Tere, hea vikerraadio kuulaja, kell on saanud 11 ja viis minutit ning rahvateenreid alustavad ja täna oleme teie ees koosseisus Aivar Hundimägi äripäevast. Sule Sulev Vedler, tahaks öelda, Eesti Ekspress, aga enam ei saa postimehest ja Lauri Hussar vikerraadiost ja me alustame proovida ka sellepärast, et ühel rahva teenril Neeme korvile on täna 40. sünnipäev, nii et neeme, kui sa meid kuuled, siis palju õnne sulle tänase sünnipäeva puhul, aga tänases saates räägime pisut tõsisematel teemadel ja räägime täna spordist, sest käivitunud on suur spordipidu. Olime tunnistajaks ka meeldejäävale Sotši olümpiamängude avatseremooniale, aga meie jaoks on sellel kõigel mõru mekk juures. Ja tõenäoliselt aimate, mis pärast veel tuleb juttu Balti koostööst ja e-tervisest ning pisut, et kindlasti räägime ka poliitikasse siirduvatest, uutest tegijatest või vähemalt ühest võimalikust tegijast, aga alustame siis sellest kõige valusammast. Ja neljapäeval kirjutas Vene uudisteportaal Vesporte, et nendele teadaolevate andmete kohaselt on Torino olümpiamängude dopinguproovide korduskontrollimisel leitud positiivsed näidud kahe Eesti murdmaasuusataja soovidest. Ja poole päeva pärast tuli siis väljauudised. Dopingukahtlus on langenud siiski ühele sportlasele, selle ütles välja Kristiina Šmigun-Vähi ise. Ja Kristiina Šmigun esines sellega avalikult. Nii ETV spordisaates, aga ka teistes väljaannetes. Jaa, ta ütles seejuures väga selgelt, et tema ei ole keelatud aineid tarvitanud. Arvestades nüüd seda tekkinud olukorda siis ja seda, kuhu me oleme sattunud, et siis me peaks võib-olla üldse kaardistama ära, et, et kuhu me siis selle dopinguteemalise diskussiooniga Eestis jõudnud oleme ja ja, ja millised on need, need, need sammud, mis on tulnud läbi käia. Et mulle tundub, et see, et see dopinguteema ja, ja see köis on, on lahti raiumata ja, ja seetõttu meil tuleb pidevalt seda uut informatsiooni peale. Tere, mina olen sula. Minu arust mõlemas atlases päris normaalses riigis. Et kui Andrus veerpalu juhtumile sellist paari aasta eest nalja siis me olime kõik šokeeritud, sellepärast et eestlased uskusid, et noh, kõik teised võivad dopingut võtta, aga aga Eesti rahvuskangelased seda kindlasti ei tee. Ja nüüd minu minu uus kolleeg Tuuli Koch, kes, kes siis kirjutas loo? Veerpalu võib olla seotud dopinguvõtmisega ja Peep Pahv muus kolleeg sealt postimehest, nad said ikka päris palju ähvardusi, sellepärast et kõikide vastu võivad ajakirjanikud nii-öelda minna. Aga tegelikult ei läinud ja ajakirjanikud, ajakirjanikud lihtsalt lahendasid teadet, et selline kahtlus on olemas. Sa võid poliitikute kohtadest ükskõik mida kirjutada, sa võid ka lauljate kohta, aga sportlased on ikka sellised kangelased. Kogu rahvas on neile mingil hetkel pöialt hoidnud, neile kaasa elanud, nendega koos rõõmu tundnud. Ja kui sa nüüd järsku ütled, et selline kristallpuhas inimene nagu Andrus Veerpalu seotud mingi väga räpase asjaga. Mäletame, kuidas Facebookis tekkis kommuun, usume Andrusesse, mis kogus, kui ma nüüd ei eksi, 57000 vist oli see 53000 poolehoidjate väga-väga kiiresti selliseid, selliseid toetusavaldusi. Neid näeb ikka väga-väga harva. Mis sellele järgnes, sellele järgnes üks painav pikk protsess mille tagajärjel saime aru, et jah, seal ongi mingi mingi suuremat sorti jama. Et sa oled mängus, tippadvokaadid, kallid sõidud, Šveitsi väga, väga valuline protsess. Me nägime, kuidas ühe kangelase selline ideaalne kuvand haihtus. Jah, ta jäi lõpuks õigeks, aga VKG küsimus, et kas, kas ta oli nüüd täiesti lõplikult puhas, et. Ja me hakkasime aru saama. Et jah, ka meie kõige suuremad kangelased võivadki olla seotud. Seatud dopingu tarvitamisega, kui mina lugesin seda uudist, et kaks Eesti sportlast on Seotud dopinguga, siis ma nii tobe kui ka seda tunnistada ei ole. Mul ei ole tõesti Andrus Veerpalu vastu mitte midagi, aga ma mõtlesin selle mehe elu on rikutud. Jälle tõesti. Tõesti öeldakse, et tema, tema sai sellega Torinos hakkama, selles mõttes oli mulle hulga jahvata jahmatava kuulda, et seekord läks siis Kristiina šmiguni pihta, seal see löök. Aga kui rääkida, mis ta siis, mis siis veel vahepeal on juhtunud, siis sportlastel on kindlasti palju raskem hakanud. Mikk Salu kirjutab tänases Postimehes, et ta toob ühe hea näite. Ühest väga kuulsast sportlasest Eestis kes tahtis hiljuti reklaamilepingut sõlmida. Ja reklaamiandja, kelleks on üks tuntud finantsette võtta ütles, et täna ei. Et reklaaminäona oled sa küll väga tuntud, mõjuks ilmselgelt hästi. Aga mis siis juhtub, kui sa oled dopingut võtnud? Sportlane kindlasti, ta ei ole dopingut Etnad. Ja et ta võib selle raha rõõmsalt tagasi maksta, kui selgubki, et mingi kahtlus temaga seos seoses tekib. Selle peale finantsettevõtte ütles, et ei, ei, sportlane pakkus välja. Ta maksab kümnekordselt sellesama summa tagasi, kui temaga mingi jama juhtum, aga ka siis veel tee sellepärast et sportlaste väärtus neil turuväärtus reklaami nagu sõnal on kukkunud, neil on tunduvalt raskem hankida raha. Ja see on näiteks üks äss asjadest, mis dopingusaaga meile tekitanud paljudele inimestele sellist ebakindlust juurde sportlaste elu raskemaks tehtud. Ise siin arutame, eks ju olümpiamängudel on mingi pitser peal. Siin jamab. Jah, aga kui ma jätkan, nagu sa oled, Sulev, vaata, kas tegelikult see selle nädala nagu uudised, mis puutub Šmigun-Vähit, et mulle tundub, et me olemegi harjunud juba või me võtame seda rahulikumalt saamise, kirjeldasid veerpalu juhtumi ja ja me tegelikult Tõenäoliselt oleme valmis sellise seisukoha kujundama või hinnangu andma siis, kui asi ongi selge, et mind praegusel hetkel ütleme, see teema väga ei eruta, et ma ootaks ära, kuidas see laheneb. Aga mis siin on probleem või, või noh, võtta nagu sportlase tasandil, et et siis koguse nagu see dopingukas sa oled dopingut võtnud või mitte, et seda, seda siis tõestada, neid väite ümber lükata, et et sa oled üpris sellises nagu kaitset selles olukorras, et, et see teade tuli, eks Šmigun-Vähile kaks tagasi. Nüüd ta lekkis välja, siis öeldakse, et on olümpiaenne, sõda oleme nüüd ei tee midagi, ootame, kuni need teeproovid ja sellised nagu võimalused enda, kui, kui sa tõesti ei ole tarvitanud dopingut, võimalus enda nagu sihukese hea nime seista, et, et need on, on nagu väga kärsitus. Ja teisalt, mis sealt skandaal nagu välja toob. Minu arust isegi võib-olla veelgi olulisem teema on, on see dopinguvõitlus ja Eesti antidopingu sihtasutuses nagu toimuv. Et tegelikult selles vähi varjus on tulnud tulnud väga terav vastuolu olümpiakomitee ja, ja siis osa Antidopiku nõukogu liikmete vahel. Ma kaardistaks siiski selle hetkeseisu ära, kus ma siis selles dopingusaagas oleme, et meil on Andrus Veerpalu, kes on saanud rahvusvahelisest spordiarbitraažikohtust õigsuse ja seda just testivalideerimise alusel. Nüüd on uued piirmäärad kehtestatud ja Andrus Veerpalu näidud ei mahuga nendesse raamidesse, aga aga vähemalt WADA jaoks on, on see juhtum lõpetatud. Ja, ja selle juhtumi põhjal Andrus veerpalu on dopingusüüst puhas küll, aga, aga numbrid on nii-öelda avalikud, et kõik võivad selle põhjal siis ise oma otsust otsuse langetada. Aga Meil on olemas Tartu arsti Vitali Bernatski ütlused. No tema motiivid selle jutuga välja tulla on, on arusaamatud või ühelt poolt väga arusaadavad, et, et ta tahtis kelleltki raha saada, aga seda raha vist tõenäoliselt ei tulnud, aga, aga jutt on avalikuks tulnud ja tegu on siis arstiga, kes on dopinguaineid väidetavalt vahendanud sportlastele, tal on ka piisavalt palju tõendeid selle kohta ja ja see saaga jätkub ja seda uuritakse edasi. Ja meil on nüüd Kristiina Šmigun-Vähi, kes on selle konkreetse dopingujuhtumiga need uuesti fookusesse tulnud ja meenutame, Kristiina Šmigun-Vähil on üks õnnelikult lõppenud juhtum samuti 2002.-st aastast, kus oli õhus ka dopingutarvitamise kahtluse, kus kus siis A-proovi positiivse tulemuse järel B-proovist. Ei saadud seda, seda dopingu tarvitamise näitu kätte. Kristiina Šmigun-Vähi oli, oli puhas, aga, aga, aga, ja meil on veel olemas siis ütlused, mõlemad sportlased, kes ütlevad, et nad ei ole keelatud aineid tarvitanud ja peale selle meil on siis veel ka Eesti Andrus veerpalu kaitsetiimi seisukoht, kes ütleb, et, et kasvuhormooni taset sellisel kujul mõõta ei saa ja seetõttu peaks sellisel kujul see asi olema olema lõpetatud. Nad ütlevad ka selle uue uue testi kohta, et see ei ole piisavalt valideeritud ehk ei ole piisavalt piisaval hulgal inimeste pealt. 2002. aasta šmiguni juhtumit muidugi õnneliku lõpuga asjaks ei peaks selles mõttes ruineeristama tema olümpia, ta sai seal ainult kaheksanda koha, tegelikult oleks võinud sealt vabalt ka kulla meile tuua, kui tal oleks hea tuju olnud ja teda ei oleks vaadata selliste imelike pilkudega, et kas ta süüdi või ei ole. Et selles mõttes see oli talle nagu õnnelikult lõppemisest väga kaugel. Aga praegu on ikkagi usu küsimus, et mõned inimesed usuvad, et ta ei tarvitanud dopingut ja teised inimesed usuvad, et ta tarvitas. Ja nii kaua, kuni ei ole tulnud seda B-proovi avamist, nii kaua ta jääbki usuküsimuseks. Ja noh, seda võib võrrelda, ütleme, situatsioonidega kohtu saagadest. Me oleme siin näinud korduvalt erinevaid suuri protsesse, võtame kasvõi maadevahetuse. Maakohtu tasemel öeldi, et maadevahetajad on täiesti õiged inimesed. Ringkonnakohtus kohus ütles täpselt vastupidise arvamuse. Mis siin selles dopinguloos juhtuma hakkab. Media Adroojusco ütled, et võib olla selliseid mingeid kahtlasi aineid mida B-proov ütleb. Ei tea, et nii kaua jääb siiski usuküsimuseks. Ja seda usuküsimust esinebki dopingu puhul väga-väga palju. Jah, aga kui ma nüüd hind on ikkagi neid järjest peale tulevaid fakte ja uusi käsitluse, siis ma pean ütlama küll, et isegi kui mul seda usku oleks, et siis see usk on väga palju murenenud, ehk siis enam ei ole, ei ole millessegi uskuda, kui kogu aeg tuleb mingisuguseid fakte peale loomulikult sellest Kristiina Šmigun-Vähi juhtum, mis tuleb ära oodata B-proovi tulemus ja, ja nii-öelda täpsete tulemuste avaldamine, et me saaks seda teemat edasi käsitleda, aga, aga laiemas pildis on minu hinnangul ikkagi tekkinud väga tõsiselt, et küsimus sellest, et kas Eesti sport on kriisis ja et mis on võimalus nüüd sellest kriisist välja tulla. Et kui sina räägid siin-seal praegu sellest, et, et sponsorite huvi spordi toetamise vastu kadunud ja nad ütlevad, et nad toetavad pigem rahvasporti või, või, või lausa muid üritusi, aga nad nad tippspordile ei taha enam raha alla panna ja seda isegi absoluutsete Eesti tippude tasemel, kes on nõus minema, siis ma saan aru kümnekordse kahjutasu peale, et juhuks, kui ta dopingut tarvitab ehk inimene on täiesti kindel selles, et ta on puhas. Jah, see osaliselt on niimoodi, et need võistkonnaaladega natukene lihtsam, terve võistkond tavaliselt dopingut ei tarvita. Võib-olla jäähokivõistkond natukene teises seisus alad, aga nemad ei tarvitanud dopingut, pigem jõid ennast puruks, ei mäleta. Et aga. Nüüd, mis puudutab suusatamist, siis suusatamises on ka selge mõõnaperiood ja see ei ole seotud mitte ainult dopingu tarvitamisega, vaid lihtsalt meie vanad ässad on loobunud. Ei ole meil enam Jaak Mae, Andrus Veerpalu, Kristiina Šmigun. Me isegi ei oota seda. Nad tooksid medali praegu ära. Me oleme väga õnnelikud, kui keegi tuleks esikuuikusse, pigem me mõtleme, et äkki keegi tuleb 10, siis see oleks juba ime või noh, realistlik oleks, keegi sõidab 30 parema sisse on kukkunud sellisele tasemele. Et kui varem oli, ootasime jahend, viies, kuues koht oli totaalne pettumus, siis me me harjume heade asjadega väga-väga kiiresti ära. Suusatamine, mis oli murdmaasuusataja seal, Eesti selline trumpala on alla käinud. Ja ega neid selliseid väga säravaid alasid, kus eestlased tippuseni Eikla sellisel Suure konkurentsi kala sugu väga-väga vähe selles mõttes ongi sport, on kriisis. Mingil määral on see sellisele väikeriigile paratamatu. Et meil ongi vähetõenäoliselt selliseid inimesi talente, kes kes tippu jõuavad. Aga teisalt, mulle tundub ka selle, ütleme suusatamise madalseisu näitel, et et, et võib-olla on meil ka midagi valesti tehtud nagu spordijuhtide poolt. Me jookseme sellel nii-öelda nende talentide kõrt hetkedel nagu laineharjal ja, ja tegelikult võib-olla pöörama sel ajal, kui meil Veerpalu, Mae, Šmigun tegid häid tulemusi, pöörasime vähe tähelepanu teistele aladele, olgu selleks siis laskesuusatamine, iluuisutamine kui me noh, talialadest, räime või, või suusahüpped, kahevõistlus, et selline nagu hüplikus on, on tegelikult sellel spordi juhtimisel ja arendamisel, mis tuleneb varaselisest soodsast konjunktuurist, et paratamatult, kui sa oled tipus, siis on sul lihtsam leida sponsoreid ja raha. Aga võib-olla oleks olnud see aeg, kus oleks pidanud rohkem raha suunama, suunama teistesse inimestesse ja, ja nagu noortesse või teistes alades. Noh, enne murdmaasuusatamist siis, kui Eesti taasiseseisvus olid meil kaks tugevatesse näiteks kahevõistluses Allar Levandi, Ago Markvardt, pärast nende lahkumist tekkis tugev tugev mõõn. Ta on selline jah, meil lainetena, käid üksikud tipud säravad ja siis siis ka. Aga ikkagi, küsimus on ju selles, et, et milles on probleem ja et milline võiks olla lahendus, et, et kui me siin räägime ikkagi probleemist, et siis noh, järjest rohkem on meil alust kahtlustada, et Eesti suusatajad on kasutanud dopingut, mitte ainult suusatajad, kui ja kui me võtame nüüd Bernatski tunnistused aluste aluseks, siis on siis on seal sees ka kergejõustiklased ja noh, tõenäoliselt kui nüüd seda teemat edasi käsitletakse, siis, siis siis võib juhtuda, et tuleb neid inimesi sinna juurde ja võib-olla tuleb ka veel spordialasid juurde. Aga kui me vaatame nüüd natukene laiemalt seda pilti, siis siis küsimus on selles, et mida peaks nüüd ühiskond ette võtma ja kas ka spordisüsteem ise on võimeline puhastuma spordisüsteem ise on võimalik võimeline siin midagi olulist ette võtta. Ma selleks, et edaspidi me enam ei räägi dopingujuhtumitest, et jah, me teame siin Eesti antidopingust, Kristjan Port on öelnud, et et kaheksa aastat tagasi oli dopingu tarvitamine oluliselt ulatuslikum kui täna, sest vahepeal on lihtsalt antidopingutegevus kogu maailmas oluliselt efektiivsemaks muutunud. Päris välja juurida seda, ei seda ei saa, aga sellist napakad mõtet, et dopingu tarvitamine on täiesti vabaks teha, seda ma ka ei poolda. Pigem nagu vaatame ettevõtlust nagu altkäemaksudeks, see on ka ju selline konkurentsieelis samamoodi nagu doping. Et mingil hetkel tundus ka Eestis, et oi, ei ole siin korruptsiooniga nagu häda, suurt midagi, me olime kõikides tabelites väga headel kohtadel, tegelikult oleme ka praegu ega kui me vaatame Eesti sporti üldiselt, siis dopingujuhtumeid on ju väga-väga vähe. Aga see peab, ühiskond peab mingi arvamuse kujundama ja noh, selge ju see, et et dopingusse siiski eestlased ei suhtu hästi, mis siis tegemist seal on rahvuskangelastega, kelle puhtus on praegu. Oled sa selles kindel hämmaltas, oled sa selles kindel, et dopingus suhtutakse väga halvasti, et kui, kui see on seotud mingil määral rahvustundega, siis ollakse nõus ka ka alla neelama, et selle võimaliku dopingukahtluse sellepärast et see on ikkagi meie asi, mitte kellegi teise asi. Dopingu tarvitamist suhtutakse halvasti, mina praegu nende juhtumite valguses mulle pigem tundub, et ühiskond mingis osas on nagu leplikumaks muutunud selle dopingu tarvitamise osas. Aga võib-olla on ühiskond kaheksa? Jah, kindlasti on kahed, kes ütlevad, et doping ei kuulu spordi juurde ja teised ütlevad, et et nagunii kõik tarvitavad, et siis võib-olla kuskil nurga taga vaikselt, nii et vahel inimese tarvitada. Minu meelest inimesed on võtnud omaks selle, et ka eestlased on seda tarvitanud, aga see nad seda salliksid, seda ma küll ei taha tunnistada. Kui ma, kui ma näiteks vaatame neid reageeringuid, mis on, on võetud spordijuhtide poolt, näiteks Eesti olümpiakomitee kuulasin ühte intervjuud, kus, kus esindaja ütles, et nad on sportlase taga. Siin tekib nagu küsimus, et kui meil ei ole selge, et kas on tarvitatud või mitte, et siis võib-olla on liiga vara võtta selline väga kindel positsioon. Noh, kui me vaatame sedasama Christian poordina näidet, et mulle tundub, et ta on üpris üksi jäänud sellesse dopinguvastases võitluses ja see, mis nagu täna ka lehtedes sellel nädalal on avaldatud need muudatused antidopingu nõukogus, kus, kus olümpiakomitee juht Neinar Seli on nagu võtnud ka jõuliselt tegutseda ja inimesi vahetada. Et see on, on nagu selline väga halb suund, et seal on ja miks see halb sellepärast et seal on väga selge huvide konflikt. Kuule, ma ei tähendab, Eesti olümpiakomitee huvides ei ole see, et dopingujuhtumid välja tulevad. Vastupidi, ei, see, see võib olla niimoodi, ütleme niimoodi sõnades ja öelda, et, et see on halb, et kasutatakse. Aga kui vaadata omamoodi on, on reageeritud nendele ilmsiks tulnud juhtumitele kasvõi seesama per Bernatski juhtum või, või veerpalu juhtum siis tegelikult ei ole võetud sellist väga noh, nii-öelda kriitilist hoiakut, et pigem on, on, on Kristjan Port saanud saanud kriitikat, et ta nagu tegelete liiga intensiivselt selliste asjadega. Ei no muidugi oleks pidanud sinna nõukogusse ronime, õnneks on teinud selles mõttes hea käigu öelnud. Ta lahkub sealt nõukogust. Teistpidi jällegi iga organisatsiooni huvides peaks olema siiski valemängijate paljastamine natuke järgi mõtlema, siis tavaliselt suurtes organisatsioonides on olemas selline asi nagu sisikond, trolle. Tegelikult see dopingukütid ongi tavaorganisatsiooni mõttes sisekontrolli rollis. Nad peavadki paljastama jama ja seal on noh, nad on ju kõige lihatamad inimesed, sisekontroll on kõikjal eriti vihatud mõtlengi, kuidas politseinikud vihkavad sisekontrolle? Jah, aga on näiteid, ma arvan ka Eesti organisatsioonides, kus sisekontrollid on mehitatud nii-öelda endale sobivate inimestega. Ja näiteid, kus nad on, nagu on näide, kus on kahtlaselt, nad on sõltuvad, on näiteid, kus nad on sõltumatud antud juhul, kui ka Eesti olümpiakomitee tahab haarata sellist tugevamat rolli antidopingu nõukogus, näen, et seal on see huvide konflikti oht ja seda peaks vältima. Ja teine asi, mis ajal tekkis Neinar Seli huvi antidopingu nõukogu vastu tekkis sellel ajal Päevaleht tegeles selle Bernatski juhtumiga, kus tegelikult üks inimene, kes on selles Bernatski dopingujuhtumis noh, väga tihedalt seotud kübar oli Neinar Seli äripartner, aitas Neinar Seli teha maadevahetuse asja, et, et selles mõttes, nagu see see selline tegevus on, on minu jaoks nagu selline ohumärk, et ma arvan, et, et ta võiks hoida nagu võimalikult madal. Aga ma mõtlesin, ta peaks sealt lihtsalt minema minema. Sellest, seda ta ongi öelnud, ta läheb minema selgelt tema poolt, vale käiknemis ronib siin. Ja aga ma ikkagi tooks ühe lause tänasest päevalehest välja, mida Neinar Seli on öelnud ja intervjuus siis Eesti Päevalehe ajakirjanikule, kui ajakirjanik küsis, kuidas suhtute tekkinud olukorda teie isiklikult, Neinar Seli vastab, jääb mulje, et nii kasvuhormooni kui ka Kristiina proovidega on tekkinud olukord, kus meie sportlased on seitsmekümnealas sõitnud 71-ga ja nüüd on maanteel kiiruse jõuga 50 peale tõmmatud. Et kui nüüd natukene vaadata, et mida Neinar Seli on selle looga tahtnud, selle selle sellega tahtnud öelda, siis, siis minule jääb see küll nagu pesuga pisut arusaamatuks ja kui ma panen nüüd selle kõik konteksti, mida Neinar Seli on varem öelnud kus ta on öelnud ka selle lause, et ma usun Šmigun-Vähit Kunifaktita juttu ümber ei lükka siis siis ma, ma pigem kaldun arvama, et siin on õigus nendel, kes ütlevad, et Eesti olümpiakomitee püüab pigem olla sportlaste kaitsel ja vähem antidopinguvastase võitluse Poolale. Aga miks ei peaks kaitsma sportlase? Kui politsei peadirektor? Puhas sport kas, kas ta peaks rohkem seisma sportlaste eest või, või, või puhta spordi eest? Ma esitan küsimuse, millele ma eesseisva, aga mina loen sellest seljaavaldusest välja seda, et tema ei välista, et võib juhtuda, et tuleb mõni dopingujuhtum päevavalgele, seitsmekümnealas on sõidetud 71-ga, et võib-olla on midagi viltu. Ta pigem ütleb seda, mina loen seda, seda sealt välja. Aga, aga mis puudutab nüüd seda eelmist küsimust, et kas ta sinna nagu pidi minema või, või ei pidanud, siis jah, ta ei pidanud sinna minema minu arusaamist pidi. Ja, ja ma ei tea, kuidas see tema tegevus seal välja on läinud või kuidas see reaalselt on toimunud, aga välja ei näe see väga hästi. Selles mõttes, et see on, kehtib ka poliitikasse põhimõte, et asjad ei pea mitte ainult korras olema, vaid nad peavad ka korras paistma kehtib ka meedias pea igal pool mujal, eks ju. Et selles mõttes kui Harry mõttes oli lihtsalt kehv käik, kuigi see võib-olla oli mõeldud täiesti süütute kavatsustega, võib-olla. Aga kui meil tekib nii palju kahtlaselt, et nad ei olnud seda siis ei olnud, ei oleks olnud tark sinna minna. Ma arvan, et selles juhtumis on ka oluline, siin on hästi, palju on emotsioone kogu selle selle teemaga, et oluline nendest, nende emotsioonide nagu kattevarjus ette, et me ei, ei unustaks ära seda, et, et noh, kõige olulisem võiks olla, üritada nagu selgitada välja, et mis seal siis tõde on. Ja paratamatult sa ütlesid ka, et nagu ühiskond on kaheksa et sõita see nagunii-öelda, vastandite tekkimine tulenebki paljuski emotsioonidest ja siis sa juba neid fakte ei, ei, ei arvesta, et sa oled kujundanud oma arvamuse ja hiljem ükskõik mis, mis välja tuleb. Noh, ei muuda sageli oma seisukohta. Mina olen küll väga selgelt seisukohal, et puhastustuli võib-olla siinkohal vajalik ja kui me räägime siin ka nendest võimalustest, kuidas dopingu tarvitamise juhtumeid uurida, siis siis ma olen kuulnud, et selle Bernatski, aga seoses oleks vaja terve rida seaduseparandusi sisse viia ravimiseaduses tolliga seotud protseduuridest ja nii edasi, selleks et, et tulevikus me enam ei ei räägiks dopinguarstidest ja räägiks sellistest juhtumitest, et siin on, siin on tõenäoliselt ühel hetkel ka seadusandlikul tasandil vaja Need konkreetsed regulatsioonide üle vaadata, selleks, et me saaks, saaks dopinguteemaga ja ühel hetkel kriipsu alla tõmmata, öelda, et nüüd on meil regulatsioonid, järelevalve ja, ja, ja need teemad on, on sellised lahendatud, et meil meil on nii-öelda dopingujuhtumite uurimiseks on võimalused olemas ja tõenäoliselt, kui meil on olemas selline baas, siis me saame ka dopingujuhtumeid oluliselt efektiivsemalt uurida ja ka seetõttu tarbimine vahelejäämise kartuses oluliselt vähenenud. Noh, eks kriminaalseadustikus selle ka sees, et dopinguandmine nende ravimite väljakirjutamine on karistatav, aga siin on jällegi see, et erinevad kuriteod aeguvad erineval ajal ja praegu me räägime näiteks kaheksa aasta tagusest asjast, mis sellel puhul peaks olema ammu aegunud teise astme kuritegu, siis küll jah. Et. Asi on selline, peaks oluline oleks nendele dopinguasjadele nagu väga kiiresti jälile jõuda või veel parem ennetada see on kõige olulisem. Üks asi veel, mis selle Šmigun-Vähi juhtumi puhul noh, võiks ka nagu oluline olla. Et siin on nüüd hakatud tõlgendama seda, et, et mismoodi ta nagu reageeris ja üritatud nagu sellest teha mingeid järeldused. Noh, ma arvan, et see on ka selline hästi libe tee, et et noh, tema on nagu väga kriitilises olukorras, eks ta on olnud noh, kaks kuud seda seda teadnud ja ta on mõelnud välja, et arvestada tuleb avalikuks, kuidas ta siis käitub ja hakata rääkima, et, et võib-olla see on ülepaisutatud või reageeritud või, või et see on noh ma arvan, et see on nagu väga selline noh, väga libe tee selliseid nagu järeldusi hakata hakata tegema sellest, kuidas. Kuulge, läheme aga olümpia juurde ja olümpiamängud on alanud ja on siis öeldud ka, et et, et nendel olümpiamängudel on dopingukontroll varasematest karmim. On öeldud, et need on läbi aegade kõige kallimad olümpiamängud. Pekingi mängude puhul toodi välja eelarve 40 miljardit USA dollarit, nüüd räägitakse 50-st miljardist USA dollarist ja eile nägime väga suurejooneliste avatseremooniat. Mulle jäi avatseremooniast märgiliselt hakkas silma see, et, et seal oli vähemalt etenduses rõhku pandud Venemaa moderniseerida misele ja, ja väga selgelt oli ka nõukogude aja sellised nostalgiaelemendid sees ehk ehk nõukaaeg sai ka märkimisväärselt ruumi avatseremoonia. Ja nõukaaegse ja selles mõttes ütleme endise nõukogude liidu kodanikele oli seda päris huvitav vaadata. Minu noorem poeg, kes 14 aastasena vaatas ka seda ja tema ei saanud Lisan pioneeridest aru. Temal oli see midagi täiesti uut. Minule jättis mulje, õppis Venemaal, see oli väga vinge IT-lahendused. Et sellele infotehnoloogiliselt seal seda tavatseremooniat ikka väga heal tasemel tehtud oli lausa lust vaadata. Ma mõtlesin, et et asi ei ole nii heal tasemel, nii moderne. Shuu oli küll suurepärane. Aga noh, see ongi ju, see on ka Venemaale väga oluline, need olümpiamängud ja selles mõttes on ka loomulik pingutatakse ja mitte ainult venemateks, seda teevad kõik, kes seal on korraldatud ka teised riigid. Sama asi, et, et nüüd on see ka dopingu tema juurde korraks vennatle kontroll on veelgi tõhusam ja parem, et seda öeldakse ka iga suurvõistluse. Ja kui mõtleme selle raha väärtuse peale, siis see ajas langeb ikkagi inflatsioon toimub. Teiseks olümpiamängud kava on suurem kui eales varem. Alasid tuleb juurde. Täna hommikulgi vaatasin. Ma ei teagi, kuidas seda nimetatakse pargisõit. Lumelaudurit tekib igasuguseid trikke. Tunnistan, et mul hakkas kade meel nende peal töötajate suhtes, kes seal kohapeal olid, mul oleks tahtnud kadele olla ikka ka väga vingeid alasid on tekkinud juurde. Varem selliseid võistluspaiku ei tulnudki ette valmistada, et ma ei näe selles nagu ka midagi hullu. Ühele nüansile avatseremooniast Ma juhiks veel tähelepanu, et, et ma olen siin päris mitme inimesega rääkinud ja nad on kõik juhtinud tähelepanu sellele. Presidendi isikule pöörati avatseremoonia ajal ikka Ta on isegi võrreldud seda Moskva olümpiamängudega ja on öeldud, et toona Brežnevi ei olnud pooltki sellist tähelepanu nagu seekord Putinil. Rahvusvahelise olümpiakomitee president isiklikult rääkis oma kõnes president Putinist. Putin oli telepildis pidevalt väga tähtsal kohal ja, ja kindlasti räägitakse rahvusvahelises ajakirjanduses ka ka tulekandjatest. Ehk siis mitte küll tule süütajatest nii palju, aga tulekandjatest sellepärast et, et viimasena, enne kui tule söötajatele tõrvik üle anti kandis seda tõrvikut iluvõimleja Alina kabajeva kahekordne olümpiavõitja, keda seostatakse Vladimir Putiniga ja, ja väidetakse siis Alina kabajevanga, Putini laste ema. Ja on öeldud välja ka arvamus, et, et kui selline asi juhtuks, juhtuks mõnes lääneriigis, siis oleks see täiesti uskumatu, aga, aga Venemaal selle selle sammuga tegelikult nii-öelda näidatakse ka, et millise riigiga on tegu. Mina olen näinud Londoni olümpiamängude avamist, aga ma arvan, et kuningannale pöörates seal ka ikka päris palju tähelepanu. Aga Putini ja Venemaa puhul see ei ole ju mingi ime, Putin tahab tegelikult sinna ehitada tsaaririiki. Kas ennast nüüd Saariksin nimetab see? Noh, see on selline formaalne küsimusega tegelikult ja selline isevalitseja vaikselt nagu levitama isikukultus, et minu meelest ei tasu nagu seda ära unustada, et selles mõttes on asi loomulik, et no mis seal ikka imestada, lihtsalt on niimoodi. Jah, et uudiskünnis oleks flant väitku ei näidata, et mis nüüd lahti selle loomulik Venemaa poole me ju tegelikult ootasime võib-olla veelgi suuremat tähelepanu Putinile. Mina küll mina küll arvasin, et näidatakse seda veel ja veel ja veel rohkem selles mõttes mõnikord on täitsa hea, kui sul on nagu teistsugused ootused ja siis selgub, et see asi võib-olla ei olegi. Selline nukkabajeva sai ka tähelepanu nii-öelda, et tähelepanu oli küll ja veel ja kui te raadiokuulajad Mägitseda ETV esmaspäevast dokumentaalfilmi Putini olümpia, siis tõenäoliselt saab ka palju selgemaks, seal on välja toodud Putini käigud. Selleks, et kuidas olümpiamängud Sotšis jõudsid ja kuidas, kuidas edasi toimiti, kuidas kõik toimis Putini kontrolli all ja nii edasi, nii et et mõneti Putini olümpiaks Sotši olümpiamängude nimetamine on ka õigustatud, aga, aga nüüd on tõesti küsimus selles, et kas nüüd kogu selle poliitika taustal, mida mõlema Sotši mängudega seoses näinud ühel hetkel ka tähelepanuspordile läheb, aga loodetavasti läheb sellepärast, et tele-eeter on varsti paksult spordivõistlusi täis ja, ja seal tekivad hoopis teistsugused vastasseisud, nii et jääme kindlasti ootama, ootama põnevat. Eile oli telepildis ka peaminister Andrus Ansip ja, ja see on tekitanud siin Eestis ka väikese diskussiooni, et kas ikkagi oleks. Kas, kas oli põhjendatud sotsi sõitmine või ei olnud. Mul küll ei tekkinud mingit vastikas peaministrit, tema tütart ja abikaasast seal vaadata ja vastupidi. See oli täiesti tore, seal lehvitas Eesti sportlastele, et seal hüppeliselt riigipead. Samamoodi lehvitasid, et. Lätlastel oli seal kohal ja kasahhid olid vahel. Ma ei oska, peaminister Andrus Ansip vastikust ei tekita, aga ma arvan, olen südamel, et et peaminister oleks võinud sellest tseremooniast loobuda. Ja teine asi, mis võib-olla tekitas vastikust, oli see üritamine seda kuidagi esitleda era erasõiduna. Seda ta esitas, Anvar Samost, et seda esitles ikkagi peaministri meeskond alguses põhjendusena ja hilja olete seda kuskil näinud ja olen näinud Facebooki postitustes. Jah, ma olen ka näinud, et, et räägiti erasõidust, aga ühel hetkel erasõidust asja ei saanud, et tegu on ikkagi Venemaaga ja ma soovitan sel teemal lugeda Kadri liigi kirjutist eilsest postimehest, kus ta päris pikalt ja põhjalikult on selle teema ette võtnud ja arutleb siis selle üle, et et ühelt poolt ta ütleb ka, et probleeme ei ole selles, et Ansip Venemaal sõidab. Ta räägib pisut siin ka sellest sellest avatseremoonial osalemisest, aga, aga tõenäoliselt seal eeldati, et kui on juba riigipead, valitsusjuhid kohal, et siis nad osalevad tseremoonial ja tõenäoliselt seal ühel hetkel oleks olnud väga keeruline ka öelda, et, et ei osaleta, nii et siin siin kindlasti mängivad mingisugused protokollilised küsimused ka oma rolli, aga, aga ikkagi ma puudutaks seda, seda Ansipi mineku küsimus pisut teise nurga alt ja ja hea kolleeg Anvar Samost eelmisel nädalal raadio kahes saates olukorrast riigis teatas, et, et võiks koguda allkirju Ansipi Sotši sõitmise vastu ja petitsioon kogus ligi 1000 allkirja. Ja ja see tekitas omamoodi sellise huvitava diskussiooni ja, ja kindlasti ka Anvari enda isikuga seoses on siin uudiseid välja tulnud, aga, aga ma küsiks kõigepealt selle kohta, et, et, et selline selline käik petitsiooni näol, et kuidas te seda hindate, et ühelt poolt ajakirjanduslikus saates üsna selline jõuline poliitiline käik? Aga igal inimesel on õigus oma mõtteid avaldada ka kaasa arvatud ajakirjanikele. Anvar tahtis seda teha, siis palun väga. Nagu me nägime, oli, leidis suurt vastukaja. Ka minu jaoks oli see uudis. Palusin Postimehes, et me võtaksime selle teema üles, mida me ka tegime. See leidis suurt vastukaja. Sellist asja oleks pidanud tegema tegelikult vähemalt kuu aega varem siis oleks sellel ka reaalne mõju olnud selleks. Viimasel hetkel ei hakka keegi sellisel juhul sellist sõitu ära jätma. Tõesti, kui sa jääd haigeks, noh, see on üks võimalusi. Teistpidi ma mõtlesin, ahah, näiteks Soome president oli seal kohal, soomlased häbenesid, nende, nende president sinna sõitis. Ma ei tea, et Soomes oleks erilist kampaaniat olnud, ärme ärme saada president Sotši olümpiale. Minu meelest selles mõttes huvitav samm Anvari poolt. Mina, noh, ajakirjanikuna tavaliselt algatust ei, ei käivitaks aga, aga sina nagu olnudki küsimus selles, et kas nagu on kohane noh, ajakirjanikud sellise üleskutsega välja tulla, et ma arvan, et selles, Anvar Samost siin nagu tegevuses miks see nii palju tähelepanu on leidnud, on tegelikult küsimus selles, et et kas ta läheb poliitikasse või mitte, kas ta selle otsuse poliitikasse minna enne seda saadeti üleskutset või mitte, et see on nagu see küsimus, mille pärast seda teemat arutatakse. Aga kui erinevaid kampaaniaid mõelda, siis ega tegelikult ju noh, meedia on ka varem teinud, et me oleme päevas toimetuse on erinevaid üleskutseid teinud. 2008 tegid eks Eesti Ekspress Postimehes üleskutsed riigikogu liikmete palgakorraldust muuta kogusid allkirju, et, et noh, see on selline. Noh, ma arvan, et tunnetuslik, et, et pigem pigem võib-olla Anvari tegevuse suhtes ongi nagu kriitika tõusnud seetõttu, et et on, on kahtlus, et ta oli juba otsustanud poliitikasse minna ja siis kasutas seda saadet. Selleks on seesama asi, mida ma rääkisin puhul, et küsimus on see, et asjad ei pea korras olema, et ka peavad korras näima, et meil tekkis jälle küsimus, et äkki ta oli juba nii-öelda IRL-i ridadesse värvatud selles mõttes paha, eks, aga oled sa kindel? Anvar Samost, isa ei ole sellele vastanud, ei ole üldse vastanud. Kas ta ei räägi sellest, et selline mulje tekkis inimeste paha? Ta ta ju on öelnud ka ajakirjandusele, et ta põhimõtteliselt kiusu pärast ei vasta nendele küsimustele ja kuidas läheb ja kuidas ta ennast poliitik Ja ma räägin selline mulje tekkinud ja see on ka, eks, täpselt nagu Neinar Seli pool tekkis küsimus, kas ta ajab dopingu agentuurid õiget asja vemite praegu tekkis sama küsimus. Teine küsimus on tegelikult, rahvusringhääling on keerulises olukorras. Noh, kui ütleme, vaatasin Tarmo Tammerki eetikakomisjon, noh, oli, oli üpris kriitiline Anvari sellise üleskutse osas, et siis siis nüüd Anvari asemel saatesse tulnud Allar Tankler, eks me ise reedel kirjutasime, et tal on veel osalus PR-firmas corpore, ma arvan, et ta müüs selle maha. Ei, ta on kohe nii, ta on kas seda müümas või on juba müünud või midagi taolist, et jah, aga, aga see osalus tundub, et ei ole olnud nii lihtne müüa ja see tekitab samamoodi. Küsimus on seesama asi, mis me jaa, Samostiga rääkisime, asjad, kas on või, või kuidas nad, nad peavad ka näima head ja puhtad, et et, et selles osas Ma arvan, et või noh, mulle mulle tundub, et see üleskutse tänu sellele erakondlikkuse pitserile, et, et see noh, see, see kavandas selle, selle üleskutseväärtust, samas ajakirjanikul võib alati olla ikkagi mingi poliitiline eelistus olemas ja ajakirjanikul ei tohi olla keelatud kuuluda ühtegi parteisse. Täpselt samasugune inimene nagu iga teine, tõsi, ma tunnistan näiteks minu töölepingus on sees punkt, et ma pean tegema Postimees niimoodi, et selleks parteidest sõltumatu alus, tasakaalustatud leht Valdavalt on ikkagi vaikiv kokkulepe, et ajakirjanikud ei kuulu parteisse vaikiv kokkulepe ja kinni peetud vähemalt sõltumatute ajakirjandusväljaanne parteiväljaannete puhul ei ole vahet selles mõttes, et inimene nagunii laulab ühe erakonna laulule. On olemas veel ajaleht Pealinn, eks? Ja me saame nimetada, siis see ei ole. See ei ole sõltumatus, on munitsipaalväljaanne otseselt otseselt munitsipaalvaldkonnaga seotud. Muidugi see, et kui, kui ajakirjanikul on mingid poliitilised vaated et see ei tähenda, et see ajakiri oleks ajakirjanikuks sõltuv, et see on nagu hästi oluline vaata, mida sageli sageli aetakse. Sassi arvatakse, et kui keegi ajakirjanik võtab nagu seisuga kellegi poolt või kellegi vastu, et siis ta on kohe kellestki poliitiliselt sõltuv, et seda, seda ei ole minu arust. Tegelikult nüüd on küll hakatud otsima, eks kuulama, ma ei tea, kui paljud on kuulanud üle vanu saateid pärast seda Anvari teadete, ta kaalub poliitikasse minekut. Aga ma esitan ühe küsimuse veel, et kui ajakirjanik tahab poliitikasse minna, siis noh, millisel hetkel ta peab siis tegema selle vahe sisse, et siit algab nüüd minu poliitiline, lõpeb minu ajakirjanikud, et, et ma, et see võibki olla ühel hetkel protsessi ja nüüd öelda, et ei, et poliitikasse ei saa minna, sest poliitika on räpane ja poliitika on halb ja inimesed määrivad ennast seal ära ja nagunii midagi ei ole võimalik teha ja kõik on juba ammu ette ära otsustatud. Et see ei ole ka ju õige suhtumine, et ühel hetkel ikkagi, kui inimene tahab minna poliitikasse, seal on mõtteid. Jaanuaril kindlasti on väga palju huvitavaid mõtteid, ettepanekuid ja väga selge arusaam asjadest, vähemalt vähemalt on ta ettekujutus sellest, kuidas väga paljud asjad võiksid olla. Et miks siis selline inimene võiks poliitikasse minna, et praegu nagu tambitakse seepärast, et nüüd nüüd ta võiks justkui mingisuguse poliitilise parteiga liituda, et ma esitaks siis võib-olla selle küsimuse teistmoodi. Vastupidi, et poliitika on räpane inimene, saab seda paremaks teha, puhtamaks teha. Ja. Küsimus on ikkagi selles, et kui uusi tulijaid on poliitikasse, siis on see ju hea. Me ootame kogu aeg uusi tulijaid. Ja ütleme, et meil on sumbunud konna. Tuletame nüüd meelde, et Anvar Samostile andis Reformierakond aasta liberaali auhinna. Kas me praegu peame teda nagu mingiks Reformierakonna sabarakuks, vabandust, vastupidi, ta võtab Reformierakonna suhtes ikka väga kriitiliselt nagu sõna. Ja veel üks asi on olemas, inimeste vaated aeg-ajalt muutuvad. Mina näiteks olen kõikide parteide plaanidest leidnud häid asju ja selliseid, mis mulle üldse ei meeldi. Nendes kõikide ridades on olemas häid inimesi ja on ka selliseid, kelle mõtted on ikka väga-väga kehvad. Aga minu arust ei ole nagu tegelikult Samostit ei kritiseerita, sellepärast et ta poliitikasse ma ei ole nagu kuskil väga kohanud selliseid, seda kriitikat, et nüüd on otsustanud poliitikasse. Et noh, minu arvates see iseenesest on hea, et uue, sul on head Facebooki sõbrad uued uued inimesed, uued inimesed tulevad ja ja tõenäoliselt, kui Anvar näeb, et see on talle väljakutsed, siis miks mitte. Et pigem ikkagi see küsimus ongi selles, et kuidas poliitikasse tuled ja, ja noh, siin me ei tea seda tausta, mina ei tea seda tausta. Mina ei tea, kui kaua ta on pidanud läbirääkimisi, kas siis ühe või mitme poliitilise jõuga, millal ta on selle otsuse teinud, et see on selline sisetunde küsimus, ta peab lihtsalt arvestama. Tõenäoliselt see kriitika tuleb ja sõltumata, ma arvan, sellest petitsioonist oleks see kriitika tema suunas tulnud. Kui see uudis oleks saanud avalikuks näiteks, et ta liitub IRL-il, oleks hakatud neid saateid tagasi kerima ja oleks leitud selgem mõtlemine, et ka eelmine saatejuht seal Hannes Rumm oli poliitik, professionaalne poliitik, läks riigikogusse sotside ridades, praegult esindajad, Euroopa Liit, siis Eesti Eesti juures on ka sotside juhtkonna liige, kas häiris kedagi rohte? Mis seal siis hullu, et Anvar võib-olla läheb poliitikast, ma ei näe seal mitte midagi hullu. Nii räägime Balti koostööst ka esmaspäeval olid koos balti riikide peaministrid ja Poola peaminister olid kohas kohal, kõik olid Tallinnas, arutlesid balti koostöö üle ja, ja loomulikult tuli jutuks ka Rail Balticuga seonduv ja ja, ja huvitav oli veel selle kohtumise juures see, et kui Eestis ütles Läti peaminister, uus peaminister oui oma, et Läti läheb esimesel aprillil üle, siis vabale elektriturule, ehk siis Läti elektriturg avatakse ka kodutarbijatele, siis sõitis Trauima Riiga tagasi ja teatas ühel hetkel, et et tuleks tõsiselt kaaluda elektrituru avamise edasilükkamist, kuni aastale on ehk siis üheksa kuu. Ja see on nüüd, see on päris huvitav märk jälle sellised Balti koostööst, et kui me siin pidevalt unistame sellest Balti koostööst ja arvame, et meil võiks kokkulepet pidada ja et meil meil on ühised plaanid ja, ja noh, regionaalselt väikesed tegijad, aga et koos me võiksime midagi paremini saavutada, siis see on jälle üks märk sellest, kuidas see balti koostöö toimib. Ja selleks ei olnud täiesti läbikukkunud selline. Selline üritus, et ei tulnud sealt ühtegi suurt avaldust, ei jõutud sellelegi konkreetsele seisukohale. Pealegi Estlink kaks läheb ka siin tööle, just. Estlink oli ka ju algselt planeeritud selline kolme balti riigi ja Soome ühisettevõte, kuni ühel hetkel tõstsid lätlased ja leedulased püstitasid Meitsi, huvitav see siis Eesti ja Soome etlevataks. Tuletan meelde, et tuumajaam oli veel kavas ühiselt luua eesti, läti leedu-poolakate olid, pidid mingil hetkel mängu tulema. Praeguseks ei ole selles suunas plaanis midagi asja saanud. Rail Baltic vindub gril Baltic on üleüldse selline õnnetu projekt, et alguses räägiti, et eestlased linnaga kiirrongiga Berliini sõitma siis järgmine uudis oli, et nüüd me hakkame Varssavisse sõitma. Siis tuli uudis, et nüüd hakkame sõitma Poola-Leedu-Poola piirini. Ja praegu on siis oleme jõudnud sinnani, et võib-olla saab sellega Vilniusesse sõita, aga võib-olla ei saa. Riik. Pole üldse kindel, kas ta tuleb või ei tule, et selles mõttes suhteliselt õnnetu projekt näitab tõesti seda, et balti koostöö ei toimi enam seda, et balti koostöö töötas väga hästi siis kui oli Balti kett siis, kui meil oli ühine huvi saada vabaks. Pärast seda on see väga-väga nõrgenenud ja laiali läinud. Mis puudutab veel seda elektrituru avanemist, et siis siinkohal tasuks märkida, et, et praegu fikseeritud hindade juures Läti kodutarbija naudib Lätti odavat hüdro hüdroelektrit ja samas seda hüdroelektrit väga palju teistele turgudele jagu. Aga samal ajal, kui vett on vähe ja on vaja elektrit sisse osta, siis teised riigid peavad oma elektritootmisvõimsustega katma ära need Läti elektri tootmisriskid ja seetõttu Läti justkui naudib seda olukorda praegu teiste riikide ja peaasjalikult ka Eesti arvelt. Jah, et nüüd ootaks majandusminister Juhan Partsilt sellist krõbedat avaldus ka lätlaste suunas. Et, et mis tegelikult see oleks põhjendatud, sest sest see elektrituru avamine ja need asjad on ju omavahel olnud kokku lepitud. Tänase Läti peaministri meelemuutus, uue peaministri meelemuutus, et selle taga on ikkagi sellel aastal toimuvad Läti valimised tõenäoliselt ja mis see noh, mis seal nagu Läti eemalolek avatud elektriturust, et, et see oli üks põhjus, miks eelmisel aastal olid siin Eesti elektritarbija jaoks suured hinna, ütled noh, täna on olukord selles mõttes parem, et Estlink kaks noh sisuliselt juba töötab. Ja, ja see stabiliseerib, aitab stabiliseerida ka paremini meil elektri hinda. Aga äpp, et probleem on selles, et Läti ei tegutse praegu vabaturu reeglite järgi ja siin on ka öeldud, et ka siis Eesti peaks samaga vastama ja mitte siis. Aga siin me jõuame jällegi saate alguses teemal, et ka kõik teised tarvitavad dopingut, et kas me peaksime ka seda tegema? Tegelikult on seesamasugune küsimus, mina ütleks, et me ei pea, keegi võiks ausate reeglite järgi siiski. Aga mis on, noh, meil on nagu hea, et me rääkida, et kas see koostöö sujub või mitte, aga meil on tegelikult kõrval, kõrval Soome ja soomlastega reeglina on, on eestlastel kosta sujunud hästi, seda näitab seesama sama Estlinki projekt ja, ja muud koosi Torgo, jah ja tuleb, tuleb, võiks tulla gaasitoru, et see oleks hea. Nende kahe, kahe me pidime rääkima muidugi, sest et see on ka üks projekt, kus meil on soomlastega väga ühised huvid või et somm soomlased võiksid siis meie e-tervisega seonduvalt midagi ette võtta, aga riigikontroll on öelnud e-tervishoiusüsteemi kohta päris krõbedaid sõnu ja ta ütleb, et teie tervisesüsteeme ei ole oma eesmärke saavutanud. Sealseid andmeid pole võimalik kasutada ei ravitööks, riikliku statistika tegemiseks, registrite pidamiseks ega järelevalveks. Ja, ja kui nüüd me vaatame, et mis siis toimib täna e-tervises, on see, mis on seotud digiretseptiga, digiretsept toimib aga digilugu ja need pildi viidad ja, ja digiregistratuur, need ei ole see käivitunud ja, ja, ja siis riigikontroll näitab sotsiaalministeeriumi peale, ütleb, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud seda olukorda kuidagi kontrollida, mis praegu e-tervisega seonduvalt toimub, aga, aga üha rohkem kuulen ma ka seda, et meie suured haiglad ei ole sellest üleüldse huvitanud, et see e-tervist sellisel kujul käivituks. Noh, ei ole piisavalt motiivi, eksport on seal veel huvitavat jutuke rahast. Et selle süsteemi väljaarendamine pidi algselt maksma kolm miljonit eurot, nüüd räägitakse, et sinna on kulunud juba 15 miljonit selle kõrval, nagu see Sotši mängude eelarveületamine tundub olevat päris naljamäng, et siin on nagu viis korda läinud üle. Aga jällegi kusjuures sotsis mängud toimuvad siin veel asjad, asjad ei toimi, kahekse summadele tegelikult võrreldavad ja eks need kavad ole ka aja jooksul tunduvalt laiemaks ja suuremaks läinud. Aga jällegi asjad hakkavad tööle siis, kui sul on mingi motiiv, järelikult ei ole seda motiivi suudetud haiglates tekitada. Piitsaga väga ei saa, tundub seal me võime küll öelda ka riigikontroll, sotsiaalministeerium peaks olema siis jõulisem või rohkem nagu juhtima, aga, aga ma ei usu, et sellest aitaks. Tahan minna, täna vist on olukord selline, et pigem saba liputab koera. Kui olukord on kala bränikutel pakutud, et kui panna E-tervise süsteemi kasutamisest sõltuma näiteks toetused, mida tervishoiusüsteem saab präänik olemas, siis tavaliselt inimesed reageerivad. Kui sa ikkagi inimestele ütled, et sa saad palga kätte ainult siis, kui sa teed veel selle ühe pisikese asja ära siis nad tavaliselt teevad ideaalist tegelikult see, mis on tahetud teha, on, on hea ja oleks mugav, aga, aga noh, paratamatult selliste suurte muudatuste tegemine võtabki aega, et see, see, et esialgu oli see kolm miljonit ja nüüd on tõusnud, ma ei oleks väga üllatunud, ma arvan, et tegelikult suht normaalne sellise suure asja juures ei arenduste juurde. Nad on muidugi veel seda, et meil digiretsept toimib, siis sellisel kujul digiretsepti lahendust mujal maailmas ei tunta, nii et ainuüksi selle sammuga me oleme juba muust maailmast oluliselt ees. Aga siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänavaid rahvateenrite stuudios. Vedler Aivar Hundimägi ja Lauri Hussar.