Suvejutud. Neljandal augustil etendus Noblessneri valukojas neljandat korda Dominik leeventsiooper, Bernhard Schmidti-ist valgustatud pimedusejünger ja tänase suvejuttude rubriigi külalisteks on Maria Valdma ja Hendrik Üksvärav selle lavateose peategelased. Tere tulemast. Tere. Tere. Kuidas siis teil nüüd tunne on? Pärast tihedat prooviperiood ja nelja järjestikust etendust. Prooviperiood oli väga pikk mis mulle väga sobib muidugi. Mida rohkem harjutada, seda paremini välja. Ja etendusi oli neli. Isegi nüüd pärast kõike seda etendusi, siis tundus isegi, et neli etendust oli isegi nagu vähe, õigemini, et sai nagu vähe korda tehtud, et natuke kahju ka sellest, et nüüd lõppes ära. Sest see on üks projektidest, mida ma olen väga nautinud. Nii tööprotsessi kui ka neid etendusi. Eks see pikk prooviperiood siis oli ikkagi, et millal te üldse teada saite, et teil on selles lavateoses trollid. Minuga oli hoopis selline lugu, et noh, Tomi, ma teadsin koolist juba töötab seal, ta korraldab õpilastele kontserte. Ja ühel päeval saatis ta mulle meeli, et palun ole nii hea, kas sa loeksid mulle sisse ühe eestikeelse teksti? Mina ei osanud sellest midagi arvata, ütlesin jah, loomulikult ja tuli välja, et oli siis tegu selle ooperi eestikeelsele Bretoga. Sest alguses oli ikkagi plaan see ooper eesti keeles ette kanda. Ja ma sain selle libreto kätte ja lugesin sisse. Ja nii ta jäi, aga siis jaanuarikuus vist oli nii, et tuli kiri, et palun tule laule ette. Ja siis oli juba Kaljuste nimi seal kirjas sees ja sain aru, et tegu on sellise suurema projektiga. Ja siis saimegi noodid kätte ja hakkasime õppima ja tegime esimese salvestuse, mille põhjal siis lavastaja hakkas seda asja kokku panema. Hendrik, kuidas sinuga. Noh, minul on nii, et käisin Estonia kontserdisaalis ühte kontserti kuulamas ja see oli nüüd eelmine aasta ja siis Tõnu nägi mind ja ütles, et mul on üks väike mõte, et on üks ooper. Et mõtlesin, et ma võiks seal olla ja tal tuli idee sellest, et ta nägi nii saatelõiku, kus ma laulsin Henri aaret Kadrioru lossis seal tal tuli siis idee, et mina võiks olla see nimitegelane ja nii ta siis mainis mulle seda ooperit eelmine aasta lõpus. Ja siis ta käis seal kuulamas jaanuaris Peterkovi meistrikursuse lõppkontserti. Nii et ma kutsusin Peter, kui siia Eestisse kursust tegema ja siis ta tegi, ise laulis ja õpilased, kõik laulsid seal kontserdil. Siis Tõnu käis seal kuulamas seda kontserte pärast kontserti ta ütles, et see on nüüd kindel. Sina võiksid seda osa laulda. Ja siis proovid hakkasidki orkestriga juba märtsis. Märtsis hakkasime haagis tegema proove ja Tallinna periood algas siis juulis. See oli kõik hästi, logistiliselt planeeritud, et teie mõlemad, kes te olete haagis lisaks Dominik Leemets heliloojal igat üht, kes on teie kõrt koolis ja lisaks ka hollandi löödi aktik, nii et et sai seal hästi proove teha. Jah, niimoodi oli tööjaotus jutud pikemale perioodile, et ei olnud sellist liigset rabelemist või närvipinget, et kuidas me nüüd jõuame. Et ma arvan, et see oligi väga hea, et mina, Hendrix, saime juba Hollandis teha orkestriga proove, kõik tempo ja kokkumängimise probleemid olid juba lahendatud. Ja siis meil veel aitas. Ning son draamaõpetaja on meil koolis Filipp Göttis. Tema aitas ka veel nagu inglise keelt just selle häälduse osa paremaks ja ja osalt siis tegime veel eraldi dominiga kõik need karaktereid ja niimoodi sai üksipulgi nagu seda teost lahti arutada. See oli väga-väga hariv ja väga tore. Kui me nüüd mõtleme Bernhard Schmidti peale, siis kui palju ta teie jaoks tähendas, enne kui teid sellesse muusikaliste sündmusesse kaasati? Ma pean ausalt tunnistama, et jah, loomulikult nime teadsin ja, ja moodi põgusalt detaili optikaga tegelenud aga nagu tema nii tähtsad rolli tegelikult ütleme maailma ajaloo mõttes seda ei, absoluutselt ei kujutanud. Ja nüüd ma nagu tundsingi, et nii-öelda nagu missioonitunne, selline mis mul oli alati peas, et kui inimesed vaatavad selle tund 20 mis see pikkus seal iganes oli, vaatavad selle ära, et nad on saanud sellise emotsiooni, et nad tunnevad huvi ja ise saavad edasi uurida. Täpsemalt, kuigi see ooper oli ikka väga sisukas tegelikult kui vaata ikka seal ära käis, siis ta ikkagi juba teadis väga palju temast. Aga laused seal on veel väga palju, mis sinna sisse ei mahtunud. Ja mina ei olnud Smitist enne midagi eriti kuulnud, et ma teadsin, et Jaan Kross on kirjutanud tema eluloo põhjal romaani. Aga jah, kuna optikaga ei ole nii-öelda suurem sõber või ei huvitu sellest eriti siis selliseks teadmiseks jäigi. Aga nüüd mulle tundub küll, et selle ooperiga on tekitatud huvi nii näiteks minu endas kui ka paljudes mu tuttavatest, kes käisid seda vaatamas ja ütles, et oi, et ikka nii huvitav ja et nii ilus. Kogu see lavastuse, et inimesed tunnevad, et tükike ajaloost on toodud lähemale neile ja see ongi ju üks selline õilis ülesanne kunstiga. Et kui nüüd rääkida sellest heliloojast, siis ma arvan, et see ei ole tavaline helilooja, kirjutab libreto ja sellega seoses helilooja tegelikult raevus ka väga sügavale materjali sisse. Tegelikult kui sa tahad pettud kirjutada head libreto, siis sul peab olema väga lai teadmine, mida sa siis valid sealt, mida sa sisse, mida sa välja jäetud. Et teha neid õigeid otsuseid, nii et Tomi Clemens oli praagi kursis millele ta muusikat kirjutas, jätkuda, kirjutas vetot, ilmselt tal käis ka peas need meloodiad ja kuidas Dane sellele libreto sätib, et ma arvan, et see on geniaalne kombinatsioon veel sellest asjast. No otse loomulikult libreto jõudis teie kui esinejate, nii, aga kui palju Henrik, sina kui peategelane tegid veel nagu omapoolset niisugust uurimist, et seda Bernhard Schmidt'i karakter, et siis nagu võimalikult hästi tuua vaatajate-kuulajateni. Esiteks, ütleme selle nii-öelda Nargen Opera on selline tropoksi selline kast ja seal oli siis niipalju infot, mis puudutab kõike pilte, mis ta on teinud ja kõik nagu tekstilise osi, mis on kuskilt tõlgitud ja et kes on, mida te magate öelnud mis oli siis ka bukletis ühes osaliselt ära toodud. Et sellised materjalid aitasid palju, samuti kuma dominiga tegin üksinda siis ta Ta rääkis kogu aeg mingeid asju, mis on tema elust, mingeid seiku, mida ta isegi võib-olla sinna ooperis ei pannud korreks juurde, vaat siis ma tegin selle osa sellepärast, et vot tal oli see ja see, et need aitasid väga palju. Ja loomulikult ka Giuseppe frigeni lavastaja, ta nagu neid liikumisi, mida ta pani ta nagu ka samamoodi rääkis lahti, miks need liikumised on ja miks ta just sellisel teeb, et see on selline olukord? Ei võiks öelda, et väga paljud inimesed kogu aeg aitasid mind, et ma olen väga tänulik samuti Tõnu väljastele tegelikult suur tänu, kui ma nüüd mõtlen ikkagi tagantjärgi sellele, et nii suurt Rolli ta usaldas mulle teha, ma ju ei ole nii-öelda kogenud ooperilavade laulja, et minu jaoks on see nagu soristi ronilina, teine ooper. Et, aga kuna see töö oli nii asjatundlik, nii Tõnu Josep domini poolt kõik nagu vägagi toetatud võiks öelda, siis mul õnnestus teha nii-öelda enda parim, mida ma suutsin teha. Kuidas sina, Maria hindaksid kõrvalt Henriku Bernharbit? Minu meelest oli Henriku rolli kehastas ikkagi väga usutav, et ma ei olekski seal midagi muud oodanud. Ma saan aru, et see muidugi aitas, kuidas Giuseppe sättis need liikumised ja kuidas liikumine oli täpselt muusikasse pandud. Et ma arvan, et selline väga musikaalne, reaalne lähenemisega dramaturgia-s oli tõesti suureks abiks. Lavastaja hästi-hästi palju lähtus muusikast, sest kui mina mõtlesin, et kuidas laval nikum peaks ette nägema, lugedes Libretad siis kui sa loed tehnilist juttu, kuidas räägib, kuidas ma seda lihvisin, Pealt lihvisin ja siis ma panin ta vaakumi alla ja lima vabastasin ta. Ja kui sellist juttu tuleb palju, et, et mida siis, mis siis toimub nagu liikumises ja, ja ma olin väga üllatunud, kui leidlik ta oli, luues tegelikult nagu lisalugu läbi tema karakteri ehk siis Schmidti karakteri ja samuti nüüd, kui rääkida marjast, siis tegelikult mingis mõttes oli tema roll teatud nats raskem. Õigemini seal ta rollid. Ta pidi olema mitmes rollis kord ema rollis, kord siis minna Bret Schneider ja ja ütleme, et pigem isegi see oli nagu vaat et raskem, kui mina pidin väljendama nagu ühte isiksust ja tema eri külgi, siis siis Marial oli, ütleme, et niisugune näitlejameisterlikkus pidi vägagi mängudele. Ja ma saan seda küll öelda, et kui ma sain selle ooperi kätte ja otsisin siis välja kõik need väiksed jupikesed, mis mul laulda või rääkida tuli siis ma ei osanudki midagi arvata. Sest et tegelikult võttis Giuseppe väga palju osi. Tra, mis ma alguses ette pidin kandma, jaotati sujuvalt teiste inimeste vahel seal laiali. Sest et tõesti on minu meelest ka niimoodi oli see mõtekam. Ja kui ma siis õppisin neid väikseid jupikesi, no ütleme nii, et ma säilitasime rahu ja olin valmis kõigeks, olin valmis igasugusteks interpretatsiooni teks ja ma ei ei piinanud ennast sellega, et oi, et ma ei tea, kuidas nüüd küll hakkab siin olema, et mis saab neid mõtteid, ma ei lasknud ligi endale lihtsalt räime veel. Ikkagi Bernhard Schmidti karakterist, et sa lugesid sealt teie nõrgeni tropoksist väga palju lisamaterjale, said soovitusi, mõtlesid selle üle, et, et missugune mees ta sinu jaoks on. Ta on väga tahtejõuline, tal on väga distsiplineeritud tööeetika, töö on kõige tähtsam. Ja mulle jäi mulje, et ta tööeetika määras ka elu. Et nii nagu ta suhtus töösse, ta nagu oli samamoodi eraelus ehk siis tegelikult tal oli naiste seltskonnas üsnagi ebamugav olla sest see kippus minema emotsionaalseks. Aga tema tööeetika ratsionaalne tali tohutult matemaatiline ja seal etenduses samamoodi võiks väljendada siukse sõnaga võib-olla, et ta oli nagu häbelik. Et see tekitas selliseid nagu tundmusi temas, millega ta ja nagu väga hästi toime ei tulnud ja siis ta, ma arvan, et ta pigem nagu need olukorrad, jättes kõrvale või seda tõepoolest, ma arvan jällegi, et ta tarbis nii palju alkoholi, et ta suutis nagu neid tundeid hallata, et mida ta tegi. Nojah, minu roll minna oli siis seda Schmidti häbelikust võimendada, pakkuda kontrasti ja natukene esitada väljakutseid. Et tõesti Schmidti häbeliku see võib olla selline sotsiaalne. Raamatus tuleks ka laval paremini välja. Siis, mis mind puudutas või inspireeris tema juures, on see, et et tal oli elus ikkagi väga palju tagasilööke. Alustades käelabakaotusest ta alati leidis ja asja, mis teda nii väga paelus, keskendus sellele ja see teine masse nagu nii-öelda elu Kerge tagasi, et ta tõesti pani oma kogu tähelepanu mingile konkreetsele asjale ja ta hakkas seda tegema, et ta nägu läks edasi ja edasi kogu aeg töötas. Et asi inspireeris küll mind ja ma arvan, et kõikidel inimestel on emotsionaalseid tagasilööke kuskilt, kas on negatiivne tagasiside või, või mingid asjad ei õnnestu, mida sa loodad, et õnnestuks siis tema läks alati suts edasi minna, sellest. Kas on ka plaane, mis võiks sellest lavastusest nüüd edasi saada, et on ju kahju, on tehtud ära suur töö, neli korda, et kindlasti on veel palju inimesi, kes seda ei näinud. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis võttiseer r selle linti ja videosse. Ja selle vahendusel on siis ilmselt võimalik inimestel sellega tutvust teha, kes ei ole näinud edasisi asju, mis sellest ooperis nüüd saab. Kõik on väga ootusärevad ja igasuguseid jutte käib, et kus seda võiks teha, aga seda näitab juba tulek. Suvejuttude stuudios on täna Maria Valdma ja Endrik Üksvärav. Aga räägime nüüd. Ka muudest asjadest mõlemad õpite haagis, Maria, sina juba aastast 2006 ja Hendrik sina 2012. Miks te olete valinud sellise? Paiga mind viisid haaki väga mitmed niidid. Kõige esimene neist oli see, et ma laulsin maailma noortekooris meeleli dirigent Filippo Marie pressan kes on ka Eestis rammi dirigeerinud. Ja temaga Me laulsime Marttani missat ja me laulsime temaga ka Monte Verdid. Ja see paelus mind nii tohutult. Ma tundsin kohe, et see on minu muusika ka. Siis seal kooris oli mitu-mitu inimest, haagist, kes ütles, et jaa, et tõesti su hääl sobib vanamuusika laulmiseks suurepäraselt. Tule haagi. Ja nii see väike mõte mul peas juba oli ja samal ajal just siis, kui ma olin tagasiteel siis Belgiast sealt laagrist helistas mulle Kai Rüütel ütles, et tead, mina panin sulle meistrikursusele koha kinni, haagist tulevad, õpetajad Tartusse, tule laula. Ma olin täiesti üllatunud, mõtlesin, ohoo. Siin ongi võimalus. Ja ma läksin meistrikursusele, tutvusin ritta Tam siia barbarbeeessoniga. Siis ma hakkasin nendega rääkima. Ei, ma selles küsisin, mis te arvate, kuidas ma saaks sisse, mida tuleb arendada ja võtsin terve aasta, valmistusin selleks ja tegin siis sisseastumiskatsed ja läks hästi. Milline oli sinu muusikude enne haagi minekut? Ma laulsin alates teisest klassist kooris olen Kuusalust pärit, nii et ma olen siis terve oma lapsepõlve veetnud Escode käe all. Taavi Esko, Niina Esko olid minu esimesest muusikaõpetajad. Seal ma õppisin Kuusalus viiulit, aga kui tuli aeg keskkooli minna, siis ma leidsin, et ma tahan selle laulmisega sügavamalt ja rohkem tegeleda. Siis ma tulin ETV tütarlastekoori. Ja see koor andis muidugi väga-väga tugeva esinemise pagasi väga hea pingetaluvuse ja väga hea keskendumisvõime. Ja pärast keskkooli ütleme siis ma õppisin tegelikult eesti filoloogiat aga leidsin pärast bakalaureusekraadi omandamist. Kutsumus on mul ikkagi midagi muud ja samal ajal ma olin juba kaks aastat käinud otsa koolis, siis klassikalist laulu õppimas Marika Eensalu juures. Ja nii need asjad siis kõik niimoodi kokku jooksid ilusti. Kui kaua te Hendrikuga tunnete teineteist? Hendrikuga tunneme nii kaua, et ma arvan, et augusti stab aastal. Ma käin küll, jah, ütleme jah, et ma teadsin nimede nime kaudu enda laule ja ja ta on Hollandis. Et meie esimene kohtumine Mariaga oli kaks aastat tagasi. Kui me tegime orelifestivali pruntsigentaate ja dirigendiks oli Toomas Siitan. Siis oli meie selline esimene tutvumine. Aga Hendrik, kuidas valisid sina nüüd haagi mineku kõikide siinsete tegevuste kõrvalt? Mingis mõttes valiti minu eest võib-olla ise ära. Et see on ka natukenene juhuse asi. Ja selle üldpealkiri on sünnipäeva kingitus üllatus. Ehk siis, kui nüüd täpsemalt rääkida, siis oli niimoodi, et minu naine Kristel Üksvärav otsustas mulle teha üllatuse ja kuna ta teab, et mul on suur austus Bachi loomingu vastu otsis internetist ülesse meistrikursused, mis oleks siis Bachi loomingule pühendatud ja tema leidis ühe kursuse Saksamaal Laidzigist õppejõuks Peetri kooli ja tema ise ei teadnudki, kui suur õpetaja ja pedagoog Petrigoi on. Ja siis ta tutvustas mulle seda, et ma ostsin juba piletid ära sinna ja broneerisin sind sinna meistriklassi. Ja nii me siis perega sinna läksime minu sünnipäeva ajal, kui ma seal olin ära laulnud, siis Peeter, kui küsis minu käest pärast esimest tundi, et millega ma tegelen, mina ütlesin, et juhatan koorium, olen koorijuht ja mul on väga koorestis. Siis tema ütles, et väga tore. Aga et tegelikult sa peaksid natuke ümber mõtlema, olen natuke üllatunud, et mida ma siis ümber pean mõtlema. Ta ütles, et tegelikult sa peaksid laulma. Ja siis ma ütlesin, et ei, et ei, mul tegelikult on täitsa hästi dirigeerinud nii rahul ja Kahlan tõesti hästi ja, ja siis ta ütles, et ma ikkagi saan aru, aga tegelikult sa peaksid seda asja ümber mõtlema. Arvas, et ta ei ole mind piisavalt veennud, siis ta rääkis minu naise Kristeliga. Ütlesin talle ka, tead, et tegelikult niimoodi, et juhatada võib ka, aga et peaks keskenduma ikkagi vägagi laulmisele. Ja, ja siis mul jäi nagu meelde ja siis kirjutasin talle kirja kuskil paar-kolm kuud veel hiljem ja täna siin kursusest ja siis ta tegi ettepaneku, et me võiks tulla haagi õppima. Ja siis me hakkasime mõtlema seda asja, sest nagu teada, on mul kolm poega väikest ja pere kõrvalt niimoodi õppima minna, see oli tegelikult väga suur otsesele, tõesti viis kuud, mõtlesime selle üle, arutasime, kuidas üldse oleks võimalik kõik. Aga tänast päeva arvestades riik on võimalik ja sinna siis õppima läksin. Ja mis seal üllatus, et ma tegelikult läksin sisuliselt sellepärast, et detegoi õpetas seal, sest tema professionaalsust nähes ja see, kui hästi ta tunneb oma alamuusikat, mida ta teeb, see lihtsalt on nii hämmastav, et mul ausalt öeldes esimene Tõnn, mul lihtsalt oli otseses mõttes suu lahti, mitte laulmiseks imestamiseks, mida ta nagu räägib. Tegelikult otsustas esimene tund tegelikult juba otsustas minu jaoks selle asja ära, et kui vähegi võimalik, keda määras õppida, siis ma lähen seda tegema. Ja siis ma läksingi sisse astumistele. Eelmise aasta juunis sain sisse ja ja ütleme nii, et ma olen rohkem kui rahul sellega, mis seal on, sest sealt tegelikult peale peeterkovi kaasnes veel lauluõppejõude, kes on siis kontratenor Maidaltšans Inglismaalt ja Chill, Feldmann, see on tegelikult Ameerika päritolu sopran, aga on Euroopas ist olnud juba üle 20 aasta õpetanud Itaalias ja Prantsusmaal. Ja siis loomulikult tehnika õpetaja Maria Actamas. Nii et ma olen tõesti väga-väga võiks öelda jah, väga õnnelik selle üle, elu on läinud nii, nagu ta on praegu läinud. Kui pikki perioode sa hagis viibid, palju sa siin tegeled oma kooriga? No see aasta, mis nüüd on olnud, kuna pere on ka siin, siis me oleme katsunud nii teha, et ütleme, keskeltläbi võiks öelda, et poolteist nädalat seal kuskil viis, kuus päeva siin et niimoodi natuke rohkem seal ja siis siin teha, et siis saaks ka kooriproove teha, et need programme ette valmistada, mis, mis meil kontserdil on tulnud. Et niimoodi ma olen reisinud edasi-tagasi. Räägime haagi koolisüsteemist sealsest vanamuusikaõpetaja, sest et missugune see õhkkond seal, Ann Maria, sina oled seal kauem olnud, et alustame sealt. No mina olen nüüd aru saanud seal nende aastate jooksul, et kool annab õpilastele väga-väga palju vabadust ja kool ootabki seda, et õpilased saavad ise kokku, kui valivad, ise repertuaari, harjutavad, mängivad kui ja siis lähevad selle looga tundi kellelegi instrumendi õpetaja juurde, siis kas töötaja või klavessiiniõpetaja juurde. Ja see õppimine toimubki laias laastus sellisel viisil. Et kui võrrelda baaseliga, mis on teine Euroopa väga hinnatud vanamuusikakool, siis ta sellel on väga teoreetiline Nad tõesti panevad rõhku akadeemilisele haridusele ja ütleme, luugemusele ja uurimistööle. Ja haaka minu meelest paneb suuremat rõhku praktikale. Kuigi haagis on ka kooli kõrval on väga hea vanamuusikaraamatukogu kus on võimalik tutvuda siis erinevate no kuidas nüüd öelda traktaatidega ja nende ajastu, ütleme, muusika õpikutega nii-öelda. Ja seal on väga hea noodikogu, et õpilased käivadki seal kooliraamatukogu vahet ja siis lepivad sõpradega kojaja kohtuvad klavessiiniklassis. Mis mulle väga meeldib, on see, mida ka enne, kui ma sinna kooli läksin, mida mul Peterburi mainis. Et seal on kooliprojektid, mida see tähendab, see tähendab seda, et igat projekti juhatab erinev dirigent, kes on siis oma ala professionaalide valib oma kava, mida ta siis soovib teha selle jaoks ta siis valib endale välja orkestri kontiino rihma, siis alati on ka seal koor ja siis valitaksegi välja solistid ja projekt kestab siis nädal aega, nädal aega tehakse proove kuskil kella poole kahest kella poole üheksani iga päev ja siis toimub üks kuni kolm kontsert. Ja mul on nüüd olnud rõõm, et ma olen saanud laulda nendest projektidest, solisti, mis on tõesti suurepärane, et kui sa laulad Bachigantaatide aariaid, Brüsseli Vöödi itaalia muusikat, et sa saad neid nagu solistina ka laulda. Teiseks loomulikult kõik need nõuanded, mida dirigent annab tavaliselt dirigendid on siis kas klavessiini taustaga viiuldajad, statistid, kes on oma nagu pilli peal ka väga tuntud artistid. Et nendest projektidest saab väga palju õppida ja praktika on, see on lihtsalt suurepärane. Et reaalselt sa esinedki publiku ees. Kas sa õpid seal ka näiteks dirigeerimist lisaainena või keskendub praegu ant laulmisele? Ma olen praegu keskendunud ainult laulmisele, ma olen keskendunud just keelte õppele ja laulutundidele ja ja siis kooliprojektidele, mis võtavad päris suure aja ja sinna juurde on tegelikult ka professionaalsed koorid, kus ma siis saan endale nii-öelda elatist teenida, mille kaudu ennast siis seal nii-öelda hoida pinnal, et selline on keskeltläbi minu tegevus. Milline on sinu kontakt praegu haagiga oliga, Maria. Ma lõpetasin juba aasta aega tagasi tegelikult kooli, aga ma käin seal päris tihti sõpradega tegelikult ikkagi proovi tegemas. Sest noh, paljud mu sõbrad on ikkagi veel koolis ja siis seal on hea muga ja hubane kohtuda. Aga muid kontakte mul kooli ka peale selle harjutamisel seal ei ole. Aga räägime sinu muusikalisest tegevusest haagis, et sa siin oled päris mitmete ansamblitega ja ka ühe haamerklaveri tuua ka ühiselt musitseerimas ja et mulle lõhe Poola pianistiga duo ja me keskendume siis klassikalisele repertuaarile ja klassikalise muusika all, ma mõtlen siin just Mozartit, haignit ja teisi heliloojaid, kellest võib-olla nii väga ei teatagi palju. Ja peale selle. Mul on olnud suur õnn laulda selliste suurepäraste kollektiividega nagu Madalmaade Bahia ühing ei osanud heldu või juhatusel ja capella Amsterdam, mis on distanial Royce'i koor ja et on tulemas projektega Madalmaade kammerkooriga. Minu meelest mul läheb hästi. Milline on Haagi muusikaelu üldisemalt, et Maria, sina kindlasti kauem seda kuulanud, seal jälginud vaatamas Hendrikule on võib-olla mõnevõrra vähem aega sellesse sukelduda, aga siiski. Ma pean ütlema, et haagis on kontserdimaja ja seal käivad täiesti vahel ka suured nimed. Muidugi sellised suuremad tõmbekeskused on Amsterdam, Rotterdam, kus on tõesti suured-suured, kontserdimajad ja nende programm on ikkagi väga vaid seltskond pääseb sinna programmi, eks. Aga minu meelest on haagis väga elav kaasaegse muusika kontserdielu. Ja vanamuusika on Hollandis üldiselt niimoodi kogu riigi peale laiali laotatud, et seal on täiesti tavaline, et kirikus toimub, siis kutsuvad seda kantaadi teenistuseks, kus kogudus või selle eest vastutav isik kutsub kokku Väikse barokkorkestri, kutsub kokku solistid ja siis on seal kas kiriku enda koor või pannakse ka projektikoor kokku. Et vanamuusikat leidub seal küll igas külas. Ütle nüüd, palju sina, Henrik, oled jõudnud vaadata. Kooliseinte vahelt kaugemale paagist, ütleme, kui ma räägin kontsert küboust, siis nüüd need hinnad on nii suured, et tegelikult väga seda endale lubada ei saa. Siis ma olen nii palju kui võimalik kasutanud seda võimalust, et koolile pakutakse teatud arv tasuta piletid. Ja niimoodi ma olen käinud kuulamas siis kontsert, puus, kontserte ja üks, mis mulle tõesti väga muljetavaldav, et ma olen loomulikult plaatide pealt kuulnud, aga kunagi nii-öelda laivis päriselt ei ole kuulnud, oli Flyberrevee käia. Collegium Vocale, Gent esitas Filipp herwegel Lemmik Bachi kantaat. Ja mis oli nagu väga suur rõõm, oli see just et detelgoylalist, seal siis ka Bachi ääred sinna vahele, et see oli üks väga-väga meeldejääv kontsert. Ja üldsegi kuulata kontsert lõbuks kontserti. See on minu jaoks kõige parema akustikaga saal, mis ma üldse olen eales kuulnud, sest ma olen ühe korra seal ka Matteuse passioon ja esitanud. Seal on nii hea laulda, seal on nii hea laulda kui ka hea kuulata. Et see on erakordselt teha, saab seda rääkinud ka teised inimesed, kes on kuulanud ka Ameerika tippsaale. Lincolni tsentnerit võrdlen karnegi hoolist, ma ei saa seda võrrelda. Ma ei ole neid seal saalides käinud. Aga see oli üks väga meeldejääv kontsert. Te kindlasti kuulata seal võib-olla meediakanalitest ajalehtedest jälgite, et kuidas see kultuurielu seis Hollandis praegu on, et seal olid ju juba nii mõnegi aasta eest teada need Euroopa ühed suuremad kärped, Pealtorkestrite sulgemised siis koguse soul, Zeroforints, orkestrite toetuse kampaania, mis üle maailma tegelikult Lewis, et kuidas seal see õhkkond või seis nagu praegu on natukene paranenud või on selline kirves pidevalt pea kohal. Ma arvan, et see tõeline muutus tuleb nüüd ilmsiks selle järgmise aasta jooksul, sest et kärped puudutasid ikkagi perioodi, mis algas aastaga 2013. Tudengitel on seal juba praegu tunda, sellepärast et enam väiksed koorid ei kutsu soliste laulma või on pakutavad Holorarid on langenud sellisele tasemele, et vahel on siis mõtekam tasuta juba laulda. Aga üldiselt on seis nukker. On nukker tõesti. Et kui ma suhelnud orkestrantidega või lauljatega, et jah, nagu Maria ütleski, et tegelikult nad on nii-öelda tõeline ootusärevus, on, on sees, mis siis nüüd tegelikult juhtuma hakkab? Eks nad on mures, seda nagu tunda, et hetkel nagu mina isiklikult seda nagu ei ole tundnud, sest mingeid asju ma olen teinud, kus on kutsutud laulma solisti pahi kantaat üldiselt ongi nüüd nagu sa nimetasid teenistused, et see on olnud, aga jällegi saame näha, et mis siis, mis siis juhtub? Ma arvan, et kõige suurema löögi saabki praegu see ringkond, kus tegutsesid amatöörid, poolamatöörid, sest Hollandis makstakse tegelikult palka ka siis, kui sa ei ole professionaalne laulja. Aga on mitmeid kollektiive, kus tegeldakse heal tasemel muusikaga ja selle eest saavad inimesed samamoodi tasu. Ma arvan, et see ringkond on see, kes kannatab praegu kõige rohkem. Et need suured koorid, kellega mina, Hendrik need siis aeg-ajalt koostööd teeme. Nende eelarved jäeti kas samaks või siis võeti nii palju maha. Aga jääte ikkagi nii palju alles, et kollektiiv töötab edasi ja saab kontsert edasi anda. Ja nagu ma olen uurinud sealt ka, et neil on ka Euroopa Liidu toetus, et neil ei ole ainult Hollandi riigi toetus, vaid nendel personaalkooridel on tõesti Euroopa liidu toetused, et nad tegelikult toimivad selle pealt edasi, isegi kui neilt võetakse mingi protsent maha siis teistpidi, kui nad saavad Euroopa Liidult pisut rohkem, siis seda nii-öelda sama välja nende toimimine on. Ma arvan, et riigile väga oluline ja seda hoitakse. Muutu Est. Vürstimassi. Aga jätkame siin stuudios juttu siin külas Hendrik Üksvärav ja Maria Valdma Ratkama rõõmsamatel teemadel, mida nüüd peale pimedasse jüngri etenduste lõppemist suvi teile veel toob esinemistel vallas võib-olla hoopis puhkamise vallas? Suvi on töine, järgmine projektor, Hendrik vend, projekt, kus mast jälle üles astun ja milleks kohe valmistuma hakkan. Nooton juba mötlesin tänagi laual, noored on laual ja. Ja veel enne seda projekti, mis siis on dirigeerinud, saime Carrington, enne seda veel teen kolleegium muusikaalega, siis orelifestivali lõppkontserdi, kus siis Andres Mustonen juhatab. Nii et täna ma alustan esimesest proovi. Ja see saab toimuma siis 11 august. Ja siis räägitud projekt, kus Maria laulab ka soolokantaadi ja, ja siis veel soolo-osasid Henrichinnad, Franz Bieberi Vesperitest. Ja nagu ma ütlesin, kutsusime sellel aastal siia Saimon kärnitoni, kes on king Singers'i üks kaasasutajaid ja oli 25 aastat kunstiline juht. Ja kui ta lahkus ansamblist, siis ta läks Ameerikasse, Jeli ülikoolis lõi vanamuusikaosakonna, mida ta arendas välja lauluosakonna suuna ja dirigeerimise suuna. Ja nüüd ta on, annab siis üle maailma niimoodi regulaarselt meistrikursusi üldiselt dirigeerimise osas, aga see on ka pühendatud lauljatele, tavalised, tuleb sinna kokku valitud lauljatest koor ja siis ta teeb ka neile nagu sujuvalt nagu laulukursust. Ja enne seda, kui ta tuleb Eestisse, ongi Itaalias sortaanas, teeb ühe nädalakursust ja pärast seda läheb, teeb ühe kursuse jäilis sest Jeilis võtab nüüd üle selle osakonna Mazaki, Suzuki väga tuntud jaapani klavessiin istist dirigent. Ja pärast siis Keili Suvekursus ta sõidavad Prantsusmaale korra kodust läbi ja siis tulebki Eestisse. Mis on väga tore, selle juures on see, et, et Eesti Muusikaakadeemia andis meile jällegi võimaluse teha proove Eesti Muusikaakadeemia kammersaalis ja kõik proovid on siis avatud kuulajatele, ehk siis keda siin ootaks, ootaks eelkõige siis vanamuusikahuvilisi. Teiseks ootaks siis lauljaid, keda selline asi huvitab. Ja samamoodi dirigent, et kes soovivad töötada kooriga, et saada sealt uusi teadmisi. Proovide kuupäevad, täpsemalt proodi kuupäevad on niimoodi, et ta saabub Eestis 19 august ja alustab proove 20. augustil. Neil toimubki 20 21 22 on sellised pikad päevad, kuuetunnised ja siis edasi me teeme ühe lühikese proovi 23. ja siis sõidame Hiiumaale, kus meil tuleb siis Pühalepa muusikafestivali raames kontsert siis Pühalepa kirikus ja seal on siis palju muid kontserte ka, mis on ka väga huvitavat kontserdis. Ja pühapäeval tuleme siis selle Bieberi Vesplutega Tallinnasse mustade majja. Selline on august. Mis puudutab kolleeg musikaalsed, siis. Meil on edasi on plaanid esitada Veljo Tormise unustatud rahvastetsüklist tsükleid siis kõigepealt kolmandal oktoobril sünnipäeva kontserdil ja terve kontsert siis teisel novembril hingedepäeval sellele unustatud rahvastele pühendatud. Ma arvan, et see on väga sümboolne sest nagu hingedel päevaldaja unustatud rahvastetsüklit Aitäh Maria Valdma, Endrik Üksvärav, et teil oli siin tihedal suvisel töö ajal aega tulla meie kuulajatele oma elust ja tegemistest rääkima ja ilusat suve. Aitäh, aitäh. Tänases suvejutusaates kuulasime katkendeid Dominic Levensi ooperist valgustatud pimedusejünger Endrik Üksvärava esituses kõlas katkenud Georg Philipp Telemanni kontaadist ist viidervertilkaid, then, Frommen, haigen ja saadet jääb lõpetama Maria Valdma esitatud soprani aaria Johann Sebastian Bachi Johannese passioonist.