Olgu kuuldud haldjatants pähklipurejat teejuhiks sellesse maailma, kus 1900 kolmekümnendatel ja neljakümnendatel aastatel tegutses, tantsis Eesti ja Estonia legendaarsemaid priimabaleriini Klaudia Maltis, Claudia Maltuutis. Mitmedki meie saate kuulajad esitavad seda nime kuuldes endale küsimuse, kes on Maldootis ja nende peale ei tohi selle küsimuse pärast pahane olla sest selle baleriini tantsimine Estonia laval lakkas juba 50 aastat tagasi. Estoniast, mida malt uudis oma koduks nimetas, oli ta ära lõigatud 50-ks aastaks. Aga siin ei tohtinud alul Maldutise nimegi nimetada ja alles 1900 kuuekümnendail aastail hakati tantsuspetsialistide ringkondades seda nime taaselustama. Aga juba olid sirgunud teatrihuviliste põlvkonnad, kellele omaaegne kuulus nimi vähe kõneles. Selle eest aga sõjaeelne sõjaaegne paletti. Sõber ilmselt rõõmustab malt uudise nime taas kuuldes ja mälu ekra lööb helendama. Sellele ekraanile aga tantsib muinasjutuline Fedrašee pähkli Burajast mis oli esimesi malt uudise suuri triumfi sündis 1936. aastal siis, kui baleriin oli lavalaudadel tegutsenud juba 10 aastat ja seetõttu tollasele teatrisõbrale tuntud nimi. Teatri ja tantsuvaheline leping sõlmus aga juba 1926. aastal. Muuseas on selles lepingus öeldud, ma tsiteerin. Kuna käesoleva 1926. 27. aasta hooaeg on õpilasrühma katse aastaks võib Estonia teatri juhatus preilid Klauljamalt uudisele edasijõudmatus, hooletuse, korratuse või mõnel muul põhjusel selle lepingu igal ajal üles öelda. Tsitaadi lõpp. Igakuist palka ei lubatud, küll aga tasuta õpetust. Balletijuht Rahel Olbri tahtis teismelisi noori tantsuhuvilisi voolida, oma arusaamade kohaselt. Tulid plastiline tants, improvisatsioon, karaktertants, ballett, paaristants ja muud tantsukunstiga seotud ained. Noor artist osutus hoolsaks korralikuks tantsus edukalt edasi jõudjaks, aga mis tähtsaim? Ta oli looduselt saanud fantastilised tantsija eeldused. Musikaalsuse ja suure töötahte keskmist kasvu. Proportsionaalne keha oli hea instrument tantsuks. Muide debüüt statistina Shakespeare'i Veneetsia kaupmehes tuli juba samal lepingu sõlmimise aasta siis 26. aastal tulid ooperitantsud Need olid ju Estonia ooperi tugeva tõusuaastad. Palju sai tantsida Tomaminiooni Tšaikovski padaemanda Jelena neeginis mas teema Noonis, kuhu lülitati Gretrii muusikaga lühiballett Parise otsus. Mõni aasta hiljem lisandus tan hoidleri Veenuse mäe pakanaal deliibylace meetemplitantsud mustlase hispaaniatantsul pisega armenis ja Borudini vürsti Igori Polovetsi tantsud. Agagnennoo Fausti Walpurgi öö andis juba välja lühiballetimõõdu. Kuldre trupp jõudis õige peaga tantsuetenduseni. Esimene sedalaadi kogemus 1928. aastal. Tuli siis malt uudisele Hiina ainelises rohelises vööndis. Vastutav osa said alla ka see sellis küll mitte veel nimiosa endise anti poodi mürta öövaimude käskijanna roll. Too nõudlik romantismi ballett osutus ballettmeistrile ja tema noorele trupile tookord veel üle jõu käivaks. Kuna need olid ka majandusliku surutuse aastad, tekkis dile väljatoomises vaheaeg. See oli muide niisugune aeg, kus Estonia hakkas üha sagedamini oma lava võimaldama üritustele, mis kuuluksid pigem kabaree-sse. Esinesid mitmed töötrupid ja varjab täielikud alasti tantsijad, nagu siis reklaamiti. See muidugi tõmbas sensatsioonihimulist tõusik publikut. 1929. aastapäevaleht kirjutas sellest, tsiteerin. Kummaline, kui palju nägime nüüd inimesi, kes muide ei teagi, kus teater asub. Kõiksugused, Dyneede jalansside inimesed, ärimehed ja zmakingites härrad olid tulnud, et nüüd näeme midagi enneolematut. Isegi valitsuse loosis oli sarnane elevus, missugust kunagi seal varem pole nähtud. Tsitaadi lõpp. Estonia stel tänu operetile ja ooperile tantsupuudus siiski polnud malt uudise täht lõi üha rohkem särama. Selle tõestamiseks ma tsiteerin 1934. aastapäevalehte operetil veenus süüdis näib olevat Estonias algusest peale suur edu. Esietendus oli saal välja müüdud ja teisel etendusel olid lisa toolidki võetud erakordsete, võib-olla meie teatris koguni seniolematute kiiduavalduste osaliseks sai mustlastants. Kolmanda vaatuse alguses tantsis Claudeemalt Uutis oma nelja partneriga Saalotse mürises aplausiga umbes veerand tundi ja publik ei rahunenud enne, kui Eeesztee lasti alla ja alustati uuesti kolmanda vaatuse eelnimetatud stseeniga. Malt uute see tants on ka tõeliselt väljapaistev, see algab tumedal laval sentimentaalse helide saatel aeglaste sammudega korduvate ringlemistega ja efektsed paenutustega. Et siis lava Helenemisel elustuda. Võta hoogu mädatrummide mürina tõusul. Metsik tempoliseks. Matuudis sooritab selle partii väljendusrikkalt kaasakiskuva kire ja tehnilise viimistlusega tsitaadi lõpp. Umbes sama laadi edu saatis temperamentsed tantsijad Taarja tantsega Carmenis. Ja 1936. aastal tuli siis vägilane tav murrang suure klassikalise balletisuunas. Pähklipureja-le järgnesid Laksmi Flora ärkamine. See võib olla priimabaleriini ja teatri suurim õnnestumine. Hiina-aineline punane moon, edasi luikede järv ja tasase sell nüüd juba täis õnnestumisena ning Kraudemalt uudisega nimiosas. Sirvin nende aastate ajalehti ja leian balleti retsensioonides kiitust aina kiitust ja imetlust. Uudisleht 1000 936. aastal kirjutab pähkle Borest. Pade töös preili malt uutes ja Artur, kuid samuti ka variatsioonides näitasid, kuidas balletitehnilised raskused nendele enam ei ole raskusteks. Midagi sädeleb Maldootise kerges heljuvuses ja selles elurõõmus, mis seda hellivust kannab. Aga järgmisel aastal kirjutab malt Uutiset tantsust Soome sotsiaaldemokraati. See oli siis pähklipureja külalisetenduste aegu. Claudia. Siis on arenenud baleriin, kel lisaks heale koolile on rohkem päral tõelise tantsija fluidumi. Eriti tuleb tähele panna tema kindlale varvastantsutehnikale. Nüüd ma tsiteerin päevalehte 1940.-st saastast Luikede järve puhul. Luige järve peaosa, Odeti luike kannab Claudia malt uudis. Ta teeb seda igati hästi, ühendades meeldejäävaks mõju tervikuks silmapaistvaid klassikalise tantsija võimeid niisama silmapaistvate miimiliste võimetega. Ta äratab huvi juba argliku talu neiuna, kellesse esimesel pilgul armub noor krahv Siegfried liigutab meid meil hetki, kus ta äsja Luigeks muutunult esialgu saamatult püüab kodureda oma uute kaaslaste liikumisega ning haarab meid oma nukrakstegeva surmas stseenis. Laitmatu, seejuures mitte külmaks jätvat tehnikaga. Ta paistab eriti silma oma teise vaatuse variatsioonis. 1943. aasta Sakala kirjutab siin sellist. Nimiosas esines seekord ainukesena Claudeemontuutis. Viimane pole mitte üksinda tehniliselt täiuslik priimabaleriin vaid lisaks sellele ka tugev näitleja, sest nii tema surmas seen kuju, oma armastatu kaitsmine teises vaatuses oli veenev kogu olemuses. Lõpuks pidi Iisri avanema õige mitu ja mitu korda ning lilli kanti lavale silmatorkavalt rohkel määral. Kuigi punase mooni armas hiinlannast tantsijate Hoa oma suure armastusega tuli Estonia lavale ajaliselt enne luike ja siis elli jätsin selle lavastuse retsensiooni tsiteerimise viimaseks. Seda ma teen sellepärast, et rõhutada punase mooni olulisust malt Uutise lavateel. 1939. aastapäevaleht kirjutab ta oad ja selle õnnetu armastust eurooplasest laeva kapteni vastu mängis ja tantsis Claudia malt uudis. Kui me teda seni tunneme hea ja temperament tantsijana, siis seekord ta üllatas meid oma hea süvenenud ning anduva mänguga, millega ta pani kaasa elama tema poolt kehastama tavale väikesele hiinlannast. Tantsijanna, näe ta tantsudest jäi kõige enam meelde efektne kuld, sõrmetants. Muide, väga liigutav on enne Doha surma, kui orkestrist kõlab uuesti selle tantsu viis. Tema püüab seda veel kord oma sõrmedega tantsida tsitaadi lõpp. Baleriini roolileping punase mooni tantsimiseks karja päris kuna lätlastel tookord nii dramaatilist osa täita Need polnud, sõjatuuled tõmbasid sellele kriipsu peale. 1940.-te aastate repertuaari jäid siiski Luikede järv ja sell tantsu Charinana Schumanni karnevalis episoodiliseks kuid üllatuslikult tuli võrgutava Nitro Ibseni Perjundis. Raadios rääkida balletist või tantsust on väga riskantne asi. Sellepärast et see on ikkagi kunst silmale kõigepealt. Aga mul on siin üks, üks põnev põnev foto kus ülemises reas on Estonia meest, tantsijat 44. aastal. Ja alumises reas on tantsusolistid. Mis neid ühendab? Ühendab see, et siin alumises reas on laudemaldootis. Ülemises reas on Johannese veerg minu praegune vestluskaaslane. Ja võrdleme vaataja. Vaataja muljed teatrisaalist on ühtemoodi muljed. Aga kui sa oled kolleeg niisuguse kunstnikuga, nagu oli, kaugemal tootis, vot need muljed ja mälestused hoopis teistmoodi. Ja neist ma tahangi nüüd kuulda. No mina olin väga noor alles, kui ma tähendab, 40. aastal tulin teatrisse, tähendab, tulin teatri õpperühma. Ja siis need esimesed kokkupuuted Claudio mal tutisega olid väga põgusad. Kõige esimene te esimesena, kui ma teda nägin, laval oli, tähendab, mina õpperühmast tulin otsekohe lavale ja neid suuri üldproove üldse ei näinudki, sellepärast et need olid juba kõik valmis ja siis see oli punane moon punases moonis oli palju kohe tarvis massi ja kuna rühm oli väike, siis see tähendab õpperühma. Õpilased panti kohe kaasa tegema. Suur niisugune mälestuste majas punases moonisti on see kuldsõrmetants, järgmised balletid juba tuli luikede järv, Luikede järves, ma tegin juba palju kaasa. Ja seal, nagu juba võisin lava tagant vaadata Claudia Maldutist ja tähendab kunstnikuna jättis tema minule muidugi vapustav mulje, sellepärast et ma nagu ei olnud. Ma olin maalt tulnud ja tähendab ei olnud nagu balletti väga palju näinud. Ja siis. Oli nagu minule niisugune noh. Kuidas ütelda balleti või niisugune ime? See eraelus tähendab? Eraelus kohtusime me vähe, hiljem kohtusime rohkem, kui ta abiellus teistkordselt, siis me nagu kohtusime ka väljaspool teatrit, aga jällegi ovaal, tähendab, tema on minu meelest tema kunstis ja tervist, tema ja ilus oli kuidagi niisugune kurb alatoon, tähendab, tema ei olnud, eraelus ei olnud, niisugune, saab inimene, tähendab, ja ta oli nagu minu arusaamise järgi natukene nagu elu jaoks saamatu. Aga kui tema tuli lavale, siis oli tema hoopis teine inimene. Tema oli suur suur kunstnik minu arusaamise järgi, tema oli omas ajas ja, ja, ja sinna tema jääb ja, ja kes teda on näinud, seda, et need teda mäletavad. Järgmine nuia Luikede järves juba tähendab, ta tegi ainult valget luike, sest ultra ei lahenda, see oli volbri ajal oli niimoodi lahendatud ja see oli. No see oli luik, see ei olnud enam Claudeemal tutis, vaid tema oli luik minu arusaamise järgi ja, ja kõik see, mis tema tegi, muidugi oli suur koostööga lavastaja ega sellepärast, et lavastaja see provolbri tema jälgis looduses seda lindu niivõrd, et see oli. Ja seda ta kandis üle Laale. Järgmine ballett oli juba sügisel, sellis oli volbril oli jällegi lahendatud teisiti, kui see praegune versioon on, temal oli toodud ka talupoisid olid toodud matusesse originaalis muud aasta orhidee ja ja, ja siis mina olin nendest üks talupoistest seal ja no oli jällegi niisugune, no minu jaoks ikkagi kõik need uued asjad, uued lavastused, mis tulid, olid niivõrd uudsen niivõrd vapustavat, tähendab, ja oleks ma seda teadnud, et mul oleks tarvis sellest kunagi rääkida, siis ma oleks seda rohkem tähele pahnud, aga see, ma elasin selle sees, ta oli publiku poolt armastatud väga ja ta oli ka kolleegide poolt arvestatud artist. Kusjuures ta oli üksik nagu mul jah, minu arvates ka ta oli, ta oli väga üksik ja, ja, ja see niisugune. No ma ütlen, et minu meelest tema eraelus oli abitu. Ja selle sellepärast et teda viidi, teda juhiti hiljem, kui ma tähendab paar korda seal tema kodukülastasin teevad, niisugused väikeseid vastuvõtted olid võtnud oli siis talle kõik tehti seal sellepärast, et see abikaasaga oli, tema, oli niisugune majandusinimene peale muu ka veel ja, ja kõik. Sõnaga Claudienna kooli tähendab külalisena Tauli ikkagi täht, ta oli, ta oli täht, ütleme, kui ooperis oli ida Aav-Loo operetis oli Milvi laid. Balletis oli Claudio laudimaldutis jäägitult täht, kohe. Nüüd saab öelda, et Luikede järv saimalt uudisele luigelauluks Estonias 1944. aastal tuli Eestist bolševike hirmus põgeneda. Sellest põgenemisest sai aga ka võimalus vallutada Argentiina linnade tantsulavasid. Olla. Claudia Maltuudis lahkus Eestist oma kõige paremate loome aastatel 34 aastasena kus ta oli saavutanud juba väga-väga arvestada. Tavataseme, ja ta oli kujunenud meie teatripubliku just nimelt teatri publiku. Sest sellel ajal me ei saanud eriti eraldada tson balletipublik ja see on, see on teise žanri publike, kolmanda sajandi publik. Ta oli üleüldine lemmik ja võib öelda, et suurema osa oma elust 50 aastat veetis ta väljaspool Eestit. Ja suurem osa sellest perioodist Argentiinas hulga aega muidugi teateid tema kohta meil üldse ei olnud viisakas väliseesti ajakirjandusele üht-teist ikkagi sama. Ja tõelised kontaktid sugenesid siis, kui meie lava inimesi sattus Argentiinas ja üks neist õnnelikest oli siis Arne Mikk, kui ta läks lavastama Buenos Airesesse Jonantet, kuidas tuli kohtame Claudjaga? Nagu sinagi, teadsin mina, et Claudia. Kes elab seal konkreetsemalt juba veidi varem Tiit Härmi kaudu, kes seal käis esinemas ja Claudijaga kohtus. Ja mina nägin teda siis ju aastal 1990, kui Claudia oli 80 aastaseks saanud. Seal on üks eestlaste koloonia kes käivad koos kirikus ja Eesti vabariigi aastapäeva tähistamise aktustel ja kuna teatro koloonia orkestris mängib ka üks eestlanna viiuldaja Lemmi-Reet, Vilms siis õieti tema oli see, kes mind, Mati Palmi ja Peeter Lillieed siis kõigi kohalike eestlastega kokku kui ja järgmine vaheetapp poli Helgi Peterson särgava üks aktiivsemaid. Sellised Eesti elu tegelasi Buenos Aireses ja tema siis korraldas varsti meie kokkusaamise Claudjaga. Igalühel päeval me käisime kusagil kohvi joomas, see oli minu esimene kokkupuutumine temaga. Claudia oli küll võib-olla juba soliidses heas, aga temas oli mingisugune eestlaslik sitkus ja, ja jonn tundasest. Tal olid omad seisukohad väga paljude küsimuste ja olukordade inimeste suhtes. Ta oli elanud juba peaaegu 20 aastat seal üksikuna kuigi eesti seltskond temaga pidevalt tegeles, aga igal olid oma mured ja neid eestlasi oli ka seal vähemaks jäänud ja ega ta ei olnud küllalt. Kontakteerub, ei olnud, lahudel olid omad sellised. Ma ei tea. Mured ja see on juba Estonia ajas saati ta minule ise rääkinud, seda ka nüüd hiljem. Et ta ei tahtnud kellegagi seltsida, eriti veel etendust. Ja seda ta on pidevalt maininud, et kui tema tuli teatris etendust tegema, siis ta ei tahtnud kellegiga rääkida. Ta tegi oma grimmi, käis laval soojendamas, aga ta vältis igasuguseid kõnelusi ja vaheaegadel istus garderoobis. Jah, et selles mõttes tema eraklik loomus ja pühendumine ainult oma tantsule olid temaga juba kaasas, ilmselt varem. Aga kui tema abikaasa ära suri, siis nagu süvenesi, tal ei olnudki enam tegemist. Ja tal oli perioode, kus tal oli majanduslikult võrdlemisi raske, sest ta polnud ka nagu minu teada Argentiina kodakondsust võtnud, ei osanud seda keelt, serverite Hässi muret. Muide seal olid passi muret ka väga suur, et nojah, see ongi sellega seotud. Ja mul on. Mitmed Rahelolbrei kirjad, kus Olbri ütleb, et ma panin sulle jälle viis dollarit ümbrikusse ja ja nii edasi ja nii edasi. Hiljem õnneks see küsimus lahenes ära. Ja nagu need mured jäid kõrvale. Aga Claudia kui endine lavatäht ja staar ta ilmselt vajas iga päev suuremat tähelepanu, sest ta kuidagi mõistnud seda, et keegi ei saanud, tahad tulla tema juurde koju ja nii edasi ja ma tean, et teatud selline tõrksus või või mingi müür oli ka seal vahel nende vahel. Aga, ja siis, kui rongiga sõitsime sinna proua särgava juurde, kus proua särg korraldas ühe eestlaste kokkutulek, meid viidi sinna. Siis ta loomulikult, kui tema käest küsiti ja ta rääkis keelega kõikidest oma minevikku, osadest ja, ja elust seal, aga hetke pärast ta või seal istuda üksinda nurgas ja olla omaette. Ma just praegu kirjutasin ühte väikest artiklit Estonia 90.-ks juubeliks ja vaatasin üle need nimed, kes 44. aastal siit ära läksid. Kaasa arvatud klahudi, et see oli ju terve üks teatritäis terve teatrites ooperit läksime lausa ja juhtivaid solist dirigent lavastajat, et ime, et siin üldse suudeti jälle teater püsti panna. See oli Lauteri inspireeritud imema, aga et nii see on. Eestlased on tegelikult igas olukorras ennast suutnud teostada ja kui mitte oma erialal, siis vähemalt oma elu, nad on igal pool suutnud ära korraldada. Aga kuidas sinu arvates läks nii nagu Klaude oli tegelikult algusest peale unistanud? Ma tulen Eestisse tagasi, kuidas see protsess käib? Nojah, kuna siis meie kohtumisest oli juba neli aastat möödas ja madala, saatsin siit pidevalt materjale, kui ilmus midagi eriti eesti balleti kohta või, või teatri kohta. Ta väga lühidalt vahel jõuludeks nii-öelda vastas, aga ikkagi seesama väga aktiivne, parem inimene, Lemmi-Reet, Vilms, jaga helgi särgava olid need, kes mind pidevalt kursis hoidsid nende ja Klaude eluga. Ja kui proua särgava käinud siin vahepeal Eestis ja näinud meie muutuvat olukorda, siis ta mõistis, et Claudia üksikuna seal tunneb ennast palju halvemini kui võib-olla Eestis. Ja tekkis üks mõte, et kui Claudia tõepoolest tuleks siia tagasi Seda enam, et vahepeal avastas oma tädi, tema vennatütar Rita seda tänu viis aastat tagasi toimunud Maldud juubeli tähistamisele, teatri- ja muusikamuuseumis, nii et siin oli ka veel mingisugused niidiotsad, hakkasid veel arvama. Rita palutsa käis ka minuga korra vestlemas, kui ma sealt tagasi tulime ja nii et see sugulasside tuli ka kuidagi uuesti päevavalgele, ta tal ei olnud aimu oma tõelist üldse ja aga ühel ühel eelmise aasta siis sügisel tuli Lemmi-Reet Viimsi poolt kiri, et sellel kuupäeval, 28. oktoober vist oli, see on Claudia Tallinna lennujaamas ja kuna mina olin ainuke inimene, keda ta siit tuli näost näkku näinud sistab, palus, et ma oleksin kindlasti lennujaamas vastas. Ja nagu sa mäletad, me käisime seal, olid ka veel tema. Mõned vanad kolleegid. Juhtus ime, Tiiu Rambert sõitis sama lennukiga muidugi Claudia tundmata ja kuna Kaie Kõrbi vastuvõtjate hulgas, siis oli korraga koos kolonn meie baleriinid. Ja ja loomulikult, et see kliima ja ajavahe ja terviseprobleemid ei lasknud tal ju väga kiiresti siia meie ellu sisse elada, ta loomulikult unistas, ta hakkab käima proove vaatamas ja etendusi vaatamas ja meil mäletad mitmel korral need vaatamist kokku lepitud, aga siis ta ei olnud vormis või tal ei olnud küllalt soeng hea ja nii edasi. Ta nendele küsimustele pani väga suurt rõhku. Nii et selles mõttes on siiski imeline, et see selli vaatamine tema saalis istudes ikka teoks Ja, ja see, kuidas ta seal laval käis, pärast nagu sa mäletad ja, ja nende noorte kolleeg kolleegidega vestles. See oli ikkagi üks ajalooline ja väga liigutav hetk ja õnneks on meil videos ja. Peab olema õnnelik, et üks inimene on elanud nii kaua. Ja kuigi lühikest aega meie teatris töötanud tan ometi oma nime nagu igaveseks Eesti balleti ajalukku jäädvustanud. Mikser Claudia malt uudis eesti teatrile balletile nii oluline kas kui suurepärane tantsiv näitleja, kes oskas dramaatiliselt pigistada oma lavakujusid või kui erilise fluidumiga andekas tantsukunstnik, kes võrdselt tugev nii balletis karaktertantsudes ehk sellepärast, et tema sündinud tantsuks tõi oma suured pärase esinemisega eliitvaataja kõrvale balletietendust jälgima hoopis laiema pealtvaatajat ringi. Seda kõike küll. Kuid ilmselt on olulisem. Laudemaltuutis võitles muidugi ebateadlikult baleriini staatuse eest olla sama mõõdupuuga mõõdetud nagu kirjanikud, kunstnikud, muusikud, näitlejad ja teadlasedki. Selles intuitiivset püüdlemises oli ürgandekas baleriin edukas. Tema kaudu õpiti armastama balletikunsti ja selle vastu huvi tundma.