Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäeva kuuenda veebruari sündmustest meil ja mujal. Mina olen Kristi Sobak. Mõned spordiportaali vest, sport peatoimetaja Andreimid. Kov väidab kahele rahvusvahelisele allikale tuginedes täie kindlusega, et Torino olümpia dopinguproovide järelkontrollis leitud positiivsete proovide andjate hulgas on ka eestlased. Eesti suusaliidu peasekretär Jaak Mae kinnitas, et neile sellist infot laekunud pole. Tallinna linnavalitsus ja haridusministeerium on alustanud konsultatsioone hoone Tallinna riigigümnaasiumide rajamiseks. Esialgu räägitud viiest gümnaasiumist, kuid abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on tähtis, et nende gümnaasiumide ülalpidajaks oleks ikka Tallinna linn, mitte Eesti riik. Europarlament võttis vastu resolutsiooni olukorrast Ukrainas, selles hoiatatakse oina valitsust meeleavalduste jõuga mahasurumise ja erakorralise seisukorra kehtestamise eest. Väino võimuerakonna regioonide partei parlamendifraktsiooni esimees Aleksandr Jefimov ütles, et tema fraktsiooni liikmed võtavad osariigi uue põhiseaduse vastamisest kuid selle vastuvõtmist ei ole oodata enne septembrit. Muuseumid pole erivajadustega inimestele piisavalt ligidal pääsetavad. Kui liikumispuudega inimestel on takistusi muuseumidesse sisse pääsemise ja korruste vahel liikumisega siis nägemispuudega inimesed vajaksid väljapanekute puhul kompamise võimalust või tõlkekirjelduse teenust. KUMUs just neil minuteil avatav rahvusvaheline Tallinna 16. graafikatriennaali tegeleb, on see kunsti ja lugemisoskuse vahekordadega 21. sajandil mida iseloomustab terav konkurents e-väljaannete ja raamatu formaadi vahel. Enne Sotši olümpiamängude algust on sisuliselt pool Eesti olümpiadelegatsioonist olümpiapaigas. Seni on Eesti koondisega seotud logistika kulgenud probleemideta ja olmetingimused on head. Ilm läheb tasapisi sulale, öösel on veel kuni 10 kraadi külma, kuid homme päeval tuleb juba kaks soojakraadi. Ja kõigest lähemalt päev enne Sotši taliolümpiamängude avatseremooniat puhkes skandaal kui Vene spordiportaal vest. Sport kirjutas, et 2006. Vasta Torino olümpiamängude dopinguproovide järelkontrollis tuvastati Eesti sportlastel positiivsed proovid. Toonastel mängudel võitis Kristiina Šmigun-Vähi kaks kuldmedalit ja Andrus Veerpalu. Ühe kullateemat jätkab Alvar Tiisler. West Spordi peatoimetaja Andrei Novikov sõnas ERRile, et tal on kaks rahvusvahelist allikat, kes pole teda kunagi alt vedanud. Nimesid mulle ei öeldud, kuid see, et tegu on Eesti suusatajatega, see on 100 protsenti kindel, minu allikad on rahvusvahelise. Minu andmetel on kõik dokumendid nii Eesti olümpiakomiteele kui ka suusaliidule juba saadetud. Küsige neilt. Spordisõnul plaanitakse dopingu testide tulemused avalikuks teha pärast Sotši olümpiamänge. Suusaliidu polnud tänase päeva jooksul vastavast juhtumist infot laekunud. Peasekretär Jaak Mae. Täna hommikuks suusaliitu ei olnud küll ühtegi teadet tulnud, et ei oska nagu muud midagi lisada, seal on nagu kaks varianti, viis, et siis peaks olema sportlasel, ma arvan, sportlane peaks kindlasti nagu teadlik olema, siis. Teistpidi kes siis on vähem? Suusaliit ei ole tulnud, siis on dopinguagentuuriga, kes, kes teise, teine, teine poolsetest saab seal olla. EOK president Neinar Seli lendab hetkel sotsi ja temaga pole õnnestunud ühendust saada. Eesti antidopingu sihtasutuse nõukogu liige Kristjan Port ei osanud öelda, kas veespordiuudised on tõsi taga või mitte. Seda ma ei oska öelda, et need on tegemist kuulujuttudega. Oleme kuulnud ka kuulujutt, et Venemaal redit naissnaiperid, et seda tuleks sellisena võtta, aga samas ta on, paigutub teatud aega ja räägib ütlane mureliku sõnumit, mille suhtes meil on ka varem mingeid kahtluseid. Rahvusvaheline olümpiakomitee ütelnud, et neid turina proov ei avalikustata enne olümpiamänge ja küsimuse peale, miks seda ei tehta. Ajakirjanduses esitatud küsimuse peale on saanud vastuse, et see ei puuduta mängudes osalejaid. Et see on ainukene, mida ma oskan öelda. Nimesid ei osanud Kristjan Port tänasel päeval öelda Tallinna linnavalitsus on alustanud kõnelusi haridusministeeriumiga puhaste riigigümnaasiumide loomiseks. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Varasematel aastatel on Tallinna linnavõim ikka kinnitanud, et pealinnal pole riigigümnaasiume vaja. Linnavalitsuse väitel on riigigümnaasiumide loomise eesmärk olnud gümnaasiumihariduse kättesaadavuse halvendamine. Nüüd on aga tallinn teinud kannapöördehariduse eest vastutav abilinnapea Mihhail Kõlvart kohtus eile haridusministeeriumi esindajatega ning juttu oli viie gümnaasiumi asutamisest. Küll aga tahab linn neid koole pärast valmimist enda haldusesse. Mul oli võimalus vaadata, kuidas töötab puhas gümnaasium Viljandis ja mulle tundub, et seda võimalust oleks vaja tekitada ka Tallinnas. Tähendab seda, et esiteks see peaks olema riiklik gümnaasium pigem ja omavalitsus peaks olema pidajaks. Peaksid tekkima ka mingi koostööleping riigiga ja teiseks kindlasti ei tähenda seda, et oleks vaja lammutada täielikult praeguse süsteeme. Haridusminister Jaak Aaviksoo tervitas linnavalitsuse soovi riigigümnaasiumide loomisega ühineda. Ta ka ütles, et linna senine poliitika on olnud vildakas, kus arendatud on pigem eliitkoole. Teised koolid on jäänud aga unarusse Tallinna kõige suuremate hariduslike erinevustega piirkonda üldse terves Eestis, et siin on tõesti parimaid koole, aga kahjuks on siin vaata et rohkemgi veel ka kõige kõige tagumises otsas olevaid kool, et, et see, see vastutustunnet peab jaguma kõikide koolide jaoks. Ja see, kui öeldakse, et vanemad ei pale koolil on halb maine, siis see ei ole sündinud ühe päevaga seal sündinud hoolimatusest, mis on kestnud enam kui 10 aastat. Kas on aga riigil üldse nii palju raha, et ka Tallinna uusi koolihooneid püstitada? Uurisin seda ministeeriumi üldharidusosakonna juhatajalt Irene Käosaarelt. Jah, me oleme sellega arvestanud tulevases ESFi rahadest, kuni 20. aastani on koolivõrgu meetmesse kavandatud 200 miljonit eurot selle konkreetse kava me siis peame koostama selle poolaasta jooksul ja me oleme sinna praegu planeerinud ka Tallinna sisse. Lõplik sõna jääb aga loomulikult Tallinna linnale. Mihhail Kõlvart ei tahtnud öelda, kas osa plaanitavaid riigigümnaasiume võiks olla ka osaliselt venekeelse õppega. Meeleoleks vaja, et meil oleks ikkagi Eesti riigi venekeelne kool, kus oleks tagatud õpet meerigi õppekavade järgi ja kui sa oleks tagatud ka kvaliteetne eesti keele õpe. Europarlament võttis täna üsna ühehäälselt vastu resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas. Palusime dokumenti kommenteerida kahel Eesti eurosaadikul Tunne Kelam ja Indrek tarandil. Kõigepealt Tunne Kelam. Ma arvan, et see resolutsioon sai selge sõnumiga parlament hoiatab selgelt ja tugevalt Ukraina valitsust igasuguse meeleavaldust jõuga mahasurumise või siis erakorralise seisukorra kehtestamise eest selles. Me näeme kriminaalset akti ja põhiliste inimõiguste rikkumist, mis toob kaasa tõsised ja põhjalikult rahvusvaheliselt tagajärjed. Opositsioonile on sõnum see, et tuleks leida poliitiline lahendus. Mis on üks huvitav asi selles resolutsioonis, see on nimelt paragrahvis 16, kus me räägime Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide ühisest võimalikust abipaketist Ukrainale, mida tuleks pakkuda usaldusväärsele uuele üleminekuvalitsusele. Ja see tähendab Euroopa Parlamendi kutsu uut valitsust moodustama, aga see termin on siin sees ja minu meelest on oluline, see tähendab praeguse valitsusega ilmselt ei saa usaldusväärseid suhteid luua. Indrek Tarand ei ole resolutsiooni suhtes eriti optimistlik. Ma ei ole üldse Euroopa Parlamendi välispoliitilistele isolatsioonide mõjukuses väga veendunud, aga noh, teistegi neid tegemata jätta ju ka ei saa, siis oleks niisugune mulje nagu ei teeks ühtki välja, seitse mure on tegelikult antud parlamendi poolt käsk Euroopa komisjonile ette valmistada siiski sanktsioonid nende isikute vastu, kes siis on osalenud demokraatlik ja protsesside vägivallaga mahasurumises ja muudest sigadustes ja esimene on siis reisimist, vabaduse piiramine Euroopa Liidu territooriumil ja teises astmes ka siiski pangakontode sulgemine ja me mõistame Ukraina süsteemi puhul, et korruptantidele on ikkagi päris kopsakad summad lääne pankades, nii et see oli kindlasti tugev ja teine aspekt, mis tuli tegelikult Krinaaril veel suulise parandusena, oli see, et mitte keegi teine peale ukraina rahva ei ole volitatud otsustama. Ukraina kuulub Euroopa liidu lähikonda või siis Putini loodavasse Euraasia lähikonda. Et see välissekkumise hukkamõistmine oli, oli tegelikult hästi tasakaalukalt sinna sisse pandud Ukraina-teemaliste välisuudistega ka jätkame. Nimelt ütles Ukraina võimuerakonna regioonide partei parlamendifraktsiooni esimees Oleksandr Jefimov, et tema fraktsiooni liikmed võtavad osariigi uue põhiseaduse koostamisest. Selle vastuvõtmist ei ole oodata enne septembrit. Freeman lisas, et iga fraktsioon on esitanud põhiseadusmuudatuste töörühmale oma ettepanekud. Materjalid koondatakse hiljem üheks dokumendiks ja selleks moodustatakse erikomisjon. Jefreemo väljendas samas imestust, et opositsioonifraktsioonid on keeldunud oma esindajaid komisjoni saatmast. Ukraina opositsioon nõuab nimelt 2004. aasta põhiseaduse taaskehtestamist. Leedus ravil viibiv Rain opositsiooniaktivist mõõtrobulaatov ütles täna pressikonverentsil, et teda süüdistati USA kasuks Pioneerimises ja peksti tundmatus kohas. Pulatov on veendunud, et tema piinajad olid vene eriteenistusest. Ülekuulajad tundsid esmalt huvi automaidani liikumise selle finantsallikate kohta. Pulatav ütles, piinamine oli nii kohutav, et sellele lõppu soovides oli ta valmis rääkima mida tahes. Pulaatovi sõnul käskisid tema vangistajad pärast piinamist tal kaamerasse öelda, et on Ameerika spioon ja et ameeriklased palkasid automaidani moodustama ja valitsusvastaseid proteste õhutama. Taarja konservatiivne opositsiooni Kerb algatas täna juba kolmandat korda protseduuri umbusalduse avaldamiseks peaminister reklaami nooresarski suhtes. Hääletus peaks aset leidma järgmisel nädalal. Opositsiooni väitel ei ole Oresarski suutnud muuhulgas reformida Bulgaaria kaitsesektorit ega tõrjuda Süüriast ja mujalt saabuvate pagulaste tulva. Tehnokraatide valitsuse juht astus ametisse läinud aasta mais, kuid kaotas kiiresti Euroopa Liidu vaeseima liikmesriigi valijate toetuse. Pulga Maria avalikkus on Oresarski valitsus süüdistanud korruptsioonis ja liiga tihedate suhetes mõjuvõimsate oligarhide. Ka valitsusjuht jäi võimule mullusuviste massimeeleavalduste kiuste ning eeldatavasti ei lähe läbi ka seekordne umbusaldamise katse. Ja tagasi Eestisse meie muuseumid ei ole erivajadustega inimestele piisavalt ligipääsetavad, näitab Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti puuetega inimeste koja analüüs. Täna tutvustati analüüsi tulemusi asjaosalistele. Kohal käis Marta perel Grauberg ligipääsu. Etendus algab juba muuseumi kodulehest ning juhistest, kuidas sinna jõuda, rääkis Priit Kasepalu Pimedate Liidust. Kas on hooneni viivad maamärgid, orientiirid, kas pide esimesed ja viimased astmed on märgitud kollaseks, et vaegnägija neid näeks, kas on korralikud käsipuud, et nad ei lõpeks ära enne treppe, kas on võimalik eksponaate kutsuda ja kui eksponaat ei ole võimalik katsuda peaksid olema nendest tehtud koopiad või kirjeldustõlke kasutamine. Kui ratastoolis on näitusesaalides üsna mugav liikuda, siis probleeme on just peamiselt vanadesse hoonetesse sisse pääsemise ja korruste vahel liikumisega, rääkis Jüri järve liikumispuudega inimeste liidust. Kindlasti on parem olukord uutes hoonetes nagu siin kumus, mille kohta võiks öelda, et see on ikka täielikult ligipääsetav aga, aga muidugi muinsuskaitselistes hoonetes vanades hoonetes olevad muuseumid, nendega on ikka probleeme, Niguliste on ju vana keskaja ehk siis seal kõrvalise abita ei pääse, kuigi nemad on teinud pingutusi ja paigutanud erinevaid kaldeid Kadrioru muuseumi suhteliselt heaga. Jällegi siin-seal on vaja kõrvalist abi. Puuetega inimeste koja juhatuse esimehe Monika Haukanõmme sõnul oli analüüsi üks lähtepunkt see, et ligipääsetavus pole ainult puuetega inimeste küsimus. Näiteks turistid, kes tulevad oma suurte kohvritega ja nad ei saaks mõnest trepiastmest üle on need meie vanemad eakad inimesed, kellel on juba liikumistakistus või kuulmistakistus või on see ka näiteks mõni noorsportlane, kes on teinud parasjagu sport ja jalaluu ära murdnud tema siis saab nautida kultuuri, et tegelikult ligipääsust rääkides tasubki mõelda, et see on tegelikult meie kõigi ühiskonnale tervikut suunatud. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Marju Reismaa sõnul võiks ligipääs kasutatavuse auditi läbi viia ka kõigis teistes Eesti muuseumides ja siis vastavalt nende tulemustele samm-sammult edasi minna. Siin mitmed inimesed tõid välja, et üks probleem näiteks liikumispuudega inimeste ligipääsetavusele ongi see, et ei saa muudatusi teha muuseumi hoonetes, kuna seda kaitseb muinsuskaitse. Kuidas seda probleemi ületada? Tõenäoliselt jääb mingisuguseid hoone osasid, kuhu tõesti ei ole võimalik, kus on, ma ei tea. Keskaegses linnatornis, kus on kitsas ja kõrge trepp, aga on, on võimalik enamustes hoonetes on tegelikult võimalik leida kompromiss. Küsimus on tahtmises. Ettevõtluse arendamise sihtasutus otsustas rahastada Loode-Pärnu tööstusala taristu välja arendamist miljoni euroga. Raha tuleb Euroopa regionaalarengu fondist ja tegemist on kunagise nõukogude sõjaväelennuvälja teenindusterritooriumiga, mida on püütud tööstusalaks kujundada juba aastaid. Pärnust jätkab Ester Vilgats. EAS-i rahastuse otsus teeb rõõmu nii Pärnu linnale kui Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskusele ehk peakile. Nimelt oli linnavalitsusel peabki ka kokkulepe, et ettevõtted tööstusala esimese etapi jaoks leiab peak lihtne see aga ei olnud peagi juhatuse liige Sulev Alajõe. Ei ole tõesti väga kerge leida innustust veerimisvalmidusega ettevõtteid, et Eesti on paraku regionaalselt tasakaalust väljas ja mida kaugemale Tallinnast, seda keerulisem on tõepoolest investoreid ja laieneda soovivad ettevõtteid leida. Linna poolt edukalt taotletud toetust mille suhtes EAS positiivse otsuse tegi, võimaldab ehitada välja avaliku taristu. See on siis tööstusala esimesed tänavat koos valgustuse kõnniteedega, millele siis koostöös Pärnu linnaga, Pärnu vesi rajab juurde ka vee ja kanalisatsiooni trassid. Aga kõik see, mis edasi juhtub, ettevõtete kruntidel on juba ettevõtete enda rahakoti peal. Peakleidi salale kuus firmat, Pärnu linnapea Toomas Kivimägi Tänaseks päevaks on ikkagi kogu see pakett Ühest küljest nende ettevõtete näol, kes on sinna valmis tulema, investeerima kokku ligi 40 miljonit eurot ja looma seal 300 kohta. Ma hindan väga kõrgelt EASi otsust toetada seda meedet ja nüüd ei näe ma küll enam ühtegi takistust selleks, et me tõepoolest saama selle projekti minema ja, ja saame luua paljudele ettevõtetele uue kodu. Tegelikult meil on seal hästi palju vaba maad, nii et kui kellelgi on huvi ja tahtmist nädala Loode-Pärnusse investeerida, siis olge head, andke märku, et väga soodsatel tingimustel ikka on võimalus seal oma ettevõtet püsti panna. Aga loomulikult on seotud sega teatud tingimustega, ennekõike on see kohustusega invest keerida. Kui siin vahel võib-olla on arutatud, et kas see on õiglane konkurents või mitte, siis igal juhul ta seda on, sellepärast et esiteks me oleme seda pakkunud kõigile ja kõigil on olnud võimalus sinna tulla. Ja ka linna jaoks on tegelikult teatud seosed olemas, et täna ei anta enam seda raha nii-öelda EAS-i poolt tagastamatu abina, et et aga siis ongi käes ja lõplikke punkte, et ka selle raha saamine on tegelikult seatud teatud kohustuste täitmisega järgnevate aastate jooksul. Kui nii palju sotsiaalmaksu sealt tagasi ei tule, vastavalt sellele kokkuleppele EAS-iga, siis sellisel juhul tuleb kindlasti kõne alla ka selle osa toetussumma tagasimaksmine. Projekti kogumaksumus on 1,79 miljonit eurot, millest 56 protsenti panustab omaosalusena Pärnu linn. Ester Vilgats, Pärnu. Tallinna 16. graafikatriennaali kannab alapealkirja kirjaoskus kirjaoskamatus. Mida lugemis oskus 21. sajandil tähendab, uuris lähemalt Mari Rebane. Graafikatriennaalil tegeleb visuaalse kunsti ja lugemisoskuse vahekordadega, teksti ja keelega 21. sajandil, mida iseloomustab terav konkurents e-väljaannete ja raamatu formaadi vahel. Maalil tegelevad selle teemaga Põhjamaade Baltikumi teiste riikide kunstnikud, kokku üle 50 nime. Graafikatriennaali teemat seletab lahti triennaali president ele Kask. Kogu see teema, eks ole, mis eeldab lugemis-kirjutamisoskust. Me arvame, et me ju kõik oskame kirjutada, lugeda aga 21. sajandil on muidugi, eks ole, digimaailma muutnud kogu meie suhtlust ja nii edasi. Et näiteks kui mulle tundus, et kaheksakümnendatel oli väga kerge Eestist suhelda, kõik me lugesime sama väärtkirjandust. Me rääkisime samadest piltidest, siis nüüd me oleme olukorras kus, kuna me kõik nagu eraldi planeetidele, et on nii palju neid kultuure, nii palju teadmisi, nii palju informatsiooni ja meie teema eeldabki, et on mingisugune informatsioon, tekste, pilte ja siis suhestutakse, seda tõlgendatakse ümber igasugusel viisil. Ligi kolmandik kunstnikest võttis lahata mingis mõttes kõige traditsioonilisemad teksti vormi ehk raamatu nagu näiteks Kudypel Taanist Fääri saartelt pärit kunstniku kudi pallitöö valmis. Nii. Mees väntas oma sõidukiga, mida põhimõtteliselt võib nimetada jalgrattaks. Neli aastat mööda põhjamaid ringi. Rajal kirjutas ta raamatu El Camino del hardcore Raisendil Nordes. Hindre jätkab kudi pal. See on raamat läbi Põhjamaade rändamisest, laiendatuna Gröönimaale ja Venemaale ja nii edasi. Täpsemalt siis sellest, kuidas saada neis riikides hakkama ilma raha ja elektrit ja muud säärast kulutamata, rääkis kudibel. Elektrit toodab koodi peal jänesejalgratas, mis on ühtlasi tema eluase neil reisidel. Raamat on vaid üks osa kudi palli tööst, millest osa on krüpteeritud ja saab näidata vaid sedasama ratast vändates. Kuidas see kõik välja näeb, saab iga huviline reedel ise kumusse vaatama minna. Nimelt toimub seal lõunast õhtuni Taali konverents, mis on täiesti tasuta ning avatud kõigile huvilistele. Muuhulgas teeb seal oma ettekandega kudi pääl koos oma maailmarändurid jalgrattaga. Ilmast räägib nüüd aga sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Üle Eesti kirdesse liigub väheaktiivne madalrõhulohk. Ilm on eeloleval ööl ja homme päeval pilves selgimistega. Kohati sajab vähest lund ja lörtsi, tekib udu ja on jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis, homme õhtul saartel kagutuul. Kuni 13 meetrit sekundis. Oleval ööl langeb õhutemperatuur miinus kahe miinus seitsme, kohati miinus 10 kraadini, kuid saartel on paiguti kraad sooja. Homsed päevased temperatuurid jäävad miinus kolme-pluss kahe kraadi vahele. Laupäeval laieneb Läänemerelt Eesti kohale uus madalrõhulohk, pilvisus tiheneb ja öö hakul hakkab alates saartest peamiselt vähest lörtsi ja vihma sadama. Mitmel pool tekib udu ja on jäite oht. Puhub valdavalt kagutuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 kuni 16 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Laupäeva päeval on ilm pilves, sajab lörtsi, kohati ka vihma. On jäite oht. Lõuna ja kagutuul pöördub õhtuks edelasse, puhudes viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur jääb nulli ja pluss kolme kraadi vahele. Lõpetuseks veel spordist päev enne Sotši olümpiamängude algust on sisuliselt pool Eesti olümpiadelegatsioonist olümpiapaigas. Taavi Libe küsis Eesti delegatsiooni juhilt Martti rajult, kas Eesti koondisel on seni logistika ja olmega seoses tekkinud probleeme. No ütleme, et on sisseelamise aeg, et jaotatakse tubadesse ja igaüks, mis ja kus tal siin sobib ja, ja põhimõtteliselt võib öelda, et on hästi, kas keegi on kurtnud ka midagi? Nipet-näpet, kellel külm, kellel palav ja kell kaardina puudu, aga, aga noh, täiesti nagu detailid pisiasjad. No me oleme ikka nii planeerinud selle, et sportlased saavad parimad ja siis teised saavad need, mis üle jäävad, et kõik on jaotatud selle põhimõtte järgi, et et väga head sportlastele ja head teistele. Kolm sportlasküla, kas eestlasi jagub kõigisse küladesse ja eestlased on kolmes külas, siin vastupidavuskülas on siis laskesuusatamine, murdmaasuusatamine siis selles nii-öelda Mountynhilitsis või mägede külas, mis on kõige suurem, seal on siis kahevõistlus, suusahüpped ja mäesuusatamine ja sotsi enda või siis Adleri olümpiakülas seal all soojas palmide all on ainult iluuisutamine. Kuidas sportlased siin liiguvad, kas neil on ka mingisuguseid keerukuse olnud oma võistluspaikadele treinud paikades saamisega seni? Noh, selles külas on küll kõik käe-jala juures, et nii lähedal olümpiaküla ei ole küll kunagi olnud ei murdma ega iga laskesuusatamise staadionile, nii et tõesti nii, et paarsada meetrit ja suusad alla, nii et selles külas on kõige lihtsam selles, mis on seal mägedes ekse mägede külas, seal on siis korraldatud bussitransport. Kõikidesse võistluspaikadesse liiguvad regulaarselt bussid ja tagasi samamoodi, nii et, et ka see on organiseeritud ja all tegelikult veel iluuisutajaid ei ole, aga see olümpia, kus iluuisuhall on, ongi sealsamas. Lähedal niipalju siis sotsi eluolust te kuulasite kuuenda veebruari Päevakaja ilusat õhtut ja kuulmiseni.