Keelesäuts Tallinnast väljapoole käib tööl 35000 pea linlast teatas jaanuaris statistikaametiajaveeb. Pärnu lapsed käivad koolibussi või autoga selliste uudisteajakirjanduses näha eelmise aasta lõpus. Ja veel selgus ajakirjanduse teater ühest uuringust, et Soome käivad tööle rohkem maainimesed. Eesti keeles on ikka öeldud käima, kus mitte käima, kuhu käiakse linnas tööl, koolis, mitte linna tööle, kooli paar erandit on käigu peale ja käi põrgu. Nüüd siis ka käi Soome tööle. Keelenõuandeveebilehelt võib leida näpunäite, ma käin Tallinnas tööl. Väär on lause. Ma käin Tallinnasse tööle. Seda käima, kuhu kasutatakse õigupoolest vaid teatud sõnaühendites, nagu äsja kuulsite. Tööle käima ja kooli käima, mujal mitte. Selle taga võib ulatuda analoogiat sõnaga sõitma, käib linna kooli või käib soome tööle, annaksid vist justkui paremini edasi seda, et kool või töökoht ei ole sealsamas, kus inimese elukoht, et siin on pikk maa, sinna tuleb sõita. Ja lahkuma on hakatud kasutama koos teistsuguse käändega, kui varem. Varem lahkuti kuskilt, aga mitte kuhugi. Lahkutakse Eestist, lahkutakse töölt, aga minnakse välismaale ja pensionile. Nüüd on seal minema asemel lahkuma näited ajakirjandusest põllul majanduse suur juht lahkus pensionile filmi saatel. Arstid lahkuvad välismaale. Läti noored lahkuvad välismaale tööle või optima. Eestist lahkus Soome mullu Põlva linna jagu inimesi. Ilmselt ei väljendu, sõnas minema selle tegevuse lõplikus nii ilmekalt. Ja tuleb välja, et lahkuda võib isegi teise ruumi. Näide keeletoimetaja töö loovalt. Sportlane lahkus riietusruumi, arstiabi saama. Loodetavasti oleme varsti nii kaugele, et hommikuti lahkume tööle ja õhtuti lahkume koju tagasi.