Nüüd algavas järjekordses tõlkijate saates on Vilma Jüri Saluvestluskaaslane luuletaja ja tõlkija Helvi Jürisson. Tänasest tõlkijate saates on mul jälle rõõm vestelda kirjanikuga. Minu vastas istub luuletaja Helvi Jürisson ja meie vahel laual on üsna palju raamatuid, need on kõik tõlkeraamatud ja põhiliselt on need ka teie tõlked, ainult on niisuguseid väljaandeid nagu Jessenini valikkogud ja Läti uuema luulevalimik, kus on ka üsna palju teisi tõlkijaid. Kui ma täna hommikul neid lehitsesin kodus, siis ma mõtlesin, et huvitav, miks miks hakkab luuletaja tõlkima teist luuletajat on selleks ka mingid mõjuvad põhjused või on see juhus või on see tellimine esimese katse? Tõlkide luulet tegin ma ikkagi täiesti omaenda huvist. Ma nimelt leidsin meie raamaturiiulilt Igor Severjanin luuletuskogu pealkirjaga Vervena. Ja ma lihtsalt tahtsin proovida, et no kuidas see mul välja tuleb ja mismoodi see tõlkimine üleüldse on, see istub mulle, kas ma saan hakkama. Ja no see tekst oli kohutavalt raske Severjanin, et on üldse väga raske tõlkida. Ja, ja see oli siis noh, niisugune kõige esimene, aga, aga siis tuli tellimus ja see oli valeerija villandi oli koostanud ühe valimikku, mille pealkirjaks oli laulud, pöörduvad tagasi Tallinna. Ja seal oli siis kogutud kokku nende punaarmee võitlejate luuletused, kes olid Tallinnas võidelnud kes olid Tallinnaga seotud mingil määral, aga see oli kõik niisugune, need olid enamasti rindeajakirjanikud ja see luule. No ma pean ütlema, et see oli, polnudki õieti luule, aga noh, see sai ära tehtud ja seal oli mingi autorite kollektiiv, oli hakkamas selle asja juures. Jah, aga kui me vaatame nüüd neid raamatut, kuidas need sündisid Eesti raamat või siis oli ta Eesti riigi kirjastus andis välja niisugust sarja Nõukogude luule ja sellesse sarja. Te olete nüüd üsna mitu mitut autorit tõlkinud? Jah, noh, siin on näiteks niisugune moment, et mul oli juba olemas tõlge, eni niisku, pimedus ja luuletaja raamat raamatuna ilmunud ja seal on siis mina olen üks tõlkija, Muia Veetamm, teine tõlkija, tähendab, see on Rumeenia Classic ja see huvi on sellesse sarja ei kuulu selle sarja, aga kuna ma olin kirjutanud või tõlkinud rumeenia keelest, siis pakuti mulle näiteks Paavel, pootsud Moldaablame. Aga Moldaavia rumeenia keel on praktiliselt üks ja sedasama. Ja edasi pakuti mulle Grigorjev keerut. Üks nende noorema põlve väga hea luuletaja, ütleksin. Tähendab, te olete tõlkinud Moldaavia luuletajat, Paavel kutsuti, vaatasin, et siin raamatu tagakaanel on kirjutatud. Et valimik on koostatud autorisoove arvestades ja, ja nii see oligi. Sellepärast et enne kui tõlkima hakata, siis tuli ikkagi kontakt autoriga. Ja küsida, et kas ta on nõus, et mina teen valiku või teeb ta ise valiku ja Paavel potsu otsust teha ise valiku. Aga enamasti on ikkagi minulik elavate kirjanike kogud ka Valgevene kirjanik Maksim tank. No siin on täpselt sama lugu, et ma olin tõlkinud juba Valgevene keelest Janka hubala Jakob kolase luuletusi. Ja olin siis juba noh teada, kui üks Valgevene keelest tõlkija ja mõlemad need jänka kupale kuulas, koolasson, nii-öelda vanema põlve luuletajad, nad juba surnud olid sel ajal, kui ma tõlkisin aga nendel veel teisigi häid luuletajaid ja, ja sealhulgas Maxim Tank, kes oli tol korral nende kirjanike liidu esimees. Ja, ja siis pakuti mulle maksim tanki. Olete tema endaga kohtunud? Olen küll ja ma olen korduvalt meenutada Moskvas nõupidamistel? Ei, ei, ma olen Valgevenes käinud. Ma käisin seal esimest korda, oli seal nõukogude kirjanduse päevad niisugused seal kohtasin teda ja siis olin ma koos Jaan Krossiga. Olin ma Janka kupala 100. sünniaastapäeva pidustustel ja seal kah oli Maxim Tank. Ja siis ma olin juba tõlkinud tema raamatu, nii et meil oli sellest natukene juttu ka mõni juba, millest rääkida. Muuseas, ma olen tõlkinud veel lasteraamatu, nende väga healt luuletajalt paratuuli neilt. Sest Valgevene keelega oli niimoodi, et esialgu, kui ma hakkasin tõlkima, esimene oli Janka, kui palav siis ma kasutasin reaalust tõlget. Ja Jacob kollase puhul oli mul see ka, aga siis ma märkasin, et seda polegi nagu enam vaja. Ja Maksim tanki puhul ei olnud seda tõesti üldse vaja. Keeled on ikka väga sarnased, veljed on väga sarnased, nii et see kirjandusteadlase Taali väljendus, et Valgevene keel on ainult üks dialekt vene keeles, mingil määral on see sinnapoole küll. Aga kuidas siis rumeenia keelega oli, kuidas reaaluse järgi tõlkimine, kes teile digirealised minule tegi, Natalja Alver? Ja rehealuse järgi tõlkimine osutus siiski väga keeruliseks. Sellepärast et no näiteks ütleme, slaavi keeled näiteks bulgaaria keel seal on, siiski ma saan lause struktuurist aru. Ma saan ikka aru, kus on värb ja ja kus on seal alus ja aga rumeenia keele puhul oli täiesti niisugune Pimedas kobamine, esialgu vähemalt. Ma isegi lugesin rumeenia keele grammatikat mis kohutavalt keeruline, ta koosneb praktiliselt eranditest. Vähemalt minule jäi niisugune mulje, reeglid kaovad ära ja aga, ja üldse noh, miks ma nõustusin tõlkima oli see, et ma mõtlesin, et prantsuse keel mul mingil määral on olemas. Et noh, et ikkagi nagu romaani keel, et ma peaksin orienteeruma, aga seal on Slaavi tüvesid on seal noh, peaaegu pool. Ja üldse kogu grammatika on hoopis teistmoodi. Nii et see oli väga ja väga vaevaline mul see minnes kui tõlkimine sest see reaalune ei olnud ka noh, päris nii, nagu ta oleks pidanud olema, sellepärast et Natalie Alver küll rääkis vabalt eesti keelt aga niisugused asjad nagu näiteks fraseologismiga ja seal ta ei orienteerunud kõigis otse tõlkis otse. Aga noh, see on ikkagi ära tunda kui seal on otse, aga muidugi kahtlus oli juba tekkinud ja siis Ma sõitsin ühe kuu aja vältel kõik nädalalõpud, sõitsime tema juurde Haapsalusse ja me võtsime täiesti sõna-sõnalt läbi kõik selle testi uuesti, et kas see ikka on niimoodi. No te olete tõlkinud, niisugused huvitavad neutrit nagu arseeni Tarkovski. Seal ei olnud nüüd vaja realust. Seal ei olnud. Küll aga oli seal jälle sisuliselt raskusi. Sest no ma olin ka. Ma respekteerisin teda, sest ma lugesin tema elulugu loost ennem, et ta on ise on ta ka tõlkija. Ja ta on tõlkinud Turkmeenia, Gruusia, Armeenia, Abja, juudi keelest. Polüklot Log Lott. Ja siin oli kah mõningad niukses sisulisi raskusi oli, mille pärast ma näiteks sõitsin Tartusse ja seal kirjandusteadlastega. Uurisin, Sergei Sakkovi juures käisin. Aga ta on muidugi väga huvitav ja mis oli veel päris nii meeldiv kogemus, et kui ma vaatasin filmi Andrei Tarkovski filmi ja nüüd on mul meelest ära, kas see oli nüüd peegel või? Igatahes silm, kus ta kasutab oma isa luuletusi ja et peaaegu kõik need, mida seal loeti, olen ka mina välja valinud, noh, nii et langes, see langes kokku, jah, vähemalt temaga meie maitse langes kokku. No üks silmapaistev Veneutru muidugi Sergei seeninud aga teda on tõlkinud peale teie veel, väga palju inimesi on Artur Alliksaar on tõlkinud Jaan Kross, Ellen Niit, August Sang, Debora Vaarandi. Ja veel on seal teisi peale teie. Kuidas te tundsite temaga ka hingesugulust või? Hingesugulust ma ei tundnud, sest mul ikka ei ole niukseid vene hinge algeid ei pärilikult ega, ega ka muidu mitte. Aga no ma tundsin seda, et ta on väga rikka sõnavaraga ja no ta on lihtsalt väga hea luuletaja ja seda ma muidugi tundsin kohe. Aga TC kõikkimise kergemaks või raskemaks kui ma tunnen, et on väga hea luuletaja teatise teeb, kergemaks, tähendab mõtte siginenud mõte on selginenud ja kuidagi ma ei tea, võib-olla emotsionaalselt oled kuidagi tõstetud, et sa teed midagi head tähendab, satute juba samasse atmosfääri samale lainealale, kus aga nii et te olete teiste puhul tundnud, teete lihtsalt tööd? Noh, mõne muster, mis seal salata, olen küll tundnud. Sest see töö tuleb ära teha, jah, nojah. Sekka vahel ju vilksatab ka midagi head, niiet igal autoril muidugi praktiliselt ikka igal autoril on midagi head. On veel niisugune autor, kes ei olegi päris venelane, aga kirjutab vene keeles noore ja purske ja kes on eesti kirjandusega palju tõlkinud. Ja Norra oskaja on Eestiga tihedalt seotud, sest põhiliselt ta tegeles kiu ainult eesti keeles tõlkimisega. Ja käis tihti siin Eestis, tal oli Eestis palju tuttavaid, mina ka temaga päris hea tuttav. Ja, ja kuna ta on nii palju eesti keelde keelde tõlkinud põhiliselt tõlkinud proosat, aga ka luulet, tõlkinud Viivi Luike ja Heljo Mändi. Ja ta mind ka tõlkinud, aga mitte raamatuna, aga sinna-tänna ajakirjadesse. Ja siis kirjastusest sai otsustatud, et tuleks anda välja teda ka selles samas Nõukogude luulesarjas. Ja mina siis tegin valiku ja tõlkisin ka teda. No ise ta ütleb oma luule kohta niimoodi, et temal on oma lugejaskond ja väitis nii, et kui tema kogud tal on vist kuus luuletuskogu, vähemalt siis, kui ma tõlkisin, oli tal kuus. Et tema kogud ostetakse ikkagi kõik ära. Sest et jah, temal on kindlakskujunenud juba oma lugejaskond. Kas siirdume korraks veel Bulgaariasse? Teil on siin kaks daami plaga Dimitruva ja elisa veeta, Bagriana on nüüd teile olulised? Minul on oluline mõlemad mingil määral olulised, aga eriti Bagriana, keda ma tõlkisin esimesena pärast Sistilinud toovat. Ja Bagriana oli mulle tõesti väga lähedane toaga. Tekkis mul kontakt võrdlemisi ruttu. Sest tihtilugu on mul niimoodi, et ma pean tegema umbes umbes 100 rida, kui ma tunnen, et ma olen nii-öelda sisse läinud, et ma olen omandanud selle autori no ütlemisviisi, ma olen sellest aru saanud, kuidagi ma tunnen, et mu sõnavalikuna õige. Aga Bagrianaga läks väga ruttu. Näiteks selle teise vulgaarne mäega plagedeni toaga ei läinud nii ruttu. Aga ma ka sain ma kiiresti kontakti. Ja, ja ma tegin, nojah, ja kui saad kontakti, siis läheb see tööga testile, nii et ma tegin teda nii ebatavaliselt kiiresti. Kõige värskem raamat, kus on ka teie luuletõlkeid, on Läti uuema luulevalimik. See on nüüd tõesti kaua tehtud kaunikene ja see on 10 aastat seisnud valmis käsikiri ja aga nüüd on ta siis meie ees? No selle kohta võiksin öelda niimoodi. Ma ütleksin üldse kogu raamatu kohta nii, et see on tõlgitud kõik peaaegu kõik ita saksa reaalustega. Palju meil neid läti keele oskajaid siis on. Ja kui siis, kui nad oskavad, siis jällegi olemad, luuletajad ega tõlkijad ei aita, saksal on reaalused ja, ja ta on ise ka tõlkinud ja ta ise ära pleekinud ja nad on ka varem luulet tõlkinud, on küll jah, vaatseedist näiteks. Selle kohta võiks öelda niimoodi, et kui muidugi valiku tegi, siis need valik oli lätlaste endi tehtud jah, aga 10 aastat tagasi aga 10 aastat taga või isegi rohkem seepärast et kui käsikiri oli valmis juba küll ja, ja ja aga minu esimene tutvumine siis läti luulega nende kahe autoriga, keda tõlkisin Monta Krumm ja mõnda Raispurjete, see noh, eestlastel ütleb see vähe, sest me olime ju alles nüüd saanud selle eestikeelses sele luulevolinikuga. Huvitav küll, et me oleme nii lähestikku, elame ja midagi, ma ei tea näiteks läti luulest eriti. No tõesti ei tea. Ja minul oli see tõesti ka esimene kokkupuude. Ja see oli väga, üllatavalt meeldiv elamus. Sest läti luule ta erineb meie omast mingil määral erinev ja muidugi kui hakata nüüd mõtlema mispoolest erinev, siis ma ütleksin nii, ühesõnaga, mis mul kohe meelde tuli, kui ma hakkasin tõlkima, oli see, et ta on mahlasem. Kujunditelt või ta tahan oma kujunditelt mahlasem ja ta on, ta on ühtlasi heatahtlikum. No siin ei ole peaaegu üldse niisugusi meil no jõhkrapoolseid ütlemisi või, või iroonilist suhtumist või seda peaaegu ei näegi üldse siin. Kõik on kuidagi. No võiks öelda isegi, et kõik on luuleline, siin on. Seda ma tegin väga hea meelega ja siis ma ütleksin veel seda ka, et möödunud aasta juunikuu ses andsin ma ära 1995. aasta balti preemia laureaadi lätlase Uldis Verdinsi luulekogu juba kogu tõlke mis seisab kirjastuses tuum praegu. No on ikka lootust, et väljad antakse, no lootust muidugi on, kui ta juba nii kaugele rännata kirjastuses seisab, aga ta ootab. Oota finantse, muidugi ma loodan, et mitte 10 aastat. No loodame, sest et lätlastel hakkab juba võib-olla varsti ilmuma tänavuaastase balti preemia laureaadi Jaan Kaplinski luulekogu ja see oleks ju üpris kuidagi inetu, kui tõesti ilmub Kaplinski enne, kui need siis jah. Aga möödunud aasta lõpp oli teil väga tähelepanu, väärne veel ühe väga suure töö ja tõlke pärast. See oli siis Schilleri tragöödia. Marian Stewart, Te olete sellest juba raadios rääkinud, aga no kuna see tõus on püsinud juba 200 aastat ja ikka veel teda lavastatakse ja tähelepanu on suur siis räägime meiega, sellest. Oli see nüüd teie kõige kõige raskem ja ja mahukam tõlketöö. See oli tõesti kõige mahukam tõlketöö. Aga ma ei saaks kuidagi öelda, et see oleks olnud kõige raskem. Sest vat selle tööga läks mul ka niimoodi, et ei mingisugust aega, et sisse elada. No praktiliselt esimesest leheküljest peale tundsin ma, et ma olen selle teksti sees, et muidu kuidagi, et ma olen kontaktis silleri tekstiga tõesti. Ja, ja mul ei olnudki niisugust sisseelamise aega üldse tarvis. Ja muidu ma polekski üldse jõudnud, sest mul oli aega ainult kaks ja pool kuud seda teha. Ka väga vähe tehti, vähe, seda nii umbes 5000 rida. Ma ütlen vahele kuulajatele, ma usun küll, et peaaegu kõik teavad, aga, et Ugalas Ugala teatrisse lavastati ja see tuli välja kuuendal detsembril oli esietendus aasta lõpus ja ja kuidas me siis teatrile andsite niimoodi järk-järgult nagu sillerise, no millal ise andsin alguses esimene vaatus, nadolid, kõige rohkem, muidugi närveerisin nad esimese vaatuse pärast, sest nad üldse ei teadnud, mismoodi ma tõlgin, et kas see on neile suupärane ja, ja see ei ole üldse, no nii hea, eks ole, ja vastuvõetav. Nii et nii kaua oli see suur pabin, kui ma siis selle esimese vaatuse ära saatsin. Ja siis nad helistasid mulle kohe varsti. Ja, ja noh, ütlesid, et ei, kõik on korras. Ainult et ruttu-ruttu ainult nii ruttu, kui te saate. No rutem, ma tõesti ei saanud, sest kool selle kahe ja poole kuu jooksul käisin ma linnas Tallinnas, tähendab, ma elan Keilas, ise käisin ma vist kaks korda või maksimaalselt kolm korda. Tegin kogu aeg ja ma tegime rõõmuga. Ja kui mul see valmis sai. Mul oli nii tyhi tunne, et nüüd ma, mille taha ma siis nüüd istun. Nii, see on väga mahukas teos ja muidugi teatri saanud kogu teksti lavale tuua oli palju kärbitud, tähendab, tee tõlkisite algusest lõpuni kõik ära. Ja mina tõlkisin kõik ära. Aga noh, ma olen seda ma esietendusel käisin ja muidugi märkasin siit-sealt küll, mis on ära jäetud, aga ega ma kõik läheb nii ruttu ja eks ole, ja ega mul seal teksti peas ka ei olnud ikka nii tohutu mahuka, siis tuleb teda niitma. Kohati ma ei saanud üldse aru, kas on või ei ole kärbitud. Muidugi niuksed, mõned monoloogid, mis olid ära viinud, ma teadvustasin, aga kas te seda teate, et esietenduse eel, mis kärbiti? Hertsogi nõudel, Karl Augusti Weimari hertsog, devõtete VII pilt, viimase viienda vaatuse seid viienda vaatlus on armulauaandmine Marian Stewartil. See ei oleks võinud katoliiklasi solvata just. No see oli nüüd sees Ugalas. Ja muidugi see oli üks väga mõjukas ja see on ka tegevuse arenemise seisukohalt on see väga oluline, tähendab seal marja pihib, et ta ei olnud sellesse vandenõusse segatud, et sellest süüst puhas. Nojah, aga sellel kujutad teda ikka niisugusena tal hinges oli nagu süütunne ja oli ülekohtutunne, eks ole, et Inglismaal tehti talle ülekohut Inglismaal, ta ei olnud ju süüdlane millegi ees. Ja no ja, ja, ja teose lõpus Ta on nagu, nagu valistub, sellele, need alistub, sellepärast ta läheb siis surmad on ikkagi selle ära teeninud, aja teeninud, nagu ta ütleb, sellepärast et ta omal ajal oli teadlik ja oli ka mingil määral kaastegev oma abikaasa taanly surmas. Ja kuigi kirik oli talle selle andeks andnud, Ta oli juba oma patukahetsuse kõik ära teinud ja, ja mis talle kirik määras. Aga ometi ta ütleb, et see veresüü pöördub ikka tagasi ja kui enne, kui ta läheb sinna tapalavale, enne seda veel ta ütleb, et et nüüd ta saab lunastada oma surmaga selle patu. Jah, see on tema, tema enda isiklik surmale vastu minemine, aga tegelikult Inglismaal tuli ikka poliitika ohver. Kahtlemata ja huvitav ikkagi kuninganna Elizabethi käitumine, ta karistas seda Niko, kes vastutas tema hukkamise eest, see sai karistada ja ja, ja ise veel ütles, et see ametnik olevat talitanud ilma tema selge nõusolekuta, aga ta andis allkirja, andis allkirja ja ei noh, see oli sellepärast, et, et nagu ta ise ütleb, et tema võim, eks ole, põhines rahva poolehoiul ja selle veretööga, ta kartis seda poolehoidu kaotada ja siis ta kombineerisin, mõtles, et tema jällegi süüdi, et tema pole ise sõidel selles. Aga huvitav, ma olen lugenud, et siller tahtis traagiliseks kujuks teha just ja tegi Elizabethi, mitte Mariat. Et rahva teenimise orjuses olev Elizabeth on, see on see traagiline kuju. Tegelikult need materjalid, mis minu käes olid, nendes on andmeid selle kohta, et ta siiski mõlemaid peab traagiliseks, ta peab Elizabethi kaadra selliseks kujuks, mitte ta ei olnud ainult mingi võimul ja halb kuninganna vaid tema tõi ohvriks selle oma eraelu võimule ja huvitav veel, mismoodi seda teost omal ajal vastu võeti? Tuli üsna palju kriitikat, isegi niisugune lause oli kõlanud, et kaks naist, kes pole seda väärt, et neid oma tüli tunnistajaks teha. Üks kriitik kirjutas, romantikud olid täiesti vastu välja arvatud August fleegel, et suhteliselt täiesti pilkavalt sellesse teosesse. See on küll huvitav. Nojah, võib-olla kriitikud jah küll, aga publikumenu oli tal siiski olnud suu kohe algusest peale algusest peale ja toetasid teda ju põhiliselt Mediina üliõpilased, need noored ja kes alati vaimari teatrisse tulid seal, kes ratsades kes tõllas. Nii, aga kuidas siis meie publik vastu võttis? Meie publik võttis pealtnäha hästi vastu. Aplaus oli pikk ja korduvalt kutsuti näitlejaid välja, saal oli täis ja vaat saal ei olnud täis, aga see saal on ju tohutu suur ja ebaproportsionaalne täiesti Viljandi linnale, seal on ju 600 istekohta. Ja, ja no ma ei tea, seal oli veel kaks kolmandikku oli täis. Aga publik võttis väga soojalt vastu ja kriitika, mis on siiamaani olnud. Sõnumilehes Tõnu Zero ja siis Pille-Riin Purje Päevalehes. See kriitika oli ka. Ja päevalehe ja seda oli ka mainitud ja. No kas on nüüd pärast niisugust suurt tööd tahtmine veel midagi suurt ette võtta? Kui see andis teile niisuguse elamuse? Noh, oleks küll, aga noh, minu keele, millest ma võin teha, eksole, on saksa keel prantsuse keel, inglise keelt ei ole. Millest mul on väga kahju. Ja see müüb, nüüd, mõeldakse, ongi. Nii, et midagi konkreetsed tähendab mul tegelikult on üks töö küll pooleli ja see on prantsuse keelest Moriscaremm üks belglane, balloon. Ja temalt, Ta on mul kavas juba. Ma mõistan, oli juba enne marjast joadeid mul tehtud luuletused emast täiskasvanutele lastele palju kirjutanud. Ja see on mul siis praegu käsil. Ja see ei ole ka muidugi halb luuletaja. Aga, aga nüüd ma olen juba ilmselt muutunud nii nõudlikuks, et ma tahan, et ma tunneksin geeniuse hõngu, mida ma Schilleri puhul kogu aeg tundsin. Kuulsite järjekordset tõlkijate saadet ja seekord oli Filma Jüri Saluvestluskaaslane. Helvi Jürisson.