Algavas maailmapildis kordame tänavu aprillikuus kavas olnud tõlkijate saadet, mille külaline oli Jaan Unt. Teie õpetajate ülikoolis klassikalisi keeli ja Klassikalise keel ja klassikalise kirjanduse, ka antiikkirjandust, mida õpivad kõik tudengid ja klassikalise keeli klassikalistele, filoloogidele. Tähendab, nüüd on siis Tartu selle klassikaline filoloogia, kui kaua see nüüd on olnud? Alates 1991.-st aastast, nii et on olemas juba esimesed magistrandid ja sel aastal lõpetab teine lend. No kui suur koormus teil on? Ega te ei õpeta ainult klassikalistele filogidele? Ei, seda mitte ja koormus on olnud kogu aeg päris suur, vahepeal ma töötasin lausa nii-öelda pooleteise kohaga, kui avati usuteaduskond ja seal tuli ka õpetada klassikalisi keeli, aga koormus läks juba liiga suureks ja nüüd õpetab seal minu noorem kolleeg Marju Lepajõe. Aga koormustan siiamaani ikka üsna kõvasti jätkunud ja nüüd ma olengi rõõmus sel aastal esimest korda, et natukene on vähem, sest meie noored magistrandid õpetavad ka nii, et saab veidi kergemalt hingata ja võib-olla ei ole ka tõlketööga rohkem tegelda. Tähendab klassikalisi keeli te õpetate klassikalistele filoloogile, aga antiikkirjandust. Antiikkirjandust õpetan kõikidele filoloogide, klassikaliste filoloogide, muidugi erikursused ja lisaks on klassikaliste filoloogide jaoks no rida selliseid spetsiaalseid kursuseid nagu kreeka meetrika ja kreeka keele ajalugu ja kreeka keele ajalooline fonoloogia, ajalooline grammatika ja mõned üsna koledad asjad, mille nii-öelda varem ei uskunud üldse, et ma kunagi tegelema hakkan. Tuntud huvi ka, aga õpetada oli vaja ja siis tuli endal kõigepealt ära. Aga Tartu Ülikool vist ei ole ainus õppeasutus, kus te õpetate. Kas te käite siin Tallinnas ka loenguid? Usuteaduse instituudis ja vahepeal, 80.-te aastate keskpaiku, kui ma olin nii-öelda töötu, siis oli see mul ainuke töökoht vahepeal Kalle Kasemaa, kus mulle lahkesti võimalust seal õpetada ladina keelt ja kui professor Viljari tervis halvenes ja ta ei saanud enam Elvast kohale käia, siis võtsin ka kreeka keele üle. Aga miks te olite töötu? No seda on raske seletada, kui ma või õigemini nii-öelda põhjani seletada, kui ma lõpetasin Peterburi Ülikooli tollal Leningradi ülikooli siis sain ma nii-öelda suunamisega töökoha Tallinna ajaloo instituut ja see oli noh, võiks öelda isegi teatud määral sinep küürma võisin elada Tartus ja tegeleda sellega, mis mulle meeldis, ma sain ülesandeks tõlkida ladina keelest eesti keelde dealises fabriidses Liivimaa kroonika. Ja tegin siis ka nii-öelda oma tööde antiikautorite kallal. Ega siis õnnetuseks tuli koondamine, koondamine ja mul tuli sealt lahkuda ja Tartu ülikool mind tol ajal ei tahtnud sugugi, ei tahtnud veel õige mitu aastat ja seal olid ka nii-öelda ajas ja sõprades ja tegevuses peituvad põhjused. Minu parimad sõbrad olid tol ajal need sõbrad, kes nii-öelda võimude jaoks olid halvad inimesed. Jah. Tähendab kõigepealt astusite Tartu Ülikooli, kui te õppima läksite. Ja 1966. aastal ei midagi eesti filoloogiat, õppisin kaks aastat ja siis läksite Leningradi. Ei siis mind visati Tartu ülikoolist välja edasijõudnute tõttu. Nii ja mul jäi sõjalise kateedrid eksam tegemata, sest ma olen eluaeg olnud selline, et kui miski miski asi muutub väga vastumeelseks, siis ma seda ära ei tee. Ja siis tuli minna sedasama sõjandus nii-öelda lähemalt õppida kaheks aastaks, kaks aastat olin mõne kroon. Kohe saadeti praktikale ja praktika oli päris jama. Sattusin raadioluuresse, kus nii-öelda olid küll tüütud valvekorrad, aga oli võimalus lugeda ja kui inimene luges võõrkeeltes, aga keegi ei saanud aru, kas oli eesti keel või inglise keel või prantsuse keel või mõni muu siis ta võis vabalt pikkade sellistes vahest vahetustes lugeda ja tänu sellele ma sain öelda lugemisoskuse korralikult kätte, saksa keeli õppisin lisaks veel ka prantsuse keelt lugema. Nii et see läks asja ette, ma ütleksin, pead lisaks sellele kogu aeg inglise keel kõrvus. Aga siis tulite tagasi, siis otsustasite minna Leningradi. Ja mul vedas, mulin mustlaspool aastat kooliõpetaja ja siis äkki selgus, et on Eestile eraldatud koht Leningradi ülikooli juures. Eksameid sai teha Tartu ülikooli juures eesti keeles. Ma kahtlen, kas ma oleksin ise oma vene keelega julgenud minna Leningradi eksameid tegema, aga nii see õnnestus ja alustasin ja lõpetasin 76. aastal. Klassikalise filoloogia osakond. Et kirjanduse ja kirjandus, keeled ja muud sellised erialasid. No aga kui te lõpetasite, kas te olite siis tõesti võimeline tekste tõlkima nii ladina kui kui vanakreeka keeles? Võimeline küll, aga küsimus muidugi sellest, mis tasemel. Ise ma ehmatan alati noori sisseastujaid. Kui ma nüüd esimesel loengul näen teatega, et nii-öelda saada korralikuks klassikaliseks filoloogid, kulub vähemalt 10 aastat ja seda ka siis, kui ta on väga tõsine tahtmine. Kas mõni ehmatab ära ka selle jutu peale? Ehmatasid väga palju ei ole olnud, umbes 150 protsenti on esialgu olnud ikka väljalangevust aga see paistab olevat praegu üsna loomulik, eriti raskemate alade puhul ja inimesel on vaja elada inimesele nuga ja raha teenida. Tähendab, et ained raske minna ja küllaltki rasked. Nii et pärast seda pärast ülikooli lõpetamist te olete koguajaga iseõppinud, õpetad. Ja siiamaani õpin edasi. No tegelete päevast päeva antiikajaga ja antiik filosoofidega ja räägite nendest üliõpilastele ja missuguse jälje see on ka teile endale jätnud. Tunnete, et on nendest vanadest tarkadest meestest ka abi teie elus? Ja seda kindlasti maailma suhtumises, ma ütleksin, paljusid asju nii-öelda. Esiteks talun rahulikumalt omal ajal nii-öelda seda veidi suuremas ajalises kontekstis võib-olla ja eks paljud asjad möödulikustele sarnaselt praeguste asjadega. Nii et mõnes mõttes teeb ehk elu kergemaks. Raske. Jah, aga kuidas te kujutate elu ette, ütleme Sokratese ajal ja neid inimesi nii palju oli ka sõdu, eks ole, tegelikult nii nagu praegugi. Võikski öelda, et isegi rohkem kui praegu on öelda pikal rahu perioodil ja mis vahelduvad siis lühikeste sõjaperioodidega, siis kreeklased ju praktiliselt sõdisid kogu aeg, mingi Lin, riik ikka sõdis mingi rindriga vastu, nii et rahuaeg oli pidanud pigemini erand. Aga põhijoontes ma olen seda meelt, et inimene nii-öelda läbi kõigi tsivilisatsioonide aja on põhiolemuselt püsinud siiski muu. Põhilised inimlikud probleemid on ikka ühed ja needsamad olnud? Jah, eks see mingil määral siis ta nendest tõlgitud raamatutest peaks kajastuma. Enne kui me nende juurde jõuame võib-olla räägite, kuidas siis hakkasid need raamatud ja need ajakirjade artiklid ilmuma tee tõlkes ja kommentaaridega ja siin on ka väga palju niust, kommenteerimise ja järelsõnade kirjutamise tööd ja ma saan aru, et need on nagu teaduslikud uurimused, kõike. Tõlge ise ka. Tõlge tõlge antiikkeeltest on enamasti uurimus, ehkki võib tõlkida ka teisiti nii-öelda väga laiale lugejaskonnale ja siis on seda uurimuslikku külge vähem, siis on juba tähtis see, kui heana inimese nii-öelda emakeele valdamine, keel, millesse ta tõlgib eel eeskätt. Ja teine asi siis muidugi algkeele valdamine. Aga minust nõnda tõlkija sai kõigepealt üldsegi mitte ladina või kreeka keele alal. Minu esimesed tõlked, mis kunagi mingis bibliograafias ei hakka kajastuma, olid hoopis vene keeles tegelikult puht ilukirjanduslikud tõlked. Aga see oli selles, et kui ma õppisin Peterburis tollases Leningradis, seal elas ka minu väga hea sõber Indrek Kaber nüüd juba kadunud telki autoõnnetuses hukkunud tõlkija koos oma naisega ja see oli minu põhilisi eestikeelseid seltskondi Peterburis ja me mõlemad tundsime ka tõlkimise vastu huvi, arutasime nii-öelda tõlkeprobleeme tihtipeale ja Kaberil õnnestuski saada. Kõigepealt vist oli see tragunski lasteraamat enniskajutud, väga lõbus, selline raamat ideoloogiavaba, aga tal oli pidevalt need ajalisi raskusi, ta pakkus osa jutte mulle. Nii et osa jutte tõlkisin sinna mina Kaberi nime all nii-öelda no ja üliõpilasele väga oluline nii-öelda teenistusallikas ka eeskätt eeskätt sellepärast mulle Cabernet pakkus, et nii-öelda mu rasket elu veidigi kergendada ja kuna koostöö oli olemas, siis teine raamat teine raamat, mis Kaberi tõlkes ilmus, oli Victoria tokareva omal ajal üsna populaarne vene jutukirjanik ja tema esimene tõlge eesti keelde oli ka siis Kaberi nime all Loomingu Raamatukogu see sinna tõlkisin ka mõned jutud, aga Kaber oli kuidas kujunes, väga hea tõlkija tänavist, populaarsemaid asju oli, kui ma ei eksi. Veiko hoovis hoovis joodiku eetika, hästi populaarne raamat Loomingu Raamatukogu. Esimesed tõlked olid vene keelest, aga siis võtsin ette juba nii-öelda erialased tekstid. Ja mis oli esimene esimene, nüüd ma ei mäletagi, kumb varem ilmus list Aristotelese poeetika, aga töötasime tol ajal juba Marcus Aurelius ega, ja see töö oli üsna pikk, sest kui ma lõpetasin, siis mu õpetaja Peterburis professor Gabrilov tegi mulle ettepaneku koostööks, tal oli kavas tõlkida Marcus Aurelius vene keelde ja palus siis mind. Ma olin diplomitöö kirjutanud sel teemal, et ma võtaksin enda peale kommenteerimise ja Ühe järelsõnadest see ilmus selles vene seerias literatuurne ebakehtedunudki, aga eestikeelne Marcus Aurelius vist ilmus natukene varem kui isegi. Eesti keeles on ilmunud 83. Aga kas siis räägimegi Marcus Aurelius, kuigi ta on nüüd nendest teistest meestest kelle raamatuid või tähendab kelle kohta raamatuid ja tõlkisid, no nüüd tunduvalt noorem, aga, aga kuna me juba siia jõudsime Rooma keiser ja filosoof ja teos iseendale, aga te olete tõlkinud selle vanakreeka keelest. Ja see on huvitav teos selle poolest, et ehkki tegemist on roomlasega Rooma keisriga, kirjutas ta kreeka keeles ja huvitav, miks tolle aja kohta on see üsna tavaline tol ajal. Ja mitte ainult tol ajal juba sajandeid varem. Haritud roomlane oli nii-öelda kakskeelne. Tagasi kreeklase jaoks ei olnud üldse mõistetav, kreeklased ei õppinud võõraid keeli ja nimetas, et need, kes Nende kultuuris ei osalenud, osalenud barbarid. Eks inimesteks, kes räägivad barbar, roomlased õppisid keeli ja vallutasid maailma. Et keeleoskus kahtlemata on selleks ka oluline komponent roomlastele suhtes, aga eeskätt sellepärast, et filosoofia keel oli siiski tollal tol ajal kreeka keel. Chero kaebas näiteks roomakeeleni filosoofilise vaesuse üle, kui ta püüdis roomlase tutvustega Kreeka filosoofiaga ka selline mees nagu Marcus Aurelius isenesest mõistetav. Ta kirjutas kreeka keelt nagu oma emakeelt ja valis siis vastava vastavalt ainele ka keele. Huvitav, kuidas filosoof sai ühendada? Oma eluga sellega, et ta oli ka riigivalitseja tähendab, kuidas ta sai oma oma filosoofiat sellega seostuda. Ma usun, et ega tal eriti kerge ei olnud, see paistab ka tema märkmetest välja. Ta, et on lihtsalt kirjutas need, nagu nüüd öeldakse sahtlisse või iseenda jaoks. Kas minu veendumuse järgi on nad küll kirjutada? Kuskil siin oli öeldud, kas järelsõnas, et, et sõjakäigul muide Panooniasse, Ja puhtalt märkmed, ma usun ise siiski ainult iseendale mõeldud iseenda, iseenda tarbeks, enese õhutamiseks, enese julgustamiseks, enese lohutamiseks, enesekasvatamiseks, samuti kirjutamisprotsessis. Ja sellest on näha, et ta teda, see vastuolu pidevalt vaevas, vastuolu piinas, ta nägi seda, seda vastuolu ja kuna ta oli nii-öelda poliitikuna, ta oli valitseja, siis lisandus veel see, et ta ei saanudki olla ideaalne, tohiks sellest nii-öelda hea valitseja ei saa olla iialgi absoluutselt järjekindel poliitika ja olid ikka muud selline ala ja nemad pandi ja nii ta siis ja nii ta siis püüdis end lohutada. Muide, mõnikord on tudengid hämmastunud, kui ma antiikkirjanduse loengutes isegi nii-öelda põhjalikumalt klassikalistele filoloogidele, seda autorit üldse ei puuduta endast alati mõelda. Ja seal on ka oma põhjus nii-öelda suures kirjandusajaloos ka ütleme, Kreeka ja Rooma kirjanduse ajaloo mastaabis kuulub ta siiski nii-öelda täiesti perifeeriasse kirjanduslikku perifeeriasse. Mis aga puutub nii-öelda tema lugejamenu, võiks öelda hilisematel eriti seal seitsmeteistkümnendast sajandist alates 18 19 20. sajandil. Siis on muidugi seal see põhjus, et seal eeskätt Eetilised probleemid, kasvatuslik teos, teatavas mõttes jällegi lohutanud tuslik teos ja ka muidugi omapärane selle poolest, et ta on tõesti nii-öelda intiimsed, märked, märkmed ja sellised on lugejaid alati huvitanud, hilisemal ajal. Nojah, inimene otsib iga üksiku, otsib täiuslikkust ka iseendast ja, ja see nagu toeta, kuigi võib-olla inimene ei jõua selles selle täiuslikkuseni, aga aga on näha, kuidas ta püüab sinna, eks ole ju. Jah, seda küll jah, see on nii-öelda ka suurel määral abi andev ja nõnda. Aga väga palju on juttu surmast ja kui vaja, ta rõhutab, et kas ma suren homme või ülehomme. Mis mõte on teil ülehomme, kui nagunii, eks ole, ma pean surema, ta võtab kõike nähtavasti ikkagi ikkagi väga suures mastaabis ja igaviku mõttes, et sellele. Jah, aga inimesed on alati ka ikka olemas, nii-öelda konkreetselt isiklikud põhjused ja tema ta pidevalt sõdides oli ju pidevalt surmaohus. Väga haige ja ka haige tervis oli tal alati. Ja samal ajal püüdis ta olla filosoofia, olla surmast üle, see tähendab, et surma mõte käis temaga nii-öelda kogu aeg kaasas ja järelikult oli vaja ainult ka kogu aeg lohutada nii-öelda ja sisendada endale, et suuremad see ei ole miski, see ei ole tähtis. Leidsin siit ühe ilusa kohal. Et tuleb meeles pidada, et kõik on igavesest ajast peale samalaadne ja ringiga naasev ning on täiesti ükskõik, kas vaadelda üht ja sedasama 100 või 200 aasta või siis piiritu aja jooksul, vot siin ongi see igaviku küsimus. Ja kusjuures see ei ole midagi originaalset, see võiks öelda, siin on väga vähe sellist, mida antiikfilosoofias antiik mõttes antiikkirjanduses varem poleks olnud, selles mõttes ei ole meil tegemist originaalse autoriga, need on nii-öelda näiteks passeosa nii-öelda lohutuskirjanduse üks tüüpilisi teemaarendusi jaga Marcus Aurelius puhul teeb just huvitavaks see, kuidas ta neid teemasid esitab, kuidas ta need arendab ja kuidas ta neid nii-öelda justama märkmestiilis esitab ja nii-öelda endale püüab sisendada. Et huvitav, kui juhtuks niisugune ime et, et need vanad mehed äkki ärkaksid ellu ja vaataksid seda praegust aega ja praegust inimest ta ütleb, et kõik on ikka üks ja see sama. No muutus ikka, on ikka väga suur, kas ei ole inimesed praegu nii palju, arutavad üldse oma olemuse üle ja, ja elu mõtte üle? Seda küll, aga kui ta oli küllalt tark inimene, siis nii-öelda leiaksite nende väliste muutuste juures, et ega sisemisi muutusi siiski ei näe ei näe nii palju ja püüaks ilmselt oma eluga toime tulla, võib olla samamoodi märkmeid kirjutades ja ennast lohutada julgustades. Ja tundes ennast sisemiselt vabana seda ükskõik, kas räägime nüüd nendest kahest mehest, kelle kohta on ilmunud raamatut, mida te olete tõlkinud mõlemad vene keelest ja mõlemad Sokrates demonkritus. See on jällegi nii-öelda eeskätt leivatööstus sinna suurte mõtlejate sarja, ehkki, kes idee ei ole sugugi halb filosoofia. Miks ta niisugune nimi on feohhaari, kes? Don Kreeka täita nii-öelda Venemaa kreeklaste hulgast No ma mõtlesin, et nagu oleks tõlgitud vene keelde Nii nagu teine autor Bronis lavavits nimest näha kohe on Poola päritolu sõdade pärast ongi, ta töötas Harkovi Ülikoolis, on kaua aega demonkrituse uurijad. No ja eeskätt paelus mind muidugi võimalus lisada sinna nii-öelda lisad. Sokratese siis Platoni dialoog Harnides ja Democrytase puhul ka fragmentide valimik suurem võrreldes sellega, mis oli vene originaalis. Nii ongi mainitud, et Sokrates ise jätnud teoseid järele vaid tänu plaatonile ja tema dialoogidele on ta järelpõlvedele. Selgelt tänu plaatorile ja veel teine nii-öelda kaasaegne autor ksülofon, kes on ka kirjutanud mälestusi Sokrates. Ja muidugi on väga raske öelda, see on igavene Sokratese probleem, nagu teda filosoofia kirjanduse ajaloos nimetatakse. Kui palju on siis nende teostes seda tõelist Sokrates, Sokrates, nagu kreeklased ütlesid ja kui palju on siis nende endi mõtteid, milline on see tasakaal ja kui on, kuivõrd meil üldse on võimalik nii-öelda sellele tõelisele autentselt ajaloolisele Sukraatiasele lähedale jõuda? Aga no need eluloolised andmed, et ta võttis ka sõjakäikudest osa ja ta surma mõisteti, et et see on ikka kindel või, või mis siin kindel saab olla. No see on kindel, kui me ei lähe nii kaugele nagu mõnedele fantastiline läinud katiga ja lugu on üldse välja mõeldud peaks seda ikka kindlaks pidanud. Vaata huvitav asi, et niisugune filosoofia ja sõjakäigul ja haavatuid päästmas ja Ja ka nagu me juba rääkisime, see oli kreeklastele täiesti tüüpiline elu. Igapäevane eluviisina. Aga miks ta siis ikkagi surma mõisteti? Ma usun, eelkõige ta tüütas, ateenlased lihtsalt ära. Mitte niivõrd filosoofiaga, kuivõrd ta pani pidevalt inimesi oma noh, kuidas öelda vähem väärtuslikkust tundma, põhjustes inimestes alaväärtuskompleksi ja nii edasi, aga siin olid ka poliitilised põhjused kahtlemata olemas. Oma vaadetelt ja ka oma sõpruskonnad kuulus siiski eeskätt aristokraatlikus ringides. Seda olid ka tema õpilased. Tema õpilaste hulgas olid need, kes nii-öelda vahepeal oligarhia kehtestasid Ateenas ja nii-öelda radikaalse demokraatia või Ohlo kraatia taassünniga oli võimalus nii-öelda möödaniku eest kätte maksta ka selle sellega, et nende möödaniku halbade diktaatorliku ateenlased õpetajale siis sel viisil kätte maksti. Aga huvitav, kui palju tal neid kuulajaid siis oli, kui ta seal turuplatsil vestles ta pidevalt sellega tegelasi, kui ta sõjas. Ta liikus ikka rohkem mööda jalutades ja gümnaasiumitel oma pidevamate õpilastena ta jüngrite jüngrite seltskonnas. See ei olnud mitte nii, et oleks turuplatsil kõnet pidanud midagi taolist, vaid see oli rohkem selline sõpruskonna laadne filosofeerimine mitte filosoofiakool, aga teatud mõttes filosoofia, kooli eelkäija. Kuidas ta võrreldes Democritusega kumb teile rohkem huvi pakub või nii ei saa vist küsidagi. Filosoofilises plaanis rovski küsida. Nii on raske küsida kui tõlkida, tähendab mind on huvitanud eeskätt need lisad mõlema autori puhul muidugi ka mõne mõlemad mehed ise. Aga kui rääkida demonkrituse uurimisest? Mul see mõnevõrra teistlaadne tähendab just eeskätt filoloogilisest küljest sest siia lisandunud lähed nii-öelda tekstikriitilised allikakriitilised probleemid, kuna demokraatia, sest on säilinud ainult fragmente, see tähendab väljavõtted teiste hilisemate autorite töödes juba see on kõik, mis meil temast on, ei ühtegi terviklikku tööd ja see nõuab tihtipeale siis ka tema uurimine ja ühtlasi ka tõlkimine noh, nii-öelda filoloogilist lausa mikroskoobi tööd, tihtipeale Platoni ühest küljest lihtsam terviklikud teosed aga teisest küljest jälle hoopis raskem, sest mõnes mõttes fragmente tõlkida jällegi kergem. Platoni puhul on raskus eeskätt selles, et seda tema hästi rikkaliku stiili või õigemini väga mitmesuguste stiilide vaheldumist ja seda tema ühest küljest Ateena öelda kõrki igapäevakeelt koos selles kujuneva filosoofilise terminoloogiaga. Seda nii-öelda. Mingilgi määral adekvaatselt vahendada, seda on üsna raske, ühesõnaga raskem tabada. Platoni stiili jälgedes kätt jagan, eks ole, tõlkijate probleem alati ükskõik milles. Noh, kõik ei tõlgi vanakreeka keelest, ma ütleksin Ja ka väga põhimõttelised probleemid on on tihtipeale üsna Aga kus te abi saate, kas te Kreekas olete käinud? Ei, see ei ole ma käinud ja vanakreeka keele puhul see see ei aita ükski. Kui palju praegu Kreekas on inimesi, kes, kes oskavad vanakreeka keelt? Seal õpitakse tedagi, hääldatakse mõnevõrra teistmoodi, nad hääldavad seda nagu uuskreeka keelt ja erinevused on üsna suured, aga tõlkija puhul on ikka kõige raskem on alati see eestikeelse adekvaadi leidmine ja vot siin ma ütleksin ka, et mul on suurel määral vedanud, et ma alguses õppisin siiski paar aastat eesti filoloogiat Tartu ülikooli, siis ma leian, et mõned kursused, mida nii-öelda eesti filoloogia alalt mingil määral või mingil tasemel kõik võõrfiloloogid, ükskõik millised, kui nad vähegi mõtlevad nii-öelda ilukirjanduslike tekstide tõlkimisel, aga ka tarbetekstide tõlkimisel peaksid tingimata kuulama. Mul oli suur abi sellest, et kõigepealt Gerda Laugaste emaliku rangusega masindas meiega läbi eesti keele morfoloogia. Ja eeskätt on mul olnud kasu siiamaani, olen väga tänulik Ellen Uuspõllule, tema eesti keele süntaksi loengute eest, sest just nimelt tundub, et just see õige süntaksi tabamine süntaksi, ta ju see on tõlkimisel ehk isegi kõige oluline tõlkestiili leidmisel ja nii edasi. Tihtipeale väga lugedes väga häid tõlkijaid eesti keelde. Suurepäraseid lausa, ikka leian end tabamused. Siin selle lause rütmiga on midagi viltu, mõnikord lasteraamatuid, aga kui ma omal ajal tütrele nüüd ette lugesin, just kujutan juba suurima ilusti lugege lugedes ja nüüd ka poisile siis mõne raamatu puhul ma nii-öelda automaatselt lause natukene jube suupärasemaks või ta loomulikumaks just nimelt lauseehituselt. Ja nüüd on siis olemas ka teil järelkasv kui ma vaatan näiteks seda ajakirja vikerkaar möödunud aastast kus on väike antiigiantoloogia ja siin on tõlkinud vanakreeka keeles üsna mitu inimest ja, ja need on kõik teie õpilasteni. Nüüd on ka minu õpilased, sest meil on õpetajaid, klassikute, õpetajaid teisigi, Tartus aga jah, tõepoolest, need on kõik uued nimed ja loodan, et nimed, kes jätkavad klassikaliste tekstide tõlkimisel seal nendest nimedest kaarina Krullil on ilmunud juba varasemas Vikerkaares üks suur katkenud Roodatuse ajaloos. Ja need nimed on siis kas praegused magistrandid klassikalise filoloogia alal või siis need, kes alles õpivad, on siis sel aastal lõpetamas, nii et paljudel on see esimene trükis ilmunud tõlketöö ja ma loodan, et nad jätkavad, sest kõigil on väga tugevad eeldused. Ja selle numbri üle ja olen ma siiralt rõõmus, et selline kokku sai ja mul on ka hea meel. Karina Krull, kes on praegu Kreekas vist suveni, saatis mulle väga kauni kaarti, kus ta muu hulgas palub, et me mõtleksime ka juba järgmise numbri kokku panema. Kuule nii et nad ise ka tunnevad tahtmist jätkata tingimata ja see on hästi tore. Kordasime tänavu aprillikuus kavas olnud tõlkijate saadet, mille külaline oli Jaan Unt. Temaga vestles Vilma Jüri salu.