On teada niisugune fakt, et just teil oli see hea mõte, et pöörduda Teaduste Akadeemia kui sobiva asutuse poole, et, et minna nagu nende tiiva alla. Ja on teada ka see, et mis teie olite, see, kes pöördus tolleaegse Teaduste Akadeemia presidendi Eiffeli poole. Aga siis järgnes muidugi niisugune organisatsiooniline tööteaduste akadeemiaga, saadi kokkuleppele, järgmine küsimus oli. Kes hakkab kooridirigendiks ja on teada ka, et selles küsimuses tulid jälle koorimehed teie poole nõu pidama, nõu küsima. Oli nagu kolm põhilist kandidaati. Ma oletan, et ma võisin või siin soovitada just TPI oma perest mõnda muusikut, ja Arvo Ratasepp näis mul olevat efektne. Sobiv mees, kes ist piirida ridadest on tulnud, tunneb selle pere mõtteid, harjumusi. Ja ma teadsin juba siis, et on suur organisaator ja järjekindel ja väsimatu töömees. Te olete nüüd nii heatahtliku pilguga selle koori tegevust kogu aeg jälginud ja ja olete teeb temast nagu mingil määral kogu aeg teadlik olnud ja selle tegemistest. Aga, kuid, ühesõnaga tahaksite nüüd seda koori iseloomustada? Igal kooril ilmselt on midagi iseloomulikku, mis näiteks oleks TPI meeskooril, mis oleks Teaduste Akadeemia meeskoori niisugune võtmesõna. Ma mõtlen, et teine pass, mulle meeldis hästi Teaduste Akadeemia meie võtmesõnaks ja seal oli niisugune suur mahti ja, ja ühesõnaga meeldivam mõjuvam rühm. Tenori past ehk nii säravad ei olnud, aga kui võrrelda sellel ajal või mõni aeg tagasi kahe kooribasse, siis teid on ikka õige mitu meest, keda tahaks omale võtta, laulma. Nad tulevad, et juba oma amet on liiga tuttavaks saanud ja leivaamet Ja siis, eks see ka, et see töötasu on ikka võib olla mitmekordselt veel kõrgem, isegi. Aga mis oleks näiteks niisugune võtmesõna TPI meeskoori juures? TPI meeskonnal temal on alati olnud üks väga vilgas juhatus, ma ei tea, kuidas nad oskavad alati neid mehi välja leida, aga. Energiad ja nende läbiviimises oli, mida küll just ja mis nad ette võtsid, ka tegin, teinud minuga igavesi vigurid, näiteks mul on õues praegult üks R, mida nad teevad mulle kuuekümnaas sünnipäevaks. Nüüd on aias ankur, mida see koor kinkis meeskoorile 35. aastapäeva puhul Teaduste Akadeemia mees, kujutlen muuseas. Latern siin. Nii et väga selgesse annavad anest alati tulla. Et ühesõnaga, et see side nende kooridega on ka materjaalselt nähtav ja käegarattata No aga muidugi, see on üks asi, aga hindan mõlemate tööd väga-väga kõrgel. Mõned alguses kartsid, et asutame riikliku akadeemilise mees korjad, siis suretab välja kõik teised koolid, aga vastupidi neid, neid kontsertkoori on juurde tulnud ja kõik töötavalt suure eduga. Ja on sõbrad pealegi veel. Kui te käite kontserdil kuulamas neid harrastaja koore? Kindlasti torkab silma, et päris noori nägusid lauljate hulgas vähe. Kuulge seda alati olnud niimoodi peaaegu. Kuid niisugust vahet ei tohi kuhugile jätta, et noori ei tuleks juurde, siis võib tulla üks vahepealne niisugune aeg kus noorte ja vanade vahe on liiga suur, kui ei saada üksteise keelest nii hästi enam aru, muidugi seks, neid harrastusi ja hobisid on tõesti nii palju, et peab valima, mis, mis nüüd keegi tahab. Popmuusika sööb oma osa, meie koori rahvast, võtab oma hõlma. Aga ma leian, et ega koolid on ikka niimoodi ikka noori vähe nagu, nagu tulnud. Ja võib-olla sellepärast tuleb ka vähed. Kui on juba koor kuhugile jõudnud, noor, tuleb sinna ta jalgu alla täitsa kauge jalgu alla. Te olete selle peale mõelnud võib-olla et kooride tegevus on liiga akadeemiline, ütleme päris noore poisi jaoks kitarri, võib-olla ei pea nüüd päris koori tooma, aga kas ei ole sellest ka küsimus? Ma arvan, et TPI poisid Isamaa noorte üle viriseda oskavad siiski ette võtta üht ja teist, aga võib võib-olla vanemad koorid küll peaks mõtlema, mida teha, et need noori kaasa tõmmata. Aga ma ei oska ütelda, mida teha just. Aga neid noori ei tohi, ei tohi mitte jällegi nii mõtelda, et need, see koosseis on praegu, mis on, see on hea ja nõnda edasi. Võtad noored juurde, siis jälle noh, siis nagu tase, läheb hetkeks tagasi ja kardetakse isegi noor ja võib-olla mõned vanemad lauljad küll, mis nüüd, noored, laulame edasi niimoodi, aga see viib muidugi ummikusse. Kogu aeg peab olema üks, kui ükskõik kui palju neid tuleb, kogu aeg peab tulema, juurde, tuleb üritusi, mõel, kaasaegseid üritusi. Aga niisugust suunda nagu Saksamaal võib-olla õllekruusi taga lauldakse, et seda suunda ei oska muidugi ka sooritada. Kuulge eks mehed tahavad jälle laua taga kah olla, ega seda ei saa, aga seda nüüd ainult taolise liidetafel koore asutada selle sihiga. Ma ei tea. Ega meil ei ole õllekoore, muidu aastapäeva Tjaagu peetakse ja aga siiski ma vaatan, et meil ikka vaadatakse selle peale väga, et elu ei hakka laulu segama. Oma mälestusteraamatus te kirjutate, et proov peab lõppema siis, kui meestel on veel tahtmine edasi laulda. Teisest küljest aga tänapäeva taseme ava petab ajama ikka hästi puhtaks täpseks selle laulu. See on niisugune paratamatu vastuolu, kuidas te seda lahendate? Seal on raske lahendada asi, et seal täpselt tööd tuleb teha, aga võib-olla ei saa iga päev kellassepatööd teha, paistvad natuke tagasi andavast. Mõnikord aeglaselt, täpsustage mõnikord teinekord intonatsiooni tähe, kolmas kord paned rõhu diktsioonile ja nõnda edasi tuleb võib koorijuhil moduleerida seda, seda tööd ja ma arvan, et tuleb ka ikkagi seda teha, et kas proovida pull jälle korrata mõnda mõnda endist laulu, et mitte, et ära ei unusta õppuloojus kolm-neli niisugust laulu. Ma mäletan, kui ma linna dentega laulsin, siis taolist Ta oli väga tarvis. Riiklik akadeemiline meeskoor, teine laar tütrel. Seda iga proovil sa seda ei tee muidugi. Aga see on väga vajalik repertuaari hoidmiseks ja ei tee paha, kui on üks rida lihtsaid laule nende koosviibimisel, kuidas need laulud kõlavad. Vääri ühendada nii ühiseks pereks etc. Lihtsaid laule ei tohi alahinnata ja võib-olla mõnikord heliloojad ehk ei taha sealt kõrgusest alla tulla, et, et nende käest ka neid kirjutada, aga häbematu, vajalikud. Kui 1958. aastal praegused Teaduste Akadeemia meeskoori loomine üles kerkis, siis professor Ernesaks tuli mõttele ja ettepanekule, et võib-olla minna Teaduste Akadeemia mütsi alla. Johan Eiffelt, olite tolleaegne meie teaduste akadeemia president. Kas teil on meeles, kuidas selle jutuga teie juurde tulla? Minule helistas enne professor Ernesaks ja pärast tema, kui ma mäletan, ta ise külastas presiidiumi. Muidugi see ettepanek oli väga meeldiv, aga ta oli ka ootamata, sest meie akadeemia sel ajal oli veel algastmetel ja siis majanduslik külg oli väga vilets. No muidugi kõik presiidiumi liikmena haarasime sellest ettepanekust kohe kinni ja kõik suhtusid väga heatahtlikult. Kahjuks siiski see ja kus oli nii ikke päris ilma materiaalse alusteta muidugi ettepanek oli tehtud, et me harjutused tuled meil akadeemia saalis külje, aga vahest oli ka väikerühmadega tarris harjutusi läbi viia ja teinekord oli seal õhtuti kinni juba ametlikud, nii presiidiumi need koosolekud, mitte presiidiumi koosolekud. Akadeemia. Seoses koori loomisega muidugi tuli teil ka kokkupuuted Arvo Ratassepaga. Missuguseid muljeid nendest esimestest kokkupuudetest olid? Esimesed muljed, mis olid ratassepast, no me olime iki, mina nii aukartusega dirigentide vastu alati mul on niisugune tunne, aga siis Ratasepp Niilistini midagi ei pidanud ühtegi liia uhket, mingist uhkust selles osas iga asjada, nii üksikasjalikult tema arutas ja siis ise otsis teid majandikum majanduslikust raskustest üle saada ja mina ei või nimetada, ma tean, et, et olin akadeemia liikmed, võtsid osa ja Akadeemia presiidiumi liikmeid osa, et vähe seda materiaalset baasi kinnitada. Toetada ka teiste asutuste poolt riiklike asutuste poolt. Aga seda tehti niimoodi, et testi praegu on häbi öelda, aga presidenti väga harva kui nendes küsimustes üldse, kui seda võib nimetada, tüldati. Just see iseseisus. Initsiatiiv peale tema kõrge nende kunsti oli Ratasepa. Minule paistis, see on Ratasepa nii erinevad omadused, nii et see oli küll Akadeemialike ootamata ja mina lugesin seda suureks auks. Sest mul oli just selles, et kuidas siis akadeemia ka nii kultuuri osas saaksid kaasa mängida, ei ole kerge asi ja mina just selle tõttu olin kooriga nii. Olin nõus sellega, et teatud määral akadeemia abistaks oma personaliga lauljatega ja mitte materiaalselt ainult sest materiaalsed võimalused teistelt äärmiselt sel ajal kehvad meil just selle tõttu, et mind isiklikult kurilaul alati huvides juba, kui ma Eestist ära sõitsin. Peab ütlema, siis muusik oli. Mina töötasin Leedus ja Lätis, seal mul ei olnud võimalust ühtegi nii kenad koori kuulata kuskil, aga kui ma Leningradi sattusin, see oli veel siis Petrogradi mina ei unustanud kunagi ära külastamata seda endist keiserliku pärase nimetati riiklik capella, mis oli muica seal kaldal, mina püüdsin mitte ühtegi nii mööda lasta ühtegi nendest võimalustest kuulata koorilaululugu Ma Eestisse sattusin, siis peab, ütleme, esin vene nisugune, kultuuriline põllud, põrutav mõju, minul oli Ernesaksa meeskoorilaul, see oli hoopis midagi teine kui Venemaal peale sellist Vesnikoviga Bellaad, Plotnitski seal organiseerinud omal ajal hoid, pusk, niiskus, mina elasin see loo seal mõned ja Neid koorisima rahva koorisiga lugesin mitu korda kuulasin, aga seal oli see asi nii madalamal tasemel teeni hoopis viis jal nagu mõned rääkisid, seal ei laulda, sealt kärjutakse. Aga need olid küll kenad laulud, aga siiski minule nad nüüdki Ernesaksa koorile hoopis teenisti olnud, ühtegi minu. D, aga kui esimesed kontserdid olid väljaspool Eestit, siis kellega mina kohtusin, esimene asi, kui ma olen Eestist, siis kohe, aga kas terni saksa tunneb, et kas tema koori kuulanud olid? Ja siis ma siia ma praegugi veel mäletan, et Turkmeenia Turkmeenia üks nii ühiskondlik tegelane oli ametiühingu esimees, vabariigi esimees, tema ütles, et tema kuulis seal ühte se litsernis von Nad näevad vene keeles sealt siis esitasid tema ütles, et pisarad tulid silma.