Külaline. Täna avatakse nukuteatrimaja seinal August von Kotzebue mälestustahvel ja kahel päeval nimelt täna ja homme toimub Tallinnas kõue mõisas Tallinnas tegutsenud kuulsa saksa näitekirjaniku ja eesti professionaalselt teatri rajaja August von katsepuu teatritegevusele pühendatud rahvusvaheline konverents ja see kannab nime Kotzebue-kõnelused. Kaks. Klassikaraadio stuudios on nüüd sellest rääkimas kunstiajaloolane ja kultuuriatašee Eesti saatkonnas Berliinis. Härra Harry Liivand. Tervist. Konverents Kotzebue-kõnelused on juba numbriga kaks, eelmisel aastal toimus Saksamaal Berliinis, kui kaua see üldse peas küpses teoks sai? Selle konverentsi organiseerimise algus ulatub juba sügisesse 2011. Kohe mu Berliini minnes oli mul selline plaan August von Kotzebue, kes eesti kultuuriloos on mänginud nii suurt rolli ja kes on ka tähtis Saksamaal, kuid seal rohkem negatiivse miinusmärgiga vajaks tegelikult ühte eesti saksa teadlaste, erinevate erialade inimeste sellist ümarlauda, konverentsi, seminari, ükstaskõik, kuidas me seda nimetame. Ja mul on väga hea meel, et, et selle plaaniga tulid kaasa kõigepealt Berliini Brandenburgi Teaduste Akadeemia ning siis kohe ka hästi teater muusikaakadeemia, nii et et sai juba eelmise aasta oktoobris teha esimese selle konverentsi ehk siis otse kõnelased number üks Berliinis. Ja esimesel konverentsil oli neli ettekannet, kaks Eestist Saksamaalt ning 13 pikemat kõnet ja ja samuti etendati siis osi otse puu omaaegsest, väga kuulsast näidendist isalik ootus ja, ja kui see oli juba tehtud muutus kindlustunne veelgi veelgi tugevamaks, et nüüd tuleks kindlasti ära Tajaga Kotzebue, kolmandast number kaks ja tehase juba Eestis ja ka selle organiseerimine võttis siis aega põhimõtteliselt aasta aega. August on katsepuu, elu ja tegevusest arusaamine on jäänud kuidagi ühekülgseks, on Eestis natuke ühtemoodi, Saksamaal teistmoodi, et mis siis on see vastuolu, milles seisneb? Vastuolu seisneb selles, et Kotze poole on Saksamaa kultuuriajaloos ja poliitilises ajaloos omistatud Meid iseloomujooni, mis tegelikult ei ole põhjendatud ja kõige rängim solvanguna muidugi see, et ta on olnud siis vene tsaari nuhkperioodil, kui ta oli, oli Vene peakonsul Königsbergis pärast Napoleoni sõdu ning teiseks ta kangesti oli siis vastu Saksamaa ühendamisele, mida taotlesid erinevat Saksamaa üliõpilaskonnad ning naeruvääristas siis Saksamaa ühendamist ning muidugi kolmas punkt sinna juurde on ka see, et ta kritiseeris võrdlemisi tugevasti Götet. Aga köötaja Saksamaal on olnud alati sellise püha lehma staatuses. On olnud need need põhjused ja peale selle on katse põle omistatud hiljem või arvatud hiljem, et tegemist on ikkagi ainult jandi kirjanikuga ja, ja sellise meelelahutaja, aga ka mitte tõsiseltvõetava näitekirjanikuga erinevalt siis köitest või sillerist. Kuid siin tuleks kindlasti mõelda käivalt sellele, et nende kolme suure kirjaniku lähtepositsioon näitekirjanduse kirjutamisel oli täiesti erinev. Ehk siis töötaja ja Schiller kirjutavad filosoofilisi tekste ja nad ei ole niivõrd persumat tiivsed. Mänguliselt, kui näiteks on Kotzebue tekstid, et otse puu on tegelikult oma ajastu, kui me võrdleme, toome võrdluse, näiteks ütleme, prantsuse keeleruumist, siis, siis katsub, on just nagu oma ajastu Molyer töötlemissiller võiks öelda tänasest ei ja ja üks ei ole ju halvem kui teine. Samas aga, aga Eestis on Kotzebue retseptsioon olnud valdavalt positiivne kuna juba ainuüksi need põhjusel, et ta on loonud kõigepealt eesti professionaalse teatri ning et tema näidendites kõlas esimest korda näidendis täpsemalt, kõlas esimest korda eesti keel on ikkagi nii-öelda Tsementeerinud tema koha Eesti Eesti kultuuriloos. Kindlasti tuleksin rõhutada veel veel mitmeid mitmeid tema teisi aspekte, mis on seotud Estofiilsusega ning valgustusaja tüüpilise esindajana tunneb ta huvi ka pärisorjuse talurahva vastu ja tema, tema mitmed näidendid ja, ja samuti muud kirjatööd, kaasa arvatud romaan pik, Hans käsitlevad väga huvitavalt eestlasest kangelase kaudu siis nii-öelda selle talurahvaesindajat. Ja siin tuleks välja tuua veel kas või sellised punktid, näiteks, et otse puu oli väga eesrindlik mõisavalitseja. Oli üks esimesi, kes Eestisse tõid kartulikasvatuse. Kurdab oma kirjades, kuidas talumehed ei saa aru, miks mõisahärra mingeid selliseid kummalisi mugulaid käseb kasvatada. Ja nii, et ma loodan, et homme siis kõue mõisas, Eerik-Niiles Kross räägib siis ka just katsepuust sellest aspektist lähtudes ja selles mõisa elust alust kavatseb ajal sest mõis, kõue mõis kuulus siis katsepuu. Mina olen juba Otto von Kotzebue kuulsale meresõitjale aga et kuna Kotzebue mõisatasusid samas kandis, siis me võime ju nii natukene spekuleerida, sa arvata, et ilmselt jõudis Kotzebue sellesse mõisaga veel oma eluajal, kuigi see mõis tema perekonnale ei kuulanud, et ta võib-olla et on seal käinud, sest mõisnikud ja suhteliselt ikkagi omavahel. Muidugi on väga oluline ka Kotzebue tegevus väga viljaka ajakirjanik publitsistina näiteks Napoleoni vastaste sõdade ajal, mil ta andis välja paari Napoleoni vastast ajakirja toimetas ise siis oma mõisates Eestis, aga mida trükiti Berliinis ja nii edasi ja nii edasi, nii et, et terve suur küsimuste ja teemade kompleks, mis tegelikult katse puhul vajab selgitamist, ülerääkimist ja, ja uuesti mõtestamist. Kütteoli ju surnud poolini pooldaja. Täpselt ja Kotze puu juba alates esimesest kohtumisest Napolioniga Pariisis ees, et tegemist on ebasümpaatse isikuga, kelle tegevust ei saa absoluutselt heaks kiita ning kes leidis, et Napolion on kindlasti üheks Saksamaa õnnetuste allikaks ja tema vastu tuleb võidelda, tööta pigem läks ja palus porgandit audientsi ja ja oli väga-väga õnnelik, kui, siis Napolion tegi talle mõned komplimendid pakkumata talle küll istet. No vaat et mõned sellised väiksed anekdoodid. Aga ma usun, et klassikaraadiokuulajatele oleks huvitav natukene lähemalt teada saada ka Kotzebue seosest Ludwig van Beethoven iga. Seda kindlasti katsepuu on selles mõttes ju märkimisväärne persoon, et oli väga huvitatud ka, nagu tollal üldse see tüüpiline oli ka oma näidenditele, saatemuusika kirjutamisest. Ja nii oskas ta organiseerida oma näidenditele saatemuusikat ka Beethoven elt ning üks kuulsamaid tõid sellest, vallastan siis saatemuusika näidendile Ateena varemed. Kuid Beethoven ise hindas ka Kotze puud nii kõrgelt, et ta ühes kirjas nimetab 1812. aastal katsepuud ainukeseks kaasaegseteks suureks draama talendiks ja palub tal kirjutada libreto oma ooperile. Attila on muidugi väga kahju, katse pole olnud aega seda vibratot kirjutada. Ja nii see ooper jäi sündimata. Samas me võime öelda ka seda, et Beethoven suhtles juga Götega. Ta kohtus Götega kolm päeva omal ajal ja nad kohtusid mitmel korral nende päevade jooksul ja ja huvitav on see, et mõlemad mehed said teineteisest täiesti negatiivse mulje, nii et ja, ja nii, nende selline otsene suhtlus lõppes. Erinevalt siis heast muljest katsepuu osasid täpselt. Kuulame seda muusikat. Kuidas kõlab Beethoveni muusika? Kuulasime Ludwig van Beethoveni avamängu August von Kotzebue näidendile Ateena varemed mängis Euroopa Kammerorkesterit, juhatas Nikolaus Arnold kuur. Stuudios on Harry Liivrand ja me jätkame juttu katsepuu teemal. Kui palju on praegu Eestis ja Saksamaal inimesi, kes Kotze puu uurimisega tegelevad, et on neid rohkem kui näiteks praegusel ja eelmise aastakonverentsil osalejaid. Teadaolevat. On küll, aga ma ei oska loomulikult teile öelda, arvuliselt, kui palju neid nüüd on, aga Kotze puu uurijaid on nii Eestis kui Saksamaal ja töötavad väga erinevates õppe või, või teadusasutustes. Ma kahte asutusse nimetasin härra siis teatri ja ja Muusikaakadeemia ning Berliini Brandenburgi Teaduste Akadeemia, mis on endine Preisimaa Teaduste Akadeemia järeltulija, mille liikmeks kavatseb omal ajal kvality M4 igatahes oli. Kuid nende asutuste hulka, kus temaga tegeletakse, võib nimetada ju siin näiteks ka Tallinna Ülikooli Germaniste või siis Tartu Ülikooli naiste samamoodi siis Tuglase Underi keskusest peaks kindlasti rõhutama Jaan Unduski tegevust. Eelmine aasta pidas Tallinna teatrihoone arhitektuurist ettekandena näiteks Tallinna kunstihoone juhataja Karin Hallas-Murula. Ja sel aastal on meil taasseeneks kunsti teema ka nimelt Eestis leiduvatest Kotze puu portredest peab ettekande Eesti kunstimuuseumi graafikaosakonna juhataja Anne ultra. Nii et uurijaid on väga mitmest erinevast asutusest. Ja mul on väga hea meel selle üle, et kui me selle aasta kava koostasime heaks abiliseks teatri muusikaakadeemia professor Kristel Pappel siis mitmed teemad jäid seekord välja. Mitmetele autoritele sai sai öeldud, et vabandust, et, aga seekord lihtsalt ei mahu rohkem, aga me järgmine aasta tahaksime sellega kindlasti jätkata. Ja vastukaja on olnud äärmiselt positiivne ja, ja on öelnud ka too, et väga tore, kui sa veel edasi läheks, et teemasid oleks tõesti väga-väga palju pakkuda, aga just saksa teadlaste poolt. Esimese konverentsi lõpul ütlesid ausalt välja, et nad ei oleks kujutanud ette sellisest isikust nagu August von Kotzebue saab nii palju positiivseid asju välja tuua ja et kuidas varasemad uurimused on väga palju baseerunud ainult lišeedel ja kuulujuttudel. Et nüüd saab ometi hakata teda puhastama kogu sellest taagast. Nii et mul on hea meel öelda, et tegijaid on palju. Milliseid teemasid tänasest ja homsest päevast võiks veel välja tuua huvitava mõttena? Ma kindlasti nimetaksin siin saksa teadlase, akadeemik Konrad Wiedemanni ettekannet, et kes räägib siis Kotze puu näidendist saksa väikelinlased ning selle näidendi taustast ja teatud intriigidest, mis olid siis vaimaris siis Berliini kirjandusteadlase planeelast ärke ette kannal perfematiivne moraal, Kotze põneljates virvarr, tema üks kuulsamaid töid ka siis doktor Morris sapakas Tallinna ülikoolist räägib meile siis Kotzebue Tallinna tekstidest, mis ta on kirjutanud. Võiks kindlasti nimetada veel saksa teadlase, Berliin, Brandenburgi Teaduste Akadeemia töötaja doktor Klaus kellachijatega Kotzebue esteetilistest vaadetest tõlgendustest kaasaja teatrikriitikas või siis näiteks väga nimeka saksa dramaturgi Petiina Partsi ettekannet Kotze puu drama teostest siis saksa teatriajaloo taustal. Aga kui veel näiteks rääkida homsetest teemadest, siis professor Kristel Pappel räägib otse puust teatri direktorina Tallinnas 1812 13, see on siis täpselt 200 aastat tagasi tema viimane suur hooaeg siis Tallinnas või siis magister Heidi Heinmaa ettekannet muusikaelus Tallinnas katsepojal, nii et on väga erinevaid erinevaid teemasid ja lõpudiskussiooni juhib siis kõue mõisas professor Toomas Siitan. Kas on plaanis välja anda ka trükis Neid Kotzebue teemalisi arutelusid või, või midagi tema biograafiaga seoses? Praegu on koostöös Berliini Brandenburgi Teaduste Akadeemiaga selline idee küll, et peale kolmandat konverentsi anda välja siis selle akadeemia toimetiste sarjas Berliini klassikute klassika siis kõik ilmunud ettekanded, kõned, saksakeelse kogumikuna. Aga millal see ükskord ilmub, kes selle teabe räägiks selleks siis, kui ka kolmas konverents on läbi saanud? Aga kas kolmas konverents, siis on jällegi saksa? Jah, tahaks teha kolmanda konverentsi taas Berliinis. Aga lõpetuseks veel selline huvitav seos Usedami muusika festivaliga, kus on Kotze puusalong ja sellega on seotud mitmed Eesti muusikud. Jah, kuna selle aasta osad on meie muusikafestival, mis algab siis 21. septembril ja kestab oktoobri keskpaigani, on pühendatud, et esmakordselt täielikult eesti muusikale siis oli võimalus sinna välja pakkuda ka nii-öelda Eestiga seotud teemat ja selleks on otse puusalong. Mis toimub oktoobri alguses USA Tomi saarel, kus professor peale mina peame kutse, puust ettekanded ning mängitakse esmakordselt. Ma arvan, peale salat viitent aastat kindlasti võib vist öelda, neid mängitakse siis katsepuu näidenditele kirjutatud muusikate, lauldakse seda ka. Et autorid on sellised heliloojad nagu Beethoven, Schubert ja, ja neid kannavad ette siis neli noort eesti muusikut. Ja ma olen selle ürituse üle ka väga hea mees. Ja need esinejad Kotzebue salongis on siis klaveriduo Kai Ratassepp, Mati Nikolai sopran, Anu Mari Uuspõld ja tenor Rasmus Kull tõdes, et mees on millised on olnud viimasel ajal Saksamaa kultuurielu kokkupuutepunktid eesti muusikaga või eesti kultuurieluga. Äsja lõppes suurejooneline Schleswig-Holsteini muusikafestival mis oli sel aastal pühendatud siis kolmele balti riigile, et mängiti väga palju Eesti, Läti ja Leedu muusikat ja see programm oli erakordselt esinduslik, millest ühe osa moodustas siis veel eraldi veel teise liidumaal, siis Hamburgis toimunud kolmepäevane Arvo Pärdi festival, kui Arvo Pärt ise koos perekonnaga tuli ka kohale ja, ja mis lisas üritusele kahtlemata veelgi rohkem pidulikkust. Samuti osales siis Arvo Pärdi festivalil ka kultuuriminister Rein Lang ja kantsler Paavo Nõgene. Mitmekontserdil esitati nii Pärdi varasemalt uuemat loomingut esinejateks tšellogt, et Amsterdam tseremoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhtimisel, Tallinna kammerorkester ja vastavalt Ta oli erakordselt hea. Ilmunud kriitika on olnud kõik väga supelatiivides ja ka muude kontserte, vastuvõtt on olnud väga-väga hea. Selle festivali üks omapära oli ka see iga Balti riik pidi sisustama ka veel ühe nädalavahetuse mingisuguses Schleswig-Holsteini kaunis maakohas mingisuguses mõisas. Ja tegema nii-öelda rahvale kontserte kusagil kas tohutu suures endises mõisatallis lehmalaudas, millest on tehtud siis tänapäevased, sellised kontserdi, etenduse paigad. Ja see tekitas muidugi võrdlemisi suurt furoori ning seal esines tõesti ka meie selline raskekahurvägi, kui võib öelda, et Hortus Musicus Rein Rannap, kes seal esinesid, neil läks erakordselt hästi näiteks ja aga samuti siis Tallinnas tegutsev setu laulukoor sõsar Elvi Nassari juhtimisel tekitas seal sealt kõige suuremat sensatsiooni juba sellega umbes 900 inimese ees, et tulevadki rahvariietes naised, väljas on 30 kraadi, kannavad siis kolm-neli kilo hõbedat kaelas ja tantsivad ja laulavad ja jäi kukkugi kokku, nagu, nagu kirjutati ühes artiklis, et midagi sellist polnud nähtud. Aga muidu muidu olituslik Holsteini muusikafestivalil ka väga huvitavat kõrvalprogrammil toimus mitu kunstinäitust ka Eesti kunstinäitust, sealjuures viie tarbekunstniku väga hea grupina Lübeckis Santanud muuseumis näiteks või Anu Hindi moefotode näitus Kiilis Merkuur galeriis ning avat tiga väga laiaulatuslik nord art näitus, mis tahab juba mitmeteistkümnendat korda ka ühes maakohas, Kolstonis, mis on selline, ütleme nii, et seinast seinakunsti näitamise koht, aga mille eriliseks tegi sel aastal see oli võimalus organiseerida eraldi balti paviljon. Ja selle ürituse taga on Saksamaal elav eesti kunstnik Inga aru. Ja siis Baltimaadest disigast riigist oli kutsutud siis 11 kuni 13 kunstnikku sinna ja Balti paviljon minu meelest on terve selle näituse kõige tugevam osa üldse. Nüüd kui usalomi festival läbi saab, läheb natuke aega ja Berliinis toimuvale kitarrifestivalile sõidab kohale juba Rene eespere, et tähistada seal siis kama, juubelit. Ning ühtlasi tuleb René Eespere ka kontsert Eesti saatkonnas. Aga mis puudutab veel vahepealset muusikaelu, siis alles eelmisel nädalal esines Berliinis väga edukalt tramm suurel kontserdil Berliini filharmoonias esitades siis vokaalosa Šostakovitši Baby Ari sümfooniast. Ning öelda, et eesti muusikat kõlab Saksamaal erinevates kohtades endiselt väga palju. Mõnikord on aidanud kaasa siia saatkond aga tihtipeale kuuleme sellest kontserdist alles tagantjärele. Ja sellepärast ma olekski palve Eesti muusikutele ka ja teistele eesti kultuuriinimestele, et kui te teete Saksamaal mingit üritust, palun saatke meile ka eelnevalt infot, et me saaksime seda välja panna kas saatkonna kodulehekülje peal või saatkonnas, kes sellepärast, et nii levib ka info rohkem, mitte, nii et me tagantjärgi loeme kusagilt lehest, et on olnud mingi mingi eesti kollektiiv, kusagil on olnud kontsert ja äkki oleks saanud näiteks ise kohale sõita. Kuigi Berliinis ja ka mitmetes muudes suurtes Saksa linnades ilmselt publikut jätkub, et nii Eesti esindajatele kui ka loomulikult Saksa esinejatele ja teistele välisesinejatele Ja on tõesti hea öelda, et Eesti muusika on, on väga hinnas, eesti interpreedid on, on väga hinnas, eesti dirigendid on maailmaklassist, seal rõhutatakse retsensioonides täpselt samamoodi. See on, sellepärast ei pea nüüd küll muret tundma, et Eesti muusika ei ole, ei ole publikut. Võib öelda veel seda, et nüüd siis Novembris külastab mitmeid Berliini rokiklubisid, eks, Narva raskerokibänd. Ja on siis hea meel seda esimest korda minna Berliinis kuulama. Aga mis veel edasisi plaane seoses eestlaste ja eesti muusikutega puudutab näiteks järgneval aastal? Järgmine aasta toimub Baden-Württembergi liidumaal suur kahe riigi kultuurifestival. Ja see on kultuurisuvi sell, Bach on nagu selle nimi, see on siis Stuttgardi juures asuv satelliitlinn. Seal Bach ja sellest tähendab siis Eesti-Soome kultuurisuvi ning selle kavada kokkuseadmine algas juba juba selle aasta varakevadel. Ning praeguseks on asi nii kaugel, et võib öelda, enam-vähem on, on esinejate nimekiri juba olemas ja sinna on kutsutud siis nii Eestist pärit eesti muusikuid kui siis ka Saksamaal tegutsevaid eesti muusikuid. Ja sellele on ka väga hea meel. Ma praegu veel nimekirja ei ei avalikustaks, kuni kõik lepingud ei ole alla kirjutatud. Aga et selle festivaliga siis ei ole kaasatud mitte ainult muusikud, vaid sinna tulevad siis ka näiteks Tallinnast lastud tsirkus ja tulekuks fotonäitus. Aga on muidugi rõõm kuulda, et Eesti kunstiinimestel läheb hästi nii meil kui näiteks Saksamaal ja aitäh tulemast stuudiosse, Harry Liivrand ja palju edu tänaseks ja homseks. Kotze Puuseminarideks.