Tere, armsad kuulajad. Tänases kirikuelu saates räägime pikemalt Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu tegevusest organisatsiooni ülesehitusest, kirjastus tegevusest, emissioonist ühiskonnas. Seoses algava kooliaastaga on saates ka kommentaar usuõpetuse sisseviimisest õppekavasse. Kas see on üldse vajalik ja millises vormis kirikusaadet lõpetaja puudis Peterburi eesti koguduse taastamisest. Nimelt möödunud laupäevast alates põleb kirikus taas elektrivalgus kirikuelu. Saadet juhib Meelis Süld. Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu nimes on loetletud kaks konfessiooni. Evangeeliumi kristlased jab artistid. Kuidas need uskonnad ühte said, räägib lähemalt peasekretär Tarmo Kähre. Pärast teist maailmasõda, kui meil valitses sotsialistlik kord, siis riigikorra poolt oli selline surve ja sundliituda kogudustel maa peal linnades ja niimoodi ongi. Et sellel põhjusel on need liidud liidetud üheks. Ja, ja tegelikult on selles liidus rohkemgi kui ainult kaks konfessioone, siin on ka priilased ja nelipühi koguduse meie liidus. Nii et kuigi meie nimes on kaks liitu mainitud, siis tegelikult on meie liit natukene veel kirjum oma ajaloolise tausta poolest. Tavaliselt on teadelt kristlased omavahel, alati ei saa kõige paremini läbi ja eks need liitigi on ju mitu, sellepärast et kõik põhimõtet pole sarnased. Kas need evangeeliumi kristlased, patistid, neli pühilased, kes on selles liidus, on kõik üksmeelel? See on nüüd niisugune küsimus, mida on vahel päris raske vastata? Jah, ajalugu on sundinud meid olema ühes liidus, kui seda survet poleks olnud. Tõenäoliselt oleks ka mitu liitu jäänudki. Tõsi, ja juba enne sõda oli neid mõtteid, liidud ja liikumised on nii lähedased. Et kas on mitut erinevat nimetust vaja. Aga samas sõjaajaloosurve on ka sundinud üksteisega arvestama ja üksteisega koos elama sõbralikult ja ma pean ütlema, et, et see on olnud selles mõttes hea surve. Ja me oleme õppinud 11 armastama ja 11 usaldama ja üksteisega koostööd tegema. Kes otsustab, kas siis juhtkond või kogudused selles liidus sõltub eelkõige sellest, millised on need küsimused, mida otsustatakse. Kahtlemata on niisugused küsimused, millega meie liidu tasandil püüame otsustada. Struktuuriliselt on, on meil kaks sellist kogu vaata kogu ja juhatus ja niisugused põhimõttelised ja vaimulikud otsused on alati vanematekogu otsustada, seal on koguduste esindajad, seal on piirkondade esindajad. Ja, ja kõik need küsimused on ka enne ta tavaliselt ja on ka enne läbi arutatud. Ma usun, et see on väga demokraatlik, mis, mis meil siin toimub. Juriidiliselt on iga kogudus iseseisev kuni selleni välja, et kogudus oma soovi kohaselt võib ka liigust lahkuda. Tõsi enamik kogudusi näeb seda, et liiduna on nii mõndagi asja parem korda saata kui üksikuna. Ja pärast on ka neid kogudusi, kes tulevad meie liidule juurde ja tahavad liituda meie liiduga. Nii et ma usun, et meie liidu sees iga kogudus leiab ka omaeneseväljenduse oma vabaduse. Eesti evangeelne luterlik kirik ja katoliku kirik nimetavad ennast kirikuks. Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide nimetavad ennast koguduste liiduks. Mispärast? See on asja sisu, meil ei ole sellist hierarhiliselt tuuri otseselt, iga kogudus on juriidiliselt iseseisev ja, ja need kogudused on omal soovil astunud liitu, see on koguduste liit oma sisu poolest ja see nimi peegeldab seda sisu. Eelnevale Tarmo kähri intervjuule selgituseks, et sõna kirik on mitmetähenduslik. Esiteks mõeldakse selle all pühakoda. Teiseks väljendab see organisatsiooni struktuurilist ülesehitust. Ja kolmandaks nimetatakse sõnaga kirik kogu ristirahvast. Aga kõnekeeles kasutatakse sageli kiriku mõistet konfessiooni või uskonna sünonüümina. Lähtuvalt Nendest eri tähendustest võiks Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liitu nimetada kiriku asemel Vabade koguduste ühenduseks, mille liikmed kuuluvad üleüldisesse kirikusse. Oma pühakoda nimetavad evangeeliumi kristlaste ja baptistide pigem palvemajaks kui kirikuks. EKB Liidu üheks olulisemaks tegevusvaldkonnaks on kirjastamine. Vestlesin kirjastuskomisjoni esimehe Ingmar kurega, kes on ühtlasi ka kristlikku kirjastusseltsi Loogos juhatuse esimees. Küsisin temalt, mis vahe on konfessionaalse ja üldkristliku kirjanduse väljaandmisel. Üks kivik konfessioon peab kahtlemata hoolitsema eelkõige selle eest, et et oleks siis kirjasõnas mitmel viisil ajakirjanduses kui, kui ka raamatute väljaannete näol esindatud see, see spetsiifiline, oluline, mida, mis puudutab just otseselt antud konfessiooni ja tema tema töid ja tegemisi, tõekspidamisi ja kõik muud kirjastused, kristlikud kirikute vahelised need kahtlemata tõsis haaravad haaravad teemat laiemalt, üldKristlikult, aga mitte mingil juhul vastuolus kiriklik vajadustega, nii et siin suures osas kattuvad need ülesanded. Missugused on EKB Liidu väljaanded, mis regulaarselt ilmuvad? Üks väga eriline žanr kiriklikus kirjastuses, millel on üsna pikk ajalugu. See ulatub Nõukogude aegadesse. On ju kalendri väljaandmine, ma ei tea, kuivõrd kuulajad on sellega kursis, et ainus lubatud nõukogude ajal lubatud kristlik väljaanne oli kirikukalender. Isegi piiblit ei oleks tohtinud trükkida. Ei saanudki teha. Kord 50 aasta jooksul lauluraamat kalender, see käis siis igal aastal täpselt samuti võisid seda võimalust kasutada aga teised kirikud, Luteri katoliku metodisti, õigeusu kirik. EKB Liit ja kalendrisse tollel ajal siis püüti nii palju sisse panna kui võimalik ka niisugust infot, mis, mis oleks siis läbi aasta loetav, nii et kalender on olnud ja on jäänud ja on edaspidi ja see on üks olulisemaid informatsiooni vahendamise allikaid, kus on siis ka värsked, värsked teated ja andmed kõige selle kohta, mida oleks vaja teada koguduste tööst, keskuse tööst ja piibli lugemine igaks päevaks. Nii see on ja väärikas. Peale selle, mis kajastab liidu tööd, on tema ajakirjad, perioodika EKB Liidu puhul me räägime kahest ajakirjast süsteege, leia teekäija, mis on oma alguse saanud juba aastal 1904 ja uuesti 1900 80.-te lõpul taastatud sama nime all ja nii on ta praegu jäänud. See on perioodiline väljaanne, mis, mis räägib koguduste elust. Aga kannab edasi siis pastorit, blogide ja teiste mõtteid, artikleid ja informatsioon. Ja teine ajakiri on päikesekiirlastele mõeldud, mis asutatud üsna pea pärast. Siis jällegi trüki vabadust, mis meie emale saabus ja on siiamaani jäänud. Üheks ma julgesin ütelda üheks paremaks laste ajakirjaks üldse meil meil Eestimaal täiesti võimeline teiste-ga konkureerima. Nii et need on vist kuulutavad. Ma arvan, et igapäevast tööd. Ja, ja on veel kolmas rubriik kirjandusse on nii-öelda õppematerjal. Õppematerjal, mida võib kasutada kogudustes, piibliringides, piibligruppides. Seda antakse välja ja kahtlemata ka teiste kirikute poolt ja mis, mis organisatsioonide poolt nad sageli kattuvad. Aga EKB Liit on siis tegelenud kahe teemaga, põhiliselt oli antud need niinimetatud pere piibel. See on üsna lühikene kokkuvõte piibli olulistest teemadest Actoliseeritud küsimustega, nii et seda on võimalik väikeses grupis käsitleda. Ja siit pange tähele, siin on siis näha ka, mis on kuidas, kuidas meie koguduste liit piiblit mõistab ja tarvitab. Nii et tuleb osata ridade vahelt lugeda. Ja, ja teine oluline väljaanne mis on siis konkreetsem, räägib piibli õpetusest, Eesti evangeeliumi kristlaste baptistide liidu kogudustes. Et sellel on juba tugevam dogmaatiline. Ja kui keegi küsib, et mida siis õpetab just nimelt see konfessioon või mida ta teistmoodi äkki õpetad teistest kirikutest siis tulebki siit vaadata, tähendab, peale. Kas on ka veel selliseid raamatuid, mida oleksin soov välja anda, mida pole veel jõutud? Jah, me, eks me räägime ikkagi kohustustest, mida siis liitid peaks suutnud välja anda, mida ta ei saa teiste kaela veeretada või loote ära, et, et mõned suuremad kirjastused teevad ja üks, üks oluline teos on siis ajalugu. Ajalugu, viimased loolised ülevaated ilmusid enne teist maailmasõda. Nüüd on üksikuid artikleid siin-seal ajakirjanduses olnud, aga et teha korralik ülevaade, see tähendaks ka väga väga korralikku albumit. Nii on siis plaanis 120 nõndaks juubeliks valmis saada tõesti korralikku ülevaatega nii koguduste ajaloos kui ka kui ka nendest suundumustest ja probleemid, mis on olnud eriti viimase 50 aasta jooksul. Nii et see on olemas tulemas. Kirjastus komisjoni esimees Ingmar Kurg lisas, et EKB Liidu juubeli nii on siiski veel paar aastat. Kuna ajalugu on püütud kokku kirjutada juba aastakümneid, siis tõotab sellest tulla üks mahukas ja põhjalik teos. Igal kirikul on ühiskonnas oma missioon, milliseid sotsiaalseid eesmärke püüavad saavutada evangeeliumi kristlased, ebatistid. Lähemalt räägib liidu president Helari puu. Siinkohal tuleb tõdeda, et me koos enamuse kirikutega olema võib-olla olnud tagasihoidlikumad selles missiooni missioonis, mis kahtlemata on meil, ja kui pühakiri ütleb, et et kristlased on maa sool ja, ja on siis see linn, mäepealse valgus siis ma arvan, et see mõte, et et nagu seda ühiskonna roiskumist ära hoida eetikat, heade ellusuhtumist. Ja ma arvan, et see seda valgust selles Teatud mõttes pimeduses on kindlasti tarvis. Nüüd oleme, oleme palju väiksem ühendus kui Eesti evangeelne luterlik kirik. Ja seetõttu meil ei ole niisugust niisuguseid suuremaid plaane ja veel ei ole konkreetset dokumenti. Aga tahaksime teha seda eelkõige meie koguduste ja koguduste liikmete läbi. Et me igaüks ühiskonna liikmena, Eesti kodanikuna ja samal ajal kristlasena elaksime täisväärtuslikku elu, ausat kõigiti eeskujuks, ma arvan, perekonna tervendamisest kuni tööharjumust ja nii kuni kuni teatud mõttes patriotismi välja. See sõna ei ole teatavasti ju väga populaarne nõukogudejärgses ajas. Ma arvan, et tuleb tunnistada, et siin on veel meil palju teha. Missugustes küsimustes oleks kirikul midagi öelda ühiskonnale. Eetika on, on üks valdkond, mida te puudutasite perekonnaõpetus ja perekonnaküsimused, sest seis on siin ikkagi katastroofiline, kui kui lahutatakse rohkem kui pooled abieludest ja ja tegelikult sugu ei mõtlegi abiellumisele ja abielule kui niisugusele ja tõelise kodu rajamisele selles plaanis, siis siin on kindlasti palju ära teha. Ja samuti siiski ma arvan, alkoholi küsimused, narkootikumid. Ja, ja siin on eelkõige vaja tegeleda ennetava tegevusega ja ma arvan, et et siin on siin on meil mõtet ka noorsootöös just seda ennetava tegevusega tegeleda. Kas EKP liidul on olemas ka sotsiaaltöö ja meil on olemas ka sotsiaaltöö ja sellel aastal tähistasimegi meie sotsiaaltöö keskuse kümnendat aastapäeva sõbrakäsi on tegutsenud juba 10 aastat. Ja põhiline funktsioon on olnud siis abi jagamine, abi vastuvõtmine ja abi suunamine siis sinna, kus seda on vaja. Siin oleme muutnud natukene oma oma oma tegevust selles mõttes, et kui siitsaadik suunasime, noh, kui me räägime kogudustest, siis igasse kogudusse midagi proportsioone reaalselt. Alates sellest aastast tegeleme aktiivselt nende kogudustega, kes on ise huvitatud sotsiaaltööst. Ja siin on kogudused erinevad, mõnede sihikon mujale seatud, mõned teevad rohkem sotsiaaltööd. Ja loomulikult on välja kujunenud haiglate igasuguste hooldusasutuste võrk, kes saavad pidevalt abi meie sõbrakäe kaudu. Ja praegu on Tallinnas rajamisel tänavalaste varjupaik, ütleme esialgu päevakeskusena pikemas perspektiivis siis varjupaigana, kus on võimalik ka ööbida. Kiriku ja kooli kokkupuutepunktiks on kahtlemata usuõpetus. Algava kooliaastaga seoses on ka tänases kirikuelu saates kommentaar usuõpetuse ainekavasse sisseviimise kohta on see üldse vajalik. Lähemalt räägib Tartu kroonuaia kooliõpetaja ja baptisti kiriku jutlustaja Andres jõgar. Selle usuõpetuse sisseviimine on vajalik, aga selge, nüüd on ka see tänasel päeval, et see toob kaasa mitmeid küsimusi mis tuleb lahendada jooksvalt ja õige kähku. Ja samas tuleb usuõpetusega arvestada ka terve rea asjadega, mis on tulevikus tulemas, noh, mõtleme niimoodi järgneva 10 aasta lõigus. Praegune ühiskond tegelikult liigub oma sellistelt kommentelt graditsioonidelt ju üpris kiiresti hoopis teises suunas kus on liikunud või liigubki. Võime tuua selle tüüpilise näite. Mine räägi 10-st käsust klassi ees, kus tegelikult, et noh, kui välja arvata need võib-olla eliitkoolid kus seal väga olulisel hulgal lastel on perekonnasuhted täiesti sassis või ka aru saama, võib-olla juba ühiskonnast omandab teadmistel, et noh, need asjad tegelikult reaalselt ei kehti. See on omad omad probleem ja juba nõuab usuõpetuse kassis metoodikas teemade valikus. Selliseid korrigeerimisi ja usuõpetust ei saa tänapäeval enam õpetada, nii nagu seda on tehtud varem. Ma mõtlen eelmise Eesti vabariigi ajal. Juurde tuleb muidugi nüüd lisada ka see eriolukord, et praegu ei ole ju meil Eestis nende inimeste hulk, kes peavad ennast kristlasteks, ei ulatu ju tegelikult isegi mitte poole poole nii rahvastikust, tähendab, kes siis kuhugi kuuluksid. Et kristlased on, on vähemuses ja arvata võib muidugi ka, et kui meie riigi selliste staatuste muutumistega tõenäoliselt suureneb, ris sisseränne siia sellistest maadest Mohamed siukest maadest. See tekitab muidugi omaette terve rea probleeme. Mulle tundub, et praegu on leitud selline mõiste nagu religiooniõpetus, mis ei ole siis usuõpetus, kus ei õpetata, kuidas uskuda, et ongi küsimus, et kas usku üldse saab õpetada näiteks aga siis õpetatakse lihtsalt üldiselt seda, mida erinevad religioonid õpetavad. Jah, see on muidugi üks võimalus ja ja ma saan ka aru, et Eestis tõenäoliselt sasi seda teed läheb ainult et siia võiks kohe juurde öelda. Nojah, see tuleb meie sellisest, meie tolerantsusest, kristliku taustaga, meie oleme nõus rääkima teistest. Aga samas peaks arvestama seda, et, et kui on ikkagi tegemist teatud teiste usunditega maailma usunditega, sellist tolerantsust ei eksisteeri. Ja, ja ma isiklikult isiklikult arvan, et see ei pruugi ka olla lahendusalalt tee ütleme sellistele võimalikele probleemidele kulutamata kooli õppekavasse oleks need usuõpetus sisse või religiooniõpetus sisse viidud siis näiteks võivad olla tavalised õpilased, kes teatud tundides on ja ülejäänutest loobuvad, kuna nende vanemad arvavad, et see ei ole õige. Usuõpetuse teema vajaks mõnes saates kahtlemata põhjalikumat käsitlust ning küllap me selleni ka jõuame. Aga enne saate lõppu veel üks lugu Peterburi eesti kogudusest. Mart Raudsaar kirjutab sel nädalal ajalehes Eesti kirik, et Peterburi eesti kogudus sai üle pika aja kirikusse taas elektri tehisvalguses. Homse puhul viidi kirikus läbi ka jumalateenistus. Jumalateenistuse pidas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku jõhvi koguduse õpetaja Peeter kaldur. Seejärel kõneles Peterburi peakonsuli kohatäitja ja Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei, kes on Peterburi Jaani kogudust aidanud aastaid nii nõu kui ka jõuga. Jüri Trei meenutas kirikuhoone esimesi taastamistalguid 1999. aasta novembris. Siis oli paar aastat tühjalt seisnud Jaani kirik lagastatud ja selles elasid kodutud. Kodutud olid lõhkunud kiriku uksed, varastanud seinapaneelid ning purustanud ka aknad. Ning seetõttu sumpasid talgulised kohati poolemeetrises rämpsu kihis. Praeguseks on kiriku neli korrust suures osas rämpsust puhastatud. Eesti vabariigi valitsuse toel on valminud Jaani kiriku taastamiseks eskiisprojekt. Läinud aasta 25. novembril pidas peapiiskop Jaan kiivid kirikus esimese teenistuse peale seitsmekümneaastast vaheaega. Juba joogi sõpruskogudus, seal on kogudus vedanud kiriku neljanda korruse saali elektri. Nüüd saab Peterburi eestlaskond tegutseda Jaani kiriku ruumides aastaringselt ja oma ruumidest on neile suur abi. Nimelt maksab näiteks 10 ruutmeetrise ruumi taastane rent Venemaa suuremates linnades kuni 1000 dollarit mis on Eesti rahas umbes 18000 Eesti krooni. Praeguseks juba eelmises sajandi algul elas Peterburis arvukas eesti kogukond, mille suurus ulatus enne Eesti vabariigi loomist 50000 inimeseni. Aastail 1808 kuni 1901 teenis kogudust Jakob Hurt ja kogudusse aastate jooksul kuulunud palju tuntud eesti kultuuritegelasi. 1930. aastal keelas Lensovet jumalateenistused Jaani kirikus. Kirikutorn lõhuti ning kirik jagati vahelagede abil neljaks kurbuseks. Fassaad rikuti samuti. Selle ette ehitati funktsionalistliku stiilis kumer trepikojatorn. Siiski on kirik tõusmas elule vaatamata eesti kogukonna ridade hõrenemisele. Peterburi Eesti Seltsi andmetel elab Peterburis praegu umbes 5000 eestlast, kellest ehk 100 200 osalevad aktiivsemalt ühistes ettevõtmistes. Jõhvi õpetaja Peeter kaldur ütles peale teenistust igatahes optimistlikult, et loodab taas avatavast Jaani kirikust ühist koda kõigile Peterburi eestlastele. Mart Raudsaar Eesti raadiole ajalehes Eesti kirik. Tänases kirikuelu saates oli pikem ülevaade Eesti evangeeliumi kristlaste ja baptistide koguduste liidu tegevusest. Saates oli kommentaar usuõpetuse sisseviimise kohta Eesti koolides ning LUGU Peterburi eesti koguduse elust. Stuudios oli helioperaator maris tõmba, mina olen toimetaja Meelis Süld ja soovime teile kaunist pühapäeva.