Kinniskordame nüüd valitud palu läinud pühapäevasest saatest Eesti Rahvusraamatukogu direktori Tiiu valmiga. Minu jaoks on raamat raamatukoguhoidja ja raamatukogu üks oluline kolmik mis kuuluvad kokku. Jah, sest kodus meil ei ole raamatukoguhoidjad, seal oleme me ise, need hoidjad. Ja küllalt palju on kõneldud ka sellest, et raamat kaob. Tuntakse hirmu ja mõeldakse, et võib-olla tulevikuraamatukogus. Me oleme küsimuse ees, et raamatukogud jäävad hoidlateks ja on arvutid ja arvutid, kus on talletatud nii möödaniku raamatud. Ja kus on see tarkus, mida võib-olla ei trükitagi ära? Ja kes on siis need raamatukoguhoidjad? Kas nad on? Niisugused nagu nad on olnud aastakümneid raamatuvarade hoidjatena. Me oleme selle üle raamatukoguhoidjatega omavahel erinevates kooslustes erinevate riikide raamatukoguhoidjad palju kõnelenud. Ja samal ajal me oleme kõnelenud ka raamatute kirjutajatega, raamatute trükijatega ja nendesamade raamatute lugejatega. Ja me oleme jõudnud ikka ja ühte sellesse samasse punkti. Raamatud trükituna jäävad. Kindlasti lisandub ja ongi juba lisandunud mõttetarkust ainult arvutiketastel. Aga. Mõttetarkuse. Kooslus nii raamatu kujul kui hoopiski uuel kaasaja kujul ühend ongi raamatukogude tulevik ja raamatukoguhoidja. Ei ole enam traditsiooniline küblattegaar kes askeldab lugejaga ulatades talle üle leti raamatu. Vaid tema on see, kes aitab lugejat. Informatsiooni hulgas on ta siis raamatus või on ta arvutis või on ta arvutivõrgus olev orienteeruda. Ja ma usun, et selle raamatukoguhoidja tegevus on veel olulisem ja veel tähtsam kui sellel, kes ulatas või ulatab ka täna raamatukogus. Paberil oleva raamatut üle leti. Mida tänapäeva raamatukogu tähendab ühes väikeses Maakohas. Aastatel väga sügavaid muljeid ja kosutavaid kogemusi sellest, kuidas meie Maarahvas. Austab ja hindab raamatukogusid ja raamatuid. Ja kogemused on olnud vahetud, sest raamatukogud olid meil alles 10 aastat tagasi maakohtades küllaltki halvas seisus. Ja selleks, et, Külas oleks üks koht, kus saab vaimuvara säilitada, kus saab kokku, kus saab omavahel vestelda. Tekkis väga sügavtõuge just nendest samadest küla kogukondadest. Ja selle tulemusena võin ma öelda, et on tänaseks avatud üle 300 mitte enam ainult raamatukogu, vaid koha, kus külarahvas tuleb kokku kus arutletakse küll raamatu üle kus võetakse raamat koju kaasa või kus tuuakse raamat tagasi ja siis arutletakse, et kas Oli see kõik ka raamatukoguhoidjale niisamamoodi mõistetav sellest samast raamatust, mida lugeja käes hoidis. Aga sealt hargnevad ka palju laiemad teemad. Seal hargnevad meie oma riigi mured, meie oma küla mured ja nende lahtimõtestamine. Aga seal selles raamatukogus käiakse ka lihtsalt koos. Ja ma olen vahel mõelnud, et see raamatukogu on täna külas nagu uue rahvusliku liikumise kohaks. Selleks kohaks kus saab lihtsalt kokku, kus saab rääkida oma igapäeva muredest ja raamatukoguhoidja on seal teatud määral rahvavalgustaja rollis. Ta on see, kes on külainimeste silmis targem. Ja mõned aastad tagasi olles kõige selle keskel Kultuuriministeeriumi töötajana ja käies ja pidades nõu nende inimestega, kelle otsustada oli kohapeal, kas raamatukogu on vaja ja kas ta on vaja paremates ruumidesse tingimustesse ümber paigutada. Märkasin niisugune oli muutus nendes otsustajates võimumeestes. Algus oli päris raske kokkuleppeid saada. Ja ma tahan öelda seda, et kui me täna räägime, et Meil on palju raskusi ja et meil on probleeme küla hääbumise ja maainimeste hääbumise ka seoses, siis ma leian, et raamatukogu on seejuures olnud väga suureks abiliseks, et seda ei juhtuks. Et raamatukogu on olnud selleks kohaks, kus on säilinud terve mõtlemine kus tullakse ammutama uut teavet ja kus leitakse, et on lihtsalt hea olla kui kodus võib-olla on probleeme. Ma näen, et. See, millest ma kõnelesin, raamat raamatukoguhoidja, raamatukogu on täna ehk maal kõige tugevamini. Väljakujunenud ja andnud selle, mida, Ühes teadmiste imulises keskkonnas ongi vaja Kuulsite valitud palu läinud pühapäevasest saatest Eesti Rahvusraamatukogu direktori Tiiu valmiga. Sarja toimetab Haldi nurgas.