Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Küsin kohe alguses ära, kas sina sööd üksi? Siin ei ole õiget vastust ja võid selle siis ka endale hoida. Ja lähen nüüd päris kommentaariga edasi. Enamus ilmselt nõustub väitega, mille järgi tuleviku ennustamine on täna raskem, kui eile. Põhjustas, ei pea kõik nõustuma, kuid mida ilmsemaks on see kuidagi seotud keerukuse kasvuga. Keerukustega sünnitab nähtuste ja inimestevahelise infovahetuse suurenemine ning viimast suurendavad info ja kommunikatsioonitehnoloogiad millest omakorda märkimisväärne osa valmistatakse ju Lõuna-Koreas. Järelikult võiks sellest riigist toimuvast midagi õppida, isegi kui meie teed peaks ühel hetkel sellest lahklema. Korealaste kultuurilised väärtused on sajandite jooksul vormunud Konfutsiuse filosoofilise traditsiooni järgi milles perekonnal on oluline väärtuste kandja tähendus. Praegu hakkab kõikjal arenenud riikides joonistama välja traagiline aeglase enese poomise rituaal. Tehta ühtegi märgatavat või tajutavat vale sammu. Selle esimeseks faasiks on rõhuda hariduse ja teaduse kaudu tehnoloogia arengule. Möödunud sajandi kuuekümnendatel oli Lõuna-Korea vaene riik, mille rahvuslik kogutoodang oli umbes 2,7 miljardit dollarit. Aastal 2007 ületas seesama näitaja triljoni dollari piiririik lihtsalt orienteerub tööstuse arendamisele ja selle jaoks inimeste koolitamisele ning muutuste nagu sinnale töökultuurile kiiresti tehnoloogia ekspordi tippriigiks. Järgmine samm on seotud uue tehnoloogia rakendamisega mille üheks sihtmärgiks on ju inimeste töökohtade vähendamine. See aga omakorda sunnib töö omajaid endisest rohkem pingutama ja tegema tööd piltlikult öeldes mitme inimese eest seda vähemalt võrreldes varasemate põlvedega. Ja kui nad töö iseloom infomahukas nõuab seesama töötaja omale appi üha rohkem mobiilseid andmesidevahendeid, mida siis ka kohapeal rõõmsasti valmistatakse. Sellises aja ja tähelepanu defitsiidiolukorras hakkab aga ilmnema perekonna taandumine ja iibe langus. Piltlikumalt väljendudes tähendab see siis üksikperesid, mille ainukese lapse mängukaaslaseks on elektroonilised sõbrad. Ja sellel maal on olemas nõndanimetatud väljalülitamise seadus, mis käsib interneti teenusepakkujatel öötundidel takistada lastel juurdepääsu internetimängudele. Seesama teema oli paari kuu eest siin arutluse all ja sellega ka pikalt jätkata. Kan, võtkem asi kokku tõdemusega. Perekonnatraditsioon on Korea riigis hääbumas. Räägitakse massiliselt üksikult surevatest, võõraste poolt maetavatest vanuritest, maailma juhtivast virtuaalmaailmas mängivast põlvkonnast ja imelikest Tuuri fenomeni test, mille kohta kiputakse, kehitame õlgu, nagu see oleks kuidagi seotud kaugema mõistatuslikke ja kindlasti mittenakkavad. Eripäradega viimane aga võib osutuda enesepettuseks juhul kui vaadata tekkepõhjuseid. Korealaste. Geim mood ongi vaadata interneti vahendusel, kuidas võõrad inimesed söövad. Nähtavust iseloomustab kellelegi 30 nelja-aastase korealanna igapäevane veebishow, milles ta sööb ja räägib vaatajatega. See viimane osa jagu normaalse olukorrana kõrvaliseks, sest tähelepanu väärib tema toitumine. Kena ja saleda välimusega naine sööb ära vähemalt neli pitsat, kümmekond muna, mitu kilo loomaliha ja kausside viisi nuudleid ja muid idamaiseid roogasid. Suhtlevale söömisele kulub tal aega mitu tundi ja nii iga päev. See on väga populaarne ja noor daam teenib sellega iga kuu umbes 8000 eurot millest veerand kulub ju söögiostmisele. Tänaseks saan oma söögilauda võõrastega jagamas juba üle 3500 korealased. Nähtuse võimalikuks selgituseks kaasaegse elu loodud massiline üksilduse kultuur. See on sügavas kontrastis põlvkondade jooksul hinnatud suure pere ja koos söömisega. Lisage siia üksilduse sünnitatud stress, mille populaarseks raviks alkoholi kõrval Ongi just söömine. Ja teadupärast maitseb. Enam kui kahele miljonile Korealasele alkohol kordades rohkem, kui on vaja alkohooliku märakeseks. Aga loo moraal ei ole selles, miks ülipopulaarne naissöögimasin kaalus juurde ei võta, vaid see, kas sina paneksid hommikul kodus, siis tööl lõunapausi ajal ja õhtul uuesti koju jõudnuna saia nosides laual olev arvutiekraanile mõne kauge, kuid üha tuttavlikuma sööma kaaslasel. Juhul kui vastus on eitav, siis kui kaua sa arvad, et suudad vastu panna?