20. sajandi muusikat on Estonia talveaias muidugi mängitud küll ja küll aga see ühisprojekt, mis leidis seal aset kuu aega tagasi kahel õhtul. See kandis nimetust Eesti Muusikaakadeemia ja kraatsi, muusika- ja teatriülikooli austria ühisprojekt. Kõigepealt küsimus Eesti Muusikaakadeemia prorektori le Marje Lohuvarule. Kuidas sellise ühise ettevõtmise idee üldse sündis? Sundis austerlaste külaskäigul siia nad esialgu tutvusid meie olukorraga, külastasid meie muusikaakadeemiat tolleaegset konservatooriumi, leidsid, et oleks tore läbi viia üks ühisprojekt. Ma pean siinjuures kohe märkima, et ka austerlastele oli see esimene ühisprojekt niinimetatud ida idapoolsete maadega ja muidugi oli see nende poolt ka küllaltki minu jaoks veidi üllatav, Sa võid, nad soovisid teha seda ei ostnud Tallinnaga koos kuna meil põhimõtteliselt siiski ei ole niisuguse kaasaegse muusika esitamise võib-olla traditsioone ja ja ammugi nad ei teadnud eriti midagi meie tasemest ega nii. Algselt oli ta mõeldud instrumentaalse projektina. Meie üliõpilasüliõpilasheliloojad kirjutavad ühe teose jaga kratsi poolt, üks üliõpilashelilooja kirjutab ühe teose, selle tarvis moodustatakse ühis kammeransambel, kus siis osalevad mõlema kõrgkooli üliõpilased ja vastavalt kas siis eesti õppejõud või graatsiliselt platsi õppejõude õppejõudude juhendamisel. Hiljem on muidugi see projekt teinud läbi mitmeid modifikatsioone, kuna tahtsin seal end järjest hoogustus ja, ja seetõttu see realiseerimine realiseerimine järjest ka muutus raskemaks. Aga muidugi, kuna see idee lavastada siin ka etendada siin Harrison pöördvisterida hambaid, Liinbutsaid oli niivõrd huvitav ja niivõrd esmakord nähtus, siis ei suutnud või keegi sellest loobuda. Muidugi meie tingimustes Muusikaakadeemia reaalsetes tingimustes on väga raske niukseid projekte üldsegi läbi viia. Ütleksin seal kergemeelsus nihukest asja üldse ette võtta. Antud juhul ajasime polüfunktsionaalset saali niisugust saali, kus me saame teha kontserti ja ka niisugust saali, kus oleksid võimalused teatri tegemiseks. Me peame arvestama sellega, et meie muusikaakadeemiale pole üldse saali. See tähendab seda, et sõltuvus teistest oli väga suur selle projektile läbiviimisel. Samuti meil puuduvad igasugused vastuvõtu tingimused välismaalaste jaoks rääkimata transpordist või üldse ei maksa rääkida ja samuti ei ole meil ka kuigi palju raha. Aga tahtmine on küllaltki suur ja asi sai ikkagi ette võetud ja nüüd on ta läbiviidud, ma ütleksin. Mul on tõesti hea meel, sellepärast et juba Austrias olles maikuu sees. Me esmalt edendasime Austrias sellesama projekti ja juba seal tuli meie meile nagu mitmeid ettepanekuid koostöö jätkamiseks. Ja küll ta läheb palju jaksu, kui ikka väga tahta, siis saab kõike. Ja nüüd siis muusika juurde. Esimesena saab sõna eesti muusika. Mari vihmanud on õppinud kompositsiooni Tallinna muusikakeskkoolis Alo Põldmäe ja Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi juures. Praegu täiendab ta end Eesti Muusikaakadeemia magistrandi ina helilooja Lepo Sumera härra juures. Ja sellel ühiskontserdil tuligi esimesena ettekandele mari vihmandi teos. Valguse sünnipäev esitab ansambel koosseisus Tiina pähkla Mägi flööt, Tarmo Pajusaar klarnet. Tiime aheriks Sagot Taavi Guntu trompet, Attila kiray tromboon liikme Arhammerl, tuuba Riine Pajusaar klaver, Toomas landil löökpillid, Marje Hallik viiul ja Kaido Kelder tšello. Mari vihmand meie kõige nooremate heliloojate seltskonnast. Kuidas sattusite teie niisugusesse kahe kõrgkoolivahelisse ühisprojekti oma teosega sisse. Juhtus niimoodi, et sügisel mulle öeldi, et et on kavas moodustada ühisansambel, et Eesti Muusikaakadeemia kraatsi muusika- ja teatriülikooli tudengitest, mis peaks mängima mõlema kõrgkooli tudengite lugusid. Ja paluti nagu ma sain aru, paluti kõigil heliloojatel sinna midagi kirjutada, et siis nagu valitakse paremad välja. Ja ja et need siis esitatakse. Aga see oli siis nagu mingi konkurss või ei olnud päris jah, see oli nagu peaaegu konkurss, aga, aga lõpuks kujunes asi niimoodi, et et noh, nagu täna oli näha, et esitati ainult Eesti Muusikaakadeemia tudengi helitöö. Et see lugu on kirjutatud teil siis nimelt arvestades seda ühisprojekti. Nojah, see koosseis oli nagu etteantud täpselt niisugune, nagu minul loos oli sealt võid valida ja siis ma valisin nad kõik. Loo nimi on valguse sünnipäev, niisugune ilus nimi ja ilus helge lugu ka, miks valisite just niisugused teema? Noh, kuidas nüüd öelda, alatine ja leidmine on alati palju raskem kui loo kirjutamine ja see pealkiri tuleb siis pärast seda, kui lugu on valmis ikka ikka kuidagimoodi leida ja siis küll ma mõtlesin nii ja naapidi ja siis leidsin, et et kuna ma seda lugu hakkasin kirjutama möödunud aasta jõulude ajal. Jõulud on minu jaoks niisugune just nimelt valguse sünnipäev igas mõttes. Et ja. Noh, nii nii kristlikus mõttes kui ka looduslikus mõttes pööripäev on sealsamas. Et siis ma leidsin, et see sobib niisugune sealgi väga hästi muidugi sobis. Ja olete te selle ettekande ja tulemusega ise rahul? Jah, olen küll, saite ka teie osa võtta nendest ettekannetest Austrias ja mul oli tõesti õnnelik õnnelik võimalus veeta need kaks nädalat kraatses. Nojah, kui ma oleksin või tähendab, kui teie oleksite luuletaja või kirjanik, siis ma kohe küsiksin, kas te nüüd kirjutate austria teemal mingisuguse luuletuse muusikul? See asi muidugi päris nii üks-üheselt ei käi, aga ma usun, et mingi see omamoodi impulsi see andis, mis võib-olla kunagi tuleb teie loomingust kuidagi välja, igatahes tore, kui on niisugune liikumise võimalus. Jah, noh, eks loomingust tulevad võib-olla välja ikka tõesti kõik impulsid mis me kuskil kunagi oleme saanud. Mis oli Austrias teie kõige suurem elamus? Võib olla loodus. Aga äkki ma unustan midagi midagi olulisemalt praegu? Ei tea, no seesama teatritükk ka ikka tegelikult see oli ikka väga huvitav jälgida just neid proove ja ja ma pean ütlema, et täna oli mul vist kuues kord seda tükki näha ja mul oli samavõrd huvitav kui esimene kord. Teose esitanud ansamblit, dirigeeris Karl šanss know blow Austriast. Nüüd tema hinnang sellele üliõpilaste ühisettevõtmisele. Tallinna üliõpilasneiu Mari vihmandi teost hindab Austria dirigent väga huvitavaks. Ta ütleb, et neiule on olemas väga suur musikaalsus ja igasugused vajalikud omadused, mis teevad inimesest hea muusiku. Samuti on ta väga rahul üliõpilasmängijatega. Eesti muusikaga ei ole ta varem kuigi palju kokku puutunud. Ainuke tuntud helilooja tema jaoks on Arvo Pärt. Ja dirigentidest on ta Kiilis Tallinna omaaegses sõpruslinnas tutvunud Eri Klasiga. Aga ta loodab, et tutvus eesti muusikaga jätkub. Ja mõned sõnad ka järgneva ettekandele tuleva teose kohta. Tuli püüdvisti ooper on päike, pastoraalne Ale atoorilise muusikaga ja vaba rütmilise laulmisega teos. Ja seda on väga huvitav mängida. Dirigent arvab, et üliõpilaste jaoks oli see väga hea kogemus modern muusikaga tutvumisel. Ja kokku on kogu see töö olnud väga lõbus. Ta on hästi rahul nii meie tudengite muusikalise ettevalmistusega kui nende esinemisega Austrias. Ja nüüd. Austria tudengid võitsid Tallinnas samuti väga meeldivalt aega, tutvusid linnaga, selle ajalooga, käisid muuseumides ja siis, kui meil see jutuajamine toimus, seisis neil veteiska sõit Hiiumaale. Ma loodan, et seegi jättis väga hea mulje. Igatahes kontakte kavatsetakse edaspidi jätkata. Aga nüüd läheme siis selle järgnevalt ettekandele tuleva teose juurde. Kõigepealt mõned sõnad, autorist see ei ole. Austria helilooja Söör Harrison vöötwisu on sündinud 1943. aastal ja õppinud 52.-st aastast alates Manchesteri kuninglikus muusikakolledžis. Tema õpingukaaslaste hulka kuulus terve rida praeguse inglise muusika silmapaistvaid kujusid ja koos nendega moodustati ansambel New Music Manchester, millega mängiti põhiliselt uue Viini koolkonna muusikat. 66. aastal jätkas vöötwissul õpinguid Ameerika Ühendriikides Princetoni ülikoolis ja sealt Inglismaale naastes lõi ta koos oma kunagise õpingukaaslase Maxwell Davisega ansambli Piero plejas, millele ta ka ise siis muusikat kirjutas. Pärast mitmeid külalisprofessuuri Ameerikas oli ta 1975.-st 84. aastani Londoni rahvusteatri muusikajuht. Ta on saanud väga palju preemiaid ja autasusid ja sealhulgas 88. aastal ka aadlitiitli. Ja nüüd siis ka sellest teosest, mida me kohe kuulama hakkame. Kavalehel on teda nimetatud pastoraalsekstraamaks dirigent knoblow ütles ta kohta, väike pastoraalne ooper. See on niisugune huvitav, inglise keskaegsele rahva draamale rajanev etendus. Traditsiooni kohaselt etendati niisugust asja jõulude ajal ja see sümboliseerib vana aasta ja uue aasta võitlust. Surma ja sündi. Loomulikult võidab, siin sünd võidab uus. Meie valge juunikuu taeva all on muidugi väga raske talvemeeleolu luua, sest teatavasti talveaial on laeaknad ja sealt paistab sisse hele päike. Aga siiski kogu mängu platsil kaetakse põrand paksult valgete paberitükkidega, mis siis sümboliseerivad lund ja nende seis on väga hea tegelastel jalgadega sahistada ja neid annab aeg-ajalt kokku pühkida vabadel hetkedel ja üldse noh, kõik siin on nii kohutavalt tinglik, see etendus on lavastatud. Lavastaja muide on Armin Shallock Austriast. Lavakujundus on Helena Frans ja kostüümid sildi alt Mayerningeedid Huber. Kostüümid on pööraselt naljakad. See on kõik nii karikeeritud, need tegelased on nii uskumatult koomilised, mõõk on ikka sama pikk kui mees ja ja kõik rekvisiidid on noh, nisukesed üüratult karikatuursed, nii et, et noh, niisugune tore laadalugu on see oma väliselt küljelt. Ja sisemiselt on ta siis niisugune kahest poolusest koosnev, siin on inglise rahvaballaad mis siiski Riinist ehk mis siis rohelisest, kes sünnitanud kaks vallaslast tappis nad ja nüüd painab teda see laste surm. Ta näeb metsas poisikesi, palub, et kui need oleksid temaga, siis ta hoolitseks nende eest väga hästi. Poisid aga vastavad, et ei, kui me oleksime sinuga, siis kataksid sa neid verega. Muide, missis kriini ainukest laulu rolli selles teoses laulab meie Eesti muusikaakadeemia neljanda kursuse üliõpilane Katrin Lehismets. See oli siis missis kriini esimene etteaste. Nüüd kuulete kohe jõuluvana Faw Kristmast, kes siis tutvustab, kui ta on endale ruumi teinud. Tutvustab sängi George'i või Püha George'i, või kui soovite, siis ka Püha Jüri kes on selles loos nagu kogu Inglismaa ja inglise rahva võrdkuju. Ja faase Christmas, tutvustab Sand George'i niimodi. Ta põlvneb Inglismaa üllaimast aadlisuguvõsast ja alustab kohe jälle vanade kangelastegudega. Seitse pikka aastat hoiti teda ühes koopas ja sealt suutis ta põgeneda vanglasse ja sealt ühele kalju nukile ja seal hakkas ta heledasti karjuma. Palju vapraid. Rüütleid on ta orjastanud ja tuldpurskava lohesid läbi torganud ilusa kuninganna Elizabethi vabastab ta posti küljest. Missugune teine surelik seda veel suudaks? Saint George ise teatab, et kus on see mees, kes arvab, et võib minuga võidelda. Ma löön ta maha oma luu käegama. Ma hakin ja moorinda kärbse Püreiks ning saadan ta kokatädile, kes teeb sellest haši. Nagu juba öeldud, siis ainuke laul ja kogu selles ooperis on Katrin Lehismets. Teised rollid on sõnalavastuse näitlejate päralt. Saada Kristmast. Tema osa täidab Rupert Bergmann ja Sand George'i. Torsten lööb. Niisiis lõppes nüüd suurte ähvardustega, et ei ole niisugust meest, kes saaks Saint George'i vastu. Aga kohe ilmub teine mees, kes teatab. Tema saab küll Saint George'i vastu. See on Võutslašev, türgi rüütel, kelle nime võib tõlkida. Vapper pilusilm. Ja Nemad alustavad nüüd pärast üksteisele noh, niisuguste meeldivate viisakusavalduste ütlemist nagu näiteks põuts laseri poolt ma puurin oma oda läbida kõrva tema, löön teda ja küpsetanud aia, lõikan ta viiludeks ja võtan ühe väikese Castroli ja teen temast sokihoidja. Sellele vastab Saint George oosina Vassija, sina pilusilm, mis Sabraalid, nii paljust. Ma torkan sulle augu kõhtu ja täidan sind ränikividega. Ma löön su keskelt pooleks. Siis pritsib suveri kõikjale. Selle kahevõitluse võidab türklane, inglane langeb surnult maha. Vahepeal aga tuleb jälle missis kriin oma kurva ballaadiga. Kaua idule Sandžoutšil surnud olla, sest leidub imearst doktor plaad ehk siis veri. Ja päris korraliku tingimise peale ja paraja tasu eest on tema nõus oma imetegeva võimega äratama Sandžoudzi ellu. See arst tutvustab ennast näiteks nii, ma ravin kõikide audi liike, lonkamist, haisema, süüfilist ja halvatust, olgu kusagil üheksa kuradit, Mavin 10 kohtu ette. Maravin vabisevaid pulbitsevaid, Rooma tõuke ängistavat lõtvust rinnas, tuult põlvedes, peavalu, saapapaelas, küünarnuki, podagra, kõhuvalu, meesterahva kõige mehisemas kohas ja palju muid asju, mida ma pean võimatuks nimetada tänasel ööl või ükskõik millisel teisel ööl. Ja nüüd ravitakse ta terveks. Saint George ärkab ellu, kuid kohe on kohal jällegi põuts, laser. Teatades, sa ei saa mind surmata kuuma sõnade pasteediga, ma teen sinu lastest lima võrdlemisi võikad väljendid ja sellele järgneb kahevõitlus. Inglane langeb surnult maha demonstratiivselt uhkelt ja kolinaga. Ja taastuled missis kriin oma kurva painava ballaadiga, mille nagu refrääniks seekord on mõte, et mõned pungad ei saa kunagi suureks. Väike jutuajamine, mis oli mul Katrin Lehismetsaga tegelikult loomulikult pärast seda, kui etendus oli lõppenud. Kuidas te sattusite selle sisse? Ei oskagi öelda, see tuli kuidagi nii äkiliselt või noh, sellest ei olnudki mingisugust erilist lauljate valikut või noh, valimist Niukest. Aga tähendab sedapidi lihtsalt hästi ruttu ära õppima ja ma arvan, et kuna mina olen eluaeg pianistid olnud, et mul oli teda lihtsalt kõige kergem teha. Ma arvan, et sellepärast ma sinna sattusin, sest see tõepoolest on raske partii, ta ei ole ju niisugune noh, ta, ta on väga moodne muusika, ta ei ole nii itaalia ooperis. Ja, aga võib-olla sellepärast, et Ta on selline vähetuntud võib-olla sellepärast ta on ka mõnes mõttes lihtsam teatada, sellepärast. Et ei ole niisuguseid maailmakuulsaid eeskujusid ees, et me õppisime kõik oma partiid siin Eestis selgeks. Ja siis sõitsin Austriasse nädal aega varem kui teised tehti minuga tekstiproove ja lavaproove. Ja orkestri perioodis nädal aega hiljem ja siis pandi see asi nagu kõik kokku, seal seal toimusid ka kolme esimest etendust. Võeti väga hästi vastu. Tähendab, see tekst on väga naljakas, saksakeelne tekst, kui neid nüansse kõike tabada, siis see on tõesti väga naljakas ja. Ja tegelikult noh, see on minu isiklik arvamus, et, et kõige suurema menu põhjuseks võib-olla olid, olid need fantaasiaküllased, kostüümid see teie ringi niisugune noh missis krigin, eks ole, te olete tõepoolest nii roheline, et suu ja silmad on ka rohelised ja ja mul on nii kahju, et meie kuule ja ei näe teid, niisugune tore, sambla, pehme ja karvane, niisugused nagu sadakesed kõik üleni peale pandud sellele rebaseboad ja roheline rebane, issand kui huvitav. Tahes kas igatepidi ja, ja tõeliselt tõeliselt nauditav selle kostüümiga on üks väga naljakas lugu teotud. Tähendab alguses, kui lavastaja veel ei teadnud, kes teda laulma hakkab see oli kuskil septembrikuus. Kostüümikunstnik Hilde Altmajja näitas lavastajale oma esialgset varianti sellest ja see oli tähendab noh, mõeldud sellisele hästi pika kasvule, kasvuja saledele, nihukesele daamile, lavastajale segust ei meeldinud ja tema ütles selle kohta, et ei, see ei sobi sellepärast, et eestlased on tavaliselt lühikest kasvu ja paksud. Aga nüüd ta sai siis niisuguse, kes paks küll kuidagi ei ole, kuigi pikkade hulkadega just nii väga ei kuulu, aga ma vaatasin, et ega need teie kaasmängijad siin. Nonii, väga oluliselt pikemad ei olnud ju. Missuguses saalis toimus seal etendus, oli see suurem, väiksem? Ma arvan, et kohtade arvu poolest oli sama suur, aga Ta oli selline täiesti kandiline. Seal oli orkestri auke lava ja tähendab kogu see mäng toimub laval. Mina tulin alguses niimoodi läbi saali sisse, aga muidu üldiselt toimus tädi laval. Ja selle, selle kandilise sellise ristküliku või ruudu asemel siin laval on joonistatud, oli tal lihtsalt üks kõrgem niuke lavaosa, kus toimub kahevõitlus kogu aeg. Ja seda ta ei teha täiesti pimedas tahaks. Nii et noh, selles mõttes. Ma mängin paremini, ma arvan, kui, kui talveaias publik istus otse ja sai kõike nüansse näha, siin siin lähevad paljud asjad kaduma selle tõttu, kui istud kuskil külje peal jätan valge ka, näiteks noh, minu meelest oli väga efektne, kui oli algusest õieti pilkane pimedus ja esimene valgus olid, olid minu need rohelised lambid, mis mul peas oli. Meie ilm on liiga valge. Nonii meist jäi see Saint George tapetuna maha kuid nüüd kohe leidub uusi imearst Jack fini? Tema võim on vägevam ja ta suudab jällegi Sand George'i ellu äratada. Seekord on see lõplik. Fave christmas, hüüab rõõmustage hõisakes Jean Georges on terve, ta sai üle surma vast kriisist surmast ärkab ta värskena nagu May. Laulame siis nüüd ühe laulu ja tantsime. Ja nüüd liitub selle üldise rõõmu lauluga ka teema sellest rohelisest leedist. Kuid siin lõpuks saatkase roheline leedi oma karistuse. Ta.