Hendrik Lindepuu olete üks neid tõlkijaid, kelle tegevus on olnud väga mitmekülgne. Te kirjutate luuletusi. Olete kirjutanud jutustusi, näidendeid, teatrikriitikat ja muidugi tõlgite. Missugune osa nüüd sellest tegevusest on teil praegu tõlkimisel? Kui ma hakkasin tõlkima 10 aastat tagasi siis ma muidugi ei arvanud, et see tõlkimise osakaal kujuneb nii suureks, et ma olin siis peamiselt siiski näitekirjanik, kellelt juba oli kolm kolm teatritüki eesti lavadel ja mõtlesin, et see poola näidendite tõlkimine on nagu mingi kõrvaltegevus või niimoodi, aga praegu on poola kirjanduse vahendamine küll. Julgeksin pakkuma, et kolm neljandikku minu loometegevusest Aga räägime kõigepealt teie enda loomingust. Kas teil luulekogusid on ilmunud? Mul ei ole luulekogusid ilmunud ja ajakirjanduses on küll ilmunud ehk luulekogu jagu luuletusi, aga ma ei ole plaaninudki veel nagu luulekogu kokku panna. Et sellist tavalist keskmist luulekogu ei ole mõtet enam selles vanuses nagu välja anda, et kui peaks andma, siis peaks väga hea luulekogu välja andma. Et, et see on võib-olla see põhjus. Ei, ma ei ole vana, aga, aga ma ei ole ka enam 25 aastane, et igasuguste värsikestega lugejate ilmuda. Aga kas teie näidenditest on kõige tuntumad need süda kaheks. Ja tol kevadel Tartus esimene siis Henrik Visnapuust tead ja Ingist nende kirjavahetusest ja teine hella kooli eest. Ma usun, et omal ajal oli kindlasti kõige kõige tuntum ja populaarsem tol kevadel Tartus elavoolivest, mida mängiti Vanemuises üle 50 korra, isegi vist 60 korda, tõsi küll, väiksel laval aga, aga siiski. Ja siis jäigi minu näidendi kirjutamine osaliselt soiku just selle Tõlketegevuse tõttu, aga ma siiski arvan, et praegune minu parim näidend, mis seni on lugejale kättesaadav, on memmed ja taadid, mis ilmus Loomingus eelmisel aastal. Ja eks neid oma näidendit tuleb veel muidugi. Aga seda ei ole lavastatud, seda ei ole lavastatud. Kui palju teil on niisuguseid näidendeid, mida ei ole lavastatud? Ütleme, kolm sellist, mida ma ise pean lavastamisväärseks, aga miks neid ei ole? No ei ole lavastatud paljusid asju Eestis, et ka näiteks ka minu tõlgitud näidendeid ei ole nii palju lavastatud, kui, kui võiks. Näiteks Vitkeevitsidki on lavastatud ainult kaks näidendit, et kuigi Eesti keelde on tõlgitud kaheksa näidendit, Diana paljude muude vähekene ütleme raskemate või vaid veidi teistmoodi autoritega, on ikka niimoodi, et läheb aega, enne, kui leidub selline lavastaja või mõttekaaslane, kellele vastav autori stiil ja mõttelaad istub. Aga poola kirjanike mõttelaad, kuidas istub meie lavastajatele? Osadele lavastajatele istub väga. Poola näitekirjandus on leidnud endale hea lavastaja Eestis ja selleks Mati Unt kes on lavale toonud Rooseki tango, Pitkeevitasi väikeses häärberis kombroovitši Yvono, Burgundia printsessi. Ja, ja plaanis on tal veel päris päris mitu poola tõlget lavale tuua. No need kõik, mida te mainisite, on üsna suurt tähelepanu äratanud vähemalt mis on kirjutatud. No tegemist on nii heade näidendi kui ka hea lavastajaga. Kas prožekan, kõige kuulsam nimi, keda te olete tõlkinud või nüüd siis? Nobeli preemia laureaat? Ei mulle tundub, et müroosecon jah, nendest näitekirjanikest igal juhul kõige kuulsam nimi ja ta on ka kõige rohkem tõlgitum Poola näitekirjanik. Aga minu jaoks kõige südamelähedasem on Stanislaw Ignatsivitkeeviksi looming. Ta on veidi raskem, keerulisem üllatavam ja ja kõike muud. No paistab, üldiselt teil on kaks huviteater ja ja poola keel või poola kirjandus, kumb või mõlemad kokku. Poola kirjandus ikka, keel on siiski nagu töövahend selle kirjanduse juurde jõudmiseks, mitte huviobjekt eraldi. Kõigepealt kusse teatri huvidel tuli. Teatrijuhi tuli mul Viljandist, ma elasin Viljandis 80.-te aastate algul, kui kui Jaan Tooming tuli sinna peanäitejuhiks ja selle teatripisiku või kuidas selle kohta öeldakse selle ma saingi Jaan Toominga lavastustest, rahva sõda ja, ja muud need asjad, mis ta seal välja tõi ja noh, muidugi sai nähtud ka muid mujal siis eesti teatrites. Te olete väga palju eesti teatrit näinud, nagu ta ühes intervjuus ka. Omal ajal küll jah. 80.-te alguses korraldas Eesti teatriliit ja ajakiri teater muusika kinoteatrikriitikaseminari. Ja siis paari aasta jooksul sai ikka kolm neljandikku Eestis Eesti uuslavastustest ära nähtud. Ma lugesin ka lehest, et see seminar kestis kaks aastat või kuidas see toimus. See seminar oli üsnagi palju tegemist iseseisva tööga vaid niimoodi korra kuus oli üldisemaid nagu loenguid, ettekandeid ja arutelusid. Põhiline töö oli ikkagi etteantud kirjandus ja selle põhjal siis iseseisev töö. Jah, aga nüüd, kui me teatrist läheme edasi Poolasse kust see huvi tekkis? No sellega on jälle selline kummaline lugu, et nähtavasti algtõuke andsid sinkeevitši ajaloolised romaanid. Triloogia ja ristirüütlid. Ma pean ütlema, et meil on ühine maitse, ma olin vaimustuses, kui ma noor olin. Ja ajaloolistest romaanidest Ja ja sealt tuli nagu selline esimene pisik. Ja hiljem üks minu suuremaid filmielamusi poisikesepõlvest oli, on see Vaida tuhk Zeronski ajaloolise romaani järgi. Ja kui ma hakkasin juba seal teatrikriitika seminaris käima, siis sai hakatud tundma Poola teatri vastu Krotovski ja, ja need teised kuulsad lavastajad, teatriteoreetikud. Kuidagi tekkis huvi, õpid ära poola keel. Mul oli siis parajasti aega ka nagu rohkem käes. Ja, ja nii läkski, et ostsin Tallinnast antikvariaadist õpiku vene keele baasil. Et räägime poola keelt, sellega oli plaat ka kaasas, sai vähemalt kuulata. On hääldus raske poola keeles. Eestlasele kindlasti, sest teistmoodi häälikuid on ikkagi palju nasaalselt e tead ja, ja need ja neid susisevaid häälikuid, sadat sorti ja kõike kõike muud. Ja kui need susisevad häälikud ikka 40 üksteise kõrval on, siis vahel võib tekkida raskusi, kui ei ole nii, enne kokku puutu. Väljahääldamisega ja aga te olete siis täiesti iseõppija poola kirjanalt ja keegi ei ole teid õpetanud mingis tunnis pole käinud. Ei ole, ei olnud kellegi käest tunde võtta või noh, kindlasti oleks olnud, aga kuna ma elasin Viljandis ja noh, seal ei olnud, sai lihtsalt kolm aastat nagu puuritud neid õpikuid ja proovitud raamatuid lugeda niimoodi, et et sõnaraamat kõrval ja ilukirjandust, ilukirjandust ja et kolme aastaga, kuhu te olete siis jõudnud? Kolme aastaga, ma jõudsin 87.-sse aastasse? Ei, ma mõtlen keele alal. No jõudsin nii kaugele, et 87. aastal käisingi esimest korda Poolas ja siis sain nagu hakkama. Saite aru ka, kui nad rääkisid, sain küll, ja ega ma muidugi perfektselt ei räägi ma praegugi ja ei saa kõigest aru, kui ikka keegi poolakas väga kiiresti midagi seletab ja mingi slängis ja aga, aga siis ma sain aru ja, ja 87. hakkasin tõlkima. Ja mida siis kohe. Esimene tõlge oli poola näitekirjaniku Ireenius Iredenski näidend Endale ehitatud altar. Ja tõlkisin selle ära. See meeldis ka ühele lavastajale, kes tahtis seda tegema hakata ja kultuuriministeeriumis ega ostis selle tõlke Äramult kohe, et kuna seda hakatakse tegema ja siis tuli välja, et see on Moskva poolt keelatud nimekirjas. Et see jäi nagu ja see on siiamaani lavastamata Aga nagu me rääkisime, on teil üsna palju niisuguseid tõlkeid, mida ei ole lavastatud. Tähendab, te olete teinud nad lihtsalt sahtlisse või on keegi maksnud ka nende eest või, või kuidas? Põhiliselt on ikka sahtlisse et ma olen 35 näidendit tõlkinud ja, ja noh, umbes pooled on niimoodi, et täiesti investeering tulevikku lihtsalt. Aga need on teil kõik alles. Ei, need on kõik alles, need on kõik olemas, ootavad oma päeva ja ja noh, see päev kindlasti tuleb, sest tegemist on, peamiselt on väärtkirjandusega ikkagi tegemist. Te olete maininud, et, et soome keel on teie emakeel kahes sõnas. Et mitte emakeel, vaid emakeel, ema, teil, soomlanna. Jah, ema on soomlanna ja ta elab praegu Soomes. Et nagu tänu temale ma olen isegi saanud päris palju Soomes viibida elasite vahepeal ja ma elasin kohe peal paar aastat Rovoneemil ja, ja Espoos. Soome on sellepärast minule hea koht kui poola keeles tõlkijale poola kirjandust on Helsingi Ülikooli Slaavi raamatukogus üsnagi suures valikus, kus ja, ja sealseid kõike teatmeteoseid ja värsket Poola ajakirjandust ja kõike. Et Eestis on praegu need asjaolud kehvemad Poola kirjandusega? Tartu Ülikoolis ei ole, niisugust valikut ei ole seal paljud ajakirjad, kirjandusajakirjad, mis nõukogude ajal tulid, neidki enam ei tule. Ja nüüd ikka nagu need asjad liiguvad, et midagi on sinna tulnud juurde kirjandust. Aga rohkem nagu selliste annetuste. Nojaa, noh, raamatukogude vahelise vahetusena ka, aga mitte sellist süstemaatilist poola kogu ei ole, et ei ole ühtegi inimest, kes nüüd spetsiaalselt nagu vaataks selle järgi, et telliks neid tähtsamaid asju ja, ja et midagi kahe silma vahele ja sellist tähtsat ja noh, asi on lihtsalt rahas. Te olete üsna palju käinud Poolas. Olete kursis selle selle eluga ja mis teid seal võlub? Peale selle, et te saate ennast harida oma erialal, aga üldiselt on poolaka iseloomus midagi niisugust, mis teid võlub? Ei oska öelda, mina suhtun nagu Poolas ikka selles mõttes, et et see on see kirjandus, teater, mille vastu ma huvi tunnen. Ma ei oska nüüd kuidagi rassiliselt eristada, poolakas oleks kuidagi teistmoodi või vastupidi, ma olen Poolas käies väga palju kokku puutunud teistest rahvustest tõlkijatega, kes kõik tõlgivad poola keelest seminari seminaridel ja noh, väga palju tuttavaid jana nagu häid sõpru on sealt leitud. Et mitte just nagu mingite poolakate seast, noh niimoodi, aga muidugi ka kirjanikke ja toimetajate hulgas on palju häid tuttavaid, aga kuna tegemist on peamiselt sellise loomingulise intelligentsiga, siis eks ole igal pool nagu enam-vähem samalaadne. Aga kas Poolas hoolitsetakse hästi selle eest, et Poola kirjandust tõlgitakse teistes maades? On see organiseeritud tegevus on, küll, on küll on seal mingi tõlkebüroo loodud või midagi niisugust. Sealne autorikaitse agentuur hoolitseb tõlkijate eest. Neile tellitakse Poolast ajakirjandus Sis vastavaid nimetusi, mida, mida keegi tahab, et mulle endale tellitakse, sealt siis kahte kirjandusajakirja ja ühte. Kultuurinädalalehte tähendab, teisi ei pea maksma. Ma ise ta maksma, seda, nemad maksavad ja see tuleb ilusti postkasti. Jaa, seminaridel käimine ka nende kulu ja kirjadega, jah. Üsnagi palju on selliseid kutsed, et korra aastas ikka saab käia kuskil. Ja tõlkil on see hädavajalik. Aga kas te olete saanud tuttavaks ka nende autoritega, mõnega nendest, keda te olete tõlkinud. Jah, võib-olla kõige selline See oli küll üsnagi põgus kohtumine, aga, aga selle eest hästi soe ja südamlik oli Tadeus Rushevitšiga kelle näidendi valge abielu tõlkisin linnateatrile. Linnateater oli siis vist veel noorsooteatri nime all ja nad käisid sellega toruuni teatrifestivalil. Ja me istusime ära Rushevitšiga esimeses reas kõrvuti ja, ja jälgisime seda etendust, algul olid Rusevičil nagu kõrvaklapid peas, et ta kuulas ka tõlget ja ta võttis selle muidugi peast ära, kohe. Noh, et ta juba teadis aresti. Ta teadis teksti natukene. Ja see oli väga hea etendus. See oli tõesti üks tippetendusi, mida ma olen näinud üldse. Näitlejad mängisid hästi, Elmo Nüganeni ka eesotsas, kes oli ka lavastaja ja ja Elmo Nüganen ongi pärast öelnud, et kuidas ta tundis lavalt, et mingi jõujoon käib sealt meie juurest läbi, et see oli, see oli tõesti hea kogemus ja pärast istusime veel Elmo Nüganeni ka ja, ja paari eesti teatrikriitiku toimetajaga koos ja võeti väike intervjuu isi kiruševičilt. Aga see oli tolleaegses reklaami televisioonis ja, ja seal ei leitud sellele kohtaga intervjuule Rushevičikonna olemas. Et see oli selline kena kohtumine. Ja pärast korruševitšiga on need suhted diaatika selliseks, et et ma saan mõne tema uue raamatu ja ja nüüd Loomingu numbris juunikuu numbrisse ma tõlkisin kolm tema luuletust, uuemaid luuletusi. Aga kas te tunnete ka nüüd seda väga esile tõstetud daami Nobeli preemia laureaati piss, laeva sum, purskav nimi? Wisla asümborska, jah, on nüüd muidugi maailmakuulus nimi, aga ma isiklikult teda ei tunne. Aga olite seminaril möödunud aastal, tema? Ma olin tema loomingule pühendatud seminaril eelmisel aastal ja sinna pidi ta ka ise tulema, aga kuna ta sai selle Nobeli preemia ja, ja kõike muud asjatoimetused ülivahele, siis ta noh, ise sellepärast ei saanud sinna tulla. Ta pidi juba samal ajal sättima ennast Stockholmi poole teele ja. Mitmel korral on öeldud, et Nobeli preemia saavad niisugust kirjanikud, keda keegi ei tunne, tähendab, no meie siin ei tunne, aga, aga Poolas on ta kindlasti tuntud, eks ole. Poolas on ta muidugi jah, poola luule esimene daam, et selles ei ole kahtlust, aga muidugi kõik luule on raskesti tõlgitav ja, ja sümborsko luule kuidagi veel eriti. Aga mis on siis tema luules niisugust? Miks teda esile tõsteti? Ma ei mäleta täpselt, kuidas see Oli keeruline väljend sellisel mingi keeruline väljendus seoses Mozarti ja Beethoveni ka. Aga noh, see see iseloomustus muidugi ajas mind natukene naerma. Noh, tegemist on lihtsalt hea luulega. Väga hea luulega ja sümborska avaldab muidugi väga vähe, see ei tähenda, et ta vähe kirjutaks, ta kirjutab muidugi rohkem, aga ütleb, et ta laseb väga kaua luuletustel seista ja, ja enamasti lähevad need prügikorvi. Aga sellepärast ongi kirjandussündmuseks Poolas juba, kui, kui mõnes ajakirjas jälle ilmub Barutasin Poska luuletus. Te olete Poolas ka Poola teatrite etendusi näinud. Kui te olete teinud. Jah, minu suuremad teatrielamused ongi Poolast. Olen seal näinud päris palju häid lavastusi. Võimaluse piirides ma olen üritanud vaadata just Vitkeeviksi lavastusi, kuna MIGkeevitus on kahtlemata üks minu lemmikautoreid tõlkimise seisukohalt. Ja te olete temaga palju tõlkinud. Ja ja samas on ta ka minule kui draamakirjanikule eeskujuks. Kas nüüd kaudsemalt või otsesemalt, aga, aga üsnagi suureks eeskujuks tema kirjutamislaad ja. Ja nüüd, kui ma käisin hiljuti, nüüd ma nägingi kahte vilgeewitzi lavastust jälle, mis, mis olid mõlemad väga head. Üks olin väikeses häärberis, mida mängiti noorsooteatris 90.-te algus Mati Undi lavastuses Poolas ma nägin seda teatriakadeemia diplomietenduseni kus noored näitlejad võtsid siis vitt, keevitsi tekstist. Kõik naerukohad võtsid nagu välja, väga tugevalt, Diana ehk veidi enamgi, aga tegemist oli ikka hea lavastusega. No te saite võrrelda siis teatri lavastusega mis seal erinevus oli? Nad pigem olid just sarnaseid mõnes mõttes, et mõlemal korral oli tekstile lähenetud autoritruult, et ei olnud kärpeid ega erilisi ümbertõstmisi. Aga kuna kuna see noorsooteatrilavastus oli noh, üks tolleaegse teatri minu arust tippe ja Mati Undi üks paremaid lavastusi, siis ega nagu meil, noh, alla me küll ei jäänud. Seal. Poola lavastus oli rohkem sellist nooruslikku särtsu sees. Juba esinejate tõttu esinejate tõttu, et hästi hoogsalt käis kõik. Ja lavakujundus ja valgus resi on Poolas alati olnud hästi selline mängib kaasa, mängib kaasa, on täiesti omaette kunstiliseks komponendiks mitte lihtsalt, et mingi valge Paneme valguse paika ja. Ja nüüd te sõidate jälle, tähendab Me lindistame praegu nüüd novembris, aga saade läheb detsembris, te olete siis juba tagasi. Sõidate jälle Poolasse? Ma sõidan Gdanskis, kus toimub 20.-st kuni 22. novembrini balti draamalaat. See kujutab endast siis sellist asja, et Balti või siis Läänemere äärsed riigid saadavad Gdanskis või tulevad sealt noh, näitekirjanikke teatri kirjanduskriitikuid ja seal tutvustatakse uusi näidendeid ja, ja tehakse ettekandeid dramaturgi olukorrast nendes Läänemere äärsetes riikides siis. Kui veel teie tõlgetest rääkida, siis peale näidendite olete te ju ka muud tõlkinud, tähendab, sellel aastal ilmus teil üks, üks väga suur töö tänadaja Teatrileksikon, Villede tõlkisite Poola keelest. Aga seal on ka teie autorlust, nagu ma olen aru saanud. Ei, jah, ja noh, seda autorlust on seal sellepärast peamiselt, et et tänapäeva teatrileksikoni Poola variant ilmus juba 90. Poolas ja sealgi ta oli seisnud mõned aastad trükikojas. Et need andmed olid lihtsalt vananenud. Ma püüdsin panna sinna tänapäeva teatrileksikoni uuemaid lavastusi lavastajatel Diana. Kõike sellist uuemat infot. Ja kust te saite seda? Ma kasutasin Soome teatrikõrgkooli raamatukogu mis on Soomes ka nagu teatri keskraamatukogu staatuses, et kõik parem teatri kirjandus on nagu seal olemas, mis Soomes on ja kui seal ei ole, siis sealt saab juurde tellida, aga aga seal neid teatmeteoseid ja kõiki maailma paremaid teatriajakirju on ikka täitsa piisavalt. Et nagu mingit sellist leksikoni tõlkida ja toimetada. Ja seda saigi, see on üsnagi pikk protsess, oli selle tänapäeva teatrileksikon iga esimene variant sai tehtud juba 80.-te lõpul. Kurtna alustas seda esimese tõlke tähendab esimese trüki järgi esimese Poola trüki järgi 80.-te alguses ja ta suutis ka midagi ära teha, aga sellist paarsada lehekülge toortõlget ja mina hakkasin siis teise trüki järgi tegema ja sain ka mingi variandi valmis, aga kuna ma olin siis algaja tõlkija siis Rähesoo nagu luges seda ja, ja noh, toimetas jana. Eks ta sihuke kohmakas see oli ja mul on väga hea meel, et see ilmunud siis, et tulid need segased üleminekuajad peale. Et ma sain ta täiesti ümber teha. Oli teil juba kogemusi ka tõlkimises ja ka kogemusi oli palju rohkem tõlkimisega kõige muu pealt. Kuigi selle tänapäeva teatrileksikoni ei olnudki nii palju tõlkimisega tegemist, seal tuli just luua see süsteem ja, ja kui sa olid süsteemi loonud, siis noh, artiklites hakkasidki ikkagi teatud asjad korduma. Et nagu sellist loovat tõlkimist ei olnud nii palju, aga selle eest ma püüdsin kontrollida neid andmeid, mis oli nagu originaalis juba, et et ei läheks sinna vigu sisse, eks sina kindlasti läks neid vigu ka veel sisse, aga ega me kõik oleme sellised. Ekslikud. Millega te praegu otseselt tegelete? Otseselt tegelen ma praegu ettevalmistusega üheks üsnagi suureks tööks ja selleks on Vidoldkon proovitsi. Päevaraamatu tõlkimine. Videolt kombroovitsi päevaraamat on selle Poola avangardkirjaniku üks peateoseid. Nagu üks poola teatri kirjanduskriitik on kirjutanud, et see komprovitsi päevaraamat on kõige võti ja kõige kroon, mida kombroovis on kirjutanud ja millal silmus. See ilmus ajakirjas skultuura 1953 kuni 1969 ja ta on ilmunud ka raamatutena ja ta kokku oleks edasi. 1200 masinakirja lehekülge, aga muidugi, Eesti jaoks teeb sellise lühendatud varianti umbes kolmandiku sellest. Ja kirjastajaks on Vaga punkte avatud Eesti fondi toel. Ja see on nüüd selline suurem töö, mille peale nüüd selle aasta lõpp ja järgmisest aastast ka suurem osa läheb ära, et kõigepealt tuleb nagu välja valida. Need osad, mida tõlkida ja siis hakata nagu pihta.