Tänasest tõlkijate saates on mul rõõm vestelda. Võib öelda haruldase külalisega meie silmapaistva luuletaja Debora Vaarandi ka kes on oma elu jooksul ka üsna palju tõlkinud ja tõlgib praegugi. Ja see tõlkimine algas üsna ammu. Millal täpsemalt? Seal, kust nüüd rohkem kui pool sajandit tagasi, minu meelest sellest võiks olla juba varsti 60 aastat. Kui ma olin Tartu Ülikoolis üliõpilane, siis ma tundsin huvi sel ajal individuaalpsühholoogia küsimuste vastu ja ja oli mul käepärast niisugune teos nagu Alfred vaatlev inimese tundmine, mis on üks üks niisugune põhiteoseid individuaalpsühholoogia alal. Ja, ja siis ma saingi selle elava teaduseväljaandesse teha. Nüüd ükskord ilmus veel välja ja isegi ta ilmub niit kirjastuses sellisena, nagu ma siin oma naerly tõlkisin. Muidugi võiks öelda, et see oli esimene töö ja tõlkija teatavasti esimesed tööd teevad alati väga viletsad ja miks mul oli suuri raskusi sellega kõik see saksa filosoofiline terminoloogia ja ja see on ikkagi üsna raske, aga sinna vaatas läbi keelevaistuga inimene nagu Leo Anvelt, tema vaatasime tõlke läbi ja ka August Annist, kes oli siis selle sarja toimetaja või mida ta seal oli igatahes tema sellega ja niiviisi eessõnaga varustanud ja ja läbi vaadanud, nii et ta ilmus niisugusena, nagu ta tookord sai tõlgitud ega tolleaegse minu nime all peaks ilmuma varsti, nii et siis ma tõlkisin veel midagi, isegi vist inglise keelest mingisugust populaarteaduslikke raamatuid, kaks osa. Aga ma ei ole kunagi neid enam näinud, need olid maailma majanduspoliitikast. Ma mäletan, et ma sealt esmakordselt kuulsin pakku nime, selle linna nime, sest see oli meile sel ajal kaunis võõras, kõik naftaasi ja nii edasi. Ashtoni Surbausima tõlkimisega hakkasin alles siis viiekümnendatel aastatel hakkasin ma tegelema selle uuesti ja seekord juba luulega, luule tõlkimisega, mida ma endast ehtinud rohkem kui proosat rasvatele tõlkinud ainult ja vene keelest natukene, kas küll saksa keelest ja nüüd viimasel ajal siis soome keelest. Tähendab, see paus oli siis peaaegu 20 aastat ja siis sa hakkasid tõlkima juba soome keeles. Jah, jah, a, võibolla olin midagi proovinud lähemalt ka. Üldiselt võiks olla siis esimesed niisugused, mida ma mäletan loomingus. Elvi Synerva luuletus oli see lõikuskuu. Ja samal ajal umbes ma hakkasin kadri vanad tõlkima. Jah, Sinijärv 1955, Anvar märgitud siin samuti ka Heinet tõlkisin ma sel ajal. 56. aastal oli üks niisugune suurem Heine tõlkimise kampaania. Nii et et hakkasin tegelema argumise. Muidugi tundus, et on võimatu, nagu enamasti kõigil tundub, et riimitud värssi on täiesti võimatu tõlkida. Sigis algas, aga noh, eks ta raske muidugi on. Kunagi on Betti Alver mulle öelnud, et miks see küll nii peab olema, et kui joosta tahaksid, aga et seal nagu ahelatega jooksmine, need ahelad on kogu aeg küljes, et sa ei saa vabalt joosta. Ja, ja see tõesti on nii, et et see värsivorm, mis on väga range, see on üsna piinarikast sellele vastet leida ja ma kardan, et see ei ole minu laadin isegi väga omane. Ma usun, et ma õnnestun siiski paremini ja nende vaba värssimist ja, ja vähem sääraste rangete vormidega tõlkimisel, et seal ma võib-olla suudan midagi jälle nisukest anda, mis, mis asendab seda riimilist ilu aga muidugi väga harva suudavad luulet, et tõlkijad niiviisi tõlkida, et lugedes mõtleksid, et see on originaal ikka midagi on ikka niisugust, millest sa saad aru, et see on ikkagi tõlge, isegi originaalist midagi ei tea. Mingi vahe seal on. Vot see ongi huvitav, kui nüüd inimene, kes tõlgib, on välja kujunenud ja omapärane luule taia tõlkimisel ta peab ju enda nagu ära kaotama need need tegevused, oma luule kirjutamine ja tõlkimine, need on nagu vastunäidustatud. Ongi need ahelad siis nagu seovad ju. Jah, see, ma arvan, et siin on tõepoolest on mingisugune individuaalne erinevus, et väga niisugused enesekesksed loomused võib-olla nadi, võivad suurepärast luulet kirjutada originaal luuletega tõlke puhul ei ole iga kord kõige osavamad nadi, nad ei suuda nii-öelda andud sellele võõrale laadile ja võõrale autorile. Ja, ja on teisi muidugi ääretult sääraseid, mida ma nimetan virtuoosid, tõlkijaid, kes suudavad no peaaegu iga asja tõlkida igasugusi, luulevorme ja no meil on niisugune Ain Kaalep, kes tõesti võib, võib ise kirjutada äärmiselt keerulisi värsivorme mida ta ka iganes tahab, saab ja oskab kanid muidugi tõlkida. Oskab lahustuda teised teosed. Just no mina, kui ma üldse kedagi eeskujuks muidugi ma olen võtnud August Sanga tema luule tõlkimise laad on minule kõige omasem, tähendab ma seda kõige rohkem? Tunnetan niiviisi, ma tahaksin tõlkida. Anna oma tõlgete salati taotleb selgust ta ei luba sääraseid niisama sõnu sinna vahele pista või, või ta igatahes ei ole ta seda võitnud, alati vältida ja ilutsemist või midagi pärast, temal on ikkagi iga autor on ääretult tähtis, aga samuti ta suudaks selle anda edasi selgelt ja arusaadavalt ja muidugi ka ilusasti nagu autoristan, mõelnud, nii et ma ei mõtle, et see oleks lihtsustav kuidagi, igatahes tundub mulle, et sanga luule tõlkimise laat on mulle kõige vastuvõetavam. Jah, aga luuletaja otsib ju haruldasi sõnu oma luule viljelemisel. Aga kus on nüüd see piir? Tõlkimise juures ei tohi ju väga originaal seks muutuda. Ja see on täiesti õige tähelepanek, ma olen seda märganud, et et mõnikord on, need leiud on niisugused, mis luuletaja ei ole sel puhul saanud oma luules ära kasutada, kas ta, kas tal on mingi luulepaus isegi või midagi niisugust või on ta niivõrd kaasa kistud nendest huvitavatest leidudest, ta tahab igal juhul ära kasutada Ta ta ja, ja see torkab muidugi silma ja häirib sellepärast, et et noh, nad on liiga efektsed, teinekord need need efektsed väljendusid sõnad kisuvad selle peatähelepanu endale, mis ei olnud ikkagi sellele originaalile omane. Seda olen ma näinud küll jah, kaugenevad autorist kaugenevad ja noh, see on nüüd selle nõndanimetatud täna moodsa modernse luule puhul võib-olla, et see nii ei torka silma, seda ma olen üldse vähem tõlkinud, aga nii traditsioonilise luule puhul ja eriti niisuguse noh, läinud sajandi luulepoolse torkab väga silma. Huvitav, et kui ma sellele saatele mõtlesin siin juba mõnda aega tagasi, et Debora Vaarandi kui tõlkija siis esimene autor, kes mulle meelde tuli, oli millegipärast kadri vala ma ei tea, kuidas see mulle kõige rohkem meelde jäänud ja kusjuures sa oled tõlkinud väga suuri autoreid ja ploki Jesseeninitia Bagritskit ja Ahmatavad. Jah, see oli muidu testiks, oli see aeg viiekümnendad aastad, kus meil algas nii-öelda sulaaeg ja siis algas luule uuenemine nii. Ja ega meil sel ajal ei olnud veel väga palju seda nisukest tõlkeluulet käes saada. Ma pean ise ütlema, et vanal oli tõesti suur mõju, mina olen isegi jälginud, natuke niiviisi märganud. Ma ei ole seda uurinud. Kui kirjandusteadlane või, aga ikka ma olen märganud isegi kasseti luules seal tookordses teatud jälgi vanast, need on noh, nihukesed, sellised asjad, mida siiski märkad ja ja seal muidugi hea olnud, see ei ole olnud mingisugune Epigoondlusega, ta on andnud jällegi tookord noorematele Te olite niisukese villastava tõuke minu meelest ja, ja vana oli siis sel ajal eestiks ilmus Loomingu raamatukogus. Ma muidugi seal ja niisugune esimesi töid ja ma pean ütlema, et lembe hiidel, kes on niisugune entusiastlik toimet ja tema nägi seal üsna palju vaeva ka, sest et ega ma ju saame keele. Ma olin teinud ülikoolis küll küll ühe eksami, ainult suitsu-le, aga sellest oli ikkagi vähe ja ma olin ka palju unustanud meni olnud kõigi sõnastike, sel ajal. See oli kõige hullem oli, ma ei tea mingisugune, aga see oli vist soome-vene sõnastik Eesti Eesti omaniku poolt käepärast ei olnudki, seal on kõik hilisemad ja nii, et see oli seal, kus kus luule oli, esiteks, ta oli väga üldse nagu nõutav ja populaarne ja luuletarbimine oli väga suur ja ja Kadri vallal oli noh, eriti niisuguste harrastusluulet teate peal oli muidugi tohutu tohutu mulle sellepärast nende luulet sattus minu kätte, tihtipeale pöörduti minu poole, et noh, issand nõu andmise, kes ma märkasin, et, et lausa lausa oli seal seda Raadil. Jah, aga tegelikult muidugi on on olnud luule tõlge, et vähemasti mina, mina mäletan oma noorusest, nendel on suur tähendus olnud, see on, nendel on suur mõju olnud ja ja võib-olla, et see on ka põhjuseks, miks olen meelsasti tahtnud tõlkida neid asju, mis mulle on meeldinud ja ma olen tahtnud neitsist teistele jagada ja nii see on olnud üsna suureks tõukejõuks minu põlvkonna luuletajad, aga ankeet vastuste, siis ma olen seda märganud, nad peaaegu kõik märgivad näiteks Johannes Semperi võtmanni võisalverhaarini tõlked, nii et nendel on olnud tugev mõju lisamegi seened kima. Enne muidugi oli meil alati üsna palju tõlgitud, kuigi teinekord, et ei olnud teda isegi tõlkinud, nagu nimetatud, aga juba juba Anna Haaval olid neid. Neid vabatõlkeid ja varasematel aegadel tehti üsna vabalt neid asju, nii et võeti üks luuletus, seda on teinud suits muidugi üsna palju ja ja ta lihtsalt niiviisi vabalt maganud. Ja nad said meile lähedasteks ja nad on meie kultuuris olemas. Väärsed luuletused ja laulud, tõlkimine on mulle üldse meeldinud, pean tunnistama, et mulle on meeldinud see, kui, kui tegevus üldse sellepärast et see ilmselt see sõnade leidmine ja see on omamoodi sõnadega elamine ja sõnadega mängimine, see on noh võib-olla lapsest saadik isegi omane. Oletan, et on isegi seda, et sõnad olid huvitavad mitmesugused sõnad, mäng edasi, kui tundis just luulet. See ongi huvitav, et, et et see nisukene nauding on olemas see, kui kuskilt tulevad niiviisi alateadvusest mingisugused unustatud sõnad, ütleme äkki sa leiad selle õige sõna, see on, see on iseendast üsna niisugune hea tunne. Oma luulet ei tõlgi, mul ei ole see praegu ei ole see aeg, kus, kus saaks sellega tegelikult seda ma olen väga vähe, noh, olen viimasel ajal tõlkinud küll ma olen tõlkinud nüüd selle viimaste aastate jooksul pisut Johannes paprovskit ja siis Pertelt preesti ja siis olid mu loomingusse tõlkinud ka neid. Tulid mõnda üsna ulatuslikult, Elvi Hämäe naist ja ja Soome Rootsi luule Edgar trükifon Schultzi veel oli seal isegi praegu ei tule meelde, seal on neid veel olnud. Mõningaid ja samuti saksa luulet, on mul see töö, mul küll algas juba. No mis mul, Georg Trakliga oli. Missugused luuletaja natuurid on sulle kõige lähedasemad olnud, tähendab, oledki tõlkinud neid, kes ei ole eriti lähedased olnud. Või kuidas ma olen mitmeid maadi luuletusi hakanud, tähendab, mul on raamatutena, mis on suuremat tööd olnud, siis teatud niisugune sarnasus neil inimestel on inimesi indiviidi nagu Eiki, ma ei ole päris kindel, kas see on vist üldse luuletajatega nii, aga minul näiteks on huvitav, et minu nende autorite hulgas on viisikus haigeid kolm tik. Bagritski no ja sa näed, mis on täiesti söder, sorry, õige noorelt Äradisikusse, saame rootsi luuletaja ja siis on muidugi olen Alexis kivist on mul terve, tema lüürika raamat olemas ja noh, kivi on ju teada, et ta ei olnud ka päris terve inimene ja ja Eino Leino muidugi ikkagi säärane rahutu hing. Ta on pöörane ja no peab ütlema, et teine oli võib-olla, ehk ei ole just see tyyp minu tüüp, aga ma ei ole selles kindel ka sellepärast et teatud seal ränne, romantiline ja Ravoorne hoiak. Niiviisi ma kunagi avastasin enda jaoks Bagritski, ma kuulasin lihtsalt kuskil kontra pandistid on tal üks niux luuletusi ja see oli säärast toredat nisukest romantik optilist hoogu täis ja kaasakiskuv, et ma siis hakkasin teda tõlkima ja ja nii ka Eino Leenuga. Vahel, et eile õhtul ma lugesin seda Bagritskit ja nii hoogsalt, sul tõlgitud. No see oli jah, nii sihukese esimese vaimustusega, see läks mul hästi küll, nii et ma tegin seda päris hea meelega. Ei no võib-olla see, et tema niisugust luule, vürsti omamoodi omal ajal siis võib-olla see on mulle võõram olnud, mul on säärased luuletaja Tenamistil, kes ei ole nii noh, need on kuidagi nagu varjus või, või kuidagi on neil midagi muud. Ennu linnus on väga palju kõike. Noh, ütleme tema luuletust, tumemeelik, mida on kunagi August Annist väga kena arstid olid käinud, see on, on ka see tumemeelne olevus on tema luules. Aga on ka niisugune sina tema niisugusi, deklaratiivsed, luulet, sekka säärast säärast programmilist deklaratiivsed, mis ei ole nüüd väga, väga huvitav minu jaoks. Muide, kui Augustanisti puhul ma tahaksin ka nimetada, tema andis ühe niisuguse tõlkeantoloogia kunagi välja, millel on ka olnud, vähemasti minul oli see väga tähtis raamat, aga ma arvan, et teistele ka soome luulet ja, ja tean, see oli, ma ei tea, kolmekümnendatel aastatel millalgi. Nii et ma sain selle kingituseks, see oli üks väheseid raamatuid, mis mul oli keskkooli ajal ja ma seda lugesin, sealt ma sain esimesed mis need nokad rivalast näiteks ja, ja samuti Eino Leinot seal ja teised luuletajad, noh see oli peaaegu mul kunagi niivõrd läbi loetud, et peaaegu peas mõned asjad sealt nii tema teened olid suured ja pärast, kui kõne leidnud hakkasime välja andma, siis sai kasutatud ära sealt üsna mitmeid ja muidugi siis teen, oli Helga laulud, tõlked tulid sinna sisse, see suur väärtuslik Eino Leino väljaandmine langes osalt minule niiviisi peale, et ma olin nagu kaasatud sellesse töösse, mida alustas Ellen Niit pidi seda asja tegema, temal tulid jälle vahepeal muud asjad ette, nii et tal ei olnud mahti ja ta sinna vähe sai ise tõlkida ja, ja siis ikka korjuse korjuse tuli suur paks raamat välja. Need on siis hein, oli kaunimad laulud või? Muidugi, linn on nii suur looming, tema oli see. See on ikkagi väike osa, ma olen hiljem juurde veel tõlkinud, ei läinud mõnel puhul, nii et isegi mõned on säärased väga-väga-väga ilusad luuletused, millest mul on kahju, et nad ei ole raamatukaante vahel, nad on Loomingus ilmunud. Ja nüüd on nii paljud inimesed ikkagi oskavad soome keelt või vähemalt arvavad, et oskavad. Nüüd võiks olla ka mingi niisugune väljaanne, kus Eino Leino originaalid on kõrvuti tõlgetega, nagu nüüd antakse mõnikord välja. No seal oleks huvitav, huvitav oleks kõik, aga muidugi, kes seda teeb, see kõik on liiga vähe, rentaablid. Ei no seda võib-olla ostetaks. Soomeski nojah, jah, kõne võib-olla kunagi niiviisi ka saab olema. Aga siis suurte väljaannete puhul ma tahtsin nii tihe, märkasid ja see oli ka Leino puhul nii, aga ühtlasi ka Heinrich Heine puhul ja Johannes Peipsil pool ja me hakkasime tegema nii hulga peale ja viimaks korjus nii palju luuletusi, et luule, tõlk käid, et need väljaanded said väga suured ja ma ikkagi tunnen seda, et luule Raamat ei tohi mitte väga paks olles. Peletab lugeja eemale, lugeja ei orienteeru eriti, kui ta ei tunne autorit, kuid ta tunneb, siis tal on muidugi sealt oskab leida, ise on talle põnev ja huvitav, aga aga niiviisi tutvustuseks peaksid olema väiksemad kui see ei ole just mingi antoloogia, jah, aga nii üksikautoritel ma isegi mõtlen näiteks Johannes Pescheril, ta läks, oleks võib-olla leidnud suuremat vastukaja, tal on on väga-väga mitmesugust luulet, et aga aga kuna see lihtsalt paisus ja paisus, sinna tuli väga palju niisugust poliitilist luulet, mis ei olnud kõige huvitavam ja ja noh, see on niiviisi üks niisugune kõrvalmärkus. Sa oled üsna palju tõlkinud vene luuletajaid. Kes sul nendest lähedasemal Tegelikult ma vene luuletaja ei ole väga paljudes. Mitte väga palju, aga ütleme, selles teoste kolmandas osas on tõlkeluule siin. Nii on jah, mis mul praegu meelde tuleb, on üks niisugune, mis mul testivad, samas on naerma shansaltikakse, teinegi olnud, ei meeldiv tõlkida. Aga see on olnud mulle korki laul, kotkast. Seen ostsin küll niisugust väikest iluväljaandena. Ta on, võib-olla ei ole teda kuigi palju õitse loetud või nähtud. Ilus punane raamat, aga siis sind kolmandas osas ka tõlkida. Mitu mul on praegu meelest läinud, kas minu meelest oli ka Friedebert Tuglas seda tõlkinud ja, ja Jüri summakov. No ma võin eksida, praegu ei ole mul meeles, aga, aga nad olid kõik natukene niiviisi vähemalt seda teinud. Mina hakkasin alguses niiviisi lugema ja siis ma alles taipasin, et see on täiesti rütmiline. See on ikkagi päris puhas luule, kuigi ta on niiviisi lehekülgedel seal, nagu oleks ta proosa. Aga ta on niivõrd kindla meetrumi ka, et, et see on täiesti range selle seal nii läbi peetud ja see rütm on väga kaasakiskuv ja väga ilus. Ja no muidugi see see tema põhimatiivsem, romantiline Karki vaprate meeletus, tema siis revolutsiooniline niisugune parki, mida ta üles tõstab ja suureks kõrgele tõstab, vastandub madu ja kotkast. See on, see on ilus ja kahju on muidugi, kui üht autorit tuntakse ühest küljest ainult, kui tema teatud teised asjad jäävad niiviisi varju, nagu oleks olemast korki läinud seal ema või, või ka põhjas, siis muidugi see Veigimise kinni, et ja veel on jahmunud, on muidugi need on niiviisi, et nad on enamasti tihtipeale niisuguseid ajalehtedele ajakirjadele tõlgitud, aga ainult Agriskan, keda ma olen pikemalt siis tõlkinud. Ja veel hakkas mind huvitama just see 20.-te aastate, et luule, mis oli märksa erinev sellest, mis oli kolmekümnendatel aastatel hotell vene nõukogude luule sealt isegi jah, difonov, kes oli hiljem üsna niisugune nahkne kroonulaulik, võiks öelda temalgi kahekümnendatel aastatel põnevat luulet. Ja samuti teistel vene luulest ma olen kõige rohkem võib-olla haaratud olnud kist aga tema eest anti välja kaljuga korrandis niukesi suure teose välja terve suure raamatu ja noh, mendatud selles mõttes, aga Plapi avastas mulle küll August Sang, kes tema pikaaed oli minu meelest säärane äärmiselt kaasakiskuv ja sihukene, intrigeeriv asi. Ja siis ma hakkasin plokiga rohkem tegelema ja ma olen teda ka ikka üsna jama ja tõlkinud. Nii et kui hästi või halvasti, aga, aga siiski jah, plokk on mulle olnud hingelähedasem, nendest võib-olla isegi kujundama. Luulest võiks muidugi väga palju rääkida, aga aga me teame, räägime ka natuke proosatõlgetest. Siin on kriinewaldi raamatut. Matthias krinevaldist, Paavo rindala, mina küünevalt ja teine, mille andis välja kirjastus. Kunst on Natalybeeri meister mõtis. Sul oli võimalus neid ka natuke võrrelda. Ja neid võrrelt tema kõigepealt ütleksin seda, et ma olen. Puuduliku keeleoskuse tõttu ma olen püüdnud kaua aega vältida proosa tõlkimist, sellepärast et see võiks tunduda imelikul, need proosa on nagu lihtsam tõlkida, aga tegelikult see see nii ei ole, kui keeld praktilist Kirti ei valda, kui on niisugune teoreetiline sõnaraamatute keel ja nii edasi, nii edasi, siis mina ei ole julgenud ikkagi näiteks soome proosa juurde minna ennemalt kunagi. Kuna ma ei ole Soomes elanud ja noh, ma ei ole korralikult koolis seda õppinud, soome keelt samuti lisaks kindlasti olen ma midagi küll tõlkinud, aga ikkagi ma freesti olen tõlkinud Kristina presidendid, ütleme aga. Aga küsimus on selles, et on olemas ikkagi nähtavasti see luulekeel, mida ma valdan ja selle luulekeele piirides võimalik tegeliku säärase keele noh väga suure keeleoskuseta siiski ka tõlkida kui igasugu abivahenditega sõnaraamatutega, kuna seal on need kõik need, need, need värvid ja, ja aimamised ja kõik need teised asjad tulevad seal arvesse, mis proosa puhul ei ole. Prose on väga nõudlik täpsuse suhtes. Ja need asjad Luules, mida luuletaja taipab kergemini kui tavaline Jah, ja seal on, ma ütlen see luulekeel, mille piirides suudad siiski neid neid väärtusi leida ja asendada sellise aimat, selle luuletuse olemust. Aga nüüd Paavo rindel on ja see on väga faktirohke ja küllalt. Või sellega Ja tegemist on, see oli muidugi mul niisugune töö, mida ma tegin oma vana sõbra Mart mägeri palvelisema talle pakkusin seda, kuna temal oli see tehtud mustalt valmis käsikiri oli tal olemas käsitsi kirjutatud üsna niiviisi kribuliselt Rabuliselt ja ta oli õnnetu, et seda keegi välja ei suuda lugeda, mis seal on. Ja, ja mina hakkasin seda proovima ja siis ütlesin talle, et ma saan selle küll nii palju, et mis seal puhtaks kirjutada ja niiviisi redigeerida. Ja niiviisi tuli mul see kahe peale tehtud. Ja muidugi see oli tõesti, ta oli ühelt poolt raske ja väga niisugune hariv, kuna siin on nii palju kõiksugu kõiksugu teadmisi, mul olid kõiksugu käsiraamatud, olid. Olen küll kunstiajaloost, küll siis piiblist ja, ja Martin Luther-ist ja ma ei tea, millest veel, nii et väga-väga paljud oli igasuguseid asju uurida. See oli üks, kuidas muidugi selle asja juures, teiselt poolt oli jälle see asi iseenesest ääretult huvitav, sest Paavo rindele on, noh, ta on väga-väga säärane eriline auto, kes ei kirjuta iialgi lihtsalt lugu, vaid kirjuta kunagi romaani, vaid temal on kogu aeg, see maailma mõtestamise kirg on nii suur, ta püüab kogu, et kõiki ajalugu kõiksugu sajandita liidab aega ja ruumi ja ja enda kohta selles leida ja anda uusi värskeid hinnanguid, mis ta niiviisi mõtleb ja tunneb. Nii et see on omalt poolt ka niisugune suur suur ümberhindamine ka noh, nihukesest nii kunsti kui kui ühiskonna ja ka religiooni suhtes, mille nafta on religiooniga väga tihedalt olnud seotud, õppinud ülikoolis. Usu just ja siis ma tutvusin temaga nüüd selle tõlkimise puhul lähemalt ja tundsin teda kunagi aastate eest oli temal küll külas käinud, ühesõnaga aga ma ei olnud teda varem lugenud. Ma teadsin, et ta niisuguseid huvitavaid asju kirjutanud, aga mul ei olnud kätte sattunud tema teoseid ja ja peab ütlema, et on väga põnev kirjanik ja inimesi on aga väga huvitav ja väga niisugune võluv inimene võiks öelda järgmise Soome raamatu, mis ma tõlkisin selle autoriga mõiste tuttavaks, midagi seal on isikuna on see autor ääretult huvitav ja kui ma temaga teda oli niiviisi tõlkimisega läbi võtnud, siis ma tundsin, et ma olen ühe rikka ja toreda inimesega ka saanud nagu päris sõbraks. See oli nimelt raamat viiburist Vatikani ehk soome non laias maailmas kõlab väga intrigeerivalt ja raamat on tõesti väga, väga huvitav. Algul tundub, et ta niisuguse lihtsa keelega, et noh, midagi erilist ei ole, aga ma ütlen veel kord, et see inimene on niivõrd niivõrd sümpaatne ja nii rikas inimene, et juba selle pärast tasub seda seda ette võtta, seda seda tõlkidesta lugeda. Aga praegu on sul ka veel midagi käsil. Praegu ma tegelen ka soome proosaga suurema suurima romaaniga ja see on praegu siis peamine, see on noh, niisugune, mis ehk oli niisugune töökorras, ütleksin mani. Põhiline tegevus praegu ongi tõlkimine, tõlkimine ja, ja noh, see on heategevus, see on päris mõnus, ma ei ütle midagi selle kohta, kui jätkub tööd.