Sarjas tõlkijad on Vilma, Jüri Salo vestluskaaslane täna kirjanik ja tõlkija Arvo Walton. Tänasest tõlkijate saates on jälle külaliseks kirjanik kirjanik Arvo Walton. Ja ma olen pannud tähele, et eesti kirjanikud üldiselt tõlgivad kaunis palju. On palju neid, kes tõlgivad muidugi mitte kõik, aga mis te arvate, kas see on väikerahva omadus? No väikerahva omadus on võib-olla üldse see, et nii-öelda kaadreid on vähe ja inimesed ei saa väga spetsialiseeruda. Ma olen seda tähele pannud ka oma hõimurahvaste juures ida pool et inimesed peavad olema nagu küllalt universaalsed või mitme asjaga tegelema. Nii et see tõlketegevus osalt on loomulikult eneseteostuse oma loomingulise potentsiaali realiseerimise täide kirjandusliku töö kõrval osalt ikkagi missioonitunne. Nii et võib-olla ainult väikesel määral ka ütleme, elatisvahendite teenimine, eriti teatavatel aegadel, kui kirjutamine eriti ei tasu või lastud kirjutada, noh tuletame kasvõi ajaloost meelde Betti Alveri, et ta ei saanud oma asju avaldada, siis ta tõlkis Jevgeni Oneginit ja tuli välja üks hiilgavamaid tõlkeid miseks eesti keeles on olemas. Aga ka praegusel ajal on nii, et kuigi tõlkimisega kuidagi ära ei ela, makstakse tõlki mise eest siiski suhteliselt rohkem kui oma loomingu eest. Eriti see oli paar aastat tagasi veel nüüd hakatakse järk-järgult juba natukene maksma ka eesti kirjanduse eest nii-öelda tänu just kultuurkapitalile ja teistele fondidele, mis toetavad. Ja nüüd on neid juba rohkem ilmunud ka meie oma kirjanike tehasest. Nojah, aga eks see üleminek muidugi oli väike šokk paljudele ja praegu toibumine nii-öelda toimub. Aga teisalt, et ikkagi see majanduslik tegur ka natukene määras, lihtsalt kirjastused ei tahtnud, tehti oma äri nende läbuhunnikutega, mis on praegu siin kõikjal lettidel, nüüd see vaakum on täis krimi, nullide ja ikka ja nii edasi, mille järgi ilmselt oli teatav nälg ja see oli seaduspärane, aga nüüd nagu otsitakse jälle, võib olla väärtkirjandust, hakatakse tasapisi tulema ka tagasi eesti kirjanduse juurde, sest kui ta ka on samal tasemel või isegi natuke nõrgem, on ta oma ja inimesed on alati oma ikkagi eelistanud. See on ka tarbija lugeja, sisemine missioonitunne, ta ikkagi oma jälgib sandaale tavaelu, ta tahab ju ennast ka sealt ära tunda, sellest kirjandusest. Kui ma teie elulugu lugesin Eesti kirjarahva leksikonis, siis ma vaatasin, et eestikeelses algkoolis te saite käia viis klassi. Noh, kuus ikkagi ja siis siis oli küüditamine. Aga üks ikkagi Siberis oli ka mingit eesti kirjavara ja pärast tagasi tulemist oli teatav kõigil meil oli ikkagi teatav järeleõppimine, mis puutus otseselt Eesti keelde ja ülikoolil jälle eestikeelne. Et niisugust suurt auku nagu ise ei tunneta, noh, see on niisugune võib-olla pigem ka kaasasündinud asi keeletunnetus ja samuti ande laadi küsimus, teatud inimesed on ikkagi sündinud filoloogid ja nende keel on parem, nende keelekasutus, nõtkem ja teised võivad olla päris osavalt kirja nikud oma kompositsiooni, tundelt ja muudelt omadustelt. Aga keelega, kus ei ole väga nõtke, ei tunnetata sõna võib-olla neid sõnamänge, milles on tegelikult nagu see kirjanduse pärisosa. Nojah, ma arvan, et iga lugeja teie teoseid lugedes ei ole tunnetanud, et et teil on venekeelne keskkooliharidus ja pärast seda te käisite küll Eestist koolisega käsitega Tehnikaülikoolis ja siis veel lõpetasite muskus ka kinoinstituudi ja nii, aga see oli kaugõpe. Aga kas te olete ka spetsiaalselt teinud tööd eesti keelega? Ma ei ütleks, et nüüd päris spetsiaalselt isegi Siberist tagasi tulles 54. aastal, no seda aega oli siiski viis aastat, ainult 54. aastal ma pidin sisseastumiseksam, miks, kas või õppima ja üsna intensiivselt terve suve praktiliselt pühendasin eesti keelele oli kirjandi ja essee kirjand ära teha ja tegin selle kirjandi, muide viiele. Mõned ja toimetajad ei ole ka eriti teinud punaseks teie tekste. Ma ei usu, et rohkemal määral, kui, kui paljudel teistel eesti kirjanikel on mõni Nõukogude funktsionäär olnud, kes on öelnud, et see keel ei ole võib-olla kõige parem puna oled olnud Siberis, noh, nad ise on sinna aidanud ja nad lähevad ka oma teo resultaati näha. Jah, et mis neist on saanud. Aga kui te nüüd tagasi mõtlete sellele vene keskkoolile, on sealt midagi ka minust positiivselt meelde jäänud. No miks ei ole, ega siis inimesed olid head õpetajad ka inimesed on kõikjal ikkagi ühesugused, lollide protsent on ühesugune ja andekate protsenti enam-vähem. Läbikohtade ja aegade ja häid õpetajaid on meelde jäänud ikkagi kas või esimene õpetaja, kes meid. Noh, mitte just sunniviisil, aga ikkagi tugeva toetusega õppima üldse, sest me ju ei osanud üldse vene keelt. Ei saanud lihtsalt elementaarseid asju aru, mis tunnis räägib. Aga hakkasime koolis käima ja asi tuli pikkamööda ja nii et meil, kes me seal sovhoosis olime, on kõigil põhjust tänulik olla sellele konkreetsele õpetajale, kes meid sündisid. Nojah, see vene keel aitas teid ka tõlkimisel, kui vene autoreid tõlkisid ja ma vaatasin, et teie enda isiku veider soov ilmus 63. aastal. Ja samal aastal ilmus ka see Loomingu raamatukogusse kogu Nõukogude novelle, kus teil oli üks tõlge, Solomon Smiljonitski novell, kui majas vaikseks jäi. Ma olen nagu kokku selle kõik unustanud. Päris huvitav ja nagu näha, on seda raamatut raamatukogus ka küllaltki loetud. Aga see vast muljonitski ei ole, nii. Ei tuntud autor vene kirjanduses, ütleme neile. Aga tuntud autorid on Andrei Titov ja Vladimir Jakov. Kas te valisite ise nende teosed välja Pitovilt kutsealuse? Pea peaaegu päris kindlalt, ma ei ütleks, et ma sajaprotsendiliselt kangesti ise tahtsin seda biitovi tõlkida, ta oli küllaltki lahja ja veniv aga talituttavast keskkonnast natuke sama põlvkond natuke sarnane kirjutamisviis. Siiski oli Hendrik kohtundus esimesel lugemisel huvitavam, aga pärast tõlkimisel ajas ka vihale palju niisugust parema kõrvasügamist vasaku jalaga umbes mida tal on, tähendab, selle asemel, et normaalselt keelt kasutada, oli tal seal selliseid tehtud võtteid, see on ka näiliselt väga kirjanduslik, aga tegelikult ei ole head salatunnetus seal alati taga. Jälle ta siis tõlkimisel, nagu hakkad tajuma. Te olete seda maininud ka siin eessõnas selle raamatu tunneta neid autoreid isiklikult ka. Ei teinud Jakov ei ole kunagi kohanud biitovi, küll aga on ka teised hiljem tõlkinud ja mingit erilist sõprust või püsivamat tutvust ei ole jäänud. Aga no nad ikkagi paistsid vene kirjanduse taustal silma omal ajal. Nojah, Tendrekov kahtlemata oma teatava aususega vene elu kujutamisel ja biitov teistmoodi noore inimese aususega. Kumbki nad ei võtnud seda nõukoguliku jampsi nagu ikka selliselt vastu, nagu partei soolase käskis. Sealsamas kirjarahva leksikonis on kirjutatud, et te olete tõlkinud vene mari, udmurdi moksa, Bulgaaria, Poola ja Ungari kirjandust. Kuidas nende keeltega teil suhe on? Noh, ega keelt ja oskustest on, nii et ma olen tõlkinud inglise keelest, mida ma ütlen, et seal ei olnud seda märgitud inglise keelest, mida ma nüüd oskan ikkagi tõlkimiseks ja saksa keelt ka natukene saksa keelest ma ei ole tõlkinud poola keelt hakkasin tõlkima sõnastikku abil, sest mulle väga meeldis Stanislav lets, tema forismid, aga siis nägin, et see on hirmus suur vaev. Kui üks, 150 aforism oli tõlgitud ja siis pöördusin Kurtna poole ja siis tõlkisin nagu koos või tema tegi toorikud ja et seal ongi kaks tõlkijat märgitud. Bulgaaria keelest olid mul reaalused ja samuti mari komi keeles, kus ma olen tõlk mordva keeltest ja olid ikkagi venekeelsed reaalused. Need olid sageli autor kas ise teinud või, või väga usaldusväärne. Ja kui tegemistele luulega oli alati originaal kõrval proosa, puidu puhul muidugi mitte Bulgaarias olnud mõned luuletused tõesti ja ungari keelt, et ma niiviisi passiivselt oskan. Aga ikkagi vajan väikest tuge, kui on keerulisemad autorid, nagu näiteks Choori näiteks rapsusa, raamatu Me töötasime autoriga koos enne läbi rida-realt lausa enne, kui ma seda tõlkima hakkasin. Lõplikult. Ja kandidaadi puhul oli mul kaabiks üks prantslanna Tess, Ungari keelt minust märksa paremini oskas. Ja kandidaadi ehmusid paar aastat tagasi alles. Ja siis on teil veel sandurksoori. Ja Charlie on väga keerulise kujundiga ja nii et ma isegi sõitsin Ungarisse ja siis aitasid mind Ungari kirjanikud lahti mõistatada mõningaid segaseks jäänud kohti, Choorit ennast meid tülitanud, mis ta ei olnud ka parajasti siis kodumaal. Nii et Kaczkašando Raitas, Sigrid jättis, olime mitu päeva sellega, et ta aitas mu lahti mõistatada mõningaid keerulisi kujundeid. Rääkige natuke nendest autoritest näiteks. Suusast suusaei ole Ungaris mitte ütleme esimese suurusjärgu täht poeedina tal on mõned raamatud, ma täpselt ei teagi praegu, paljudel originaalraamatuid on kolm või maksimum neli, aga ta on väga oluline tõlk. Ja ta on tõlkinud põhiliselt vene keelest, aga kogu nõukogude kirjandust ja on valinud just niisuguseid noh, mitte nõukogulik selles ideoloogilises mõttes autoreid, vaid ikka neid, kes on olnud vastukarva nõukogude võimule. Aga ta produktsioon on tohutult suur. Ja muide temal ka tõlkinud Kalevipoja ungari keelde, aga Maiberetski abiga, kes talle tegi siis ungarikeelset reaalust ja, ja Caborberetskiga ilmselt kes oskab perfektselt eesti keelt, aga surra, selline pagas on väga tugev luule tõlkimisel endal. Nüüd on väga oluline autor praegusaegses Ungari luules väga omanäoline, huvitav ja suur rahvuslane. Aga kanjadi, kes on ka esimese suurusjärgu täht Ungari kirjanduses elab hoopiski Transilvaaniast, nii et anud Rumeenia ungarlane ja talle on väga lähedased kaaned, väikesemate rahvaste või rahvusvähemuste probleemid, nii et ta on meil kaasas tiga soome-ugri üritustel. Aga teie enda teoseid on tõlgitud väga palju vist üle kolmekümnekeelde. Nojah, ma ei tea täpselt arvet, aga mul ilmus 85. aastal bibliograafia ja siis seal oli märgitud 29 keelt ja pärast seda ma tean üsna mitut keelt, kuhu on ka tõlgitud nii Hollandi, Itaalia, mida siis veel, minu meelest ei olnud vist ka tatari keel ja mõned mõned veel, kuhu mind on tõlgitud, nii et ma täpset arvu praegu ei oska öelda, ühes ülevaates vist kas luubis või kus ilmus eesti enim tõlgitud kirjanike loetelu ja siis seal oli mulle märgitud 31 keelt, aga võimalik, et on neid ka natuke rohkem. Aga mida põhiliselt on tõlgitud ka neid lühijutte, mis ilmusid kogus kaheksa jaapanlannat mida paljud mäletavad. Ja ikka selle tõttu tulebki näiteks lilli Prometil või minul väga suurkeelte arv, kuhu on tõlgitud, et meil on lühijutud ja neid on ju ajakirjanduses võimalikki ikkagi hõlpsamini ära trükkida kui eraldi raamatutes, nii et raamatute arv on pigem tagasihoidlik. Novellikogud üldiselt ju maailmas ei lähe eriti. Aga neid on ka olemas. Hollandi keeles, saksa keeles näiteks on olemas Arvydzilberi maailma reis, mis ei olnud Eestimaal mitte väga hästi vastu võetud oma liigse sürrealistlikke seetõttu ilmselt mida lugesid, ehk rohkem võib-olla koolilõpetajad, kellele see niisugune väike absurd, rohkemistus kui tõsimeelsetele, kriitikutele ja selle suure arvu keeli annab ka, noh, Venemaa rahvaste suhteliselt suur hulk, sest enamikus ses suurematest keeltest on, on. Meil on tõlgitud kõikidesse soome-ugri keeltesse, kus üldse tõlkekirjandust ilmub muidugi hantide-manside näiteks mitte, aga siin Euroopa osa soomeugrilaste keeltes on kõigis olemas kandmine asju. No te olete suur rännumees. Esimene reis oli muidugi sunniviisiline, aga pärast olete ka väga palju käinud just nende väikeste soome-ugri rahvaste juures. Rääkige nendest reisidest, see oli juba nõukogude ajal, eks ole. Ei sugugi mitte ainult soome-ugri rahvaste juurde üldse kõikide väikeste rahvaste või noh, mitte impeeriumi põhirahvast juurde, reisid on olnud tõesti väikeseks sobiks. Ja ma usun seda tausta seletatavad, niiet et eks see oli soov näha, mis neid elus hoiab, millele nad toetusid, et kuidas nad oma asjadega toime tulevad. Sest kõik need venestamise järkjärgulised protsessid olid ju kõikide nende rahvaste pealtnäha, kes oli rohkem venestunud, kes oli rohkem suutnud säilitada oma identiteeti ja mis oli siis see tegur, mille abil nad seda säilitasid ja need olid väga-väga erinevad asjad. Ma olen sellest kirjutanud ka selles oma viimases raamatusse, artiklite kogumikus on selle kohta üsna põhjalik artikkel meestes seisudes, siis need Venemaa väikerahvad on ja tõepoolest vahel võtsin lihtsalt seljakoti ja sõitsin läbi näiteks Põhja-Kaukaasia rahvad ja see oli tore kogemus Kesk-Aasias Kesk-Aasias muidugi, ka Siberis olen käinud, natuke vähem on olnud kogu aeg huvi üles otsida seal näiteks seal Cupi ketid. Veenid aga ei ole seda teostanud ja kardan, et võib-olla ajabki taastust. Aga ikkagi see tähelepanu on väga oluline neile ja näiteks idapoolsed soome-ugri rahvad. On väga arvestavad selle tähelepanuga, mis meie poolt tuleb ja ja hindavad seda, kui me seal käime, kui me nendega läbime. Ja üks põhjus, miks mulle meeldib ka nendega lävida tohutu soojus, mis ikkagi nendelt nagu vastu kiirgab sellistele inimestele, kes nende suhtes on ausad ja, ja heatahtlikud. Tunnete ka mingit sugulust nende hulgas, olles. Ja kindlasti kindlasti see on selline asi jälle, mis tuleb ajaga. Loomulikult on sugulus kõigepealt teadmine kuidagi ühte inimest tänaval näed, ei tea, et ta su sugulane andmetel on küllalt lähedane sugulane, siis sul mingit tunnet kindlasti ei ole. Aga samas siis ajapikku püüad nagu üles need suguluse elemendid ja näiteks ka keelesugulus on täiesti tajutav, kui ma seda luulet olen tõlkinud nii komi mordva keeltest kui ka mari keelest siis tunnetad, et sõnad käituvad samamoodi. Sõnade nagu filosoofia on sarnane. Rääkimata sellest, et tüved on ju oma moonduste kaudu ikkagi tugevasti sarnased, aga loomulikult keele kõla ja on hoopis teiseks muutunud ajaloo jooksul ja aru ei saa aga üllatud ikkagi nende sarnasusest mis on olemas siis ka temperamendis. Teatavas käitumises eluhoiakutes on ikkagi palju sarnast ka uskumustes. Sest ega ei saa eitada, kuigi me oleme täielikult kaotanud oma muinasusu, et mingid elemendid on meis säilinud mingites meie hoiakutes ka natuke kommetes ja need on, need on üsna sarnased praegu selle, meie nagu soome-ugri kirjanduste assotsiatsiooni egiidi all ilmub varsti kohe Marilaste usundist. Üsna põhjalik käsitlus on väga huvitav rahvas Euroopas, kes on säilitanud selle paganausu peaaegu korralikult, samuti udmurdid. Ja mina usun küll, kui nüüd eesti lugeja seda seda loeb, et ta näeb seal väga palju sarnast, mis ta on teadnud oma usundist olevat. Nii jäi see nagu looritsejateiste uurimuste põhjal, aga aga ka ise võib-olla vahetult tunnetanud. Ja kõik need elemendid võivad toetada seda ühistunde loomist inimestes. Aga mis te arvate, kuidas te olete saanud neid neid rahvadki aidata? Noh, see aitamine on väga suhteline mõiste. Aitamine on ju ka see moraalne toetus, et neid pannakse tähele, neid peetakse igativäärseks, et kujuneks välja nende oma intelligents, seda euroopalikku laadi kultuuri. Sellega ei tohi muidugi liialdada, igaüks on oma kultuuri sees, see kultuur on alati täiuslik selle rahva eluviisi jaoks ja liiga järsud eurooposeerimised või niinimetatud jutu märgistsiviliseerimised on tihti hukatuslikud rahvavaimule, nii et ka see tuleb ära õppida nendel, kes teiste rahvastega tegelevad. Ja alati teavad nad oma probleeme ikkagi paremini õpetada, ei saa kedagi. 96. aastal ilmus raamat pealkirjaga enne koitu. Seal oli viis soome-ugri autorit tutvustada seda. Jah, see oli nüüd minu tõlgitud ja oli esimene suurem projekt, mille me tegime valmis lohusalus toimunud neljanda soome-ugri kirjanike suur kokkutuleku jaoks ja seal teda presenteerisime. Ja seal on kaks komi kirjaniku Ivan kuraatov, kes elas juba möödunud sajandil. Suri 1875 ja Victor Savin või Victor Nõgenza, nagu ta kirjanikunimi oli. Niisiis mari kirjanduse nii-öelda rajaja, üks peetav Chavain ja kaks väga olulist udmurdi kirjaniku kuse paigerd ja Assange jooki. Seal siis ainus naine sealt ja tohutult huvitav kirjanik kes sai oma eluajal kirjutada ainult kaks väikest kogukest, aga kelle kõik luuletused on muutunud rahvalauluks ja ma olen ise kuulnud laul tavat udmurdimaal. Üks olulisemaid kirjanikke soome-ugri maailmas on kindlasti keeled. Udmurdi suur teadlane, udmurdi Kirjanduse üks rajajatest kes hukati juba 30.-te aastate alguses. Sest ta oli tõesti oma rahva suur patrioot. Ja teda süüdistati muidugi absurdseteks asjades nagu kõiki neidsamu. Nagu oleks ta suur Soome idee pooldaja ja nad kõik olid Eesti või Soome spioonid, muide. Ja tema isegi sõpru arreteeriti ainult selle eest, et nad olid tuttavad temaga. Kusjuures ta ei olnud otseselt nõukogude võimu vastu, sest nõukogude võim andis nendele väikestele rahvastele mingisuguse hingamise aja kahekümnendatel aastatel. Ega venestamine ja nende rahvaste vaimu mahasurumine ei alanud sugugi Nõukogude võimuga, see oli tsaari Venemaa järjekindel poliitika ja selle üks tõhusamaid teostajaid oli õigeusu kirik. Nii et sel hetkel ju revolutsioon, teatud mõttes toetus väikerahvaste lootustele, et et nad saavad vabaks või teistsuguse suhtumise nende kultuuri rahvustesse. Ja tõesti, see natukene aega kestis aga üsna lühikest aega ja kohe hakati neid maha suruma sageli omaenda inimeste kätega. Nii et Kerdi fenomen on üsna oluline ja ma loodan, et temast tuleb veel rohkem. Turu tänava muide möödub 100 aastat tema sünnist, nii et temast on põhjust rääkida samuti. Kes on tänavu 100 aastat, nad olid ja kaslased ja suured sõbrad. Aga see naine jättis kirjutamise lihtsalt järgi, sest ei lubatud, tähendanuks temale, ta oli ka kolm kord arreteeritud tähendanuks temale samuti hukkamist, aga pärast oli ta silmaarst lihtsalt ja ja aitas oma rahvast sellel viisil. See raamat enne koitu, millest oli jutt, too ja mida on praegu veel poodides saada, on kakskeelne, nii et seal on originaalid ja eestikeelsed ja nüüd on tulekul kohe-kohe neli luulekogu ja kõik on naisluule soomeugrilaste, üldse naiste osa ju folklooris väga oluline, aga ka muus kirjandust seal natuke juhuseid seal nüüd valitud praegu naisluuleks, siis pärast jõuab meeste kätte järg nagu viisakus nõuab ikka naised enne. Ja siis on neli udmurditari neli, Komilannad neli, Marylannad neli, Mordvalannad, niisugused neli kogu tulevad külad, esinduslikud ja minu meelest väga toredad ja soojad poeedid on kõik ja nende tõlkimisega on siis tegelenud siin eesti keele minu tõlkes on mari lannad kõik, siis leelo tungal tõlgis komisid. Üks on seal minu tõlgi mordvalased tõlkes Peeter Volkonski ja Ellen Niit tõlgib udmurdid tare. Praegu ja need peaksid kõige augusti ilmuma suhteliselt ühesuguses Kärt summa Taaveti ilusas ja kirevast kujunduses ja ma loodan, et tulevad väga ilusad raamid. Ja neid raamatuid siis ootama. Ja teie muidugi jätkutega oma tõlkijategevust. Ilmselt küll, jah, praegu kohe seisab mul ees neenetsi tõlkimine muidugi venekeelsete reaaluste abil jällegi, aga ei ole lihtsalt tõlke võtta, sest on ju mõned inimesed neenetsi, keelt, külvist minu teada ei oska keegi, aga kes keelt oskavad, aga need on enamasti keeleteadlased ja puudub igasugune luule tõlkimise kogemus. Ja nad ei võtaks ka seda teha. Nii et kahjuks tuleb nende asjade puhul ajada läbi vahenduskeelega, aga nagu ma ütlesin, on kogu aeg originaal kõrval ja originaali tunnetus tekib ikkagi selleks tõlkimise ajaks. Ma ei tea, kui aktsepteeritav see on maailma tõlkepraktikas, aga seda siiski on ja kõigil nendel on ka jälle originaalid kõrval. Nii et loodame, et see aitab meil paremini tundma õppida neid rahvaid ja aitab ka nendel tunnetada seda tähelepanu ja moraalset toetust, mida me oleme kohustatud oma sugulaste rikk andma. Kuuldud tõlkijate saates kõneles Filma Jüri Salu täna kirjaniku ja tõlkija Arvo Valtoniga saatesarja toimetaja Martin piiranud.