Või jälle on lõppenud üks helisev ja töörohke teekond eesti muusikas. Selle algust märgib viies november 1922 Viimsis ja lõpu 26. oktoober 1995 Tallinna metsakalmistul. Niisuguseid tee käis läbi helilooja ning mitmekülgne muusik Arved Haug. Tänases muusikalises tunnis meenutame arvet haugi ning tema laule. Kuulame ka mälestusi muusikuid, kes ühel või teisel moel olid samuti seotud nende lauludega. Kuule. Vist ei ole liialdus, kujutlen, et meist igaühes jääb elama osake Arved Haug-ist. Kõik me tunneme tema laule ja mõtleme temast kui heliloojast. Ometi on see vaid pildi üks pool. Teisele poolele võiksime kirjutada sõnad laulja ning multiinstrumentalist. Et nende sõnade tähendust paremini mõista, tuleks heita pilk aastatele, mis olid enne veel, kui Arved Haug-ist sai üldse helilooja. 22. aastakäigumeestele oli Eestimaa saatus uskumatult karm. Teine maailmasõda heitis nad mõlemale poole rindejoont ja kes sealt katlast eluga pääses, oli õnnega koos. Arvet haugil oli, on juba enne sõda alanud, muusikaõpingud andsid piisavalt kogemusi, et saada Eesti laskurkorpuse ansambli juhiks. Kui sõjavanker Eestist lõpuks üle veeres, oli osa muresid möödas, lõpes pimendamine veidi vabamalt, sai liikuda ja nooretatasid jälle tantsusaali. Aastatel 45 kuni 47 mängis Arved Haug Tallinna noortemaja jazzorkestris hiljem ka mitmel pool restoranides. Nii sai õpitud saksofoni ja klarnetimängu akordionit löökriistu ja kontrabassi. Ikka praktika jah, kogemuste najal. Ning siit kasvas loogiline tahe luua omalt poolt ka midagi. Soodsa võimaluse pakkus selleks heliloojate liidu poolt läbi viidud kursus noortele autoritele. Siis oli aasta 1963. Siiski ei saa väita, et nimelt sel aastal sai arved haugest helilooja laule oli ta loonud juba varem jah, päris suure eduga. Näiteks 62. aastal tuli filharmoonia lauluvõistluse võitjaks arved haugi ning Ülo hallingu sepa juurde Dustus laulsid Eri Klas, Kalju terasmaa, Uno Loop ning autorise Selles poisikest, kes. Algas. Et selliks ma saaksin siis eksamid separvased jalust maha, mid. Kirp anti, raudtee ei ole vaid me hüppajal parajad rauad. Kord uusaasta öösel määrand mu ees seisis saatan. Kaks Elon häärberis, pall tantsiks, lauad on all. Naljad ja jutt. Meil aega on. Töödega arv. Ellerre. Sälgud Sandriga. Üks meie saatekülalisi on täna arveid haugi ansamblikaaslane Uno Loop ja oreleid nii hea ning räägi meile, kuidas meeskvartett siis üldse tekkis. Ja milline osa oli selles arved haugil. Minu mälu järgi tekkis see meeskvartett. Nii Emil Laansoo kui ka Gennadi Bodelski initsiatiivil. Kui me olime Heli Läätse taustalauljaks laulus lipsi ja mis põhjusel helilooja valis just meid sinna laulma, ei olegi päris selge. Aga hiljem jäime kokku ja mõtlesime, et miks mitte ka iseseisvalt midagi proovida. Laulda. Ja paar seadet tegi meile Emil Laansoo Uno Naissoo ja meie endi keskelt nagu ainukese mehena Arved Haug. No ja see oli aastal 61 ja laul hõissa pulmad. Ju hõissa pulmad ja tema looming meie jaoks oligi niisugune, mis meid hoidis nagu Eesti muusika juures. No tol ajal oli seal selline üldine nõue, kuigi ka laulsime ja nagu välisautorite laule. Aga see on ilmselt üsna levinud nähtus, et oma ansambli helilooja laule lauldakse ja meie helilooja oligi Arved Haug ta olla. Ja ta viis meid ja isegi lauluvõistlusel võidule. Selle sepa jutustusega. Aga räägi nüüd veel sellest näiteks, kuidas ta neid proove läbi viisid, no kas teil oli omavahel ka keegi, noh, ütleme liider, kes teid püüdis õpetada või? No kuna me olime kõik juba eelnevalt muusikaga kokku puutunud, siis valitses niisugune ratsion reaalsuse printsiip, raiskasime vähe aega ja kuulasime nii-öelda õigemaid nõuandel nendelt nõuandeid nendelt, kes parasjagu suutsid midagi asjalikku öelda ja no need olid Eri Klas tol ajal, kes õppisid terrigeerimist. Kalju terasmaa, kes Lausatakteeris meid, kui me harjutasime ja Arved Haug heliloojana endast mõista. Eriti laulude puhul korrigeeris kogu aeg meie esinemist ja püüdis sellest asjast saaks just niisugune laul, nagu tema seda oli mõelnud. Ja noh, minul oli põhiliselt laulja roll, aga ikkagi praktiliselt võtsime sellest tööprotsessist osa üsna võrdselt. Nii, aga meie publik, nüüd teab teid ikkagi põhiliselt selle järgi, mida te laulsite meie Eesti lavadel. Aga ütle, kas teil oli ka sõita kuskile kaugemale, näiteks? Ja meie sõitudega oli probleeme, samal põhjusel, et igalühel oli oma oma tööpaistvama tegevus, mis ei lubanudki meid eriti kaugele ja kuigi kauaks välja sõita. Aga sellegipoolest me saime ära käia näiteks Moskvas Gorki pargis oli üks pikk esinemiste seeria, see vist oli oma paar nädalat pikk. Tol ajal esinesime koos Raymond Paulsi kvartetiga ja seal oli terve kirev kava ja meie olime siis üks, üks lõik sellest kavast. Ja noh, niisugused esinemised, et noh, tuhanded pealise publiku ees andsid meile hiigla palju kogemusi nii lavalisi kui kui esinemisesinemiskultuuri alal. Samuti tegime ühe pikema sõidu Leningrad, aga see toimus juba Eesti Raadio estraadiorkestri saatel. Ja ka osalesime me eesti kultuuripäevadel õige mitmel pool, ehk siis tuleb mul meelde see nii et Gruusias, kui meil oli vaja laulda seda ju hõissa pulmad selle sellega lõppes meie kontserdikava siis me õppisime selle lõpu ära gruusia keeles, praegu küll ei tuleks meelde ühtegi sõna. Nonii, aga lõpuks ma küsin su käest veel niisugust asja. Et kuna te olite ju nii popid meil, et miks te siis ikkagi nii ruttu ära lõpetasite oma kooseksistentsi No praktiliselt ikkagi samadel põhjustel, et meil oli väga raske saada kokku kasvõi prooviks. Ja noh, kuigi kõik me tegime ikkagi järeleandmisi, keegi pidi midagi ära jätma, et leida ühine sobiv aeg siis oli ometi jälle uus raskus, et ega me siis ainult proovides koos käinud tuli ju ka esinemisi planeerida ja vot siis oli see tõeline raskus, tuli sellest, me ei saanud planeerida esinemisi just samal põhjusel jälle mingi kollektiiviga koos sõites dikteeris kollektiiv praktiliselt aja mingi kontsertbrigaad näiteks. Aga mõnele meist ta ilmselt ei sobinud ja jällegi oli, oli kriips peal, sellel asjal Tuleme oma jutuga, nüüd jälle Arved Haug juurde ja ja tundub nii, et eks ta oli üldse üks väga laululembeline inimene, sest omal ajal Toyo lausa õppis seda ja ja lõpuks me teame ka seda, et näiteks aastatel 51 kuni 62 laulis ta Eesti raadio segakooris. Ja üldse näib nii, et eks see tema laulja kutsumus leidis oma väljundi vist ikka kõige enam just nimelt ansambli laulus. Kuulame nüüd veel ühe loo meeskvartett tilt, mis ei ole küll tema enda loodud kussaga imekenasti, kalaparved, haugi, mahlakas bassihääl. Ja laulda kui on. Ja kõik Nüüd näed keelde ja siis mu juurde astud, sa rohkem olen seal. Aga siiski? Kauniks. Ilmari ja Ilmari linna. Küllaltki kaua ühtekokku 25 aastat töötas Arved Haug Eesti riiklikus filharmoonias. Selle aja sisse mahtus TÖÖ ansamblitega laine vana Toomas ja RF ja kõik need olid meie tippansamblid ja neid aegu palume nüüd meenutada Vello Orumetsale. Meie saime Arviga esimest korda kokku 1961. aastal, kui filharmoonias lavastati estraadikava Gucci. Ja sellele kavale kirjutas muusika tervelt 10 laulu Arved Haug. Ja siis seal oli minu jaoks kirjutatud minu meelest väga ilus laul, mul hakkas kohe meeldima vana Toomas minema hiljem ka laulsin linti Uno Naissoo ansambliga stuudio kaheksa. Ja sealt siis nagu meie koostöö algaski, sest Arvi hakkas kirjutama juba laule, näiteks väike laulja, mis esimest korda kõlas nagu minu lauludest juba üleliidulises raadios, siis kui ma juba sõjaväes olin. Ja 62. aastal detsembris, mina läksin juba sõjaväkke. Aga ansambel Laine oli juba loodud, aga tollal ta töötas veel, laulis nagu katkendlikult, ei olnud nagu pidevat tööd. Sina, õuna hakkasid laulma? Kohe siis, kui sina sõjaväe läksid. See oli 62, detsember 10 10.. Aga see ei olnud mitte nii, et ansambel Laine laulis siis veel klaveri saatel ja Podolski bodovskele nii, ja siis, mis edasi sai? No vot ja siis, kui mina tulin sõjaväest tagasi kuni viiendal aastal, siis kohe, kui passi kätte sain, põrutasin kohe Charlotsisse lainele. Järelesisene kunstiline juht juba Arved Haug. Kaks aastat kuus, viis, 66. Ja siis said teoks väga-väga huvitavad laulud, näiteks. Sellest ei saa mööda minna, kui kõnnib mannekeen 66. aastal see said tõeliseks hitiks. Ja laania praegugi praegu ei anta ja taas see on eriti tähelepanu väärne. Ja siis. Arvi hakkas juhendama ansamblit vana Toomas ja Gennadi, priovski tuli lainesse raske, aga ega meie kontakt Arviga ei katkenud. Arvi kirjutas mulle ikka laule ja neid on väga palju seal, kui mainida. Kui poleks tähistaevast anneri, siis olen, kui kivikild kutsub tantsurit. Ja muidugi lõbus korstnapühkija, mis praegu on noorte noorte seas eriti popp, mille ma laulsin aasta tagasi. Kasseti. Ja tore on seda tõdeda, et. Kui mina tähendab 71. aastal, kui oli võistluskontsert siis Arviduri ühele mõttele, et ta armastas väga merd ja kirjutas palju laule mere teemal. Mina olen kah neid õige mitu laulnud. Aga tore oli laulda rannapiigat. Miss Tallinn 71 konkursil sai Loksa keemia. Ja noh, et mina olin oma välimust natukene muutnud, seal olid väga toredad sõnad siis muidugi rahvale see laul läks, nagu on praegune väljend, et läks eriti peale. Nonii. Ja ütle nüüd Vello täna, milliseid arves haugi laule sooviksid sa enda esituses kuulata? Hea meelega muidugi kuulaksin kui kõnnib mannekeen ja juba hilisematel aastatel kirjutas ta võistluskontsertide jaoks ka laulud. Siin oma elan ja, ja muidugi nimetu laul mis on väga eriti südamelähedane. Kas märkad minus igatsust? Sumerat, ma iga päev kas märkad publikusse minust silmi, igatsust või. Milleks Lunder vis, sõdur? On tarvis. Raamatus polkast rokini annab selle koostaja Anne Erm omapoolse hinnangu arved haugi loomingule. Ja seal ütleb ta nii. Arved, haugi, muusikale, fon, tunnuslik, lahe, rahvalik väljenduslaad, vahel humoorika vahel lüürilisem täpp, näh ja selge kõlapilt virgutavat kujundeid. Kas olete teie sellega nõus või tahate omalt poolt ka midagi juurde lisada? Päri väga-väga sugereerida ja kui ta midagi lõi, siis ta võttis, tähendab, sisendas sulle, et tõesti see laul hakkas meeldima ja ja kuidagi ta oli arusaaja, kui sa ütlesid, et võiksime nii või teisiti. Ja. Kõik need tegelikult meloodiad olid ju kõik väga ilusad, mis väga meeldisid rahvale. Ja ta ise oli. Ta võis olla ise see vahel väga härda meelega, väga karm isegi vahel. Aga seda kõike oli ju meile noortele vaja, sellepärast et. Me olime ju, eks ikka omad tembud Vembud, aga keegi pidi olema kõvema käega ses suhtes, et noh, et kes nõudis ja ja tema tõesti oskas hoida meid heas mõttes peos. Sa mainisid asja seda, et täna lauludes oli küllaltki oluline koht meloodia all. Aga kui me nüüd selle juurde tuleme, mida Anne Erm ütles, et seal oli ka rahvalik, kust ja, ja midagi sellist, noh, mis oli täiesti, tema oli isikupärane. Vaat näiteks, ütle nüüd una sina selle kohta midagi. No seda kommenteerides tuleb mul Silmet Arvi pilt mitte ainult heliloojana, et tal oli väga palju sõpru ja seda ma nägin juba aastal 1950, kui ma teda esimest korda nägin. Ta oli tõepoolest rahvamees ja ta oli hea laulja ja ka hea pillimees. Ja üsna loomuliku arengu tulemusena. Heliloojana ei saanud need omadused temast kusagile kaduda. Ja kuna ta veel heliloomingut õppis nõudlike pedagoogide juures, nagu seal oli minu mälu järgi, oli seal vist Arro ja kõrver seal noorte heledat sektsioonis kus nõuti niisugust rahvuslikku koloriit. Tol ajal oli see nõue üldine ja paljud heliloojad leidsid oma rahvuslikkuse just seda nõuet järgides, aga seda ei saanud ka päris kunstlikult pookida. Tähendab, tema lauludes on tõesti seda hoogu, seda rahvuslikust, aga see rahvuslikus pidi tal ilmselt olema kaugel sügaval veres. Sest see muusika, mida ta igapäevaleiva teenimisel mängis, ei olnud just niisugune, mis teda oleks selleks sundinud või mis oleks talle väga eeskujuks olnud. Ja ometi ma mäletan, Arvi esituses kuulsin ma esmakordselt Valgre laule. Seda 1950. aastal, ma ei olnud neid varem kuulnud. Või kui siis korpuse orkestri kontsertidel noortemajas sai eri, ütlesid, et dollareid kontsert, ma käisin seda kontsert neid kontserte kuulamas, seda orkestrit, kuulamise seal Valgre ise oli seal orkestris akordioni tagasi pilt silme ees, praegu. Tarvi oli seal, aga ma ei mäleta, kas ta oli akordioni taga või mängisin saksofoni, seda ma ei mäleta praegu. Ja eks sealt kogu see niisugune sõdurpoisi ja see rahvuslikkuse nõue ja ja see suur sõprusringkonda, see omakorda, see tingis tema heliloomingu üldise palge üldise karakteri ja noh, mis veel parem tunnustus tema heliloomingul, et praegu neid laule lauldakse. Noored on ju praegu imbunud täis kõike muud kui eesti rahvuslikust ja ometi neid lauldakse. Kahju muidugi, et üks viis estraadimuusikas praegusel meloodiavaesel ajal taas katkenud. Kui kokku lugeda kõik arved, haugi laulud, siis ega me päris täpset arvu ei teagi. Aga umbkaudu tuleb neid kusagil 500 ümber. Nüüd on nende autor meie hulgast lahkunud. Edasi kõneleb ta meiega läbi oma laulude ja seal on, mida kuulata. Eksisin suuskadega sõidetud radade. Tabasin Eesti varjatud valu valgetel lumistel nõlvadel. Üksikud hüljatud talu uud katusega längus, neil õued, langetud jänesed, koorin, muidu huvina puudki. Mustasid aknad, kui eides hambutud märtsi do. Kuus. Kus need toodi, too on, hommikul käisin kest lauda, kes kaevutare. Kui kummu. Tiido, turud, meeder raevu. See, et oi, teate, eks käes varem neist vari. Tõmmu ta võib-olla linnade, tuulehoidvate. Uksele. Riga. Eksisin suuskadel sõidetud radadelt. Tabasin Eesti su varjatud valu. Valgetel lumi, Sten, vaata, et aga üksikud. Tuutaalu. Lumi. Tega pargi habemeid sügava taadi. Närvoolide hellust hakkaja essoraan. TV3 sudes lautorit Tess viskele. Kuhu see sinna? Ei. Soovita eakadest A univa. Taevas ja meri on pühkinud. Kaeva son rullovi ja müriiser lained. Meri on tants kusse, haara. Me ei. Saa ja. Ega, ja loomade teiega. Ei aastasest A hooneva. Kui orkester Jalooduse valmistatud pilliroog meeldib hommikul riiuleil Dirigendipuldis ei vaja aplausi. Aga ma ei ole, aga ei. Ma ei soovi, ta ei oska deta hooneva paraad. BSA VTA. Voosi. Öko leia saaja. Ja. See ka seda. Aga. Ma olla. Seda saadet alustas Heli Lääts ja temalt kuuleme ka lõpulaulu. Mu Linna õuel õitsevad vaid Kressid. Meie, kes me täna siin stuudios olime, Uno Loop, Vello Orumets ja Jüri Roomere. Jääme lootma seal, kus nüüdsest puhkab Arved Haug. Saavad õitsema temale kõige armsamad värvikollased, lilled. Ma leian In prooviksin. Karl.