Kellest saab Eesti kolmas president? Tere päevast, lugupeetavad kuulajad. Me alustame järjekordset presidendikandidaatide väitlussaadet, sest homme koguneb Estonia kontserdisaalis valijameeste kogu. Täna kell 12 tööd alustanud vabariigi valimiskomisjon registreeris ja vabariigi presidendivalimiste valimiskogu homsesse esimesse hääletusvooru Toomas Savi ja Arnold Rüütli kandidatuuri. Riigikogu hääletusvoorudes lisanduvad Peeter Kreitzberg ja Peeter Tulviste. Meestele, sest on alanud väitlussaates kohal siin Tallinna stuudios Arnold Rüütel, tere päevast. Tervist ja Peeter Kreitzberg. Tere tervist. Ning Eesti Raadio Tartu stuudios Peeter Tulviste, kas olete kohal? Olen tere. Samas saviringsõit maakondades alles kestab, kestab viimse hetkeni nii-öelda mistõttu tema tänases saates on osalemisest loobunud, kuid kindlasti tänase päeva jooksul mõningates teistes meediakanalites kohtute veel temaga. Me oleme oma saate üles ehitanud nii et kõigepealt saavad presidendikandidaadid võimaluse iseennast lühidalt tutvustada. Sest et mõni poliitikutest on juba pikka aega peaaegu terve elu olnud oma tegevusega rahva silma all, mõni on olnud avalikkuse ees alles viimased viis aastat ja, ja kusagilt peab ju ka välja tulema presidendikandidaatide enesehinnangu ja ka enesekriitika ulatus ja põime siis seejärel me esitame igale kandidaadile välja mõeldud situatsiooni olukorda ja küsime, kuidas ta presidendina selle olukorra lahendaks. Ja kella poole kahe paiku head kuulajad, me ootame ka teie osavõtusaatest tuntud numbril 64 10 613 saate esitada omad küsimused presidendikandidaatidele, kes on siis Tallinna või Tartu stuudios. Ja ma usun, et nii avatud ei ole Need inimesed või see, kes saab siis tulevikus Eesti vabariigi presidendiks. Nii ehe, avatud ei ole ka oma presidendiametis, hiljem kunagi esimene saatetund kestab meil täistunni uudisteni, kell kaks on lõikes veiste raadio uudised ja siis pärast seda me jätkame kuni kella kolmeni ja saatejuhid on täna Mart Tummelas ja Kaja Kärner. Nii nagu Kaja ütles, alustame siis loomustustest õieti sellisest kummalisest iseloomustust sarjast, mille käivitas 10. augusti sirbi veergudel Mati Unt. Nimelt hakkas tema võrdlema presidendikandidaate Oskar Lutsu kevade tegelast. Ma meenutan siinkohal, et tegelikult selleks hetkeks ei olnud veel selle, kas näiteks Edgar Savisaar on kandidaat. Teda võrreldi kiirega Andres Tarandit, Tõnissoniga Arnold Rüütlit, Arnold Taliga, Peeter Kreitzbergi kooli õpetaja Lauriga ja Toomas Savi julk Jüri köstriga. 15-l septembril jätkas samal teemal Rein Veidemann võrdles veidi teisiti. Tema võrdles Arnold Rüütlit talija Tõnissoniga, Andres Tarandit, Tootsiga, Peeter Tulviste, Tiugu ka Toomas Savi Kippeliga ja praegust presidenti Lennart merd. Imelikuga omakorda Mihkel Mutt vastas sellele, kus ta teravalt kritiseeris Rein Veidemanni võrdlusi. Ja omakorda võrdles Arnold Rüütlit raja teelega. Ja eks Tulvistet lestaga nii et võrdlusi on kui palju tahes. Me tahaksime tänastelt saates esinejatel presidendikandidaatidelt küsida. Sellega eesti kirjandustest kirjandusest teie võrdleksite ennast, kes on see võrdkuju, kellega teie samastaksid teemast eesti kirjandusteoste kangelastest, te võite muidugi ka avaldada arvamust pahade võrdluste kohta aga võib-olla on teil veel paremaid kirjanduslikke kangelasi, kellega ennast võrrelda. Alustame. Peeter Kreitzberg. Kõige ilusam ollakse ennast muidugi kalevipojaga võrrelda, aga ma arvan, et nii kõrgelt ei maksa pakkuma hakata. Noh, see on niisugune mõttemäng, mida ma olen ka lugenud ja, ja ma usun, et minus on jooni väga paljudest tegelastest, küllap on natuke Tootsi ja natukene Agnot ja, ja võib-olla kõigist midagi ja ma arvan, et erinevates kandidaatidest kõigis on midagi sellist koos. Ma ei leia, et ma eesti kirjandusest leiaksin sellise kuju, kellega ma 80 protsendi ulast ulatuses samastuks ja ma arvan, et see raamat on veel kirjutame selle, võib-olla kunagi kirjutatakse. Peeter Tulviste järgmisena. Lapsepõlvest mäletan, et esimene kujukesi eesti kirjandusest pakkus niisugust samastamise võimalust, oli muidugi Bornhöhe tasuja. Aga kevadest valiksin õpetaja Lauri mitte ainult ameti pärast, vaid võib-olla ka inimestesse lastesse, suhtumise pärast, et katsud neist aru saada ja toetada neid. Ja Arnold Rüütel, teie olete nagu olnud kõige niisugune vaidlus alusem. Selles võrdluses. Võib-olla selles on ka oma loogika ja nähtavasti selle tõttu, et minu elu on kulgenud erinevates ühiskondades, ma mäletan päris palju, olgugi, et veel põlvepikkuse poisikesena iseseisvuse aegu ennesõjaaegseid on tulnud läbi elada sõjaaeg, pealesõjaaegne periood. Lugude ajal olla selles ühiskonnas teinud kõik omapoolselt, et taastada Eesti iseseisvus. Ja nüüd siis tänases Eestis ja ma arvan, et sellest tulenevalt on mul tulnud täita erinevaid rolle paratamatult, sest iga ühiskond on midagi vaatamatult dikteerinud, minu ette. Aga üks, mis on olnud ühtne, see on olnud see, et ma olen püüdnud omapoolselt kõik teha alates päris noorest east juba, et Eesti elaks edasi ja eesti rahvas jääks püsima. Aga ühte kirjandusliku kuju aga olla südamelähedased ei ole. Kujutle juurde hakata, okei, ma siis kuidagi, ma arvan, et see puu tuleb väga kunstlik, sellepärast et kui bioloogia teaduse aluseks võtta kui ühele samale puule pookida kõikvõimalike situatsioone või erinevaid siis siis sorte juurde, siis ma arvan, et see kõige parem ei õnnestu ja ei õnnestu ühtset pood puud kuidagi kujundada, nii et sellest peab välja siis kuidagi võib-olla jätame siis selle rahva otsustada siis millise puu või kirjandusliku kuju nad mulle omistavad, lõppkokkuvõttes. Teeksime neid lühikese vastuste ringi, et iga kandidaat ütleb, miks ta tahab saada Eesti vabariigi presidendiks. Arnold Rüütel, te just praegu ütlesite, et teie eesmärk on olnud, et riigi ja rahva käekäik oleks parem. Soovita sellele veel midagi lisada. Ega eriti mitte sellepärast, et Ma ei soovi presidendiks saada, sellepärast et seal on väga kõrge huulik, auväärne amet. Selles ametis kõikvõimalikud rituaalid ja kohustused ja õigused on kuidagi tähelepanu keskmes ühiskonnas kaugeltki mitte ja ma olen kõiges selles ka juba olnud ja, ja ma andsin nõusoleku kandideerida eelkõige just nimelt selle tõttu, et et see murekoorem, mis on Eestimaal praegu meie rahva ees, et võib-olla minu kogemus ja kogemused ja teadmised aitavad siiski Eesti ühiskonnal noh, liikuda edasi ja vähendada seda muret. Professor Tulviste, miks teie tahate saada Eesti vabariigi? Ma arvan, et me oleme praegu niisuguses ajas Eestis, kus selle kiire arengu tagajärjel viimase kümne-kaheteistkümne aastaga on tekkinud palju sotsiaalseid ja psühholooge, loogilisi probleeme ja mõtlen, et minu eeldused võiksid olla psühholoogi, hariduspsühholoogi töökogemus siis juhtimiskogemus, ülikooli rektorina, Akadeemia asepresidendina, Tartu volikogu esimees. Ja mul on ka välismaa kogemus, ma arvan, see on tähtis, sellepärast et peab tundma nii hästi neid maid, kelle moodi me tahame olla, kui ka neid maid, kelle moodi me ei taha olla ja mul on seda kogemust. Pikemaajalist on Ameerikast, Saksamaalt ja Rootsist, alates 89 on see reisimine võimalik olnud ja Venemaalt varasemast ajast, kui ma seal ülikoolis käisin. Ma pean tähtsaks ka seda, et kui ma muidu ei tee kunagi inimeste vahel niisugust vahet, et kas komparteisse kuulusid või mitte ja arvan, et Eesti ühiskond on niigi liiga lõhestatud, et rohkem lõhesid pole tarvis, siis presidendi asjus ma teen erandi. Ja arvan, et Eesti president peaks olema inimene, kes ei ole kuulunud komparteisse. President on ka riigi sümbol. Nii tänan, professor Tulviste, Peeter Kreitzberg, miks teie tahate saada Eesti vabariigi presidendiks? Esiteks tahan ma öelda seda, et kindlasti ei saa presidendiks need, kes seda kõige rohkem ise tahavad. Küllap peab olema teiste inimeste toetus suur, ma võin öelda seda, miks ma olen ka nõustunud. Kamina olen viibinud päris palju teistes riikides ja ma olen elanud kolm aastat Rootsis ja ma julgen väita, et Eesti on väga tugevasti tasakaalust väljas ja mu isiklik mure oma lasteaia ja järeltulevate põlvede pärast, et kui nii jätkub, et väga paljud inimesed satuvad riskiolukorda, miks ei võiks need olla minu lapsed või minu lapselapse? Eesti on ülimalt korporatiivne, ülimat kihistunud laene kihistumise mõttes, see ei sobi üldse väikesele riigile, väikeses riigis on vaja palju suuremat solidaarsust, see on minu isiklik maailmavaade, millele ma olen kinnitust leidnud, aga paljudes riikides Eesti on vähe salliv, vastupidi. Professor põlvistele ma väidan, et me peame loobuma fundamentalismi, st kui me võitleme ühe fundamentalismi vastu, siis seda ei saa teha teise fundamentalismi ka. Ja ma väidan, et kuulumine komparteisse, kuhu mina näiteks ei ole kunagi kuulunud, kuigi mind on ka sinna palutud päris mitu korda. Kindlasti ei pea olema selleks takistuseks, et kandideerida Eesti presidendiks, ma arvan, president peab olema ennekõikesalliv tasakaalustav ja ta peab olema-salliv nende suhtes, kes on tulnud minevikust ja salliv nende suhtes, kes läheb tuleviku Eesti mäe. Tänan, Peeter Kreitzberg. Me siirdume nüüd olukordade juurde, mis on küll välja mõeldud, aga meie hullumeelse maailma juures, mis on meile siin viimase nädala kahe nädala jooksul koju kätte tulnud, ei ole need olukorrad võib-olla sugugi nii võimatud. Kandidaat saab oma ülesande ja kaaskandidaadid siin stuudiotes võivad lahenduse otstarbekust kommenteerida ja öelda, kuidas nad arvavad, kuidas lahendatud. Esimene situatsioon läheb Tartusse psühholoogiaprofessor Peeter Tulviste-le, kuigi see nimelt puudutab Narva elektrijaamu ja, ja tõtt-öelda võiks olla esitatud kellele tahes teist kolmest. Sest te kõik olete väljendanud oma äärmiselt kriitilist suhtumist Narva elektrijaamade erastamisse. Oletagem nüüd, et Narva jaamad on uue omaniku käsutuses ja need uued omanikud on elektrijaamade juurde kuuluva veehoidla tammi kindlustamise jätnud järgmisse hooletusse ning ühel novembriööl murrab vesi tammist läbi ja terve Eesti elektrienergiaga varustamine langeb rohkem kui 50 protsendi võrra. Energeetikute hinnangutel oleks terve riigi jaoks katastroofiline taastamine, võtab nädalaid. Kõik, mis on külmkambrites, sulab üles kõik, mis peab soojas olema, külmub kõik, mis töötab elektriga, jääb seisma või läheb rivist välja. Kahju on totaalne. Peeter Tulviste, te olete Eesti vabariigi president, mis on need esimesed kolm-neli asja, mida te teete? Kõigepealt ma tahan ütelda, et jutt ei ole mitte Narva elektrijaamade täielikust mahamüümisest, vaid maha müüdaks teatavasti 49 protsenti mis tähendab seda, et see, mis tammiga juhtuda võib, ei ole mitte ainult nende äripartnerite probleem, vaid see on algusest peale ka Eesti vabariigi probleem. Ja Eesti mure. Et midagi niisugust ei juhtuks teiste sõnadega, see ei ole võõrastes kätes, vaid üle poole sellest on meie kätes. Kui on mitu omanikku, siis võib ikka juhtuda, et üks oodab ühe ja teine teise peale. Loomulikult juhtub ka paremates perekondades kõikvõimalikke lugusid. See kuna tegemist on objektiga, mis asub täpselt Eesti ja Vene piiril siis see eeldab kõigepealt seda, et tuleb võtta kontakti vene poolega teha selgeks, mis on need asjad, mis me saame seal teha koos, kuna mõlemad pooled on sellest huvitatud ja garanteerida, et Venemaa koostöö on selles asjas lubatud või, või jah, venelasega kandideerivad koostöö selles asjas. Ja teiseks jällegi ma arvan, et erakorralist olukorda riigis ei ole välja tarvis kuulutada kriisiga on kindlasti tegemist küll ja sellepärast tuleb panna tööle kriisinõukogu, mis hoolitseb selle eest, et kõigepealt inimese teiseks kannatada. Et inimestel oleks soe ja toit ja muud asjad selleks ajaks olemas, kuni tehakse korda see tamm. Ja pärast seda on järgmine samm kindlasti ja need kõik kolm asja, ma arvan, mahuvad ühe tunni sisse ära see probleemide ettevõtmine lahendamine. Kolmas asi on küsida, kas me suudame sellega oma jõududega toime või on selleks vaja abi ja hakata otsekohesele tammi taastama. Need sammud. Nii soovitasin Tallinna stuudios kommenteerida. Peeter Kreitzberg, palun. Ma arvan, et ükskõik, kes saab presidendiks igal juhul, on Eesti riigis palju targemaid inimesi, kuidas seda küsimust lahendada. President võtab ühendust peaministriga, moodustatakse kiire kriisikomisjon, kus on vastavad ministeeriumid, päästeteenistused ja sealt genereeritakse neid ideed. See kahtlemata ei kuulu presidendi kompetentsi hakata siin otsuseid langetama. Kas te küsiksite abi välismaalt omal initsiatiivil, seda mitte kindlasti ei teeks. Kui kriisikomisjoni jõuab seisukohale, et seda on vaja, siis tuleb see kõnelda. Nii Arnold Rüütel, palun. Selline olukord peaaegu, et oli juba olemas, kui me iseseisvuse taastumise perioodil tekkisid poliitilised konfliktid ja nimelt interrind interrindeähvardusel. Ja siis oli olukord muidugi teine need, kuid me valmistasime ette tol korral eraldi meeskonna, kindlustamaks tööd Narva Elektrijaamas. Õnneks aga midagi ei juhtunud nii ja aga nüüd, kuidas teha siis, kuivõrd tõesti noh, 49 senti nagu tõlvist ütles, on siiski võrr kapitali käes, ülejäänud meie käes. No see selleks loomulikult peab Eesti pool otsustavalt tegutsema. Saades teada sellest olukorrast, on õige käivitada kriisi siis komitee töö koheselt ja etappide viisi olukorda realiseerima hakata ja kutsuda ka väljast jõud, kui meil selleks enda jõudu ei jätku. Aga lähemegi situatsiooni juurde, mille esitame veele härra Rüütel ja see situatsioon tõenäoliselt ei oleks saanud toimuda 10 aastat tagasi. Sa pead sõnumit maailmast kinnitavad võimalust, et USA koos teiste lääneriikidega ja islamimaailm teiselt poolt võivad sattuda konfrontatsiooni kursile. Sellises olukorras poleks ka Eesti kui NATO liikmekandidaat ja USA kapitalile infrastruktuuriettevõtteid erastanud riik sugugi väljaspool ohtu. Mäletame niisugune väga. Hingevõimalused terroristid rakendaksid ka aktsioone Eesti suhtes teatavasti on Tallinna joogiveeallika Ülemiste järve veepuhastusjaamas suures koguses ladustatud veepuhastuskemikaali selleks puhuks, kui Osonaatorid ei suuda enam vett piisavalt puhastada. Pääsemine keskkonda võiks aga põhjustada päästeametnike sõnul märkimisväärse mürgise klooripilve tekkimise Tallinna kohale, mis valitsevate tuulesuundade tõttu liiguks üle Tallinna kesklinna. Oletame, et terroristid ohverdavad Tallinna lennujaamast lennuki ja juhivad selle Ülemiste järvele ja see tabab veepuhastusjaama. Nii et võib sattuda ohtu nii Tallinnast, joogivesi kui linnaõhk. Teie, Arnold Rüütel, olete rünnaku toimumise hetkel Kadrioru presidendilossis. Mida te teeksite, arvestades, et ka teid isiklikult ähvardab see klooripilv? Koheselt tuleb teavitada üldsust ja eelkõige loomulikult kriisi siis komiteed või komisjoni, kes võtaks ka etapiviisiliselt kõik abinõud tarvitusele. Et vältida võimalikke mürgitusi ja samal ajal alustada evakueerimist, mis loomulikult ei ole mitte presidendi ülesanne, et selline käsk, nõnda, aga ta osaleb võib-olla kõikide nende protsesside jälgimisel ja oma arvamusega avaldamisel, kuivõrd see oht on tõesti väga tõsine. Ma tahaksin katkestada Ameerika president George Bush teatavasti laskis salateenistusele ennast noh, esimese ööpäeva jooksul nagu eemale juhtida Washingtonist, mida teie teeksite Kadriorus, kui siiasamma mürgitamise oht on teie enda? No kui see on lausa seal maja juures, siis loomulikult tuleks kuhugi minna. Olgugi, et see võib-olla ei ole siiski kõige tähtsam ja ma olen ka selle üle ei elanud, et kui oli täielik kohte ka minule isiklikult omal ajal, kui me siis kui putš välja kuulutati ja ei lahkunud oma postilt, olgugi et oht oli vahetu ja ma usun, et on vaja tegutseda selle nimel, et siiski päästa rahvas Professor Peeter Tulviste, mida teie sellises situatsioonis teeksite, kuidas te kommenteerite härra Rüütli tegevust? Ma arvan, et härra Rüütli lahendus on täiesti adekvaatne, esimene asi minu meelest, mis tuleb teha nii kiiresti kui võimalik hinnang olukorrale. Järgmine asi, inimeste informeerimine. Ja siis tulebki evakueerimine ja algusest peale loomulikult peaminister kõrval selle juures. Ma arvan ka, et põhimõtteliselt on see lähenemine õige, aga ma jällegi toonitan seda, mida Toomas Hendrik Ilves lehes kirjutas, paljud toonitavad, et president kahtlemata ei ole see, kes praktilisi olukordi nüüd ainuisikuliselt lahendab. Mis puudutab nüüd evakueerimist, kadriorust, siis ma, ma kardan, et isegi kui president hakkab vastu punnima, siis võib-olla selline regulatsioon, et ta lihtsalt viiakse sealt ära, et ma ei, ma ei oska, ma ei tunne seda tööd ja ma kahtlustan, et mitte härra buss ei palunud ennast ära viia, vaid ära push väevõimuga ära, nii et talle ei antud võimalust seal kaasa rääkida. Nii, ja kolmandaks situatsioon Peeter Kreitzbergi või te olete värskelt valitud Eesti vabariigi presidendiks, teil on ees maakonnavisiidid. Te lähete Kirde-Eestisse, te külastate Narvas või Narva-Jõesuus selles piirkonnas üht Eesti kooli. Ja äärmuslikel, ütleme siis. Äärmuslikel grupeeringutel õnnestub võtta teid pantvangi koos klassitäie, eesti kollasega. Võib juhtuda, neil on see hästi ettevalmistatud. Me oleme näinud, kui, kui osavalt terroristid tegutsevad hiilides mööda maailma kõige paremini finantseeritud luuresüsteemidest. Nende nõudmine on, et teie vabariigi presidendina tunnistasite telekaamerate ees, et te olete nõus Kirde-Eestis. Sõnum ja väljakuulutamisega. Vastasel juhul ähvardatakse kant kammida. Kuidas te käitute, mida te teete? Noh, kindlasti ei ole see reaktsioon nüüd kohene, et ma hakkan ütlema, teen seda või teist, kindlasti tekib läbirääkimiste voor. Ja ma püüan selgusele saada kõigepealt selles, mida annab terroristidele see, kui me teeme seal autonoomset tsooni kindlasti otsima vahendeid, et näidata, et see ei ole kuidagi nende eesmärkidele vastavuse neile, mitte midagi sisse ei too ja ei too kasu elanikkonnale sisse. Ma kujutan ette, et vallanduvad väga tõsised läbirääkimised. Aga, ja kui nüüd tõesti peaks juhtuma niimoodi, et need läbirääkimised mitte mingeid tulemusi ei anna siis ma arvan, et ma olen valmis seda ka kuulutama, igal juhul ei hakkama riskima ühe klassi laste eludega, selle täiesti kindel võib arvestada. Vaat kui ka televisioonis selline asi maha kuulutada, siis pärast õnnestub ka vigu parandada, aga hetkel kahtlemata 30 noort inimelu kaaluvad küll üles igasuguse kuulutuse. Sest isegi kui näiteks selles olukorras ma ei kuuluta seda välja ja meid kõiki hävitatakse, siis tagajärg on see, et autonoomia, ma usun, tehakse teistmoodi ikkagi ära. Nii et siin tuleb kindlasti minna seda teed pidi, et inimestele pääst Te olete ja jääte õpetajaks, Peeter Kreitzberg. Arnold Rüütel, palun. Ma olen selle üle elanud juba ka selle, jah. Ja nimelt Kirde-Eestis tahetigi välja kuulutada autonoomia see avaldati ja minule ka selline sõnum edastati. Ja ma palusin sõna siis tolleaegses ülemnõukogus. Ma ütlesin selle kategooriliselt sellest ära, kui ülem nagu asub sellele teele, ta võib selle kinnitada. Ma ütlesin ka seda, et ma sellisel puhul lahkun sellelt kohalt. Ma ei ole sellega nõus. Aga nüüd, kui lastele jah, kui kaasneb oht koolilastele, siis loomulikult kasutan kõiki võimalusi, et lapsi päästa. Ja ma arvan, et kõiksugused läbirääkimised võivad kalduda ühele, ühele või teisele poole, siiski tuleb lihtsalt kasutada. Mis oskust, et seda oma eesmärki saavutada, aga loomulikult Eesti riiki ma maha müüma. Kas nii psühholoogia, õpetaja Peeter Tulviste, kuidas teie käitute? Ma usun, et see polegi siin tähtis, kes on õpetaja ja kes ei ole õpetaja, sest inimelud on kindlasti kõige tähtsam. Ja sellepärast, kui läbirääkimised on võimalikud, siis püüan saavutada selle, et lapsed vabaks lastaks ja see on selle tingimuseks. Tulen nõus televisioonis rääkima siis, kui lapsed on vabaks lastud. Kuid nii läheb, see oleks parim, mis võib saavutada. Eda, siin ei ole enam nii oluline televisioonis esinedes võimalik ütelda need ära need sõnad, mida nad soovivad ja sinna juurde öelda, mis ma sellest asjast arvan või mis on see olukord, milles ma selle avalduse teen. Nii tänan, professor Tulviste, kell on saanud pool kaks, me peame täitma oma lubaduse ja võtma kuulajatelt küsimusi meie kolmele presidendikandidaadile ja number on meil vikerraadios hästi tuntud, seal 64 10 613. Paluksime ainult kõigile helistajatele ka ennast tutvustada ja formuleerida küsimuse võimalikult konkreetselt ja ühtlasi nimetada kellelt kandidaatidest vastust. Kuulda nii ja palun, esimene helistaja liinil. Tervist, lugupeetud härrased, mina olen Harri Tallinnast minu küsimusele Rüütlile. Teie teened Nõukogude Liidu lagunemisel ja Eesti taasiseseisvunud koos vaenu väljasega on mõõtmatult suuremad kui teistel kandidaatidel. Juhul kui tahate presidendiks kas asjade sama poliitikat nagu praegune president või pöörata rohkem, tähendab. Ma kõigepealt tänan küsimuse eest. Päris kindlasti ma teen kõik endast oleneva ja püüdes mõjutada meie poliitilisi jõude jama. Ta on suurele omavalitsuse juhtide toetusele selleks et tasakaalustada arengut. Eestis on jutt siis ükskõik, kas kõige kaugematest piiriäärsetest aladest saartest või muudest piirkondadest ja mitte kindlasti, et me suudaksime toita oma rahva aga, ja peale selle arendada tööstuslikku võitu võtmist, igasugust tootmist põllumajanduse põllumajandusliku tootmise kõrval, sellepärast et tulevases ütleme, meie arenenud ühiskonnas on, ilmselt tegeleb põllumajandusliku tootmise kuskil kaks-kolm protsenti inimesi, aga ma leian, et asustus peaks katma kogu Eesti territooriumi. Aitäh vastuse eest. Nii, meil on järgmine helistaja liinil, nagu öeldud, veel kord, palume tutvustada, ennast, formuleerida, küsimus suhteliselt lühike, lühidalt. Nii, palun. Tere päevast, tere päevast. Tähendab, mina olen Arvo Ida-Virumaalt ja mul oleks küsimus härra Rüütlile. Tähendab, kui tema saab presidendiks, siis mida ta teeks keskkonna kaitseks, me mõte just nende kollessaalsete metsaraiete peatamiseks. Palun. Aitäh küsimuse eest. Ma arvan, see on väga aktuaalne küsimus Eestis. Teatavasti enne sõda oli meil metsavaru kuskil 110 miljonit tihumeetrit. Kui me taasiseseisvusime ulatusse metsavaru või puiduvaru kuskil 207, kahe 280 miljoni tihumeetrini metsateadlaste majandusmeeste analüüsi siis tulemusena teatavasti oleks võimalik ja õige raiuda igal aastal kuskil kaheksa miljoni tihumeetri ümber, kuid teatavasti raiutakse kaugelt enam, see tähendab 11 12 ja võib-olla isegi veel enam miljonit tihumeetrit aastas. See ei ole õige, arvestades praegust majanduslikku keerulist situatsiooni ja meie vaesust, sest tõesti metsa müügist lihtsalt kasvõi ümarpuit puidu müügist midagi keegi ikkagi teenib. Nii et ma leian, et on vaja see peatada. Ja samal ajal peatada ka metsavargused, mis soodustavad nimelt just seda ülemäärast raiet. Teater on kõigepealt seaduseandluse karmistamise teel, ühelt poolt. Ja teiselt poolt ma usun, et kohalikud inimesed ja omavalitsused saavad suurel määral tõkestada seda ebamajanduslikku tegevust kasvõi teadlikkuse kaudu. Nii tänan teid vastuse eest, järgmine telefoni teelgi siia palun. Eino edust jaa. Rüütlile praegustes tingimustes, kui reaalseks teie peate võimalust maaelu ja eriti põllumajanduse. Presidendina selleks teha arvestades küll, et ühest küljest on meil parlamentaarne riik, kuid teisest poolt on presidendil vetoõigus ja muidugi oma esimene teistega saab moraalselt mõjustada. Lõbusat, mida ma tahaks öelda. Vaat see engine engine ikka rõhutatakse seda. Päts, Laidoner ja paljud teised olid ka endised. Aga kui nende asemel oleks olnud mõni Lääne sõjaspetsialist, ma kahtlen, kas oleksime vabadussõda võitnud. Aitäh teile. Tahaksin ainult siia vahele nüüd öelda, et me oleme nüüd Arnold Rüütlit hirmsasti piinama hakanud, loodetavasti tuleb ka teistele kandidaatidele küsimusi. Vastasel juhul me lihtsalt Arnold Rüütel, rohkem küsimusi ei esita. Ma tänan nende sisukate küsimuste eest. Ja kuidas päästa tõesti siis maaelu, ma teatud määral eespool juba vastasin sellele ja selles mõttes, et Eesti areng tuleb tasakaalustada, see tähendab, et ka kõige kaugemates piirkondades peaks toimuma areng. Ja selle nimel oleks Travis kõigepealt infrastruktuuri välja arendada ka kõige kaugemate piirkondade suunas. Samal ajal, aga kui rääkida puht põllumajanduslikust tootmisest siis. Selle olukorra oleme ise loonud praegu ja ma usun, et selle tõttu kõikidel poliitilistel jõududel ja valitsustel, kes on tegutsenud ja kes tegutsevad praegu on maa moraalne kohustus saavutada poliitiline konsensus, selles küsimus, see tähendab, et ühiskond peab siiski toetama põllumajanduslikku tootmist kõige kaugemates regioonides. Sealhulgas ja ma usun, et väga palju annaks ka see, kui me energilisemalt tegutseksime Euroopa Liidu suunal kas või sappardi programmi realiseerimisel. Teatavasti praegu üpris palju tõrkeid just selles liinis toimunud inimesed lootsid. Põllumehed lootsid, kuid neid lootusi ei täidetud siiski jama. Ma panen selle ikkagi otseselt nende süüks. Kes pidid vastutama. Kes selle eest nii formuleeriksin, viimase küsimuse, mis puudutab endist veidi ümber. Me teame, et president Lennart Meri on täna ühinenud selle noormõõdukate ja isamaaliitlaste avaldusega, et kommunist ei peaks endine kommunistideni saama. Kadriorgu. Kuidas te tunnete ennast Arnold Rüütel pärast seda avaldust? See on väga omapärane avaldus ja tõesti juba küsija ütles seda, et meie riigi loojad olid kõik Tsaari-Venemaa päris kõrgetel kohtadel ja kui rääkida veel sõjaväes, siis väga kõrgetel kohtadel mehed, kes siiski lõid Eesti riigi ja mis puutub sellesse, et samal ajal lihtsalt poliitilised jõud eitasid ka 20.-te aastate alguses ja sisuliselt Pätsi päts tagandati korduvalt riigivanema kohalt, Laidoner koguni tegi lahkumisavalduse riigikogust ja kutsuti pärast tagasi just nimelt selliste poliitiliste vastasseisude tõttu. Olgu, olgugi et selles kõiges ei olnud midagi tegemist sisuliselt maailmavaateliste küsimustega, aga nüüd tänasest ja praegust olukorrast ma ütleks selle kohta niimoodi, et äkki ta kommunistlikust parteist või osalemisest mingisuguses küllalt kõrgel ametikohal, siis see oli kõik rahvale näha. Aga samal ajal olid inimesed, kes tegutsesid varjatult ja salastatult ja hoopis keeruliste küsimustega, mis tõi konkreetselt paljudele rahvuslikult mõtlevatel inimestele väga palju kahju tollel ajal ja tervikuna meie ühiskonnale kahju. Ja neid oli üpris palju. Nii tänan vastuse eest, järgmine helistaja, palun. Hallo hallo ja tere päevast. Tervist. Pere lugupeetud presidendikandidaadid MINA, OLEN ene Raplamaalt seisusest et niinimetatud tädi Maali. Vot mind huvitab selline selline asi, ma esitan küsimuse härra tõlvistele, kuna tema on isamaalaste kandidaat. Vote praegu need praeguse koalitsiooni liidrid Laar ja Kallas tagusid endale rinnale ja nimetasid kõvadeks meesteks ennast sellepärast et nad kogu eesti rahva käest korjasid kogu riigi ja rahva raha ja andsid teatavasti selle liinidele. Kusjuures on teada, et need tšetšeeni vabadusvõitlejad on ju tegelikult needsamad terroristid, terrorism on seal nende vabadusvõitlejad, võitlusmeetod lihtsalt ja ma tahaksin nüüd teada, vanahärra Tulviste, sellest arvab aitäh ja teise küsimuse esitaksin kohe ära Arnold Rüütlile pise raadiost lastud vastust kuulata. Kas temal leidub mingisugust rastu nende Toompea valjuhäälset pasunat vastu, mis kipuvad kiskuma Eesti nii või teisiti sedda. Ma pean silmas norra taktikat, kui Norra valitsus ütles, et ameeriklaste pärast oma maad ja rahvast sõtta kiskuda ei lase. Aitäh teile enne. Ja nüüd on professor tolliste kord vastata, ma loodan, te kuulsite. Kuulsin vastan hea meelega, aga ma ei vasta ainult Isamaaliidu presidendikandidaadina. Ma tahan rõhutada seda, et mu kandepind on tunduvalt laiem, nagu tänasest postimehest päevalehest jällegi kord näha võib. Mis puudutab tšetšeenide abitamist, siis nii palju kui mina tean, ei olnud tegemist mitte abi ega toetusega vaid rahavahetusega ja kõige vähem. Ma tahan ennega Raplamaalt nõus olla siis, kui tšetšeeni rahvad kuulutad terroristideks. Üks rahvas, kes võitleb oma iseseisvuse eest, ei ole mingil juhul ei teeni, pole ära teeninud seda. Samamoodi oleksid ja öeldigi pärast teist maailmasõda meie metsavendade kohta, et nad on bandiidid, ei olnud meie bandiidid ja ei ole tšetšeeni vabadusvõitlejad. Terroristid. Professor Tulviste, ma tahaksin küsida teilt täienduseks, te ütlesite, tšetšeeni rahvas võitleb oma vabaduse eest, kas Taliban on ka samas seisus, teie meelest? Kindlasti mitte Talibani puhul on tõesti tegemist terroristliku liikumisega, vähemalt osaliselt on ta terroristlik liikumine ja niimoodi maailm seda ka võtab. Afganistanis on palju aastaid seda niimoodi võtnud. Oli aeg, kus needsamad inimesed, tõsi küll, seid sõdisid oma maa iseseisvuse eest aga need on kaks eri ajastu. Tänan, professor Tulviste ja nüüd Arnold Rüütel, mis siis aitaks, kui Eesti inimesed ei taha ühineda globaalse vastuseisuga islamiterrorismi vastu? Ma arvan, et täiesti kindlasti karistada tuleb terroriste ja sealjuures, kui on kindlaks tehtud konkreetsed isikud ja karmilt tuleb karistada, kuid ma tahan samal ajal hoiatada selle eest, et ei tekiks tõesti uskude ja ka isegi koguni võimalikult rassidevahelist vastuolu kogu maailmas. Ja seda ei saa lahendada tõesti üks riik, vaid seda protsessi peaks juhtima ja kogu suunas oma ühinenud rahvaste organisatsioon. Praegu on kõlanud peale selle siis terrorirünnaku hääli, et kas ühinenud rahvaste organisatsioonil on mingit funktsiooni või ei ole. Ja sellepärast ma tahangi seda veel rõhutada, et kui ühinenud rahvaste organisatsiooni mitte lülitada selle kogu selle protsessi juhtimise, siis tõesti võib tekkida selline globaalne vastasseis. Nüüd aga Eesti haaramisest sellesse ma ütleks seda, et kõigepealt Eesti peaks järgima oma kultuuritraditsioone ja kõik, et Eesti ühiskond on kõikvõimalikest sellistest noh näiteks anonüümse kapitaliga tuleb Eestisse üpris palju selliseid elemente, jõudu, jõude ja soove, kes võivad näiteks analoogseid aktsioone võib-olla teha kas poliitilistel või majanduslikel kaalutlustel seda esimeseks. Ja teiseks olles näiteks presidendiks valitud. Ma püüaks just nimelt seda inimkonnale tervikuna üliohtlikku situatsiooni, mis praegu on kujunemas just kogu inimkonna ühise leemine lahendada ja läbi kordan veelkord ühinenud rahvaste organisatsiooni. Sellele ei ole võimalik vastu seista, sest ühinenud rahvaste organisatsiooni liikmesriikideks on kõik rassid ja kõikide uskude esindajaid, ainult nii on võimalik see küsimus lahendada ja luua üldinimlik kultuur, mis väldib terrorismi. Peeter Kreitzberg, missugune on teie seisukoht, kui ulatuslikult peaks Eesti riik olema kaasa haaratud terrorismivastase võitlusega. Nüüd konkreetsel juhul? Noh, äärmiselt ulatuslikud, nii palju kui võimalik Kas sõjaväge kaasa haldas? Tähendab, esiteks, meil ei ole selge Ameerika ega NATO plaan, mida, millises ulatuses nad üldse rünnata tahavad. Jutud sellest, et pommitatakse ka kuuli, võib-olla Bagdadi ja nii edasi, ma arvan, need on nii ebamäärased jutud, et nende juttude peale ma ei oska küll midagi eriti mõtlen sellega Eesti kindlasti kaasa minema ja ma kujutan ette, Norra kui NATO liige kindlasti ka selliste ebamääraste eesmärkide tõttu oma rahvatud ohverdama ei hakka. Kui Ameerika ja NATO suudab välja töötada plaani et rünnata tõesti terroristide tugipunkte ja jätta tsiviilelanikkond puutumata siis võib kõne alla tulla Eesti kaasalöömine, kuid küsin ühe lihtsa küsimuse. Kõike seda tehakse ülimad moodsa tehnika abil. Kus on Eestis need inimesed, kes suudavad selles kaasa lüüa, terrorismi hävitamine kui mõeldakse seda, et minnakse afganistani Bin Ladenit hävitama siis see kahtlemata toimub nii kõrgel tehnoloogilisel tasemel, et Eestis ei ole siin midagi kaasa lüüa. Aga Eesti kahtlemata oma territooriumil peab võitlema kõikide vahenditega terrorismi vastu, kindlasti tugevdama turvameetmeid seoses meie lennuväljal toimuvate lendudega ja, ja küllap siin palju muidki asju võib-olla peame tugevdama ka oma piiri piirikontrolli karmimaks tegema, sest paraku see globaliseerumine, millele me majanduslikus mõttes kaasa plaksutama, on tekitanud meile tohutult julgeoleku probleem. Aitäh kuna on tegemist nii tähtsa küsimusega, siis tahaksin kuulata ka Peeter Tulviste arvamust. Tallinna stuudios on nagu rohkem opositsioonile lähedal olevat poliitikud. Teie olete lähedal valitsuskoalitsioonile. Ma arvan, et jutt on nii tähtsast asjast, et see on täpselt kuulub nende küsimuste hulka, kus opositsioon ja koalitsioon tingimata peavad omavahel kokkuleppele jõudma. Ja mis puudutab NATOsse astumist, siis kõik Eesti olulisemad poliitilised jõud teatavasti toetavad seda mõtet. Kui küsida, miks on tänapäeva maailmas kõige parem julgeoleku garantii, siis selle punkti pärast oma põhikirjas, mis ütleb, et kui rünnatakse ühte NATO liiget, siis teised võtavad seda kui rünnakut iseendale ja mida varem me hakkame siin Eestis ennast selle mõtteviisiga harjutama, seda parem on teiste sõnadega. Kui jutt oleks sellest, et kaitsta New Yorki kas eesti poisid oleksid valmis, siis peame meie selleks olema valmis ja mitte ainult poisid, vaid vanemad mehed. Ja ainult sel juhul on meil põhjust oodata, et juhul kui annaks jumal, et seda kunagi ei tule, rünnatakse Tallinna siis tulevad Ameerika poisid meile appi. Aga jätkame nüüd kuulajate küsimustega kuus, 410 613. Kas on küsija liinil? Ja kuulame teie küsimust. Tere tere, siin virve Jõgevamaal. Küsimus härra Arnold Rüütlile, kui saate presidendiks, kas suudate oma isiksuse omadusi ja kogemusi rakendada niisamuti kui 10 aastat tagasi? Aitäh küsimuse eest. No seda lubadust anda, et ma tingimata just kõik suudan teha, selles, ma kahtlen küll, aga ma usun, et suudaksin küllalt palju teha. Milliseid mehhanisme ja jõu tema siis rakendaks kasutaks. Eelkõige ma toetuks rahva arusaamadele ja seisukohtadele püüaks süvendada aru saama, et poliitilised jõud peavadki arvestama rahva seisukohtadega. Teiseks kasutaks kahtlematult omavalitsusi kui kohapealseid rahvaesindajat, kes selgitaksid olukorda regionaalselt, sest regionaalselt on Eesti oma arengus ka erinev. Võtame näiteks Tallinna või Tallinna lähistel lähiste piirkonda lähiseid piirkondi või räägime piiriäärsetest aladest artest. Kui võrrelda näiteks kasvõi läbi töö puuduse, seda siis näiteks Tallinnas on see kuskil protsendi või alla protsendi isegi samal ajal, kui see on näiteks Kagu-Eestis ja kaugemates piirkondades ja Kirde-Eestis veerandi kolmandiku piires. Mida saaks president teha tööhõive suurendamiseks? Ma usun, et saab teha seda, et kõigepealt me stabiliseeriksime arengut, see tähendab kas või näiteks hakkame või juba arutame riigi järgmise aasta riigieelarvet, ma siin eespool juba vastates ütlesin, et näiteks me suunaks vahendite siiski no näiteks infrastruktuuri arendamisele, see tähendab ka kaugematesse piirkond kaugemates piirkondades arendada infrastruktuuri, millega loome eeldused kapitali liikumiks sinna, kaasa arvatud väliskapitali. Ja siit algabki ka siis tööhõiveprobleemi lahendamine kaugemates piirkondades nii ette ja räägime siin veel kas või siis oskustööliste ettevalmistamise küsimusi, millele võiks riik oma õla alla panna. Meie riik ei ole kasutanud kaugeltki praegu riiklikult laenu võtmise võimalusi ja siin saaks riik üpris palju veel ära teha, selleks et just nimelt neid põhifaktorid arengusse püüda lahendada. Nonii, meil on veel jäänud vähem kui 10 minutit selle saatetunni lõpuni. Paluksin helistajatelt ikega küsimusi, siin ülejäänud kandidaat pättidele, me saame küll aru, et et meie kuulajaskonnas on Arnold Rüütel populaarne, aga, aga ma arvan, et kõik kandidaadid väärivad praegu tõsiseid ja teravaid küsimusi. Nii me kuulame teid. Tere. Luu. Ja kuulame neid maal, küsiksin. Pange palun ka ennast, kust kandist tuleb. Mina olen Tallinast, mu nimi on soo. Ja ma küsiksin härra Kreitzberg-ilt. Ta räägib alati. Meil on sissetulekute poolest väga suured vahed, mis vastab loomulikult tõele. Kuid ma tahaksin teada härra Grey värgilt. Kuidas ta konkreetselt kujutab ette, kuidas me saame töökohti juurde, kuidas me saame invest päringuid juurde, sest selge on see, kust te siis praeguste riigile käsutuses olevate rahadega kedagi rikkaks teha ei saa. Milline oleks tema poolt kujutatud majandussüsteem? Peeter Kreitzberg kohe taas vastab, ainult ma tahtsin lihtsalt vahele öelda. Ikka küsimused tulevad rohkem nagu peaministrikandidaatidele, mitte presidendikandidaatidele. Nii palun, Peeter Kreitzberg. Meie suurim häda on kihistumine ja me oleme sellega ees nii Lätist kui Leedust halvas mõttes. See tagas meile väga kiire makromajanduslikku edu, aga praegu me kuuleme, et Läti on meist ette jõudmas. Töökohti on võimalik luua peaasjalikult väikeettevõtluse stimuleerimisse kaudu, see kehtib nii maa- kui linnatingimuste kohta. Tuleks sisse viia riikliku garantiiga laenusüsteem riikliku garantiiga saada võimalik palju odavamalt laenu, loomulikult mitte. Kõik väikeettevõtjad, kes tahavad selleks saada, ei tule omadega välja. Aga ma usun, et need riskid tasuvad ennast ära Ameerika Ühendriikides. Neljast üks projekt tuleb suurepäraselt välja ja leitakse, et see on nii sotsiaalselt kui majanduslikult kasulik. Ma usun, et kindlasti on vaja sisse viia astmeline tulumaks, nii nagu ta on ümberkaudsetes riikides praktiliselt igal pool peale üksikute erandite. Kindlasti ei teinud me päris õigesti, kui loobusime ettevõtte tulumaksust seoses investeeringutega. Andsime selle eelisega Harjumaale ja Tallinnale, kaotasime sellega miljard-poolteist, mida me oleksime võinud suunata sotsiaal valdkonda. Aga tõepoolest, kõikide probleemide A ja O on tööpuudus, ka meditsiini alarahastus on seotud tööpuudusega. 15 protsenti töötuid tähendab seda, et 15 protsendi inimeste pealt jääb laekumata sotsiaalmaks väikeettevõttes ma toonitan veel kord ja, ja siis ettevõte tulumaksu seotus sellega, kui palju ta suudab töökohti luua. Olemas ka seadused, mis näiteks Saksamaal kohustavad tööle võtma kuus protsenti puuetega inimesi. Kõiki seadussätteid ei saa panna sõltuvusse majanduslikust efektiivsusest, mõni sate võib olla majanduslikult ebaefektiivne aga sotsiaalselt ülimalt tähtis. Ma tahaksin Peeter Kesbergilt küsida nii nagu kaja küsis Arnold Rüütli, mida president saab teha selleks, et astmelist tulumaksu sisse viia. Toomas Hendrik Ilves siin tõepoolest kritiseeris ka presidendikandidaadid avaldavad kõikvõimalikes küsimustes arvamusi tõepoolest, presidendikandidaat ja ka president, hiljem saab kodanikuna avaldada arvamust. Ma ei kujuta ette, et presidendikandidaat, kes tahab rahvale lähedal olla, käib mööda maakondi ja valdu käib kohtumas ja nagu nagu tuuma hammas kuulab seda, mida talle öeldakse, ütle mitte ühtegi isiklikku seisukohta mitte üheski küsimuses, viidates põhiseadusele, mis ei näe ette, et tema seda küsimust otsustaks. Arvan, et Lennart Meri on teinud täiesti õigesti, näiteks kui ta võttis seisukoha, et Narva elektrijaamade erastamine vale, ega see ei kuulu tema otsuste kompetentsi. Aga tema kui vastutustundlik president käis välja oma seisukoha ja ma arvan, et järgmised presidendid teevad täpselt sedasama. Nii et elanikuna president on ikkagi riigi kõige kõige vastutav oma koha peal ja, ja mingis mõttes ta peab olema esikodanik. Peeter Tulviste, palun nüüd ka teie arvamust, kuidas te suudaksite presidendiametis parandada tööhõivet Eestis. Kas sekkudes riigieelarvesse? Siin kõlas ka see pakkumine. Jah, siin tõepoolest tekib seesama küsimus, et kuidas president üldse saab sekkuda sedalaadi asjadesse, mis selgelt on täitevvõimu kompetentsi ja, ja mitteresidendi kompetentsi ja kas ta tohib seda teha, kas ta peab seda tegema? Minu meelest see mehhanism, mis on presidendi käsutuses, vaieldamatult on see, et president võib alati võtta selle probleemi, mida ta parasjagu peab Eesti kõige olulisemaks probleemiks esinema sel teemal Riigikogus pöörama sellele teemale riigikogujate ja valitsuse tähelepanu Eesti avalikkuse tähelepanu valmistades selle teema eelnevalt ette akadeemiliseks nõukogus, mis kindlasti tuleb uuesti ellu kutsuda ja kasutades selle juures ka ekspertide abi. Nii et see on see mehhanism, mis tõesti presidendi käsutuses on ja seda sata rakendada ka töötuse puhul. Aga kui tohib, tahaksin tulla ühe varasema teema juurde tagasi, sest mina ise sa pärast kella kahte stuudios olla mulle jätab hinge peale need sõnad Pätsist Laidoneri, st ma tahan öelda seda, et need ei ole võrreldavad olukorrad. Tsaari-Venemaa oli Nõukogude Liiduga võrreldes suhteliselt normaalne tavaline riik mitte kuritegelik režiim, nagu seda oli Natsi-Saksamaa või Nõukogude Liit. Teiseks noh kuidagi ütelda, Tsaari-Venemaa oleks eesti okupeerinud, sest okupeerida saab ikkagi riike, mis on olemas. Nii et selles mõttes mina ei pea seda paralleeli kohaseks. Kui küsida, mis selles asjas president saab teha, siis president saab lubada, et ta ei pööra tähelepanu sellele, kes riigi kodanikest on olnud täis ja kes mitte, vaid vaatab asja selle järgi, mis nad praegu teevad, milleks nad suutelised on, mis nad ära on teinud varem ja võisad, teevad praegu. Aga president ise peaks olema sellest taagast vaba. Ei, ma tahan professor Tulviste teie käest küsida, te just viitasite presidendina, te saate öelda avalikkusele ja täitevvõimule, mis on Eesti kõige olulisem probleem, mis on praegu teie hinnangul Eesti kõige olulisem probleem, millele te keskendute esimesena, kui teist saab Eesti vabariigi president? Kõige olulisem probleem. Ma ütlesin selle esimest korda välja veebruarikuus. Vabariigi aastapäevale pühendatud artiklis on ülemäärane ühiskonna lõhestatus ja poliitiliste jõudude lõhestatus ja uue presidendi kõige tähtsam ülesanne on liit, tahtis ühiskond uuesti kokku ja selleks otstarbeks täiesti piisavad need mehhanismid või need vahendid, mis presidendi käsutuses on, kui küsida. Teatavasti president Meri kuulutas välja kodukaunistusaasta, mis oli kena ettevõtmine minu meelest järgmine niisugune. Ta peab olema maaelu ja regionaalaasta, sest see on see valdkond on kolm või neli kuud mööda Eestit ringi sõitnud. See on see valdkond, mida linnainimesed tavaliselt, et ei märka ja mis on kõige tõsisem. Edasi tuleks haridusest. Aitäh, professor tõlvistele ja nüüd meil on kaks minutit aega viimase konkreetse küsimuse jaoks, kas meil on liinil mõni kuulaja? Tere. Palmist Meelis Pärn Tartumaalt mind huvitab selline küsimus, et viimasel ajal me oleme tähele pannud, et seoses presidendivalimistega nakatuda avaliku arvamusega manipuleerima viimane sündmus tuleb meelde, kui Toomas Savi sekretär korraldas siis talle suure küsitluse, kus Toomas Savi võidutsesid. Ja vastavasisuline avaldus tuli ka keskerakonnalt täna. Et, et mida siis ikkagi kandidaadid arvavad näiteks Arnold Rüütel, Peeter Kreitzberg, Peeter Tulviste, et kas siis tuleks tõepoolest keelustada see presidendivalimise eelne aeg ja ei tohiks kampaaniat teha, sest me oleme näinud, et seda on halvasti kasutatud. Aitäh, võib-olla Peeter Tulviste jana vastab, kuna viimane minut. Minu vastus oleks see, et see Keskerakonna ettepanek mulle meeldib. Minu meelest ei saa kuidagi ära keelata üldse neid küsitlusi, siis on ju hea, kui nad on, aga praegu nüüd, kui see kampaania homseks saab ta ju läbi siis oleks igal juhul mõtet teha kokkuvõtteid ja vaadata, kuivõrd esinduslikult ja korralikult olid professionaalsest seisukohast need küsitlused läbi viidud. Ja see on kindlasti hea ettepanek, et viimased paar nädalat ei tohiks enam avaldada selliseid andmeid. Sessioon, tõesti, otsene mõjutamine.