänd ja oleme ikka käinud natukene ringi, sügisel on vist kuus seitse kontserti lausa tuuri moodi asi nädal aegamööda Prantsusmaad. Siis võib-olla natukene juba juba küttis, see harjutamise vili ma olen, ma olen tegelikult ikkagi suur harjutaja ja ma ei, ma ei tea, tähendaks, et suurest asjakest saaks korralik harjutaja ja võib-olla see on õigus ka, aga no vahest ikkagi midagi õnnestub ka tänu sellele näitamisele. Rääkige oma suveplaanidest, palun, et on teil mõningaid huvitavaid kontserte ja, ja olete andnud mõningaid huvitavaid kontserte, mille, mida tasub meenutada. Jaak Juske maineski siin, et tal oli väga suur että Minski džässifestivalil, mina lendan järgmine nädal Norrasse ja esinen Stavangeri uues kontserdimajas. Selline suve kontserdite projekt, summer ehk siis teed ja selle raames on mul üks kontsert ja sealt edasi ma lendan Rumeeniasse oma professoriga töötama ja seal ka tuleb üks kontsert. Meil kahjuks küll tõesti Kerstiga siin suvel ei ole küll ees midagi, aga juuli viimasel nädalal on üks väga põnev projekt, kus on terve nädal aega ees ootamas, kus koos Ameerika lauljatari Iigorneliusega on tekkinud selline projekt, kus mängivad täpselt samamoodi erinevad kõlavärvid saavad kokku. Lembit Saarsalu, saksofoni, mina akordionil ja Taavo Remmel ja vahepeal kui tavalise Toivo Unt, et kontrabassil ja meil on niisugune, miks klassikalisest muusikast ja džässmuusikast. Ja, ja see on terve nädal aega siin juuli, viimane nädal, see võib-olla on üks, üks põnev nädal, ma loodan, et tuleb. Kas suvel aega puhata ka. Just eile jälle rääkisime sellest, et kuidas on võimalik, et teised inimesed kõik saavad suvel puhata, meie kuidagi ei oska seda nädalat aega isegi võtta, selleks, et jätaks arvuti koju ja ühegümne mailile vastama ei peaks, et sõidame lihtsalt ära ja, ja, ja puhkame. Et aga siis me leidsime, joome siis võib-olla õnneks ei ole veel jõudnud sellesse ikka. Et see sõime vist tõesti näpistama paar päeva siit ja sealt. Aga sellist korralikku uhkust vist küll ei ole. Muusika ongi meie elu ja puhkus ja meie töö ja kõik kokku, et eks me siis kuidagi proovime seda kõike balansseerida. Just täpselt nii, kui Kersti ütles, et meie arvutis ja me arutasime, me jälle arutasime, siis me tõesti me koos elame Kerstiga ja tõesti, meil oli vaja ühte luksemburgi kontserdit organiseerida vaatamisel meilidest, kellele saate meile sealt siis kohapealseid organiseerijaid. Jah, ärge esimesest kuni kaheksanda augustini saatke meile kui seal siis mõtlesin tõesti, et nüüd nii palju tuttavaid ja niimoodi, et nädal aega lihtsalt mind ei ole veel kaks nädalat mind ei ole. Et meie ei oska vist oma asju niimoodi sättida, et selline Ta lihtsalt see aeg, aga küll me ükskord võtame ja muidugi tõesti, et muusika, meie, puhkuse, see on ikkagi tegelikult suur rõõm ja nauding, et on kontsert, on võimalik esineda ja see on kihvt. Plaadiümbris annab just tunda sellist teie omavahelist sidet ja mulle tundub, et see plaat tervikuna on kantud kuidagi armastusest. Kas me midagi sellest ühisest musitseerimis rõõmust ja armastusest kantud lugu võiksime kuulda siia lõppu, mis kõige paremini kirjeldaks selle plaadi olemast? Armastusega seal on muidugi kõik seotud, see plaat on armastusega tehtud, see on muusikat. Me armastame ja saab veel olla suurem rõõm, kui sa saad endale armsa inimesega teha ühist muusikat ja seda koos esitada koos Kerstiga. Aga kui lõpetuseks kuulaks lugu Esqualo eesti keeles, siis haikala. Ja, ja see on seotud ka sellega, et Astor Beats olla põli kirglik Haypüüdja ja tema enda jutu järgi ütles ta, nii et kui talt võetakse hobi Käia haipüügil siis ta ei suudaks Wanda neooni mängida. Nii et tema armastas oma hobi vastu, oli. Ja ta ütles ka seda, et selleks Pansoniumi mängida, nagu Jaak alguses kirjeldas, kui raske selle instrumendi õppimine ja mängimine on siis tema nagu ütles, et see inimene peab hull olema, kes seda õpib ja mängib ja just ta nagu väidan, seda, ta ei suudakski seda hullust ilmselt endas leida, kuidas saaks seda balansseerida selle teise hullusega, milleks oli siis see haipüük, et see on ju ka ekstreemne hullus. Et selline kirglike Extremist ilmselt ta oli. Suurepärane tänan teid. Akordionist Jaak Lutsoja ja Leader Kersti Ala Murr, kes te siia klassikaraadio stuudiosse tulite ja soovin teile loomingulist põlengut edaspidiseks. Suur tänu, aitäh kutsumast. Kersti alamuri akordionist Jaak Lutsoja üllitas hiljuti plaadi Marioznaniino, kus siis mängib ka Jaak Lutsoja kvintett koosseisus Meelis filmid, Virgo Sillamaa, Taavo Remmel ja Arno Kalbus. Selline oli tänane delta saade. Lõpetame vastorbijad Solla Esqualoga, esitajaks Jaak Lutsoja. Tema kvintett. Mina olen Markus Järvi. Klassikaraadio saatejuht. Soovin teile head päeva.