Hea on olla kultuurne. Kultuurses kodus. Lesin pärast lõunat diivanil muidugimõista, ajakiri näpus. Naine peseb köögis nõusid. Vesi vuliseb, kraanist on mugav ja soe. Mina kallisin ja mõtlen. Mõtlen Sputnikutest, töötasust, polümeeridest ja muust küberneetikast. Hakkan just unistama, kui segab naine oma köögiasjandusega. Sina, Vello, võiksid mind abistada, lähen Pireti kaeda, sa vaatad, piim üle ei läheks. Piim pole, retsid kivist Epliidist kaugemale, jookseks. Seal end mugavamalt täieliku comfordi mõttes sulen silmad lamaalne. Aga alateadvuse koorollusest kerkivad pinnale parto. Selle koha plaksetamaks Kiisa, Käära, Piret tuli aiast, naine kottide pakkide pudelitega, köögi saab üle, suits, ving. Ei mingit romantismi. Mitte nii nagu pasternakil. Sina oledki Ena sul mitmeid austajaid. Sel helgele ööl me mõlemad su aknalaual istudes. Hädakisa ulgumine. Piret korraldas jälle midagi, mida naine küll vaatab. Ilmast, Ilmon pesu käsil, köhib põrandaid, keerutab kotlette esteetiliste vajaduste täielik puudumine. Nii nagu Bagritskil on öeldud, turueided tülitsesid, lendas kalasoomuseid. Ja oli aeg. Romantika. Arbuusid Prinantiinid, pargased, purjed, rifid, Mathalikud, salakaup. Samas ka kriminaalkoodeksi 78. paragrahv. Sobib komplekt kino stuudiale. Kus see kõik on? Ja ongi õhtu. Lesin diivanil, vaatan, kuidas naine peledit magama seab ja mõtisklenud, millele toetub maa. Ühed ütlevad maaladele, teised vihjavad vananen juutonile. Vaat see on probleem. Ja ka selle ma jätan homseks. Väsisin ära, tahaks magada. Naine Ko sussid on pandud.