Sarjas tõlkijad on Vilma Jüris, Salo vestluskaaslane täna kirjanik ja tõlkija Sirje Kiin. Saade on lindistatud tänavu oktoobris. Ma mõtlen, et iga tõlkija unistuseks on elada mõnda aega maal ja selle rahva hulgas kelle kirjandust ta tõlgib. Te elate Soomes ja tõlgiti soome kirjandust. Kui kaua te olete juba Soomes olnud? Mul saab detsembris seitse aastat täis, aga ma ei ütleks, et ma olen kogu selle aja Soomes elanud, sellepärast ma olen ikka elanud nii Tallinnas kui turus, ehk ma olen olnud kahe linna ja kahemaa elanik pool aega umbes seal ja pool siin kogu aeg vaheldumisi, ma olen sõitnud seda vahet seitse aastat. Kuidas on elada niimoodi nagu kahes kodus? See on ühest küljest raske kohustus, sest sa elad nagu kahte elu, mõlemal poolel on kahed kohustused. Aga samal ajal annab see ka kahekordselt rikka kogemuse kahest erinevast ühiskonnast ja erinevast inimtüübist kultuurist. No kui te nüüd siia tulite ja täna sõidate Soome tagasi. Millal oli tunne, te lähete koju? Kummaline küll, mul mõlemal pool kodu, ja kui ma olen umbes kolm nädalat olnud Soomes, siis ma hakkan eesti järele igatsema ja, ja kui ma olen olnud umbes kolm nädalat Eestis, siis ma hakkan Soome järele igatsema. Te olete kirjanduse uurija, kirjandusteadlane ja ja ajakirjanik, ja teil on nagu võiks öelda, mitu, mitu tööd, mis on teil peamine ja missugune osa sellest tõlkimisel? Ma ütleksin, et peamine on minu elus on olnud keel ja kirjandus. Ja siis mitte ainult eesti keel, vaid ka teised keeled ja Soome on tõesti mulle saanud teiseks keeleks ja teiseks kodumaaks praegu. Niiet et kuna need mul on elu kinkinud mitu, siis ma olen tundnud ennast nagu just kirjanduse vahendajana kultuuri vahendajana juhitavas teil soome keel ei ole mõjunud, et aktsenti ei ole tekkinud eesti keeles, aga kuidas soome keeles on, kas aktsent või ei ole? Ma arvan, et Ta ei olegi eestlast, kes suudaks täiesti aktsendivabalt soome keelt rääkida, see on niivõrd raske see intonatsiooni tabamine. Ma tean ainult ühte, kes peaaegu suudab ära petta Ta ja seda on soomlased ise ka ütelnud, see on äärmiselt rikka sõnavaraga kulle. Raikesid läks Eestist Soome samuti seitse aastat tagasi. Aga ta töötas enne enne Soome saadetes Eesti raadios seda soome keele. Erilist aeglast intonatsiooni on väga raske tabada. No kuidas teie päev seal välja näeb? Hommikul loen läbi Soome päevalehed ja olulisemad ajakirjad. See võtab üks paar-kolm tundi. Otsustan siis, kas on midagi, mida olulist vahendada. Kui on mingi kiire päevauudis, siis teen selle samal päeval valmis Raadio Vaba Euroopa jaoks. Kui on mingi olulisem kultuurisündmus või probleem näiteks mingi kirjandusauhinna saamine siis olen kirjutanud artikli ja õhtupoole kirjutan oma doktoriväitekirja Marie Under-ist ja päris õhtul siis loen erialast kirjandust, enamasti. Kirjanike Liidu aastapäeval teil oli ettekanne siin Tallinnas ja mul jäi mulje, et te olete üsna hästi kursis. Meie praeguse kirjandusega ei võta seda ikka jälgida, ma püüan jälgida küll nii Eesti kui Soome ja ka mõne teise riigi kirjanduse käiku, muidugi kõike ei jõua enam ammu lugeda. Kaheksakümnendatel ma veel jaksasin kõik eesti keeles ilmuva algupärase ilukirjanduse lugeda, aga nüüd enam mitte, et ikka valikuliselt püüan jälgida. Ja mis mulje teil on jäänud sellest uuemast kirjandusest, eesti kirjandusest? Olen püüdnud seda sõnastada artiklis kirjanduse mõistmine, mis peaks loomingus ilmuma ja seal ma lühidalt jõudsin nagu kahele järeldusele viimase viimaste aastate kirjanduse põhjal. Mul on tunne, et ei ole eesti kirjandus kogu oma ajaloo jooksul olnud nii mitmekihiline ja mitmevooluline kui praegu, see on ka Leedus kui selline, mitte mitte püramiid. Me kirjandus nagu see oli varem. Ühesõnaga mittehierarhiline, mingeid niisuguseid kindlaid struktuur enam ei ole. Ja see on nii-öelda just see, mitme kihilisuse, mitme väärtuselise kirjanduse rikk, kus praegu kui muu Euroopa kirjandus on arenenud 20.-te aastate modernismist ja realismi perioodist nüüd praegusesse postmodernismi, siis eesti kirjanduses on praegu kõik need Euroopa Ginantsust nagu ajaloos laiali hajunud, voolud ühes ajahetkes korraga koos. Et meil on nii sümbolistlike teoseid näiteks Indrek Hirve või Doris Kareva luule, meil on realistlik ja ajalooromaane. Meil on postmodernistlikke tekste näiteks Hasso Krulli või Jaan Kaplinski looming, meil on sürrealist, meil on naturalistide Andres Ehin või Peeter Sauter. Ühesõnaga, meil on nagu eriti rikasse pilt praegu, kuigi see tervik on nagu hajunud ja võib-olla tundub, et me oleme nagu midagi kaotamas. Aga tegelikult ei ole tõesti nii palju voole korraga kunagi kirjanduspildis näha olnud kui praegu. Ja kaks ühistendentsi on sellele hajumisele vaatamata. Üks on see, et nagu kollektiivse teadvuse tasandilt, liigub kogu kirjandus praegu kollektiivse alateadvuse tasandile, mis tähendab seda, et üha enam on oluline vaistud ja ihad ja tungid ja üldse inimese seksuaalsus ja astilisus seal üldine praegu ka teiste ehk kirjanduses ja ka Eestis ja teine oluline ühine tunnusjoon sellele hajumisele vaatamata on see, et kirjandus üha enam enam tegeleb inimese olemise filosoofiliste küsimustega näiteks Ene Mihkelsoni või Emil toode, Tõnu Õnnepaluromaanid. See tähendab, et tihti kirjanduse ja kirjanduskriitika, ilukirjanduse ja filosoofilise teksti vahel kaob piir. Žanri piirid hämarduvad, see on niisugune üks ühine joon ka. Ja see on ka välismaa kirjanduses praegu ja, ja mulle tundubki, et, et me ei ole ka sellel sajandil olnud kunagi Euroopa kirjanduse üldise arenguga nii kaasas, kui mehed praegu hetkel oleme. Ja see on huvitav teema, aga me räägime siiski meie tõlgetest tänases saates. Mida te kõigepealt esile tõstaksite. Ja kust te alustasite tõlkimist. Ma olin ülikoolis vist neljandal kursusel, kui mulle tehti ettepanek üks õpik ära tõlkida ja see oli Osmo avioraamat. Kas sinust saadakse aru, see oli kommunikatsiooniõpik ja see teema mind ennast ka huvitas ja nüüd, kui ma tagasi vaatan, siis see 72. aastal ilmunud ehk täpselt 25 aastat tagasi ilmunud esimene tõlge kubiseb fennismidestali, muidugi erialane kirjandus. Siis ma olin soome keelt alles kaks aastat või natuke rohkem õppinud. Praktilist keelt ei vallanud, ainult teoreetiliselt olin õppinud. Et selles mõttes see oli täielik õpilase töö, kui ma nüüd tagasi vaatan täna ka huvi soome kirjanduse ja keele vastu. Mul oli tärganud küll juba keskkoolis, ma läksin soome keele kursustele kooli kõrvalt. Võib arvata, et see töö oli üsna raske. Ja oli küll, eks ma sõnaraamatuga pusisin teda rohkem kui kui oleks võib-olla pidanud. Aga tegelikult soome keele ma omandasin nii kõnes kui kirjas alles märksa hiljem pärast pärast ülikooli, siis kui hakkas juba Tallinnas suhtlemine soome inimestega ja, ja ka Soome televisiooni ja raadio abil. Kaarina Hela kisa vähemalt miljon sinist kassi. See on üks varasem tõlgedel ja see on muinasjutt, romaan, kaarina, Hela kisa juhtivaid Soome lasteaianoorsookirjanike ja ma võtsin selle teose ise pakkusin seda eesti raamatule tookord väga intensiivselt, sest minu arvates on muinasjutt romaan täiskasvanutele nii-öelda inimese elu ja, ja tegelikkuse ja inimese kujutluse vahekorrast. Natukene niisugune nagu näiteks ekse prii väike prints või Alice Imedemaalt tüüpi rumal, et tal on oma sügavam tähendus minu arvates, et ta on nagu natuke rohkem kui tavaline lasteraamat ja see oli põhjus, miks ma tahtsin seda kida, aga see osutus väga raskeks pähkliks, sest et Kardo Hela kisa keeldanga luuletaja ta armastab väga vaimukaid keelemänge. Ja see oli väga raske raamat, ma peaaegu kaks aastat tegin seda selle nagu ristsõnamõistatus ei olnud sugugi mitte lihtne lihtne töö ja vaevalt ma kõiki neid keele mängi, olemegi suutnud seal päriselt nii edasi anda, nagu see algupärand on. Siin on isegi noodid sees ja seal on laulud laulud ja, ja seal üldse väga poeetiline, need tegelikult nagu proosapoeem, see raamat. Et see oli üks raske töö, see pani mu mõtlema selle üle alati, et enne korralikult läbi mõelda keeleliselt see raamat, mida tegema hakata, et see oli, see oli nagu see oli tegelik eksamitöö mul minu arvates enda jaoks see ilmus juba peaaegu 20 aastat tagasi. Aga kuidas te jõudsite niisuguse olulise autori nagu Arto Paasilinna juurde? Minu arvates eesti kirjanduses ma olen üldse valinud neid teoseid, mida ma olen tahtnud tõlkida selle põhjal mitte, et mis on olulised soome kirjanduses vaidled, et kui on, ma olen näinud, et eesti kirjanduses on mingid augud, ma ikka lähtun nagu eesti kirjandusest, kui ma. Kui ma tõlgin, valin neid, et kui eesti kirjanduses on mingi auk, kui midagi puudu, et millega ma tahaks seda pilti täiendada, et siis ma olen noppinud need teosed. Ja kui kaarna elagisa romaan oli midagi niisugust, mida meie lastekirjanduses nagu polnud niisugust, mis oleks nagu kõigile inimesed tähendusest sõltumata east siis Arto Paasilinna on täiesti teistsugune nähtus soome kirjanduses. Tema esindab niisugust soome mehe ürgalget, et ühesõnaga midagi niisugust jõulist maskuliinset, mitte Sovinistliku mehe tüüpi, kelles ühinevad kõik niisugused ürgsed metsamehe võimed ja samas juba linnakogemuse omandanud mehe kriitilisus selle tsivilisatsiooni, kõiksuguste, radade ja pahede suhtes. Meesi ei taha ollagi selles linnakultuuris ta põgeneb, eks ole ju, ja see on üks niisugune maskuliinne mehe tüüp, kes meie kirjandusest ja võib-olla ka elus puudub. Ja sellepärast ma olen tahtnud seda juurutada ja nagu ma nüüd neid raamatuid pagaks. Romaani Ma olen tõlkinud, need on juba mõned veel ilmunud teistelt tõlkijatelt. Arto Paasilinna on üks niisugune tüüp, mis on rahvusvaheliselt väga hästi läinud ja keda soomlased muide kummaline ise häbenevad. Miks nemad üle Ardo Paasi linnale ühtegi kirjandusauhind andnud, aga Itaaliast Prantsusmaani Arto Paasilinna on saanud väga kõrgetasemelisi rahvusvahelisi auhindu, ilmselt ka teised Euroopa nii-öelda tsiviliseeritud jutumärkides arenenumad riigid tajuvad, et selles on midagi ürgset, ehtsat, selles tüübis. Te ütlesite, et eesti kirjanduses Eesti ilus puudub niisugune tüüp, kas soomi elus niisugune tüüp on olemas, on olemas? Võtab kätte ja läheb lihtsalt linnad, mille eest ära ja läheb metsa ja on olemas, selline mees on Soomes olemas ja, ja see ei ole ainult Arto Paasilinna plaanidesse on ka teistes teostes ja väga Arto Paasilinna oskab, ta on suurepärane jutustaja ja tema nii-öelda süzeemeister on ta ja see lugu veereb tal niivõrd kaasahaaravalt, et ta suudab selle selle tüübi nii-öelda lähedale viia inimestele inimesed tunnevad selles ära mingid need ürgsed asjad, mida nad on kaotanud linnas elades. Nojah, see mõlemas romaanis ulgus, mölder ja jäneseaasta. Ma panin tähele, et Eesti ajakirjanduses ka need reaktsioonid, mis olid tavaliselt ju meil eriti tõlki, kirjandust ei arvustatud. Aga just mees kriitikud olid väga vaimustuses, ilmselt nad tundsid midagi ära end endast seal Vennad demodend, Erno Paasilinna sai Finlandia auhinna siin mõni aasta tagasi oma seedekogu Eesti ja need on tegelikult rohkemgi need baasilina vendi, aga kaks neist on kirjanikud ja Erno Paasilinna teoseid. Okaans Paikre, tõlkinud eesti keelde. Need kaks venda on täiesti erinevad kirjaniku profiili poolest. Arto Paasilinna on selline äärmiselt rahvalik, suurepärane jutustaja, talt ilmub iga aasta romaan, tan paarkümmend Omaani, kirjutanud viimase 20 aasta jooksul. Erno Paasilinna all nii tihti teoseid ilmutan, kriitilisem, niisugune teisitimõtleja satiirik Soome ühiskonnas ja tema on valinud niisuguse akadeemilise hariduse ja nii-öelda koolide ja tsivilisatsiooni ründamise selle asemel, kui tema vend Arto Paasilinna käsitleb nagu inimese ja looduse niisugust ürgkonflikti, siis Erno Paasilinna nagu intellektuaalide hulgas intelligentsi hulgas rohkem hinnatud, teda rahvas niivõrd ei hinda ega loe sellepärast et ta kirjutab rohkem niisugust. Võib olla raskemini mõistetavat ja, ja intellektuaalsemalt pingutavamad teksti elitaarne. Jah, võib, võib ütelda. Samal ajal olles siis selle akadeemilise hariduse vastane, nii et seal oma paradoks selle Erno Paasilinna puhul. Ja ta on niisugune Soome rahvas on sügav härra viha, mida Eestis ei ole ja Erno Paasilinna kannab oma nendes esseedest satiiri listes teostes just seda ära viha, olles ise härra, jah, jaa. See on see paradoks. Ja siis on siin Juhani Salokannel päästja ja Juhani Salokannel on nii-öelda minu esimene kodusoomlane ja me oleme temaga tuttavad juba 68.-st aastast. Ja ta on kirjutanud päris mitu romaani ja novelle. Neid esimesi ma ei pakkunudki tõlkida, sellepärast et mulle tundus, et need olid rohkem dialoog soome kultuuri sees kui kui midagi meie jaoks. Aga see romaani päästja, mis on tema neljas raamat, kui ma õieti mäletan käsitleb Eesti vabadussõda ja seal on peategelane Soome noormees, kes siis oma isiklikel ja ja mitmetel poliitilistel põhjustel tuleb Eesti vabadussõtta. Aga see on täiesti modernistlik romaan selles mõttes, et see on nagu romaan mitte Eesti vabadussõjast ja Soome abist sellele, vaid vaid sellest, mis toimus selle ühe noormehe peas ja hinges miks ta tuli, mis motiivid need olid ja need ei ole alati mitte sellised aatelised ja, ja suurepärased positiivsed motiivid. Ta väga sügavalt avab seal neid, neid komplekse ja põhjuseid, need võisid olla ka hoopis vastupidise märgiga need asjad, miks inimesed siia tulid ja mis siin juhtus, seal väga sügav hingelõige minu arvates sellesse aega ja hoopis teine vaade, kui ajalooõpikud esitavad. See oli modernistlik keel, mis oli ka väga raske, kuna seal teatud lauserütmi ja mida ta ei lubanud katkestada, nii et autoriga meil olid pikad kirjalikud ja suulised vaidlused selle üle, et kui palju mul on õigust seda teise keelde ülekandes, neid mõttekäike ja sisemonolooge rütmistada erinevalt ja, ja see on siis tulemus, on see kompromissi tulemus, siis? Jah, ta rääkis aasta alguses ise ka sellest raamatust ja paistab, et on sinna väga palju mõtteid pannud ja ta on nii mitmekihiline, huvitavad meil on räägitud ikka põhiliselt nendest meie soomepoistest. Aga nendest soomlastest, kes, kes siia tulid, nendest ei ole meil eriti kirjutatud ja Soomes esimene romaan sel teemal ilmus juba kohe pärast vabadussõda Seli Villo Helase romaal. Aga soome kirjanduses ta teemat rohkemgi olnud, aga, aga Eestis tõepoolest ei ole ja see on vist esimene teos nüüd eesti keelde tõlgituna, mis seda teemat sealtpoolt käsitleb. Et see on siis lahingud on, toimuvad Valga all ja, ja see on nagu Kuperjanovi aja taust on sellel romaanil vahetevahel ilmutel tõlkeid ka loomingus. Näiteks paar aastat tagasi ilmus katkenud Helvi hämmelaise mälestustest Olavi Paavolaineni ja mina rääkige natuke sellest Helvi Hanna naisest. Ja ma meelsasti räägime Elvise Malaisiast kui ka Olavi Paavo laisest, sellepärast et ta õieti peakski Olavi Paavo asjast alustama. Nimelt Turus tegutseb Olavi Paavo laises selts, mille liige ma olen aktiivselt olnud ja nende seminaridest osa võtnud. Olavi Paavolaineni oli need 30.-te aastate Soomes üks põnev kuju. Tali nagu Euroopasse viia. Kui Soome on praegu Euroopa Liidu liige, siis Olavi Paavolaineni oli see kirjanik kes viis Soomet Euroopasse juba kolmekümnendatel aastatel. Tema oli see, kes vaimustust tsivilisatsioonist ja masinatest ja ja tõusvast Saksamaast, 20.-te lõpul ja 30.-te algul ja kes oma reisikirjadega oma poliitiliste, Pamplettide ja raamatutega üritas nii-öelda metsameest soomlast viia nagu Euroopa mõtteviisi ja tsivilisatsiooni arenguga kurssi ja kirjutas väga olulisi raamatuid, mis nagu soome vaimsele arengule olid väga tähtsad tari tõesti kolmekümnendatel aastatel nagu soomevanne keskuseni, suguse euroopalikku arengutee, tugev pooldaja ja, ja sinna viia ja kogu 30.-te aastatel soome kirjandusse tulnud põlvkond oli Olavi Paavo laisest väga mõjutatud. Kahjuks ei ole tema teoseid üldse veel eesti keelde tõlgitud. Loomingu Raamatukogu on huvi tundnud ja võib-olla mõned valikud on tegemisel ja Helvi häma lainel oli üks tema daamidest. Naiskirjanik, kes alustas ka Olavi Paavo naise nii-öelda mõjul. Oli tema lapse isa ja armuke kaua aastaid. Olavi Paavo naisel olid mõned suhted ka eesti naistega eesti näitlejatega, näitlejatari tega, nii et natuke on ta ka eesti kultuuris kaasa mänginud ja siin, kui kolmekümnendatel aastatel Eesti kultuuriinimesed väga palju Helsingiga suhtlesid, siis oli Olavi pagulane, on samuti seal üks keskne, keskne kuju Helvi hämale, ennem oli sõjajärgses Soomes üks kõige olulisemaid luuletajaid, kes oma luulekogudes hiljem romaanides käsitles leid sõja järgseid tundeid ja valas nagu leid luulesse ja samuti hakkas esimesena maromaalides arvustama soome kodanlust nagu seestpoolt selle, selle niisugust teesklevat ja, ja kaksikmoraalset paletti, suid, sotsiaalkriitilised, väikekodanluse vastased romaanid, mis tekitasid suuri skandaale Soome väikeses kultuuriringkonnas ja ja nii, et nad olid omamoodi mõlemad väga skandaalsed kuju Paavo lainel oma ekstravagantse euroga plusegaja ja tormiliste armusuhetega ja Helvi hämalainen siis oma nende paljastavate romaalidega. Ja see nende tormiline vahekord lõppes dramaatiliselt, seda Helvi hämale nüüd oma mälestuste köidet eska valgustab. Ja soome kirjanduselus olid need mälestused väga suurt tähelepanu pälvisid. Helvi jäme, lähen on nüüd kõrges vanuses uuesti tulnud ka luulesse kirjutanud, väga tundliku lüürikat avaldanud saanud ka Finlandia preemia veel kõrges vanuses. Nii et ta oli oluline nii 50 aastat tagasi ja tuli nüüd nagu uuesti kirjandusse, nagu suur Kambek oli tal tagasitulek. Ja kuna neist kummastki õieti Eestis ei teatud midagi, siis ma valisin nagu esimese pääsukesele selle Helvi, Malaisia mälestuste peatüki Olavi Paavo naisest, selleks et nagu mõlemad need nagu märksõnad maha panna ja, ja tulevikus peaks ka muidugi Helvi jämelaise luuletaja ja Paavo laisesseesid tõlkima eesti keelde. Ja mis teil veel plaanis on? Kogu viimase aasta oma, tõlkisin oma elu seni suurimat tööd, see oli kailaidise monograafia Aino Kallasest, see on õieti nagu topeltdoktoritöö. Esimene köide oli tema doktoritöö 20 aastat tagasi. Aino Kallase varasem elu ja looming ja ja teine osa ilmus nüüd läinud aastal ja sinisukk tellis selle tõlke, nii et kogu see möödunud talv tegelesin mainu Kallasega ja see oli väga oluline, saab olema, ma loodan, Eestis väga oluline teos selles mõttes, et et varem. Me oleme Aino Kallase loomingu suhtes olnud ühekülgsed. Me oleme tundnud ainult osa tema loomingust, me ei tunne tema Toomasega hilisloomingut, need on eesti keelde tõlkimata. Nüüd on alles tulnud kättesaadavaks tema päevikud ja selle põhjal on Eesti ajakirjanduses jäänud nagu mulje sellisest edevaste enesekesksest suur ilma daamist, kes nagu peamiselt on tegelenud iseendaga. Ka see on tegelikult väga vale pilt, kui otsustada Aino Kallas üle ainult päevikute põhjal. Ta on kirjutanud kirjanikuna üle 50 teose novelle, romaane, väga sisukaid romaane eesti mütoloogiliste lainetel ja kirjutanud väga küpset luulet, et nii noorena kui hilisena kogu tema loomingust meil lihtsalt ei ole pilt. Ja see on ebaõiglane hinnata teda ainult nende päevikute põhjal, mis peavadki olema enese, kes päeviku žanron olla enesekeskne. Et selles mõttes me oleme teinud talle liiga. Ja teine põhjus, miks seda raamatut on kindlasti eesti keeles vaja, on see, et me üldse ei kujuta ette, kui suurt tööd tegi Aino Kallas Oskar Kallase kõrval angloameerika maailmas Eesti riigi heaks. Kõik see nagu kade reaktsioon, mis oli kolmekümnendatel aastatel tema tema tegevuse peale Helsingis Soome Kirjanduse seltsis on säilitatud kümned väljalõigete kogud inglisekeelsetest Ameerika ja Inglise ajalehtedest sellest tööst, mis ta tegi loengu ringreisidel. Ta ei esitlenud seal sugugi ainult iseennast, vaid ikka ennekõike Eesti riik eesti rahvast, eesti kultuuri, pidas loenguid Eesti kohta, tegi nii-öelda Eestit maailmas tuntuks. Ja kui nüüd mõned vanad diplomaadid ma olen kuulnud Ameerikas kuulevad või kohtuvad eesti noorte diplomaatidega, siis keda nad meenutavad? Nad meenutavad Aino Kallast, kes käis kahekümnendatel aastatel ringreisidel mööda Ameerikat ja rääkis neile uuest maast ja riigist Eestist. Nii et see mõju kestab tegelikult tänapäevani, mis Aino Kallas oma Nendel toonastel ringreisidel tegi oma särava isiksusega nagu Eestit nähtavaks tegi. Nii et minu meelest me oleme kohelnud Aino Kallast meie kirjandusloos ebaõiglaselt ja kailaitise teos ehk teeb selle asjad nüüd parandab ära. Firma Jüri salu vestluskaaslane sarjas tõlkijad oli täna Sirje Kiin. Saade oli lindistatud tänavu oktoobris. Saate toimetaja Martin veerand.