Täna on meil tõlkijate saatekülaliseks jälle kirjanik, seekord Ellen Niit kelle loomingulises tegevuses on tõlkimisel olnud üsna suur osa. Sa oled tõlkinud. Võib öelda, et mitu aastakümmet. Nojah, mingil määral olen oma teadliku elu jooksul kogu aeg midagi tõlkinud ja ja selle varal ise palju õppinud. Ja teisi luuletajaid siis põhiliselt sa oled luulet tõlkinud ka neid tundma õppinud ja teiste maade kirjandust, aga läheme päris algusesse. Kust see kõik algas, kas Tartu ülikoolist? See algas ja Tartu Ülikooli dotsent Paula palmeos hakkas lugema Tartus peale sõda. See oli siis vist aastal 1948 eksa ungari keele kursust, mis oli siis üks imeline ja haruldane asi. Ja kuna ülikool oli vaene ja suhted teiste maadega olid katkendlikud ja katkenud siis ei olnud niisugust õppematerjali, ei olnud Ungari keele õpikuid, ei olnud mingeid tekste, mis oleks välja antud õppijaile. Aga oli küll Ungari luulet. Kateedri raamatukogus oli näiteks saanud siin mitmesuguseid väljaandeid ja kuna õpetaja oli, oli ta meil juba enne sõda tuntud meest kõllid otsetõlgete kaudu siis nähtavasti oli ta muretsetud Neitmeteffi luuletusi ungari keeles rohkem kui neid muidu oleks. Ja Paula palmeos hakkas meeldima. Kas tema ise oli kolmekümnendatel aastatel Ungarist? Oma õpetuses ja meie kõik ka, sest see oli maailma avanemine nendele noortele tudengitele, kes siis väeti FI, niisuguse Ungari vabadusvõitleja värsse said omaks selle läbi. Nojah, sa oled tõlkinud nii olulisi luuletusi nagu üles madier. Noh, ja see oli nagu obligatoorne, aga seal oli märksa põnevamaid. Ei ole küll, aga ma ütlen, et rahvuslaul ka nende hulka ma olen mitmes ringis tõlkinud. Alguses hakkasin tõlkima nii-öelda ungari keele loengu jaoks, et kui tükk anti üles, siis ma proovisin ka kunstilise tõlki teha, nii palju mu võimed ja oskused selle lubasid. Ja ise muidugi siis kohe siin selle varal. Ja kui ma siis juba koolidest läbi olin, siis ilmus üks väike valimik nendest ülikooli ajal tõlgitud asjadest ja ja tahtmine siis midagi lisaks teha ja neid veel natuke kohendada ja, ja nii on ilmunud mitu väetisi väljaannet niiviisi nagu satskausid kõige pisem enne ja, ja suuremat siis ulatuslikumad takkajärele ja ka sangar Jaanus Lugulaul. Jah, aga need luuletused on juba nii omaseks saanud. Ma arvan, et paljudele lugejatele, kui mõelda niisugustele tuletustele nagu tuul viib Õilmelt lehe ära. Jaanimaid, ma lahkun täna juba sellepärast ka, et Eino Tamberg on, on viisistanud. Ta viisistes terve äikesesarja neid ja need võeti väga hästi vastu ja neid lauldi jaa. Jaa, ja praegugi on vahetanud raadiosse ja nii et see oli muidugi rohkem Tambergi, kui minu teeneid need nii tuttavaks said. Luuletus ilma viisid ei saa iialgi nii hõlpsasti Niilutavad. Missugune koht on Ungaril sinu elus olnud ka hilisematel aastatel oled seal palju käinud või on nad sulle lähedased? Meil on näiteks mingi eriline armastus nende vastu. Aga ungarlased, oled sa veelgi tõlkinud. Ja imlatsianagi. See on vast siin vähem tuntud luuletaja. Ta suri üks kümmekond aastat tagasi. Luuletusi tõlkinud ungari keelde, aga Imretsionaadil oli väga huvitava kujundikoega luuletusi ka muide luuletus eestlased, mis ilmus kunagi nooruses minu tõlkes ja mille puhul on mulle nii palju kirjutatud ja helistatud, nii et see, see tabas meie olekut ja hingelaadi hirmus hästi. See eestlaste luuletus. Aga kuidas sulle tundub üldse luuletaja asend Ungaris? Pettusi on ikka ikka täiesti nagu rahvuskangelane, keda austatakse. Ma ei oska öelda, mis ta praegu on, aga aga ta on olnud küll seda Päris vana luuletele tõlkinud. See antoloogiasse ma olen valinud Palazza, see on 16. sajandi luuletaja. Olen tema värsse tõlkinud, see oli suur elamus mulle. Esiteks ma leidsin sealt väikesi sugemeid. Muidugi tähendab. PDF-is on vallas sugemeid õieti, aga, ega ma seda ei teadnud. Õppisin Palvasse tundma peale õitsemist. See näitas mulle nii selgelt kui seotud on ühes keeles kirjutatud luule, kuidas sirgub, hargneb nagu puu ja ja iga uus oks on selle vana tüvega kuidagi kuidagiviisi seotud sallile Joosep. Ma olen ka tõlkinud, kas see on niisugune, on natuke nagu proletaarne, aga heas mõttes. Luuletaja 30.-te aastate alguse ised. Ungari luules on niisugust imelist olengi konkreetsust. Niisugust kujundit, semelisust, mida tasub õppida. Et mulle on see sellepärast olnud ka huvitav, et ma olen kujungi ehitust. Jah, aga nüüd tekib küsimus, kuidas sa oled suutnud iseendaks jääda, kui sa nii palju oled. Teiste luuletusi. Siis nad, kuidas luuletajana tõlkides kaotab enda ära, mind huvitab ikka see progress, sulandub nii, nagu sa kallad kopsikusse mitmesuguseid Essence vee hulka segunevad ja ja siis jääd vaatama läbi enda filtri laskma. Mida sa siis saab omaks kuidagi enesetõlkija, luuletaja enese teadmata see kõik, mis siin enne sind on olnud või milline sa oled kokku puutunud kega? See ei ole nagu väga teadlik protsess, pole enda teha ja no niipalju kui nii palju, kui iseennast eemalt, hinded takkajärele, siis võid eritleda, võib olla, mis on mis on sinusse pidama jäänud ja mis ei ole, aga sel hetkel, kui sa midagi teed, see vaevalt. Teadvustad endale, aga kuidas praegu on sul ka neil ungarlastega suhteid? Jaa, on küll, vähemalt Eesti esinduse kaudu Ungaris Ma mõtlen peretskite perekonda. Mai Kiisk oli minu ülikoolikaaslane. Tema abiellus esimese elusa ungarlasega, keda mina näinud. Tagajärjel tuttavaks omaks, viimasel ajal ei ole küll kaua käinud Ungaris, aga Ungari vahepealne Soome saadik bee laia vorski tema kaudu on mingi kujutlus sealsetest oludest ja asjadest olemas. Väga saba ja need ei ole siin, elame meiegi ju selles. Seda ma ei tea, kas minna? Igatahes džunglisse nimetatud ja seegi näitab niisuguse konverentsi pealkirjapanek Põder nende niisugust käegakatsutavat kujundi käsitlust. Väga hea ja teravat vaimu ja ei Ungari on, on ime, imeilus maa ja imearmas maa. Ja ma ütleksin, et ma Ungari maastiku mingil moel tunnen paremini kui Eesti maastiku just tänu pätefile. Ungari luuletajatele. Ma olen pidanud seda läbi mõtlema. Jah ja neid kujundeid tõlkima ja. Siis ei lähe sinna põhja poole põhja poole ja soolasel oma avanema, päris on üks nii lähedane ja, ja kaua tuttav maa. Aastal 1964 käisin ma esimest korda Soomes siis suure heitluse peale. Siis ei olnud nii lihtne sinna ju pääseda. 200 turismile, kel ma olin käinud, see oli siis 58 või see oli niisugune põgus ratsutamine läbi linnade, mis nüüd. Aga siis tollel esimesel korral. Ma sain tuttavaks ja ise ja Priit polti laga, Evi Sinijärv, aga nii, et minu vana sõber Raili kilbi oli nendega sõprussuhetes ja tema kaudu siis sain ma suure ehmatuse osaliseks. Nimelt ta oli kutsunud enda poole Arvodurd jäise ja hädise Minerva. Ja veel mõned soome kirjanikud ja mina siis noor laps oma napi soome keele oskusega, mida siis Ariste palmeos Tartus oli mõnevõrra lihvinud. Kõhe. Ja see tee ja kui ta hakkas siis Helsingis slängi suust välja ja siis nii ehmatasin, ma mõtlesin, taeva arm üldse Tartu Ülikooli soome keele õpetusi anna mitte midagit midagi aru, aga see oli muidugi vana kirjaniku trikk kiusata noort inimest vähemalt Tartus seda Helsingi slängi muidugi, aga selle peale nagu ei tulegi, kui sa keelt õpid, et et keel on hoopis suurem ja karvasem, kui kooliraamat paistab. Sa oled tõlkinud ka ja seesama Helsing ja tema luules nii imeline ja singi Chibki luuletusi, maale aga ta luules ei kasuta, siis seda slängi kasutab küll, aga kui üks sõna on sabapidi paberi külge kinnitatud, siis saadi sulepeaotsaga lükati, mis ta on, aga kui ta sul inimese suust välja jookseb, siis oled ehmatanud midagi teha. Nii et muidugi on see samas släng tema luuletustes ka olemas, aga muidugi mitte nii meeletul ja jõhkras rull, kui ta nüüd narrimiseks rääkis. No ma olen puutunud soome luuletajatega kokku hirmus heas mõttes. Kuna minu luuletuskogu ilmus möödunud aastal soomekeelses tõlkes ja seal oli terve hulk väga häid soome kaasaegseid luuletajaid tõlkijatena tegevad mu vana sõber Kirsi Kunnas näiteks lasteluuletaja ka. Ja me oleme palju kokku puutunud ja. Päevadel ja ma mäletan, kui Jaan Kross ja ja Lassi Nummi rääkisid omavahel inglise keelt, mida mina ei oska eriti. Sellest Nemad kahekesi rääkisid, sain ma siiski midagi. Nii palju on elu edasi läinud, et nüüd me räägime kõik muidugi soome keelt vahel keda ma tahaksin veel tõlkida, on juba nii mingid väiksed kokkulepped olemas. Ühe kogumikku. Lasinumme, luuletusi saab siin Eestis soomlaste toel välja anda, nad toetavad nimelt loomakirjanikke. Nii maksavad natuke see toetusraha, kui kirjastused ei taha suurt muidu luuletusi ju ette. No siis on veel üks autor Mirka Regonnal, keda sa oled tõlkinud. See oli natuke nagu juhuslikumise, oli mingi mingi Soome päevad, olid siin, nii et mul ei saa, ma isiklikult ei, ei tunne, see oli siuke juhutöö. Kena kena luuletaja. Jah, siin on varasematel aastatel ilmunud üsna mitmeid kogumikke, nagu see Arvo turdja ise kogumikke Eino Leino tõlkeid, seal on mul vähema siis just parajasti plindris. Tähendab, mis ma tahtsin öelda, et ilmunud mitu niisugust raamatut kus on palju tõlkijaid olnud. Tegevuses ja kirjanduselt meie kirjastused, tantsid ju hästi välja mitmesuguseid antoloogiaid ja ühe Ta oli näiteks turgiaises leiva kodumaa, see oli tema mingisuguse ümmarguse sünnipäeva puhul. Tema sõbrad-tuttavad võtsid ennast kokku ja tõlkisid lihtsalt. Aga niisugune koos tegevus on nüüd katkenud. No ja kuna kirjastused ütlevad kuidagi teistmoodi ja peavad katma oma kulud tuludega see polegi niisama kergekulud, on väga suured. Sest et kui ta nüüd maksab 20 krooni, siis juba vaadatakse tohoovata kui häbenemata. Aga tegelikult on ta võib-olla hoopis rohkem väärt. Tuleb jälle küll, hakatakse mingit kultuuri tervikut tõlgete osas tajuma jälle, ja mõned kirjastajad, kes tahavad paremat näida, kui nad on hakkavad kindlasti jälle välja andma ka tõlkeluulet ja ja Eesti luurest ka veel takkaotsa. Ja siis on niisugune huvitav peatükk sinu tõlketegevuses nagu kreeka vananeda. See vanakreeka antoloogia ilmus meil 1964. aastal ja siis organiseeriti siis kõik pätid ja vägevad, kes siis vähegi midagigi oskasid seda tõlkima, mina muidugi vanakreeka keelt ei oska, minu ajal oli klassikaline hariduskoolist. No lihtsalt oli võtnud Kletti õppinud ma ei tea, kas Nõmme gümnaasiumis õpetati, aga ma usun, et ta omaenese tarkusest lihtsalt õppis. Ja tema võttis siis ette ja tegi sellest valikust, mis seal targad mehed olid siis kokku pannud. Ühendub emis millegi juurde kuulub ja ma siis tegin seal kunstilise küll aga mulle on sellepärast tähtis, et see see nagu ühendab mind mingisse pidevas eesti tõlkijate ahelasse, nimelt aastal 1964 oli ühes külas, ei 65 oli see ja üks tõlkijate seminar, kus siis Venemaalt tuli palju tõlkijaid ja ja meilt oli ott Samma ja, ja Rudolf Sirge ja Jaan Kross ja mina mingi ime läbi. Me pääsesime ka sinna sappa. Ja sellel konverentsil oli esinemas meie vana ja nimekas tõlkija Ants Oras. Tyhja esines inglise keeles, mis meid natuke solvas, ehkki, kui tagantjärele mõelda, mis keeles ta oleks pidanud seal siis esinema. Soome keelt ta ei osanud, see, see võrd ja eesti keel ei olnud esinemiskeeleks. Nonii, ja siis oli ju niisugune aeg, kus üks korralik nõukogude kirjanik ei vaadanud mitte pagulaseestlase poolegi. Töö oli ju. Ja meil oli muidu siis hirmus tahtmine kohe minna, ruttu Orosega rääkima hakkame, siis hoidsime ennast ka natukese nagu eemal ja läksime siis ülikooli kohvikusse või sööklasse lõunat sööma, aga siis tuli oras rõõmsalt kohe müüa lauda ja ja siis me vestlesime põhjalikult ja tema oli märganud minu vanakreeka tõlkeid. Ja tõlkija, neid oli tähele pannud, ma ei uskunudki, et tema seal oma Ameerikas niisugust asja kuskilt üldse üles võis leida. Teiselt poolt oli see nii värsitehniliselt. Et see oli üks nii põnev eksperiment ja ma nägin hirmsat vaeva jama. Seda olen saanud teha, see laiendas mu kujutlus tuulest üldse ja ja värsivõimalustest ja rütmika ja meetrikavõimalustest. Ja siis oled sa tõlkinud veel niisugusest keelest või oskad sa cheesy keelt, oh ei, oh ei tähendab eesti keeles, mida sai, lasevad seisartid ja see oli niisugune hoogtöö. Asso, mis ma pean veel aususe mõttes oma ungari keeleoskuse kohta ütlema, et see on nii olematuks kahanenud. Aga kui ma tõlkisin, siis mul oli muidugi hea ilus elus sõnaraamat, Paula palmeos, iga minut. Käsi luulete, et see Sellist olid toortõlked olemas jäänu, tšehhi keel on siiski mingil moel aimatav kuid eks Tuneesia. Tulge ka, siis. Tuleb toime. Jaroslav, see lihtsalt on niisugune luuletaja, kes pärast seda, kui sa teda tõlkisid, sai väga tuntuks. Ja see looming trükis kohe minu tõlked ära, muidu poleks ta seda iialgi teinud, sai Nobeli preemia. Ja minule. Kas tõlkide ja mina natuke jumas südamisel kirusin, et nii romantiline, teine natuke eesti kainele meelele nagu liig natuke siirupit liiga palju, aga siis sai ta klõpsti Nobeli auhinna ja tundus mullegi kohe palju paremini. Tundis ja isegi mu tõlked tundusid mulle paremad, kusagil tundusi kerkis kohe niiviisi. Need, see poliitika ja välised asjad mõjutavad paratamatult ka kirjanduselu. Ei, see oli kena autor siiski, niiet võib-olla ei osanud. Ette olid antud, nende põhjal mul mulje tekkis. Et võib-olla ta on hoopis laiem kui see. Mulle paistis. Ja nüüd oleks aeg rääkida ka vene luulest. Ja ma arvan, et me alustame Jeseeninist sest sa oled tõlkinud selle tema kuulsa luuletuse kiri emale mis algab nii, et oled ikka elus veel mu ema, mida ilmselt väga paljud inimesed teavad ja mis on ka. Ma usun, et väga omaseks meie lugejale saanud Ja see Jessenini luules meie kujutlus vene hingest ja see langeb nagu sajaprotsendiliselt kokku sellega, mis ta on kirjutanud. Et ma usun, et sellepärast Need luuletused mõistetavad ja armsad ta nagu nael on hinge avanud mingi hinge, ausust nendes. Ja ja neid oli põnev tõlkidega. Aga üldiselt see palju ei ole, ta ei ma palju ei ole, aga mõned mõned asjad, aga keda veel? Nomooritsed, ta on küll õieti Tiiu juuditer aga kirjutab vene keeles ja ja on huvitav luuletaja sellel taustal, kus ta on elanud ja ja olnud, ja meil oli siin ette valmistatud üks üks väike kogumik, ilmus kunagi siin 80.-te aastate alguses Väike-sari Rucuparaati. Ja seal on siis nii, et üks eesti ja üks vene luuletaja on avaldatud ühede kaante vahel jäänud, kusjuures nad on vastastikku teineteist tõlkinud. Ja käsikiri oli ette valmistatud ka Nomooritzee minu värssidest. Üks põnev luuleti, aga kahjuks jällegi uute asjaolude tõttu see jäi sinnapaika ja ei tea, las ta siis kunagi ka ilmub, aga aga see on üks põneva mõtlemisviisiga ja ja hoopis isemoodi luuletaja vene luule taustal ei anna Moritz. Mulle meeldiks küll, kui see kunagi ilmuks väike kogu. See oleks ka lugejatele huvitav. Ja siis ma olen tõlkinud ühte võrdlemisi vähetuntud vanema põlve luuletajaid Siievolvaterlustest Klenski oli Leningradi ana intelligentsi esindaja, galantne vanahärra, kes tundis huvi ka Eesti kirjanduselu vastu ja käis mitmeid puhkesiin eesti luule antoloogia mingit väikest valimikku koostamas ja ja mina selle sama asjaga seoses käisin ka tookordses Leningradis tema kodus. Tal oli väga kena abikaasa kaksikud tütred. Ja, ja see vana vene hingus oli nende elus olemas ja sees. CERNi, selle Puškini CERNi kirjutuslaud näiteks oli nende korteris alles hoitud hardalt ja tõest ja samamoodi hardalt oli ta seda vene luule olemust hoidnud alles oma. Ja huvitav töö mul. Selles vene luule antoloogias on seal mõned tema naised minu tõlkes. Siis kui ilmus Luules ja ja siis olen ma seoses laste Kirjanduse, uurimuse ja lasteraamatute kirjutamisega seoses oma kandidaadi tööga. Korneid Sukovskid tõlkinud, tõlkisime koos Jaan Krossiga. Tema lastekogumikku imebuumis. Aeg-ajalt trükikeeld, keda keskkomitee oli käskinud mitte trükkida. Kasutasid juhust ja teenisid elatist luule tõlkimisel ja selle tõttu on meie nõukogude aegne. Kus sang paljud niisugused suured nimed on õieti Alver on ju ohjeldamatult tõlkinud ja sellest on tõusnud tulu küll meie tõlkeluuletasemele. Nii et nagu öeldakse, et igal halval asjal on oma hea külg Ja ma vaatan Soomes näiteks praegu on väga raske leida liimilise luule tõesti, et nad ütlevad, et see on võimatu. Seda ei saa tõlkida, see on ju liimitud. Meie kõik oleme seda teinud, teinud väga palju ja, ja küll ikka kõik on võimalik kuidagi. Oma lasteraamatute. Lastevärsside telkimine, mis oli üks selge rõõm ja lustipidu