Tere, armsad inimesed, mina olen Meelis Süld ja kutsun teid kuulama kirikuelu saadet. Möödunud poole sajandi vältel saatis Nõukogude Liit Eestimaale atistliku propagandat. Nüüd on ajad muutunud ning eestlased kuulutavad Venemaal evangeeliumi. Tartu lähedal on valminud võimas kesklaine saate ja mis vahendab Venemaa laiade lavarustele kristlikku raadiot. Programmi kirikuelu saates räägime veel homsest tänujumalateenistusest, mis on pühendatud Eesti vana presidendi ja uue presidendi auks. Teemadest pikemalt pärast muusikapala. Veel ei. Käi aga. See see. See. Kui keerata raadiovastuvõtja kesklaine sagedusalasse, siis 1035 kilohertsi pealt peaks kuuluma Eesti ainsat kesklaine saatjat. Raadiomast asub Tartu külje all kavastus ning selle signaal on suunatud Venemaale. Kultuuriministeeriumi poolt väljastatud ringhäälinguluba ütleb, et tegemist on kanaliga, mille nimeks raadioprogrammi maht on 24 tundi päevas. Eesti autorite osakaal on vähemalt 20 protsenti programmiga mahust. Programm on venekeelne. Kristlik, hariduslik ja mittetulunduslik sõnasaated on populaarteaduslikud ning üldharivad enamasti ka kristlikku sõnumit kandvad muusika, rahustav ja stressi alandav. Sõnalise osa maht peab olema vähemalt 50 protsenti programmi päevamahust. Venekeelse kristliku raadiojaama projektijuhiks on Tartu raadiodirektor Paul Pihlak. Paar aastat tagasi tekkis siis selline idee nimel symbol kui ka meie partneritel teisel pool ookeani, et võiks olla ka analooge raadiojaam töötamas vene keeles. Ja siis saigi hakatud mõtlema, aga tehniliste lahenduste peale, et, et kuidas seda oleks võimalik ette võtta. Tulime sellise mõtte peale, et miks mitte kasutada Eestis mitte kasutusel olevat kesklaine sagedusala, nii see paranes ja, ja tänaseks on kaks aastat tööd selja taga ning saatejaam valmis eetrisse minema. Kas see on siis kesklaine sagedus on 10 35 ehk 1035 kilohertsi. See on siis endine Eesti raadio esimese programmi sagedus ja programm on valmis siis startima venekeelsena. Juba väga suurel territooriumil. Katsemõõtmiste käigus oleme saanud juba tagasisidet õige kaugelt ka Moskvast ja Kiievist kuulsis pimedal ajal. Signaal ulatub. Kas tänapäeval üldse keegi kuulab veel kesklainet? Ma arvan, et kesklaine on suhteliselt surnud muidugi ütlema arenevates riikides ja ja ilmselt on kuulajaid vähe Soomes, Rootsis võib-olla ka Lätis-Leedus, aga, aga Venemaa siiski on niivõrd suur ja ka tehniliselt on, ma arvan, et väga paljud inimesed ei ole suutelised hoidma oma tehnilist varustatust mitte just kõige kõrgemal tasemel ja seetõttu on Kesk-Lääne nende inimesteni jõudmiseks väga hea vahend. Samuti arvan, et kesklaine on ka väga rentaabel ühe suurema katmiseks, kus on ka asustus mitte just väga tihe, sest et ultralühilaine eelis on, on see, et ta on muidugi Parema kvaliteediga. Kuid puuduseks on loomulikult tema väga väike leviia ultralainete saatjatega. Suurema maa-ala katmiseks kulub neid lihtsalt väga palju. Kesklainega on see mure nagu olematu. Lisaks sellele on Venemaa elanikel harjumus kuulata saated kesklainel, sest ka Venemaa mitmed suuremad raadiojaamad on jätkanud oma saadete edastamist kesklainel. Nii et see sihtgrupp on siis Venemaa elanik, küla elanik Sihtgrupp on tegelikult kõik, kes räägivad vene keelt ja kes on huvitatud heast sõnumist. Mis selle raadiojaama programm peaks olema? Raadiojaama programmina ausalt öeldes on veel pisut vara rääkida, sest et see on lõpmadi läbi töötamata. Kuid üks on kindel, et see saab olema nii nagu Fere raadisti, keelnegi osa kristliku sisuga ja kindlasti ka mitte kommertsreklaami seal ei mängi. Kui keerata praegu raadiosagedusele 1035 kilohertsi, siis. Tuleb seal tuleb kohati tuhandeil signaali, kohati vaikust ja kohati tuleb sealt ka Ühte satelliidiprogrammi, mille nimi on noova Jeltsin. Mida me võtame hetkel praegu sellises vastastikku abistamise korras vastu ja, ja lihtsalt, see on selline nagu testsignaali asemel kasutusel hetkel. Tartu pereraadio pole varjanud sugugi oma eelarvet seal 50000 krooni kuus. Kahtlemata see kesklaine ehitamine on olnud kulukam. Kust on saadud need ressursid ja kust on saadud need rahad, et kesklaine saatja püsti panna, masti ehitada, kuidas see võimalik on olnud? Laiemalt võib muidugi öelda, et nii nagu ka Eesti raadio, nii on ka vene kesklaine projekt ikkagi saanud alguse kindlasti jumalalt. Aga siin meie maises elus on, ütleme, finantseerimise poole pealt seda projekti toetanud tugevasti. Sõbrad Ameerikast ja selline organisatsioon nagu Estonian Christian Radio protšeks siis Kanadast madestast, see on valminud niimoodi sõbraliku koostööna siin olnud eestlasi ka selle ehituse juures, aga põhijõud on muidugi olnud Ameerikast ja enamus neist on ka vabatahtlikuna siia tulnud, maksnud kinni omad elamised, samad söögid, omad sõidud ja teinud seda tööd puhtalt sima riigile. Võiks siiski küsida, et mis seal see ajend, mis paneb inimese Ameerikast tulema siia Eestisse, ehitama kesklaine saatjat ja tegema seda tööd oma raha eest. Väga lihtne on seda öelda, ühesõnaga seal meelsus laiemalt võiks siis seletada seda, et meie praeguses väga hapras maailmas, kus on toimumas siiski küllaltki vapustavad sündmused, on inimesed mõtlemas ikkagi sellele, et et kuidasmoodi muuta seda maailma natuke paremaks ja ja kindlasti üks viis selleks on evangeeliumi kuulutamine ja seda just sellisel ebastabiilsel maal nagu Venemaa. Aga see ei tähenda midagi, et nüüd ameeriklased just nimelt ainult Venemaa pärast siin oleksid. Ei, nad on lihtsalt huvitatud sellest, et evangeelium leviks igal pool. Venemaa on valdavalt ju õigeusu oma. Kas ei ole karta vene õigeusu kirikureaktsioon Nonii näiteks sellesama kesklääneprojekti suhtes, sest et nagu ma aru saan, Ameerikast tulevad ennekõike sellised evangeelsed kristlikud liikumised ja, ja kas see, kes laineprogramm on pigem ameerikaliku taustaga, evangeelse taustaga, mitte õigeusu kirikutaustaga? No õigeusu kirikutaustaga ta ilmselt tõesti praegusel hetkel ei ole, aga, aga meie põhimõte on nii ka Eesti raadios olnud, et me ei rõhuta ei konfessioone ega nende erinevusi vaid meie kuulutame siiski ristiusu algtalasid, algtõdesid ja need on meil ka igasugu täpselt ühed samad, nii et ma arvan, et see ei ole probleem. Tõepoolest, suurem osa vene pereraadiotehnikast alates stuudio helipuldist ning lõpetades keskla, enamasti metallkonstruktsioonide ning saatja majaga on tulnud humanitaarabi korras laevaga üle ookeani. Muide, kesklaine saatja, annetus vene pereraadiole tuntud Ameerika evangelist Billy Graham isiklikult. Vestlesin masti ehitustöödejuhi Siim halsiga, kes praegusel hetkel ehitab juba järgmist kristlikku raadiot Lõuna-Ameerikas. Chim halsi tegevust iseloomustab ehk kõige paremini ettevõtte nimi ehk tornid Jeesusele. Tänapäeval on vähe inimesi, kes ehitaksid kesklaine saatejaamu. Me oleme sellel Ameerikas mitme aasta vältel spetsialiseerunud. See on meie võimalus oma oskusi rakendada ja ehitada raadiojaama Jumalale mõeldes. Meie arvates on sellel raadiojaamal väga oluline vajadus jõuda kristlike saadetega terve venekeelse elanikkonnani. Projektirahad tulevad suuremalt jaolt Ameerikast. Kirikutelt inimestelt, kes annetavad kristliku raadio heaks. Pole teist võimalust jõuda nii suure hulgani inimesteni kui läbi kristliku raadio. Inimestel on hea meel toetada, kui sellest on nii suur kasu. Vene pereraadiotööd hakkab igapäevaselt koordineerima esialgu vaid kaks inimest. Edasistest plaanidest räägib lähemalt toimetaja Svetlana Perewožikova. Me hakkame tasapisi valmistama oma saateid, mis on üks või kaks tundi päevas esialgu ja paneme siis sinna, kus on neil muusikat, et kuulaja saaks kuulata nende sõnalisi saateid ja siis täiendame seda saatekava siis ka meie programmidega. Milliseid saateid te olete plaaninud sinna saatekavasse tund-kaks päevas, mida sisuliselt? Meil on plaanis nii palved, siis on plaanis piibli lugemine järjejutt, mis on kristliku sisuga. Proovime teha kallaste saateid. Plaanis on muidugi meil iga päev, nüüd lastesaate umbes 15 minutit. Ja siis rakendame vabatahtlik, kuid kes hakkab tegema meile sarju? Iisraeli sarja tahame, et meil oleks ja ajalooline saade seoses piibliga ja kuidas see on ajalooliselt siis olnud. Seda suurt eetrimahtu 24 tundi, tere päevast ei pea niisiis täielikult oma jõududega täitma ja eks see oleks ka üle jõu käiv, võib-olla, kui arvestada seda, kui väike on see stuudio praegu veel ja kui vähenenud töötegijaid te olete praegu kahekesi. Aga kes on põhilised partnerid, kellega te püüate edaspidigi veel koostööd teha? Siiamaani me oleme kutsunud baptistikogudusest inimesi, kes aitasid meid teha venekeelsed saated ja meil on plaanis ka edaspidi kaasata nii Babtiste kui meetodiste ja luterlased. Kes võiks olla siis inimene, kes teid Venemaal võib-olla ka Baltikumis kuulab kesklainelt? Me väga tahame, et meid kuulaks, mitte ainult noored. Nüüd mis raadiojaam Moskvast, mida me nagu eetrisse anname, don nooruslik, ta on tõesti väga nooruslik. Ja Meie tahame, et ka vanemad inimesed saaks kasulikku infot ja ka, et lapsed saaks midagi huvitavat kuulda meie raadios. Viimastel nädalatel on islamiusuline Afganistan olnud maailma erilise tähelepanu all. Sellest riigist räägitakse enamasti seoses terrorirünnakutega USA-le. Ajakirjandus polegi unustanud Afganistanis vangistatud inimesi, keda süüdistatakse ristiusu levitamises jätkab ajakirja Meie aeg toimetaja Lauri Beekman. Turismindus on saanud maailmast tugeva tagasilöögi, põhjuseks on loomulikult kartus järgnevate terrorirünnakute ees. Keegi ei taha viibida lennukis koos mõne enesetapu mõtetega nii-öelda maailma parandajaga. Lennufirmad vallandavad oma töölisi elavad üle väga raskeid päevi. Mitte keegi ei lähe lennujaama, ei küsi kassast, palun mulle üks pilet afganistani, Linda isegi sealsetesse naaberriikidesse ja see tundub kõik väga loomulik. Miks peaks keegi tahtma minna sellesse planeet maa kõige kuumemasse kohta? No muidugi, kui CNNi ajakirjanikud välja jätta. Erinevad organisatsioonid kutsuvad oma viimaseid töölisi mitte ainult Afganistanist, vaid ka Pakistanist ja üldse sealsetest riikidest ära. Välismaalastest töölised saavad kohapeal asendatud kohalike elanikega, kellest muidugi läänemaailmakodanike eeskujul paljud samuti maalt lahkuvad. Kuid siiski on Afganistanis hetkel vähemalt kaheksa välismaalast. Kaks ameeriklast, kaks austraallast ja neli sakslast. Nad on juba pikemat aega olnud Talebani leiva peal, õigemini küll vanglaleiva peal. Te kujutage endale ette, et hetkel neid inimesi, kes abitöölistena olid saabunud organisatsiooni Shalternov alluvuses, Afganistani ajal meil sellest riigist nii palju ei räägitud. Just natuke enne terrorirünnakuid võeti nad aga vangi ja hakati rääkima surmanuhtlusest, mis oli nende süüks kristluse kuulutamine kohalikele inimestele. See on nimelt rangelt keelatud Talebani poolt ja islami ususpetsialisti professor Kalle Kasemaa kohaselt pidid nad külgas väga naiivsed või siis tugeva usuga inimesed olema, et julgesid minna Jeesusest Kristusest rääkima Talebani režiimi all elavatele inimestele. Kas praegustes oludes võib oodata ausat kohtuotsust? Võib eeldada, et nende suhtes osutatakse loomulikkust ja nad lastakse lihtsalt minema. Kohus oli vahepeal pikalt ooteseisundis, kuid nüüd on taas protsess käivitunud vangidele määratud Pakistanlasest advokaat Atif Alikaan, kelle ees on omamoodi raske sõda pidada. Kuid need kaheksa inimest ei ole ka läänemaailmas unustatud. Ameerika Ühendriigid ja president George tabeli. Bush ei nõua Afganistanist ainult Osama bin Ladenit, vaid ka neid abitöötajaid. Välja ei anta aga Bin Ladenit ja vaevalt antakse ka need vangid. Kuigi see kohtuprotsess on meie eest palju suletum, kui need salajased ettevalmistused võimalikuks sõjaks siis lootkem, et see väike sõda Nende kaheksa heategija jaoks siiski edukalt lõpeks. Lauri Beekman Eesti raadiole ajakirjast. Meie aeg. Vahetame nüüd veel kord teemat ja räägime Eesti presidentidest, õigemini küll homsest jumalateenistusest, kus president Lennart Meri tahab tänada rahvast, jah, jumalat. Loomulikult osaleb jumalateenistusel Tallinna toomkirikus ka vastne riigipea Arnold Rüütel. Tänujumalateenistuse ideest räägib lähemalt toompraost Ivar-Jaak, Salumäe. Kui kuuendal oktoobril 1992 president Lennart Meri ametivande andis Riigikogus siis selle järel astus ta siia toomkirikusse toomkiriku altari ette ja sai siit kaasa õnnistuse oma presidendi tööle ja teele. Ja sealjuures ta ka altari ees seistes vastas küsimusele, kas ta tahab ometi, mida ta kristlike põhimõtete järgi jah tahan. Ja kui nüüd üheksanda pastat on ta tõesti ka oma ametis sedamoodi seda tõotust nii kaunisti pidanud siis on eriti loomulik, et tema ise ja ka kirik teiselt poolt astuvad. Tänades jumala ette, et see on olnud üks õnnistatud tööperiood. Kas ka uus president Arnold Rüütel annab tõotuse altari ees? Esmaspäeval kuna nüüdne situatsioon on natukene teine, siis sellist tõotuse andmist seekord ei tule. Tol esimesel korral see mõte ja soov kasvas välja presidendi enda ütleme sisemistest vajadustest ja see tundus olevat nii loomulik ja kirik sai sellele vastata omapoolse õnnistuse andmisega. Nüüd ei ole sellist selget proovi kiriku poole jõudnud, et loogiline toiming ka uue presidendi puhul peaks toimuma. Küll aga on igati selge ja loomulik see, et meie palvet teeme ka uue presidendi ja tema tööperioodi pärast ja see ongi nüüd kiriku missioon. Olla jumalale tänulikud selle eest, mis on olnud ja usaldada jumalate kätte, see, mis on tulemas. Suurematel riigipühadel on ikka presidendid ja peaminister ja valitsuse liikmed kirikus. Kas see on sümbol või on midagi enamat? Mul on raske muidugi ütelda päris täpselt, miks see nii on ja miks nad tulevad. Ise tahaksin küll sellest välja lugeda, sellist hoiakut ja suhtumist tähendab kristlike väärtuste hindamiste ja, ja et rahvas võib otse silmaga nähtavalt seda tunnetada, et nende juhid hindavad seda, mis meie väikest maarjamaad on siin läbi 800 aasta vaprasti kandnud. Nii et ma ise hea meelega näeksin siin just nimelt selliste kiriku ja rahva. Ja ütleme, valitsuse ühes suunas vaatamist ühtemoodi tunnetamiste, et meie jumala kätes oleme Toomkirikuõpetaja Ivar-Jaak, Salumäe, kristlased lähtuvad oma igapäevaelus piiblist. Mida ütleb piibel ilmalike võimukandjate kohta. Me teame, et me peame olema kuulekad Jumalale, mida ütleb selle ilmaliku võimu kohta piibel. Valvet tegema ja, ja see on, on olnud väga kaugest ajast sedamoodi et meie ülemate eest mitte ainult tohime, vaid ka saame palvet tegema eestpalvet, ma mõtlen. Ja, ja siin on võib-olla oluline mõtelda asi näiteks ma rohkem kui 10 ja 20 aastat kui oli teistsugune võim ja teistsugused valitsemise printsiibid. Aga kui kirik ikkagi ei väsinud palvetamas ja nende pärast, kelle kätte on antud rahvajuhtimine, kas tol korral nendele ülemustele see meeldis või mitte? Ega nad alati tulnud ka ütlema, mõni suhtus sellesse lugupidavalt teadmis, et kirikus ka nende pärast palvetatakse mõni võib-olla üleolevalt, mõni võib-olla isegi oleks ära keelanud, aga kirik on nõnda toiminud, nagu see pühakirja järgi on õige. Tänaseks ongi kõik te kuulasite saadet kirikuelu, mina olen Meelis Süld ja soovin teile rahulikku sügisõhtut.