Ärge nüüd ütelge, et silus, valsi laul ei sobi mälestussaatesse. Olgu see pühendus rock selle autorile anud sõbrale, kes 30. juunil meie seast ootamatult lahkus. Ants Sõber kuulus inimeste hulka, kes oma tegevusega oli laialt tuntud. Kuigi tema kunagised koolipoisid Tallinna esimeses keskkoolis on juba ammu täismehed ja harva poisipõlve tagasi ütlevad. Kuigi tema loominguline pagas pole sugugi väike. Ent suur osa alles ootab pillimehi, kuigi ta 13 aastat kujundas raadio nägu. Kuid seegi töö jäi kaadri taha. Ning lõpuks, 15 aastat Estonia teatritele tuli tööd, mille tulemused nimed tööna ju kõigi ees. Viimases täna räägimegi kunagistest raadio kolleegidest tulid siia tõsisesse ringi Helve võsamäe, Jüri Hansen, Aarne Vahuri ja kõige staažikam ana. Heljo Miilen. Oli aasta 1957, kui Ants raadiosse tuli. Milline jäi temast esimene mulje? No päris esimest mulje, et ma ei oska ütelda Aga siis? Üldiselt ma tahaksin öelda, et need olid ilusad ajad. Sorry, meie peatoimetaja. Mida oli vaja rangelt nõuda, seda nõudis, mille peale võiks natuke läbi sõrmede vaadata. Siis tekiga seda mis meid aga hämmastas, oli see, kui kiiresti ta elas sisse muusikatoimetuse töösse kui niimoodi võtta, see oli temal elu täiesti võõras ala. Aga põhiharidus oli tal muusika ja sellega see nii-ütelda toimetuse loominguline liin. Võis arvata, et oli kergemini haavatav. Aga samuti vaata, et üleöö oli tal selge Kogu see tehniline külg, mis toimetus, puudutus ja samuti ka majanduslik finantsiline külg, nii et väga ruttu me tundsime, et meil on olemas peatoimetaja ja mis aitas nii mõnestki, noh ma ei ütleks konfliktist aga keerulisemas seisust üle saada, see oli Antsu ammendamatu huumorimeel. See oli lihtsalt aitas ühest tema sõnast ja saali nõus kõigega. Samal ajal ta ju mingisugune anekdootide ei, et ei olnud sugugi Evelin olmelised käigul käigupealsed niuksed. Naeratused anekdootide jaoks seal toimetuses, teised mehed seal täitsa jaotis. Anzori anekdoot armsas ka, aga võib-olla mitte toimetuses, aga kui kui napsuklaasi taga sai oldud, siis ta armastajat kuulata ja vahetevahel nii rääkisi segama, kas ta on hea kuulaja? Muidugi see on suur anne kuulata, mitte mitte anekdoote, vaid ülajagajaga inimest kuulata. Noh, see näitab tarkust ja. Ja arukust. Ja ta tõesti arvestades teiste arvamusega, aga sealjuures olid oma seisukohta, ei ole teisele juurde, muidu ise ei tähenda seda, oleks jäärapäised jäänud oma seisukoha juurde, kui tal suudeti ära tõestada, et midagi teistmoodi on, on õigem või parem, siis ta muidugi nõustus sellega, kuidas ta seisis üldse toimete sees selles, kui rääkida saatega koosolekust, siis antseri seal, nii suur autoriteet muusikas, et ega see palju keegi tema arvamuse vastu ei vaielnud ja mina isiklikult pidasin ampsuga nii suureks autoriteediks, et muusika rumalat hakanud rääkima ja ja ma ei tea, keegi teine ka eriti oma muusika kohta ei tihanud antsu arvamuse vastu seada. Selles mõttes Ants oli oligi täielik muusikajuht, raadius. Ma kui ka ametikoht oli veel ühe teise inimese olemas oma, aga ma ausa tantsuga ohjad täielikult. Aga mis puutub nüüd sellesse, mis sina küsid neid asju arutada Tutskadel kestnud läbi, aga need läksid väga põgusalt ja niisuguse tants alati pareeris kerge huumoriga, kui niisugust asja oli. Oli vahel mingit lohakused või asjad, mis olid. No tuli ka niisuguseid asju, et lihtsalt saad, ei laekunud õigel ajal. See oli juba nii nagu teada, kellel laekus laekunud seda kõike, võeti niimoodi nagu inimese ühte koostisosa või harjumus teada, kui tema teeb siis ta kunagi temal sündis muusikatund ja muusikatund on, on minu meelest palju tähtsam kui ainult üks muusikasaade vaid muusikatund oli see, kus õpiti kasutama sõna muusikat koos. Ja vaadake, kui palju on raadioprogrammi pärast tekkinud või tekkis erinevaid saatevorme, kus kasutati sõna ja muusikat. Ja Ma ütleks kõige suurem vormist, mis on muusikatunnist veel areng on keskprogramm. Seal sisuliselt ju sama stiil, sina evoloidiga üks, kes, kes tollel agaralt käis mööda maad ringi ja mikrofoniga mingisugune huvitav nimelisel seal mingi magnetofoniväel ringi sõitsid. Vot niisugused vormid tekkisid muusikatunni baasil ja ja neid ja neid hirmsasti soodus ja just tema teene niisugused küsimused ja tõepoolest, ma mäletan, 66. aasta suvel tekkis mul niisugune, et nad läheks makiga mööda, mitte midagi konkreetset sihti, suvevärki Koromeetu eelne juba selles mõttes, et noh, põhimõtteliselt see mitte rameeto mängude eelnevaid näitu saadeti eelnev niisugune. Ja, ja Ants andis nii rohelised. Ja ma olen kindel, et need elemendid kandlus niimoodi märkamatult üle teiste saates, nagu ikka kõik asi võetakse üle ja kunagi noh, viiekümnete aastate alguses vist oligi nii, et tuli ainult puhas sõnasaade, oli puhas kontserte kõik, eks ole, siis hakkas ilusti segunema. Intermetso sõbra kergemast loomingust oli see pala kuuekümnendatel kõige mängitavam. Tuleb tuttav ette. Šanksuaal tekkis nendele, kes enne muusikalist küla jäi pärast. Muusikalise tunnišeeliselt alguses, muusikaline tund sai alguse suvel, 22. juunil ja esimene külalisstuudio oli kuskil, kui ma õigesti mäletan, siis 64 tants oli näiteks esimene, kes pani käima niisuguse muusikamängu, mis haaras palju kuulajaid kaasa. Selle nimi oli viis korda viis. See oli ka üsna muusikalise tunni esimestel aastatel. Mänguideaaliks. Tõenäoliselt on Valter Ojakääru tehtud õige valik, aga Ants oli esimene, kes mõtles välja midagi niisugust, mis tõmbaks palju kuulajaid juurde. See oli üksiti tol ajal veel raadiolehe propaganda, sest siis raadiolehes oli niisugune talong avaldatud, mille peal vastused läksid arvesse ja Ants oskas kõiki asju omavahel põimida ja siduda, nii et et kõigil oleks igast asjast oleks mitmes inimeses kasu. See oli antsu haruldane joon. Siin peab välja see See tähtsus tantsu, matemaatika integreerimise oskus ja nii nagu oskas kokku põimida neid erinevaid vorme, niisamuti ka erinevaid ideid, põimeliku. Nojah, ja see oli üks üks ilus joon, mis, mis oli eriti tugevalt tunda, eks ole muidugi eeskätt tants oli muusika peatoimetaja ja muusika patrioot. Aga võib-olla sel ajal üldse oli nii, et kõik inimesed tundsid ennast terve Eesti Raadio osana ja, ja püüti nii, et kõik see tõstaks Petraadio mainet. Tants oli selle koha pealt minu meelest peaaegu reaalne näide. Kuidas sai niimoodi, et teeme nii, et raadiolehele oleks, siis, siis teeme veel niimoodi, et saaks seal inimesi kaasa tõmmata ja nendele teha spetsiaalsed soovi, kontserdid ja niisugused asjad. Pärast seda olid nende igasuguste mängu. Vastajatega olid veel niisugused kohtumisõhtud, kuhu kõige edukamalt kaasa tõmmati. Sellest sündisid omakorda saated, sealt tulid omakorda ideed. Ants oli ise hea ideede generaator, aga Ants oskas ka kõik otsad sooja panna, mujalt ideesid tõmmata ja alati, kui oli mingisugunegi niisugune idee, millest võis midagi välja kasvada, siis ta seda niimoodi soosise kastis ja kasvatas. Ants ei öelnud kunagi ühegi asja peale, teise on liiga keeruline, meil ei ole selle jaoks raha. Kui oli hea idee, siis ants leidis ka selle koha, kust raha tõmmata, selle täitmiseks ja. Ega seda raha tol ajal maalt tõmmati olnud, kui raadioeelarvest ja. Ta oskas ära põhjendada Ja ega see ei olnudki probleem, ta põhjendas täiesti ära ja see mingisugust vastuseisu sellele kunagi olnud. Aga kui nüüd edasi rääkida Antsu tegevus, siis märkimisväärne ja see ka, et Ants käis väga palju oma rahva koos välja praadima, lindistamas kus tehti saated kohapeal, valmis algusest kuni lõpuni, tuli tagasi valmis saatega alati inimestele, kes seda, et oodatud käik oli kus tehti palju tööd, puhadestia, talvel käidi suusatamas ja Ancelega, üks kas sa oled võttis osa kõigist neist üritustest. Sel liitis muidugi ühelt poolt kogu kollektiiv ja teiselt poolt andis võimaluse uute muljete saamiseks ja, ja õpetajast teistmoodi tööd tegema teistest tingimustes. Aga mis kõige tähtsam tagantjärele mõeldes oli see, et tants tol ajal tegi väga palju ära, seda selleks, et Eesti muusika jääks raadio helilintidele meie arhiivi. See oli jälle asi, mis nõudis summasid ja. Nojah, aga need ei olnud ületamatu. Raskus ei olnud probleem. Ants oli ju näiteks see, kes pani idanema idee luua Eesti Raadio rahvamuusikaansambel, mille juhiks sai Veenre ja mis kaua aega ja väga edukas kalt töötas ja mille linte me siiamaani rõõmsast ei pruugi me kogu aeg. Ja sellesama ansambli tekkega, kus mängisid head professionaalsed pillimehed. Sellega ta ergutas heliloojaid kirjutama niisugust rahvalikku muusikat, kui vaadata seda rahvamuusikaansambli kartoteeki praegu, seal on kõik Meie tolleaegsed heliloojad peaaegu on kirjutanud alates noorest Arvo Pärdist ja ja noh, Harri Otsa ja kes üldse nii rahulikuma kallaku peal, rohkem olid nendest muidugi, aga ka rääts ja ja Tamberg ja niisugused, kes, kes muidu üldiselt Nad olid hoopis teise liinimehed, see oli nii huvitav ansambel, et kõik proovisid talle kirjutada. Antsu ajal pandi alus ka Eesti ja Soome ühissaatele muusika Sildsevel silda. Ja see kestis Kuni Eesti taasiseseisvusiseseisvus, nii et see pikka perioodi täitis see muusikasild. Pika perioodi vältel täitis muusikasild Eesti ja Soome rahva nii kontaktide loomise mõtet des lähenemist ta seda enam ei ole Eesti-Soome raadiod töötajatele vahele ja kontakti ühesõnaga selline juure makk ja sel ajal oli see ka neid väheseid väljundid üldse nii-öelda läände, kuigi see oli põhja pool, eks seal oli Nõukogude liidus kõnedega nisusaade otsesaade ka raadio vahel. Ja 1969. aastal tegi Soome raadium meie juubelilaulupeost ka ülekandekoha pealt silt ja selle ka suurelt osalt tantsusõbrateene. Sealt alates on nad igal igal juubelilaulupäeval ja seal ta on. Antsu siis väga ka niisuguseid huvitavaid kontakte ida poole, sest näiteks nagu tolle seal oli ikka mingisuguse suure poliitilise tähtpäeva otsa sai asju riputada, siis oli nagu üksiti tähtpäev täidetud, aga, aga sealt sündisid väga head asjad. Näiteks. Ma ei mäleta, kas see oli oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäev vist. Kui selle puhul sündis sari juubeliautogrammid, kus käisid meie inimesed läbi kõik tol ajal elusolevad Lenini preemia laureaadid, aga need olid ju kõik ikkagi. Valdavas enamikus, kõik olid maailmakuulsad muusikud kõik Hatšhaturjan, Šostakovitši, Eli asper, kõik, kes käisid sellest sellest sarjast läbisel. Kui tuletada meelde Ants Sõbra muusika toimetus aega muidugi, seda võib öelda, tema juhtis seda kollektiivi. Vaata, tal on samal ajal ka väga väljapaistev kollektiiv, kõik toimetavad olid suured asjatundjad omal alal. Meil oli õnnelik juhus kokku saada anud sõbraga. Just kuu aega tagasi, 10 päeva enne tema surma tulime kokku temaaegse muusikatoimetuse toimetajad. Ja tuli juttu erinevatest aegadest. Raadio muusika vahetasin töös. Ei saa midagi öelda, kõik Kosodeeriside Hans pidi ka sellega nõustuma, et antsuaegne muusikatoimetuse koosseis oli väga tugev homogeenne kõikide aegade tugevaim muusikatoimetuse koos niisugust asjatundlikkuse poolest. Jah, tuletame meelde. Ülo Vinter, külma Palma Rolf Uusväli, Helga Aumere, Helga Aumere Harry villand Fedrick Kiviloo. Siis tuli Aarne, eks ole, oma kollaasiga jah, ja ega näitlejale jälle raadio raadioansambel, eks ole. Muusika toimetus koosnes heliloojatest, Surdurata ja muusikateadlastest. Väga kompetentsed inimesed. Ja niisugune hea kontakt oli toonaga heli, režissööridega, kes olid eranditult Meie väljapaistvad heliloojad reas ja toste ei olnud jah, pardon ära unusta neid ja sa olid ja jäid ära ja, ja aga aga suur osa, eks ole, alustame seal Jüri salu ja koha Rääts, Tamberg, Rääts, Tõi, Pärdi, Sumera ja nüüd pärast Sumera ja nii edasi. Vot siin oli juttu sellest, et noh, et. Veenre ansamblile läks tema patronaaži all nii-öelda käima. Mul tuleb see meelde, et huvitaval kombel ei tunne ta muusikat küll palju, sest seda ei ole palju mängitud. Olgu seegi öeldud, et siin oli vihjamisi juttu. Ta organiseeris Eesti Muska lindistamise tihti vähemalt klii, kes tehti mustad lindid. Ja hiljuti liidu koosolekul töökoosolekutel ei vahitud mitte partituur, ainult jaa jaa jaa, klaviire. Vaid klaverist mängitud, vaid olid vähemalt mustad lindid tehtud kõigest. Ja nüüd on probleem absed isa väärt muusikat Ki seal juba jõudnud kõlada ei saa, siin ei saa siin kuidagi linti tehtud. Ja mis oli, noh, minevam asi, sellest tehti ikka korralik kõbus. Ja mitte mitte väga pika aja peale. Ma tahtsin seda just öelda, et, et tema enda muusika läks vist ka paljus nii nagu musta lindi korras. Ja üleüldse ta oma muusika tegemistest meil toimetuses ei rääkinud minagi line. No ma teen seda parajasti teist või. Ja, ja nüüd hakkame vaatama, vaatan sealt. Kirjutas ta oma esimese sümfoonia ja, ja palju niisugusi, asju, millest meil ei olnud õrna aimugi. Antsul oli peatoimetaja tegelikult nagu mingi eelis löögipositsioon salvestamise võimaluste suhtes. Ta oleks võinud teda ära kasutada enda kasuks. Aga ta ei teinud ja, ja sellepärast me ei teadnud ka. Jah, sugugi ei toppinud esimesele väga sagedane praegu keegi, keegi läheb kuhugi ajalehe toimetusse tööle, hakkab kohe seal lood ilmuma temal ja siis ta läheb sealt ära ja kaob, kaovad need lood ka sealt ära ja ta nagu isiklikud väljundid inimestele sageli temal seda ja ei olnud. Siis ma tahtsin just öelda, et, Nüüd ma natuke tean ta muusikat juba. Ja huvitaval kombel jah, see et tema sümfooniliseks muusikese kammermuusikas ta on lüürik, ta on meloodiline ja ta Kärsult kasutab rahvaviisi, aga mitte seda vana vaid tema huvisfääri kuulus just uus rahvale. Laul. Ei ole Roose õitsenud minule Urve Tauts ja Vaike Vahi. Minni nurme, Jeans sõbratsüklis kevadpäev ära luukeel. Kui temal oli ka oma probleemid ja, ja mõned raskused vaid saelas sissepoole ta ei väljendanud ennast või ei hakanud ei hakanud sellest rääkima. Taga raske oli. Võis seda küll juhtuda, ta kirus kurja, lõi rusikaga vastu lauda. Ma oleks tahtnud võib-olla seda veel ütelda, et minul vähemalt on niisugune tunne, et et. Muusikatoimetuse see ühtekuuluvustunne Oli kõige tugevam just neil aastatel, kui Anssoni meil peatoimetaja Küanss läks meilt ära. Siis tuli see uude majja kolimine veel ja ja omaette tarbikestes istumine ja laud, suur ühtekuuluvustunne, see nagu hajus natukene. Kuidas ta valmistas ette oma ärameest omamiisa lahkumist siit majast? Kui ma nüüd nii täpselt mäletaksin Aga mul on niisugune tunne, et ollakse raskeks. Sest sellest ajast kui ta Sunniti parteisse astuma, see oli 1964. Nojah, see on seitse aastat töötanud, isegi küllalt kaua ma ütleksin, selle koha peal parteituna. Kui see aeg kätte jõudis, siis oli näha, et ta käis tükk aega üsna morni näoga ringi. Ja lõpuks siis ükskord ütles, et tehasel ju. Ma pean parteisse astuma. Me kõik aru, et ta tegi seda vastumeelselt. See oli meile vastumeelne. Aga me saime ka sellest aru, et kui ta keelduks siis me kaotame tema. Ja siis oli niisugune. Tema omamoodi protesti. Näitamine näiteks kui tal kuhjus juba tööd, kuhjus, hirmus palju. Telefon heliseb kogu aeg. Ansboni pliiatsi laua peale ja läks vaikselt toast ära ja me keegi ei teadnud, kuhu. Jah, telefonid olid punased, otsige mul seal sõber kas või maa alt üles. Lõbus saime jälile, ta läks lihtsast malet mängima orkestrimeestega et pinget maandada. Ja kui mina ta siis üksinda seal söefondide otsas enam vastu ei pidanud sind ja läksin tema juurde kaunis ärritunud, et mis seal siis nüüd olgu ikkagi lõpud väga-väga. Siis ta ütles mulle rahulikult, rahune maha, ära ärritu. Ma mängin selle partigi lõpuni. Nii kaua läheb üleval ka rahulikumaks ja siis ma lähen vaatan, Saliale põleb. Ma mäletan seda ka, ma küsisin ta käest, miks ta ära läheb. Ta läks üsna äkki ja pisut, aga enne seda ta rääkis, seda läheb. Ja ta ütles umbes nii, et ah, mis me sellest räägime. Ja mulle tundus nii, et et mingisugust lahkarvamused mingisuguses küsimus kellegagi olid. Muidugi huvitav küsida seda, kas, kas Ants pärast huvi tundis ka Wells raadiost toimub ära, võib minna ühelt töökohalt teise niimoodi, et et paned ukse kinni ja, ja ütled, et tagasi vaata jah. Ja mis tihtipeale on väga õige plokkad tagasi vaatama ja segama või ennast piinamisest suurt kasu ei ole? Andsidki natukene piilus. Ma sain temaga mõnedki korrad pärast ka kokku. Ja siis ta ei saanud ikkagi jätta ka ütlemata oma arvamuse selle kohta, mis ta raadiomuusikas nägi. Head, ja mis ta oleks tahtnud teistmoodi noh. Konkreetselt ei ole, meil ei ole tähtis. Ei, ma ei peanes muusikas nii suurspetsialistiks. Ammune aeg, seadja. Mina ütleksin selle peale seda, et Ants oli väga innukas raadiokuulaja pärast seda, kui ta oli raadiost ära läinud ja eriti nüüd viimasel ajal, kui ta oli pensionil ja kui ta elas oma Laulasmaamajakeses põhiliselt oli ju isegi talvel enamiku aega seal. Meil oli Antsuga aeg-ajalt mõni juhuslik kohtumine aeg-ajalt. Me helistasime. Ants kuulas ja kuulas kogu aeg ikkagi vana raadioinimese kõrval. Ants mõtles asjadega kaasa, Antsul tekkis oma mõtteid ja ettepanekuid ja neid ta jagas kaunis heldelt ja ja tal oli kogu aeg mõtteid, mul on tohutult kahju, meil oli, talvel tähendab õieti sügisel meil oli juttu sellest, et teeme ühe niisuguse saate, kus Ants räägib üldse, millest missugune tema meelest peaks olema ideaalne raadio. Muusika. Oh, nii, nii kujundusmuusikana, kontsertidena, muusika, saadetena ja meil oli isegi peaaegu mingi tähtaeg kokku lepitud, siis tuli vahele mingisugune haigus, siis tulid vahele pahad ilmad, siis tuli vahele see teine, kolmas ja, ja see asi jäigi tegemata. Sest mul on kohutavalt kahju, sest tants oli lausa kirja pannud endale igasuguseid asju, mis tal aegade jooksul mõtted tekkisid ja nii et tants jäi nagu hingega raadioinimeseks kuni lõpuni, kuigi me ei saa ära unustada, vahepeal oli see suur ja pikk aeg, kus ta oli teatri direktor, eks ole, ja ka seal andis väga palju selle kollektiivi edasi arengule, aga aga Antsu hinge jäi kuidagi ikka see raadio. Küllap taga teatrit jälgis niimoodi, aga raadiot oli kergem jälgida Maal elades kui teatrit. Ja no üks asi, kui Ants läks siit ära siis ta ütles, et ta tahab ikka tõsiselt heliloominguga tegeleda. Ei olnud seda loominguga tegelemise aega kuigi palju, sest siis mis sinna vahele jäi ju vist mitte kahte aastatki, kuni ta teatri direktoriks sai peaaegu kolm aastat. No ja üle kahe aasta ja ja kui ta teatri direktori kohast loobus ja pensionile läks, siis ta jälle tahtis rohkem kirjutada ja ta kirjutas ka, aga vaat siin lööb nüüd jälle see niisugune vastuolu, et ta oli nii kindla sõnaga teiste juhtimisel ja ta oli nii tagasihoidlik oma asjade ajamisel, et suurem jagu nendest asjadest, mis ta on kirjutanud, need on kõik sissemängimata ette kandmata selle pärast nüüd. Ja, ja ta ei olnud see lõpuks, tal oli teatris oli tuttavaid kõik terve orkestri täis, kellel oleks võinud jagada oma need noodid kätte, kes siis oleks keeldunud. Aga ta ei olnud niisugune, kes oleks läinud ja öelnud, et nüüd teete minu asjad, nüüd teete minu autorikontserdi. Tema autorikontsert oli siis, kui ta sai kuuekümneaastaseks. Nii et tants oli kuidagi nagu, et, et kõik teistele. Aga ei olnud neid teisi, kes oleksid märganud ka temale teha. Siiski siiski, vähemalt kõik, mis Ants Sõber orelile luua jõudis on ka Rolf Uus väljast ära tehtud. Kõlab fragment orelikontserdist. Meie juturingi Aarne Mikk ei jõudnud, tema võttis eraldi vastu, saad toimetaja Helve võsamäe. Arne Mikk, ma palun, et te meenutaksite, võiks olla oma tutvuse algustants sõbraga. Kaua olite temaga teatris kolleegaga, kas oli tutvus ka varasem juba? Seda ma täpselt ei mäletagi, sest tegelikult ma juba nagu tundsin teda eemalt konservatoorium ajast ja mingil määral ka sellest perioodist, kui ta raadios muusikasaadet nagu peatoimetaja või ma ei tea, millist olid head ain ametikohta ta sel ajal pidas. Aga igal ta liikus ju väga palju teatrites, sest tema tööloleku ajal salvestati väga palju eesti muusikat, vaat nii Vanemuise kui ka Estonia lavalt. Ja Ants Sõber kunagi väliselt silma paistnud. Ta oli vaikne, tagasihoidlik ja ja kuidagi mulle tundub nüüd mõeldes, et daam, need juhendid andis kuidagi enesele operatsiooni algust juba ära, nii et ta ei pidanud kunagi seal seisma ja kamandama ja karjuma või organiseerima. Ja kui ta tuli 73. aasta sügisel Estonia direktoriks, siis ma mäletan väga hästi ka esimene juhtide koosolek tema käe all oli vägalakoolinile konkreetne. Me siin võib-olla avaldus ka tema kunagine koolmeistriharidus ja tema matemaatika-füüsikaõpetaja konkreetsus. Ja võib-olla ka teatridirektorina jäi sellest ametist talle midagi külge, et ta raha lugeda oskas hästi kunagi liigseid kulutusi teinud. Nojah. Rääkida ands sõbrast on üldse aga naljakas, raske, sest 67 aastat ju ei ole veel nii suur vanuse, et me võiksime öelda, et inimene oma elutöö teinud. Ta kuidagi joonistas ja mõtles, et kui ta nüüd teatrist pensionile läks, et ta Laulasmaa vaikuses saab rohkem heliloominguga tegeleda ja seda ka tegi. Aga miks ikkagi see süda nii vara üles ütles? Küllap on põhjus ka just ka nendest teatri direktori tööaastates, sest mõtleme 73 88. Nendel aastatel, eriti lõpupoole, hakkas teater küllalt palju ka välismaal käima. 80. aastal me olime Helsingis taas siis 81 Moskvas teatri seitsme viie aasta juubeliüritused. 87, Savonlinna festival. 88, Pariis. Just. Tegelikult tänapäeva inimesed ei oskagi ette kujutada, millist. Südant kulutavad närvesöövat, tööd kujutas ilmselt tollal teatri direktori post sest iga sõitja kohta tuli, kirjutad iseloomustus käia väljasõidukomisjonide istungitel. Ja kui palju nimesid seal maha tõmmati, mitte millegipärast. Ja kui paljudele direktor ometi sõiduloa välja kauples, omavastutuse allkirja andes seda mitte keegi täpselt ei tea, sest meid sealjuures ei olnud. Aga mõningail puhkudel me oleme olnud tunnistajaks sellisele momendile, kus KUS Ansson tõmbanud selja turja turri ja ütelnud, et selle eest ma vastutan. Ja ta vastutas, sest loomulikult ta tundis, usaldas oma töötajaid aga selline meeletu niukene, tarbetu pinge, mis ümber käis. Siin kui palju kirju ja telefonikõnesid ja faks on näiteks kasvõi ainsa Savonlinnasõidu ümber toimunud. Veel paar nädalat enne meie väljasõitu helistati jälle siia Soomest, et Moskvast ja oli ikkagi veel vastust tulnud. Või 80 viie aasta 85. aasta külaskäik Rootsi. Selle ümber olid kohutavalt suur tants, sest kardeti, et nüüd lased kindlasti paljud jalga, sest väliseestlased seal vastu võtmas ja. Ja lauljat, pillimeest ja nii see kõik ei ulatunudki. Me üritasime kõik oma ettevalmistus tööd teha ka nii-öelda juhtkonna tasemel. Me ometi olime kursis nende probleemide, kui järsku öeldi, et vot see laulja kahjuks kaasa ei saa sõita, vaja ette valmistada uus ja ja keegi põhjendanud kunagi täpselt vahele öeldid. Miks ta ei ole abielus ja teinekord on, miks ta on abielus, miks tal lapsi ei ole ja ma olen kuulnud need repliik, et sellepärast me ei saa usaldada. Ainult mitte keegi ei ütelnud, et oi kui hea laul ja peaks uhked, oleme tantsijat. Igal juhul läheb Kaie Kõrbi ärajäämist balletivõistluselt Helsingis ja omaette teema, mida ei tahagi meelde tuletada. Aga kui ma mõtlen, et, et Ants elas kõik need probleemid läbi ja kuidagi. Jättis sissepoole tai ei olnud ka suur viinavõtja, kes oleks siis käega löönud ja need mured ära uputanud. Nii või teisiti, ühel hetkel ka teatrijuhtimise perioodil ta tundis, et süda annab esimest korda märku ja ja soovis selle ameti maha panna, sest ikkagi 15 aastat on väga pikk aeg. Ja. Me võiksime kaua heietada, miks või kuidas. Aga nii on juhtunud, me räägime temast minevikuvormis ja isiklikult, olles temaga lähedalt seotud väga pikad aastaid aastate jooksul. Võin küll väita, et Ants Sõber oli see tiks raskes, võttis oma peale paljud nooled, keskkomiteest või Kultuuriministeeriumist selle nimel, et tema kolleegid saaksid nii hästi kui võimalik kunstiga tegeleda. Ka ooper, arve jomm ootab juba aastast 1983 lavastajakätt. Ometi on needki Esto onlased keeled. Praegu kõlab fragment Ants Sõbra keelpillikvartetis numbrit kolm. Mati Mari Suhwert, Jaak Tork ja Andres norm. No me pole rääkinud sellest poolest, mida me võib-olla ka vähem teame, aga Ants oli ju tohutu loodusesõber. Nii asjalik ja, ja kaine, kui ta oli siin igasugustel koosolekutel ja kõik, aga see tants koos toimetusega tikkus aeg-ajalt loodusesse ja see kõige ehedamal väljenduse ilmselt leidis tema Laulasmaamajas, mille ta ise oma kätega ehitas ja ja kuhu ta nüüd tõesti valmistus elama ja oma loominguga sinna jääma pikemaks ajaks. Kahju, et see aeg nii lühikeseks jäi, jaga Antsul olid seal omad oravad, omad seenekohad, Antsu peiedel söödi veel Antsu korjatud seeni. See Laulasmaa ja Heli küla, see oli üks suur tükk seda antsu oma elu, mis ehk teisteni kaasa arvatud meie siin, vanad kolleegid, meieni jõudis see vähem, aga see oli ilmselt tema ja tema perekonna jaoks väga tähtis. Ja see nähtavasti kuidagi jõudis Antsu loomingusse. See oli ilmselt midagi niisugust, mis on tunnetatav, mitte seletatav.