Kiinismade kena laupäeva kinnismõtte kuulajaile, kordame täna valitud palu läinud pühapäevasest keskesaatest. Mina olen mihkel nutt, töötan kultuurilehe sirp peatoimetajana ja olen vabal ajal kirjanike töö ajal ajakirjanik ja. See, millest ma räägin see minu kinnismõte sõna otseses mõttes kaua aega olnud Sest tulin See keemia inspiratsiooniga, mõtled, mõtled, mis sind vaeva, mis sind painab ja siis järsku saad aru, et kõik need sümptomid kõik need hädad, mis sul närvidele käivad, need on kokku võetavad mõne ühe lühikese lausega ühe kindla mõttega. Tükk aega olen enda üle puurinud ja kriitikud on seda mulle ka ette heitnud, miks ma kirjutan nii palju igasugustest vaimu ebarditest, kes kunstisfäärides tiirlevad, miks ma näen, et kõiki naeruväärsetena grotesksed tena, miks ironiseerinud nende üle? Oma viimases romaanis progressiivsed hiired? Ma lähen lasen liiale, need on seal kõik mingisugused amokijooksjad koonud õieli, sabad seljas ja kõhud vaimses mõttes lahti, see kriitikute kamp ja ajakirjanikud nende järel, kes kappavad ühelt esitluselt teisele kellele see kappamine on muutunud eluviisiks, aga see kõik on üks suur tühikargamine. Ja ma mõtlesin ja mõtlesin, miks see mulle nii korda läheb, miks ma olen nii vihane nende peale ja siis ma sain aru, mis meil kõige rohkem elus praegu häirib, see on haritlaskonna eneseväärikuse kaotamine ja minu arvates see ongi selle aastatuhande alguse, selle sajandi alguse haritlaskonna kõige suurem probleem. Ma ei tea, kas ma olen romantik selles mõttes, aga mulle tundub ikka, et haritlastelt on läbi aegade olnud mingisugune eriline missioon ja mingisugune eriline väärikustunne, mingisugune autunne. Aga nii nagu kogu maailm on praegu muutunud mingisuguseks, hedonistlikuks ja tarbijalikuks inimmassiks. Nii on ka haritlaskonna sinna sisse sulanduma ja nad on lahustumas, nad on end end ära kaotamas 90-le, viiele või no ma ei tea täpset protsenti osale inimkonnast. Mul ei ole midagi selle vastu, kui nad niimoodi elavad, alati niimoodi elatud, ikka on vaja seda leiba ja tsirkust. Aga kui haritlaskond ka hakkab niimoodi elama. Niisiis mul on tunne, et see nagu mingisugune lõpu algus, et, et kala hakkab ikka peast mädanema. Tahan öelda, et see ei ole mitte minu isiklik probleem. Kuigi inimene ju alati endale kaika juurdleb ja näeb, et kuidas temagi hakkab oma väärikust mõnikord kaotama. See ei ole mitte ainult minu, see on kindlasti meie epohhi probleem ja mina kui kirjanik, ajakirjanik olen seda enesenahal püüdnud ka avastada ja ei nojah sellest, kas kirjutada haritlane on ajaloos harva seisnud ühiskonnaredeli ülemistel astmetel. Eks ole, roomlased pidasid õpetatud Kreeka orje kuigi orie orjad heitsid nalja oma rumalate isandate üle, aga ikkagi nad olid orjad. Neid võis müüa, vahetada kõik, mida teha nedega. Keskajal rüütlid ei pidanud oskama kirjutada, seda peeti alandavaks. Öeldi, et miks, misjaoks musis õpetatud orjad on isegi lugema ja kirjutama. Koduõpetaja staatus oli ka väga madal. Kunstnikele ei kaetud tavaliselt teiste külaliste juurde lauda, vaid ikka kööki teenijate juurde. Ometi neil kõigil oli oma teadmine oma erisustest, oma oma teatav uhkus. Ja ma ei suuda millegipärast uskuda, et see on minu mingisugune romantiline ettekujutus, et mingisugune illusioon tänapäeval on kõik ühiskonna segunenud ei ole enam midagi puhast, ei ole enam mehi ega naisi, ei ole vaimse ega füüsilise töö tegijaid, ei ole siniseid ega valgeid kraesid, kõik on üks suur suur segunemine, sense postmodernistlik ühiskond. Haritlased on võib-olla kõige rohkem sellega kaotanud, sest liha on paraku niisugune. Öeldakse, liha angu lillekene. Õudselt raske on vastu panna kõikvõimalikele ahvatlustele, mis ühiskonnast tulevad. See skeem on ju väga tavaline. Oletame, et keegi kusagil elanud agulis külma vee peal ta saab ükskord sooja vee endale tuppa, saab vannitoa. Ta on algul rahul sellega. Aga siis ta hakkab tahtma järgmine ülejärgmine aasta, et et nemad tahaks juba, tahaks juba sõita, kas soojale maale. Ja see läheb lõpmatuseni lõpmatuseni. Ta veel soojematele maadele. Mulle meeldib see muinasjutt kuldkalakesest, kelle kalur püüdis ja kes muudkui täitis tema soove. Lõpuks oli niimoodi, et see kalur, õigemini tema naine ja Meli sai niimoodi rääkida, et naine seda tahtis. No ütleme, et lihtsalt kahe peale tahtsid, nad tahtsid kahe peal jumalaks saada ja tagajärg oli see, et nad lõpetasid ikka oma onnis tagasi nullpunktis. Olen mõelnud, mida see kalur ja tema naine siis mõtlesid, kas nad olid rahul sellega, kas neist tekkis mingisugune filosoofiline selginemine? Ma kardan, et ei, ma kardan, et nad hakkasid nüüd hästi hoogsalt uuesti mere straali mahetseda, Kulkale uuesti kätte saada. Nad leiutasid väga palju uusi kalapüügiviise ja riistu hakkasid dünamiidiga meres plahvatusi tekitama, et ehk saaks selle kalale kuidagi kätte v midagi soovida. Seal raha magus lõhn, mis meile kõigile ninna lööb ja mis paneb kõik oma kohustused vaimu ees unustama. Mul on meeles koogoliloniks jutt portreest, kus on tegemist noore andeka kunstnikuga kes maalib pilte ja on väga andekas. Aga tal on ootamatu edu, ta saab nii-öelda rea peale. Ja, ja siis ta hakkabki maalima aina kiiremini ja kiiremini hooletumate hooletumalt. Ja ta kordab pidevalt ühte väga kõnekad väljendit tänapäeva suhtes. Kunstnikukoht ongi seltskonnas. Oh, see on tore väljend, sest tänapäeva kunstnik on ju järjest rohkem seltskonnas. Miks ta seal seltskonnas on, eks ikka sellepärast, et seal saab sidemeid, seal saab uusi kontakte, seal saab uusi tellimusi. Kunstnik peabki ennast reklaamima. See on sulatõsi, ta peab olema internetis ja tegema shousid ka heade tõsiste asjade puhul. Ega mul selle vastu midagi ei ole, aga ikka ainult selle piirini, kui kunstnik endale aru annab, mida ta tegelikult teeb, kui tal pea segi ei ole läinud. No võtame kirjatöö, ma tean sellest pisut rohkem kui maalimisest. Tänapäeval on kaks võimalust minusugusel endale head elatist teenida. Kas reklaamitekstid, kopi, Raitteri töö või siis lihtsalt sonalismi virutada iga päev kuskile lehte, mingi artikkel 2000 3000 märki sellega elab, elab päris hästi ära. Ühel juhul, et need lollid slõuganite pesupulbrist disteisel päeval iga asja kohta midagi arvata, mida arvab kirjanikuhärra sipelgatest, mida ta arvab seksist kõigest, kõigest kõigest, see on tänapäeva trend? No hea küll, ka seda võib teatava piirini teha, noortel inimestel on ju vaja perekonda luua, on vaja raha liisingute maksmiseks ja nii edasi. Aga mis on tagajärg? Tagajärg on 90-l protsendil ikkagi see, et ühel päeval, et noored kopi Raitterid hakkavadki rääkima, et see reklaamitekstide tegemine, see ongi täiesti tavaline kunst, kunst, see ongi suur kunst ja et see on täpselt sama tähtis kui hunt, Ristikivi. Ja surnalistid hakkavad rääkima, et et absoluutselt igat mõtet saabki ära väljendada 2000 tähemärgiga. See ongi niimoodi, et kõikidel nendel meedia gurudele on jumala õigus, 2000 märgiga saab kõik ära öelda. Ja peadki kirjutama järjest suurematesse paksemates ajalehtedes, et tühje nende skulptuuriväljaannetes, kes neid loeb ja nad räägivad täiesti siiralt ja tõsiselt, ei olene mitte mingisugune poos. Nad hakkavadki seda kõike uskuma. Ja selle kohta ma tuletaksin meelde Artur Alliksaare kunagist rida, et nad hakkavad pidama paska pasteediks, ise hakkavad seda pidama, vot see on juba hirmus asi, kui nad irvitaks selle üle, kui säilib see kriitiline suhtumine. Ma olen, ma ütle ühtegi sõna, aga kahjuks see läheb käest, kus see läheb üle selleks, et sa lihtsalt oled harjunud. Oma mugava eluga, et su ajud ja süda hakkavad rasva kasvama. Seda on väga raske selgeks teha. Kuulsite valitud palu läinud pühapäevasest saatest Mihkel Mutiga. Nädala pärast sisustavad kinnismõttekordusaega Ene Mellov, Jaana Jüris ja Risto Paju. Saatesarja toimetab Haldi Normet.