Koodi. Otto. Ka seda. Hoiti? Kui isa on ooperiteatri esitenor ja pojal ka sama hääleliik, siis võiks ju eeldada, et tee on lapsest saadik märgitud. Ei, isa ei mõjutanud seda lahumiski, isegi kui ma lõpetasin keskkooli, siis mul asi ju Tartu Ülikooli ja seda ka mulle nagu noh, ei tulnud mõttessegi. Arvasin, ühesõnaga selleks, et saada lauljaks, peab olema mingi erakordne hääl ja, ja kõik siukse asja. Ma noh oli nagu tavaline poiss ja. Et ennast erakordseks ei pidanud ja koolis ei olnud ka niisugune Kuulsus ei, absoluutselt absoluutselt, sest ei, ei, ei ja ega ma ei laulnud ka koolis toda laulutunnis, kui seal viisi ma pidasin ja ja ütleme, siin poisina valetasid siiski Estonia laval. Aasta siin ka ülesin Karmeli poistekooris ja siis Villem Reimanni ooperis kauged rannad ja nii, nii, nii palju, ma laulsin. No see oli nagu ikka teatrilapsed, kes võetakse, kui on lapsi vaja lavale. Nii et üldse ei kavatsenud. Siduda muusikaga ei. Tähendab lastemuusikal juba lõpetasin klaveri eriala ja siis tekkis mul vahepeal huvi pärast seda vahetult akordionimängu vastu, siis ma läksin sinnasamasse Nõmme laste muusikakooli. Akordioni õppisin veel kaks aastat ja siis oli mul sellest muusikast muusika õppimisest küll. Ja te läksite Tartusse õppima inglise keelt? Tahtsin inglise keelt õppima ja seal ma sain olla kaks aastat, siis tuli sõjavägi. Ja kolm aastat olin siis kolm aastat neli päeva, kui olin sõjaväes ja vot seal oli, seal oli meil üks seltskond siis et lõbusam olla, siis olid need tiitlid. Ja vot seal hakkasime, tegime ansambli ja seal hakkasime laulma ja neljakesi nagu sõjaväes on need ülevaatused, isetegevus, ülevaatused ja siis taheti midagi laulaksime ja siis ma, kuna ma siin Tallinna lähedal linna lubavika saime ja käisin ikka kodus ja siis küsisingi oli vaja mingit vastavat repertuaari siis ma isa käest küsisin. Siis ta pakkus mulle paar nooti ja õppisin ära ja laulsin. Siis isa palus, et ma laulaks talle ette. Või niimoodi siis ta nii üht-teist näitas ja. Ma püüdsin, püüdsin järgi teha ista, räägi, mis ta näitas ja. Siis pärast seda no see oligi kuskil viima, lase kevad, nii et siis nagu tuli jutuks, kuule sa, kas sa ei taha proovida? Ma mõtlesin, et miks mitte, sest noh huvi teatri vastu, kui just nimelt teatri vastu, kui see oli, see oli ikka mul väga suur, sest noh, ikka lapsest peale ikka seal kõiki etendusi näinud nii saalis kui lava tagant, kui kõik see, see on see teatripisik nagu praegu vaatan omagi lapsed, väiksena sai kaasas käidud ja nüüd on ka need kõik, nad vaatavad ja uurivad, teavad. Ja siis jah, oli laulu laulu ettevalmistuskursusel konservatooriumi juures. Sain sõjaväes ülemuse käest loa siis eksamite päevaks sinna eksamid ära käia. Sest eksamid olid vist juulis, aga ma vabaks sain alles pärast novembripühi. Siis läksin sinna ja laulsin. Ja üllatuseks võeti mind, võeti mind vastu. Ja nii see algas. Nii et inglise keelt uuesti õppima tagasi minna enam ei tahtnud. Ei-ei Inglise skeemid huvitas ka ja keel kui selline ja aga noh, tol ajal perspektiivid olid väga segased ja. No tegelikult, eks siis koitis ainult õpetaja kohus ega mitte midagi muud. Õpetaja koha olete nüüd ikkagi saanud, hoolimata sellest keele maha, ära kirjuta, nüüd olete lauluõpetaja. Nii et näete, see õpetaja oli ikka teie saatusesse ära märgitud. Tead, kui oli jah, kuigi, kuigi ma tõesti siis üks üks põhjuseid oligi, miks ma ülikooli tagasi läinud, et ei tahtnud saada õpetajaks. Siis hakkas üsna pikk õppimise periood ja selle õppimise perioodi kõrval ka tööteatris, eks ole? Ja tähendaks ettevalmistuses, ma tegin ühe aasta, kuna kuna mul see Soleffee seod ja need elementaarteooriad ja need asjad maika tuleb välja nagu tuli välja, et sain laste muusikakoolis päris päris kõva baasi siis mul see aega ja raskusi ei tekitanud ja siis noh, erialaga sai päris tõsiselt tegeldud ja itaalia keelega ja nii et järgmine järgmine aasta massis katsetasin esimesele kursusele. Nii et ma ühesõnaga siis kokkuvõttes õppisin konservatooriumis kuus aastat. Aga tööle ma läksin jah, teele ma läksin 69, nii et esimese kursuse ta ettevalmistus esimese aasta mais ei töötanud teise aasta keskel kuskil ma läksin tööle siis. Ja õpetaja oli teie oma isa ja õpetaja, isa. Sisa oli teie vastu rangem või leebem kui teiste vastu või oli samasugune. Reeglina vas samasugune vale mõnes suhtes võib-olla ka rangem mõnes suhtes ka rangem tööga jahve tegelesime konservatooriumis, kodus, sellelt suurt juttu ei olnud ja kool on kool, töö on töö ja kodu on kodu. Tema oskas need asjad lahus hoida üksteisest ja see on tore oskus. Kas te olete selle säilitanud? Ma olen püüdnud jah, tõesti kodus, ma tähendab isegi ütleme, ma ei laula isegi kodus lahti, kui midagi vaja, ma lähen ikka teatrisse ja laulan seal ja katsun kodus koju tööd mitte kaasa võtta. Pärast konservatooriumi lõpetamist pakuti Mulle tööd ka konservatooriumis kõige pead muusikapedagoogikakateedris. Hääleseadja. Siis aasta pärast, ist, pakkus. Mulle juba laulukateedris ansambli klassi, seda tegin ühe aasta ka ja siis kolmas kolmandal aastal siis pakkus, sain kaks õpilast juba eriala õpilast. Ja siis ma nendega tegelesin ja siis oli võimalus sooritada eksamid Moskvas Instituudis. Ja sain sinna sisse ja õppisin kaugõppes. Ametnikud olin kaugõppes. Nii et siinne töö käis edasi kogu aeg. Jah. Aga Moskvas sattusin professor Natalja Spilleri klassi ja mul temaga oli väga hea kontakt ja ma sain temalt ka väga palju abi ja tuge ja nii et ma käisin tema juures, kui siin vaba nädal või 10 päeva juhtus olema, siis sõitsin Moskvasse, tegin seal, siis tuli jälle siia, tegin siin tööd, nii et edasi-tagasi sõitmisi oli palju. Viimane aasta aspirantuuri viimane aasta 79 kuni kuni olümpia 80. Siis ma sain veel suure teatri stažeeriks. Nii et see aasta oma, nagu elasin, põhilised Moskvas, Tallinnas käisin tegemas etendusi, kus ma niimoodi kaastegev olevat, kindlasti kindla peale, pean olema kohal. Mida see moskva stažööri aasta endast kujutas? Ta mul ei lase, professor, Pilleri mõte või soovitus tema oli, seal on siiamaani suures teatris professor-konsultant. Ja see andis mulle võimaluse temaga rohkem tööd teha. Ja ka Mulle anti seal päris palju ülesandeid, ma õppisin suure hulga oopereid ära. Ja sain ka lavale endale viiuli SC sariga. Kaks edendas, laulsin seda ja. Ja siis oli mul seal Pomeelid, Rimski korsakovi, tegin. Küll peaproovi tähendab aga etendust, no tähendab see nende põhisolist oli, oli, oli, oli ära või oli haige, ma ei mäleta, siis pakuti mulle peaproovilauda. Ma võtsin need kõik need kõik need võimalused vastu, mis pakuti. Nii et see oli, see oli väga-väga-väga pingeline ja sai väga-väga palju õpitud ja sain. Ja siis pärast seda on nüüd olnud kogu aeg paralleelselt Estonia ja konservatoorium, eks ole. Nii et teie olete algusest peale olnud pedagoogi tööga seotud, ei pääsenute kuhugi, riivas, ei pääsenud. Aga mul on tunne, et ega ta ise pole ennast väga päästa tahtnud ka meeldima. Hakanud ja tõepoolest hakkas meeldima, alguses ma olin väga, kahtlesin, kaua mitte selles mõttes töötasin, aga ma ikka ei olnud nagu väga kindel noh noor ja algaja nagu sa oled. Aga seal tolleaegsed kolleegid seal Linda Saul ja Tiit Kuusik ja isa ja. Jaa kuulge, kui neid kateedri kontserdid on ja arutelud ja kuulad ja vaatad, et asi asi liigub ka ja andsid sihukese häid nõuandeid ja toetasid ja ja üldiselt tundus, et lapsed, õpilased hakkasid kah arenesid niimoodi ja see andis ka jõudu ja usku. Ja siiamaani ma ei kahetse. Ja ma arvan, et õpilasega Wismite lõpetajaid on kuus või seitse. No praegu nüüd lõpetas jälle kolm tükki tänavu aastani, praegu olen kahega, aga Salit teie lõpetajate nagu tänavu oli? Toomas toherd, Ragne Saul ja Vladislav Porošenko. Tiiu Kütt, jäi, Tiiu sai tütre ja nüüd see aasta puhkas. Tema peaks järgmine aasta lõpetama ja Margus läks praegu kolmandale kursusele. Mul esimene lõpetaja eel viib uks, tema töötab raadiokooris. Ja teine oli Ljudmilla, praegune Ludmilla kõrts, tema on Vanemuise solist, laulab seal, nii et igatipidi kolleeg ja ma olen temaga mitmeid-mitmeid etendusi koos laulnud. Siis Mati kõrts on, ütleme, otseselt Estonias laulab Neid tenori osi, mis mina laulsin ja ja teeb uusi. Ja siis ütleme, keda veel tuntakse, on Pille Lill. Ta lõpetas siin Tallinna konservatooriumi, hiljem täiendas end Helsingis ja nüüd viimased aastad Londonis. Nii et nemad on juba juba juba tublid kolleegid. Igatahes on tore, et see niisugune pidevus on kogu aeg, et, et õpetaja ja õpilane saavad, saavad hiljem koos töötada ja, ja küllap mitmeski nendest saavad hiljem teie kolleegid õpetajatena jälle. Mis on olnud teatrist teie kõige suuremad rõõmud? No kõigepealt rõõmustas, tegi head meelt, sest kui ma teatrisse tulin 69. aastal tulin koorija mõne aasta pärast. Pakuti sihukesi väikseid sutse või kvartetti või midagi siukest, Kalabrinioon oli üks esimesi seal topeltkvartett. Aga noh, ikkagi niisugune juba juba suurem ülesanne ja. Osad ja. Ja. See oli alguses suureks rõõmuks, kui sai ennast näidata ja noh, et kui pakuti uusi, siis ju siis jäädi rahule, millega ma, mida ma tegin ja ja usaldati. Alguses oli mul tõesti oli väga palju ooperites ja Nõmmik leidis mulle kohaga operetis ja aga ooperitega jah, ma ikka. Kui lõpetas eelmine kursus. Jevgenia neeginiga, siis ma tegin nendega Klenskit, see oli niisugune suurem neljas kursus siis. Ma laulsin siis nendega. Lenskid, see oli niisugune suurem ja tõsisem ülesanne ja ja sealt alates hakatigi mulle rohkem usaldama mind, muidugi seal see Moskvas juhtus veel see. Meil oli 72 suvi, juulikuu oli Moskvas. Kas rollid teatrikast rollid. Ja siis oli see Putšiini kolmikõde, on seal ikka mantel ja Chanis kiki. Ja seal juhtus nii, et senskikistid Trallal suri isa ja ta pidi ära sõitma. Ja siis pakuti Arlemik helistab mulle Hodellija, et laulad, aga ma ei olnud haarde, mulle lubas neid proove vaadata ja ütles vaated, et noh, tulevikus niimoodi siis ma käisin proove tõesti vaatasin, viisid olid kah kuidagi niimoodi meelde jäänud ja aga ma polnud kordagi seda isegi klaveri saatel tervikut läbi laulnud või. Siis helistab ja küsib, et kas laulad ära. Kolm päeva aega, masse laulan. Ja siis siis ehmata singi pärast ise ära ja helistasin koju isale, et. Selline asi on, et helistati ja öeldi ja ma ütlesin ja isa lendas järgmine päev ka Moskvas vahtava. Aga siis tegime neeme Järviga, tegime. Proovi laulsime läbi. Ja siis edenduse päeval peeti publikud natukese kinni, võtsime orkestriga seal põhisstseenid läbi. Ja siis nii ta läks, see nagu näitas, et mul on ka närvi, ütleme, siukest situatsioonides välja tulla ja ja siis pärast seda oma elus seda palju ja siis juba siis juba tõesti hakkas, hakkasid osad järjest tulema, nii et kuigi ma ametlikult sai solistiks 75, aga ma ise loen alguseks, ütleme seal 72. Tegelikult jah, tegelikult just niimoodi kavalehel ütlema hakkas nimi vahem järjest igas tükis või üle tüki. Kuidas te hindate meie meie teatri praegust olukorda ja kuidas olete sellega ise rahul? Rahul ma olen, kuivõrd mul siiski on tööd? Repertuaar võiks siiski suurem olla. Mulle tundub küll, et on, tähendab inimesi, kes keda, keda võiks rohkem ja peaks võib-olla rohkem rakendama ja minu meelest järgmine hooaeg on selles mõttes huvitavam, et saavad, saavad rakendust ikka väga palju, ütleme Windsori lõbusad naised on väga suur-suur, solistide koosseis ja ja siis Nabucco seal on, ütleme, natukese teised, teised hääled saavad teised tööd ja kui see ohvemba kah tuleb see Orpheus põrgus või läheb põrgusse, mis ta on. Et siis seal on ka jälle väga palju enda heldavist juba, on põrgus, vist on juba. Et siis sea seal saavad ka tööd, nii et mulle tundub, et pisitasa läheb paremaks ka see Tähendab, ma ei saa, et ma midagi ei olnud, aga, aga niisugused noh, selliseid sutsuded ikkagi vähe, vähe, ühesõnaga, tõesti vähe ja ise mõtlesin ka just et noh, et see 45 50 vahel, et et noh, on nagu aeg, kus nüüd juba oskad juba üht-teist ja võiks nagu üht-teist teha. Aga teisest küljest ma saan ka aru seda, et NUT tulevad noored ja nemad, nemad peavad ka tööd saama. Ja nemad. Nii et see on kuskil niisugune normaalne. Kokkuvõttes on siiski normaalne. Väga sageli on ju nii, et kui inimene läheb teatrisse, siis ta kujutab ennast ette ainult niukestest suurtes peaosades kangelase osades, eks ole. Ja noh, enamikus ooperites ju ongi tenor see suur armastaja ja kõik teil on olnud palju osi, aga suurem jagu nendest on olnud noh, mitte nüüd see kõige esimene armastaja kõige suurem peaosa, seal on teid vaevanud ka see ussike. Et miks maa ei saanud seal nüüd seda osavaid teisi. Ma olen saanud laulda tegelikult neid suuri, no ütleme, sihuke esimesi armastajaid ütleme, no võta sedasama Lenski või Alfredo või Mozarti ooperites ja smeetannas seal ja ma laulsin nii Važekud kui jeenikud ja maskiball boheen. No ma olen neid laulnud küll. Jaa, võib-olla kuskil mingi perioodile ma tõepoolest mõtlesin, kui siis Hendrik Krumm meil laulis Head osad olid tollal head ooperit ka. Kasvõi sedasama Attila mulle õudsalt meeldis. Samas ma noh, andsid endale siiski aru selles mõttes, et mul ei ole seda häält päris nii palju, et ma seda niimoodi välja vean. Teisejärgulised, ütleme karakter, karakter, roosa rollid või noh, ütleme neuroodi või Važek või mis on ka väga nõudlikud siis ma siis ma tegelikult nemad hakkasime pakkuma palju rohkem. Olnud palju ja raske ja no mitte midagi, siis Georg Ots seda lavastama hakkas siis. Siis ütles mulle ka dias laava. Ma ei tea, mis ma sellega teen. Ma ei tea, vaatame, mõtlev jah, kahjuks Silvet troll küll, jah, no mitte midagi ainult lubab, käib ja lubab ja mitte midagi tee. Sealjuures näiteks euroodi või on ju pööraselt huvitav ja ja ta on ikka niisugune, ta lööb saalil hinge kinni. Ja ütleme noh, avansina, sest ma tegin seda kirjutajad ja ja ka seda lord omanskid, kirjutaja võrratult huvitavam. Jaanika teine on jälle niisugune. Nii et. Ei ole, tähendab, ma ei ole niimoodi. Ühe korra ma tundsin, et. Kui tuli välja meil Armujook. Siis ma küll olin puudutatud natukene või sest ma arvan, et see osasenemorina ütleme Ta on mulle hääle järgi ja teiseks, ta ei ole ka niisugune puhas armast seal, seal on mänguvõimalusi, seal karakterid ja kõike. Selles osas võib-olla ma niimoodi noh, ütleme, et oleksin tahtnud laulda. Aga ei saanud. Aga üldiselt ma olen ikka saanud küll siin ja Vanemuises Kas on midagi niisugust, mida te väga loodate veel saada? Mõni niisugune unistuste osa ei ole, ei ole. Võtate rõõmuga vastu ja praegu tundub, see Winsorites on tundub, et võib huvitav osa olla ja ütleme vana muide, pakkus praegu jälle seal Fal seda, siis arvan, et ka see huvitav töö Muidugi, väga põnev on teha mõlemas sama sisuga asjas kaasa sest nad on ikkagi väga erinevad asjad, see on, see on tõesti huvitav. No nüüd on suvi ees, natuke aega on puhkust, natuke on veel tegemist Joonasega, eks ole, ja siis lähete ringreisile ka Joonase lähetamisega. No see on juba augusti lõpp ja septembri algus, mis sinna vahele mahub, kuidas te puhkate? Oo maa, puhkan kõige paremini mere ääres. Kala püüdes meil renditud sinka Estonia kalameestega maja ja mere ääres ja paatia. Ja seal me veedame muidugi metsas seenel marjul, kui, kui juhtub niisugune aasta olema. Kogul koguja, korilase suvi jah. Aga kõige parem puhkus on ikka mere ääres, ma lihtsalt pea suvel, kui me mere äärde millegipärast ei saa, siis on kohe sihukene, poolik puhkus. No mis ma soovin teile siis kivi kotti ja ja, ja kõik seenekotid ja marjakotid siis kummuli, jah. Ja et oleks, oleks ilus ja, ja hästi taastav suvilat jätkaksegi seal jälle raginaga edasi minna. Aitäh.