Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Mäletan kusagil kümnekonna aasta eest loetud veebimõtisklus, milline saab olema elu 100 aasta pärast igasuguste ära jäävate ja otsa saavate asjade ning nähtuste seas loetleti ka neid, mis on siis veel alles. Üks sellistest fenomeni test oli autori arvates Microsoft. Tegemist oli kellegi fantaasiamänguga umbes samasugusega, nagu tehti 100 aasta eest, ennustades siis tänaseks liikuvaid kõnniteid, kärbeste otsasaamist, toruposti ja kodunduse õpetuse suurt populaarsust. Exitisiisia eksitakse ka nüüd. Mis viib mõtted Microsofti püsivuse juurde? Kui meenutada hiljutist kommentaari, milles Facebooki tõusust ja juurdekasvu pidurdumisest leiti sarnasusi nakkushaiguse levikudünaamikaga. Artiklit kritiseeriti päris palju, sest kes siis ikka tahab oma lemmikut näha läbi haiguse prillide. Huvitav oli artikli kirjutanud Princetoni ülikooli teadlastele tehtud etteheidete seas lugeda süüdistusi, et nad on Aero Nautica insenerid ja ei tohi seetõttu midagi arvata ei Facebookistega haigustest. Noh, olgu sellega kuidas on, aga. Viide millelegi arengule ja sellele järgnevale püsimisele ning siis paratamatult saabuvale taandumisele nagu tagurpidi U täht või nakkushaiguse dünaamika on põhimõtteliselt ju alati tõele lähedal, sest igavesi asju ju ei ole. Nüüd ongi aeg küsida, kas Bill Gates'i abilpici firmast maailma kõiki kodanikke mõjutanud hiigelfirmani ja sellele. Steve Palmeri vähem tormakas ja Windowsi abil kuldmune munenud masinavärgi aeruse süvenemine tähistavad selle loo kahte esimest faasi. Ning nüüd siis peame end harjutama peadirektorile viidates Indias sündinud ja seetõttu siis ka eksootilise nimega sati Annandellaga kelle rolliks jääb isikliku tahte kiuste võib-olla selle impeeriumi maha käitamine. 46 aastane Assadi anna lang on olnud 22 aastat abielus ja kolme lapse isa ning kui seda viimast fakti ei märgiks, võiks jääda mulje, et ta on abielus Microsoftiga, kus asus tööle samuti 22 aasta eest. Eelisest esimest päeva kuulsa tarkvarafirma peadirektori kabinetis koha sisse võtnud nodella jättis pool aastat spekulatsioone kütnud uue juhi valimise rituaalis selja taha. Nii Nokia endise peadirektori kele nime nüüd lugupidamisest soomlaste vastu ei hakka mainima. Aga kaotajate sekka võib lugeda ka näiteks autotootja Fordi peadirektori Allan Mulali, kellest loodeti radikaalsete muutuste tegijat ja kohast ilma jäänud kandidaate võiski olla üle 40. Järelikult kui radikaalsete muutuste liini esindanud Mulallile eelistati paarkümmend aastat olemasoleva skulptuuris elanud sotianandellat võib siit välja lugeda, et Microsoft ei soovinud või ei julgenud mugavustsoonist väljuda. Järk-järgult. Karjääriredelil ülespoole kuni asepresidendini rühkinud nodella on see ka rohkem vana, jätkab kui utoopia, see tähendab, et rada kulgeb ilmselt pigem alla kui üles. Aga tegemist ei ole loomulikult varjatud etteheitega, toredale ja targale inimesele. Vaid katsega olemasolevate märkide põhjal hinnata, kas alguses mainitud visionäär eksis või mitte. Tõenäoliselt ühes osas ta ei eksinud, sest isegi kui Microsoft ei peaks sadat aastat vastu pidama, on maailm olemuselt tarkvarapõhine nähtus. Jam tarkvarafirmadel on roll ka kauges tulevikus. Viimase aja tarkvaravalikutega pole Microsofti. Maailmale aga kuigi hästi pihta saanud, kuid pooleaastase peadirektori valimisprotsessi ajal oli otsustajatel võimalust tutvuda kümnete visioonide, äriplaanide ja strateegiliste muudatusettepanekutega. Lootkem, et sellest kõigest on firma uuel juhil kasu sest maailm vajab tugevaid tarkvara firmasid. Õigemini vajame seda meie, sest ainult tugevate konkurentsis on võimalus võita ka lõpptarbijatel.