Ööülikool. Kui tundub, et me oma püüdlustega jookseme ummikusse ja tundub, et kõik need sellised noh, toredatest õpetustest kantud teod on tulutud, siis mis siis las tundub, nipp on selles, et ei tohi järgi jätta. Koole. Publitsist ja inimõiguste aktivist Roy Strider. Kõneleb teemal elamine kahetsuseta. Mina olen toimetaja Mart silmask. TALO on siis mind palutud kõnelema omal vabalt valitud teemal ja. Selleks teemaks peaaegu kohemaid, kui ma selle üle mõtlema hakkasin, et mida valida, siis ma valisin sellise teema nagu elamine, kahetsuseta, elamine kahetsuseta. Noh, ma arvan, see on kõige olulisem teema maailmas kõige olulisem iga elusolendi jaoks, kellel on mõistus ja tajud, et kuidas elada nõnda, et peaks tundma kahetsust või et seda oleks võimalikult vähe, sest kahetsuseta elamine on ju õnnelik elamine ja kes meist ei tahaks elada õnnelikult ja nõnda, et ei oleks põhjust meelehärmi tunda. Ma arvan, et oleks aus, kui ma pöörduksin tagasi aastas võib-olla 1977 või 1978. Ja umbes siis täpselt ei ole mul kahjuks enam meeles. Ma lesin enda ema ja isa voodi peal. Olin umbes kolme või nelja aastane Põlva alevikus Nõukogude liidus Nõukogude Eestis ja mulle tundub, et see oli ilmselt novembrikuu, võib-olla isegi novembri lõpp, et justkui on meeles, et väljas oli väga külmaks läinud küllaltki äkki, aga lund kas ei olnud või oli vähe. Ja me elasime kolmandal korrusel nurga peal sellise kolmekorruselise maja ülemise nurga peal. Ja kahetoaline korter oli ning üks tuba Alige elutuba, teine tuba oli magamistuba ja ma mäletan väga selgelt, kuidas ma olin üksinda selles magamistoas ja vaatasin aknast välja. Kellaaeg oli juba küllalt hiline. Tol ajal mindi muidugi kõvasti varem magama ka, võis olla midagi 10 läbi natukene õhtul ja ma vaatasin taevasse läbi akna ja taevas olid tähed ja pimedus. Ma hakkasin mõtlema, et huvitav, mis seal taevas õieti on. Et noh, ma näen, et seal on tähed, aga mis nende tähtede taga on. Ja kui seal on nii, et mitte midagi ei ole siis mismoodi see, mida enam ei ole, algab ja see, mis on, läbi saab kas seal on siis mingisugune okastraadiga tara või on seal mingisugune joon ja kui seal on joon või tara, mis märgib seda, mis läbi saab, siis järelikult algab sealt midagi uut. Ja kui on mingisugune uus ilmaruum või koht või nähtus siis peab ju ka see ometigi kuidagi lõppema, tõenäoliselt, ja mis siis omakorda selle taga võiks olla ja selle taga ja selle taga. Ja väga kiiresti ma tabasin ennast aru saamalt pisikese sellise poisina, et ma mõtlen tühja mõtet. Ma mõtlen tühja mõtet sest nii ei saa olla olemas, et kosmos saab kusagil läbi ja ja siis ei ole enam mitte midagi. Ja kui kosmos mitte kusagil ei saa lõppeda, siis on juba minu küsimus iseenesest väga valesti püstitatud toolama enda jaoks seda muidugi nii keeruliselt ei edastanud, vaid ma lihtsalt taipasin, et ei ole olemas algustega otsa. Ja selsamal hetkel tõenäoliselt. Ma sain ka aru, et ei ole olemas aega. Sest kui on olemas aeg, mis kusagilt algab ja kusagilt lõpeb, siis täpselt samamoodi, mis tuleb peale seda. Ja ma arvan, et sellest hetkest minu noh, nii-öelda selles praeguses elus sai alguse teadlik küsimuste esitamine üsna pea, ma hakkasin uurima, minu emal oli ja siiamaani on harrastus koguda raamatuid. Ma ei tea, kui paljusid nendest ta ise on tegelikult lugenud või uurinud, aga tal on selline harjumus koguda raamatuid. Ja muidugi nõukogude ajal oli üsna hõlbus, kui ennast järjekorda õnnestus panna, hankida igasuguseid entsüklopeediaid ja atlaseid. Ja mina hakkasin uurima atlaseid, hakkasin küsima ema käest õige pea, et et siin on juttu universumist, et noh, ole nüüd hea ja selgita mulle universum lõpeb, mis siis algab. Ema muidugi oli kohemaid plindris ja ägestus ja lõpuks kutsus meile külla kellegi tuttava tuttava tuttava Tõravere observatooriumist mingisuguse noh, täheteadlase. Ja ma mäletan, et oli laud kaetud morss ja rosolje ja vist täiskasvanud juhid ka konjakit ja mina küsisin küsimusi ja üsna pea oli jällegi käes moment, kus teadlane ei osanud enam vastata ja samamoodi isegi natukene hakkas enesevalitsemist kaotama. Ja see ainult kinnitas minu noh, nii-öelda aru saama sellise oleva ehitusest ja ma arvan, et see, miks ma selliseid küsimusi küsima hakkasin ei olnud juhus. Kindlasti see oli seotud kuidagi minu karmaga ja vaieldamatult saan tänada või, või süüdistada oma karmat ka selles, et nüüd juba aastaid tagasi sattusin Aasiasse Himaalaja piirkonda, jaga Tiibetisse ja mul õnnestus viimaks saada oma küsimustele üsna selged vastused ja alates 2008.-st aastast ma defineerin ennast budistina. Ja täna ma räägingi elamisest kahetsuseta peamiselt lähtudes siis budistlikust vaatest. Nii-öelda olemine kui viis jaguneb siis budistliku tõekspidamise järgi kuueks kuueks maailmaks. Kõikide nende maailmade nii-öelda läbimise või nendes ringlemise mõte või eesmärk on tegelikult üks vabaneda lakkamatute ümbersündide tsüklist ümbersündide ringist ja seda ringi kujutab väga hästi selline sümbol või või joonist nagu tiibeti elu ratas. See on siis ring, mis sümboliseerib või kujutab lõppematud lakkamatud olemasolemist ja kannatamist. Natukene rohkem kui 2500 aastat tagasi tegutses planeedil maa buda sakkia Muni Buda õpetas, et et kogu see protsess on siis 12 astmeline või selline nii-öelda 12 pulgaga redel. Iga redelipulk annab põhjuse järgmisele pulgale liikumiseks. Ja kõige esimene kannatuse põhjus on ükskõiksus inglise keeles siis ignoranz, võimetust näha ja mõista tõde, mis on tõde, tõde on siis loogilised seosed, reaalsus. Nüüd ükskõiksus viib edasi järgmise, järgmisele pulgale, seda võib siis nimetada selline tahtlik või soovlik tegevus. Need on siis teod, mis vormivad meie teadvust. Soovlik tegevus viib teadvuse koondamiseni ja see tähendab seda, et toimub harjumuste kujundamine ja enamasti siis täiesti mõtlematult karmilistele tegevustele liigutustele allumine. Ehk et me teeme tegusid, mõtlemata nende nende tagajärgedele ja nendest tegudest, siis moodustuvad harjumused ja need harjumused. Sageli on nõmedad ja rumalad ja täiesti tarbetud ja viivad uute kallatusteni. Nüüd see teadvuse selline koondamine tekitab vormi ja eksistentsi. Mis tähendab seda, et meie keha muutub meie sellise karmilise info v karmilise pärandikandjaks. Vorm ja eksistents omakorda Nendest lähtuks siis kuus meeleorganit ja meeleorganite tegevuse tõttu tekivad meelemuljed. Meele muljetest, tekkib haistmine, aistmisest sünnib ihalemine ja ihalemisest omakorda tekib siis klammerdumine, klammerdumine asjade ja nähtuste külge, millest me arvame, või loodame, et nad suudavad meie ihasid rahuldada. Klammerdumisest tekib sobitumine. Me hakkame ennast sobitama nendesse mustrites, mille me oleme enda jaoks välja mõelnud. Ja see tähendab siis kogu meie maist eksistentsi eluringi lõksu jäämist. See tähendab seda, et et me loome endale sellise kesta ümber, et sellest välja murda on väga, väga keeruline. Nüüd sobitumine omakorda koos selle eluringi lõksu jäämisega tekitab automaatselt sünni ja sündimine automaatselt, kas me siis seda soovime või mitte. Jällegi uus häda, vananemine ja surm ja vananemise ja surmaga kaasnevad lootusetus, kahetsusvalu kannatus. Ja see kannatus ja lootusetus on väga otsesed sünni tagajärjed. Need ei teki iseenesest, vaid see on väga selge ahel. Nüüd, kuidas sellesse kõike puutub, karma. Karma on teo ja tagajärje reegel. Et igal teol on tagajärg, igale tagajärjele on eelnenud mingisugune tegu või, või tegevus või mingisugune liikumine. Ja budismis on käibel selline hea metafoor seemne külvamisest. Kui sa külvad mingisuguse hea taime seemne, siis saad hea vilja, kui sa külvad mingisuguse halva taime seemne, siis sa saad, tuleb pahavili ja eesti keeles on samamoodi öeldakse, mida külvad, seda lõikad, eks ole, et külvad, tuult, lõikad tormi ja budistid usuvad, et eelmises elus tehtud kehvad teod järgnevad järgmisesse ellu ja tekitavad seal probleeme. Selle kohta öeldakse Läänes vahest, et inimesel on halb õnn või et tal ei ole näed elus õnne olnud. Tegelikult võib selle põhjus olla hoopis eelmises elus tehtud teod ja kehv negatiivne karma, mis on tulnud kaasa. Niisiis väga oluline on oma elus ja oma tegudega koguda nii palju head karmat kui võimalik. Ja siin on veel üks oluline punkt, budistid ei kogu head karmat mitte selleks, et pääseda paremasse kohta, noh näiteks siis niinimetatud jumalate maailma. Selleks et pääseda lõppematust ümbersündide ringist ja budismis on siis usket. Meie käekäik sõltub otseselt meie tegudest, aga enamasti teod on ebaõiged, kuna inimesed on hoolimatud, ignorantsus ja budismi peamine mõte ongi siis aidata inimesel saavutada kontrolli oma tegude ja mõtete ja seega siis ka automaatselt oma karma üle ja niimoodi aidata siis inimesi vabanemisele, budism on vabanemisõpetus väga oluline, siis on säilitada iga teo juures teadlikkus, teadvus ja kohalolu. Häid tegusid saab väga hõlpsasti teha ja häid mõtteid mõelda head eesmärkide, moraalse distsipliini või harjumuslikkuse abil. Ja sellega seoses siis jõuame sinnani, et väga oluline on meie moraal, noh, tänapäeval see on võib-olla selline sageli isegi öeldakse irooniaga, et moraal ja mida sa moraalitsed. Aga see loob siis vundamendi karmiliste kehvade seoste ära kaotamiseks. Nüüd mina siinkohal tsiteerin tema pühadust dalai-laamat. Et mis iganes kahtlus meil tekib meie olemasolemise, noh, nii-öelda eesmärgi kohta üks on kindel, tuleb katsuda teha võimalikult palju head aidata teisi elusolendeid ja kui see ei ole võimalik mingitel põhjustel, siis vähemalt mitte kahjustada teisi ja mitte kahjustada teisi inimesi, aga ka mitte kahjustada teisi elusolendeid. Siinkohal tuleb näha teiste elusolendite Ena kõiki tajuvaid olendeid. Ja ma mäletan, kui nüüd rääkida võib-olla natukene edasi tema pühaduse dalai-laama, st siis paar aastat tagasi ma olin Indias ühel konverentsil ja tema pühadus samamoodi osales seal ta oli natukene tõbine, pidi rääkima ühest, aga jutu keskel ootamatult tervenes heitis oma villase sellise nii-öelda salli minema ja hakkas rääkima hoopis muust ja pidades seda oluliseks. Ta tõi väga sellise ereda näite, mis mul jäi meelde headuse toimest. Ta rääkis nõnda, et kui ta oli väikene poiss ja noh, juba nii-öelda ära tuntud dalai-laama na elas Hassas ma ei mäleta, kas siis Norbulinka või Podola palees parasjagu ja ühes ruumis oli puur ja puuri sees oli lind ja üks munk, kes siis oli tema ülevaatajate järelevaatajate seast käisi andis sellele linnule süüa. Lind oli selle mungaga väga suur sõber, ta tuli niimoodi, istus näppu peale ja laulis sellele Muugale, oli väga rõõmus. Aga kui väike dalai-laama läks selle linnu juurde, siis lind ainult karjus tema peale ja viskas nokaga mingisugust rämpsu puuri põrandalt tema suunas. Ja tema pühadus dalai-laama vihastas ja võttis ühe sellise pisikese peenikese kepi ja võttis selle linnu puurist välja ja peksis seda lindu selle kepiga, andis linnule paraja nahatäie. Ja juhtus see, et lind ei tahtnud teda enam üleüldse jutule ta selle käitumise peale ja analüüsis, mis on toimunud ja taipas, et vägivallaga ei saavuta head tulemust, et kui ta oleks proovinud olla selline õrn ja soe ja helde linnu vastu, siis küllap oleks ikkagi saavutanud selle tulemused. Lind oleks ka temaga hakanud sõbrustama. Lind enam üldse tema juurde ei tulnud. Sageli unustame sellised väga lihtsad käibetõed igapäevaelus ära. Täna me elame muidugi kõik sellises väga materiaalses materjalistlikus ühiskonnas kutsutakse seda ka tarbimisühiskonnaks. Aga üks tarbimisühiskonna suur häda seisneb selles, et meie ei näe enam, kuidas asjad valmivad asjad ja on võimatu välja uurida, enamasti isegi seda, millest täpsemalt koosneb meie toit, mida me iga päev sööme. Ja see tähendab, et automaatselt, mis kahaneb, soov ja võimalus või nimetagem seda siis kasvõi tung näha põhjuslike seoste ahelat. Asjad justkui tarbimisühiskonnas tekivad ja kaovad nagu iseenesest, mõistate, et nagu lähed tuppa, vajutad tuli, läheb põlema, vajutad, tuli, läheb kinni. Aga kust see elekter tuli, see meid ju enam me ei mõtle selle peale. Asjad tekivad kauplusesse, siis nad kaovad prügikasti ja rohkem me neid enam ei näe, või siis igal juhul ei soovi näha, noh, kes ikka tahab seda prügi kuskil vedelemas veel näha ja see on iseenesest täiesti väär suhtumine ja olukord, aga teisalt jällegi, kui läheneda sellele olukorrale teadlikult, siis me näeme taolist keskkonda väga hea õpetaja ja hoiatajana ja nii siis on tarbimisühiskond iseenesest kahjulik, kuid temas leidub igas kahjulikus nähtuses ka positiivseid impulsse ja need positiivsed impulsid saavad mõjutada pürgima suurema teadlikkuse ja lõppkokkuvõttes virgunud meele ja kannatustest vabanemise poole. Sellega automaatselt tekib küsimus, kas inimene on üksikisik või on ta osa suuremast süsteemist? Vaieldamatult, mitte keegi ei saa eitada, et inimene on osa loodusest. Probleem seisneb ka selles, et mida rohkem inimesed oma osadust või või unikaalsust ületähtsustavad, seda määravaks kujuneb nende vaade neid ümbritseva suhtes. Ja see on siis alus, aastusest trotsisid ja tõestamisvajadusest kantud tegudele. Aga kui me ehitame ümmarguse mingisuguse aiapaviljoni, näiteks istutame selle sissepottidesse lilli ja põõsaid ja paneme sinna mööbli ja võib-olla teetassid ja ja küpsised ja puuviljad ja, ja siis me läheme ja näiteks vaatame seda paviljoni sisse, sinna aga igaüks erinevast aknast. Me ei näe mitte kunagi täpselt sama pilti, mis seal sees avaneb ja, ja samamoodi need puuviljad ja teetassid väga ruttu, sageli muutuvad inimeste omaks nii-öelda. Et see on minu banaan, see on minu tee siin tassi sees. Ja vastavalt siis sellele, kes ja kuidas neid haarab. Aga kui me mõtleme sellele, kui paljud neist ja kui sageli mõtlevad sellele, et tee mida joodi ja oli äsja alles ühes ja samas kannus, et noh, kuidas lahutamise protsess nüüd ikkagi täpselt toimus ja kas ta nüüd ikkagi muutus kellegi omaks või ta jäi iseenda omaks siin tekib väga palju huvitavaid küsimusi või küpsised samas kausis, mis siis täpselt siis need meie omaks. Kas nad enam, sest need iseseisvalt ei ole väga, väga keerulised on need sellised omandi ja, ja ego noh, nii-öelda küsimused. Inimene näeb end liiga palju sellise oma küpsisena, oma tee tassina või sellise eraldi voolava tee või, või veetilgana. Ja lahendus on väga lihtne. Ärge mõelge, et te olete see veetilk, mis siis mööda klaasi niimoodi alla voolab ja peab seda tehes tingimata teistest eristuma või kiiremini või kuidagi sätendavamalt voolama. Sellise lühikese antud aja jooksul, kui palju seda klaasi on. Mõelge, et te olete ookean, kus kõik veetilgad auruks, muutudes ja pilvedena laiali liikudes vihmana alla sadades alguse saavad, aga kuhu alati ikkagi tagasi jõutakse ja meie kõik siin koos ja üle maailma. Me olemegi pigem üks suur ookean, mitte niivõrd need miljardid väikesed tilgad. Jällegi üks suur Tiibeti õpetaja tilgogence Rinpoche. Ta on toonud sellise näite, et inimese mõtted on nagu koerad, kes tormavad iga visatud sellise kepi järele. Aga püüdke olla nagu tiiger või lõvi. Tiigri või lõvi poole saab keppi visata ainult ühe korra. Rohkem ei ole kedagi, kes viskaks tavaliselt. Väga oluline on püüelda selle poole, et kontrollida oma mõtteid. Ja see, et me ei suuda kontrollida, see ongi kõigi valutasandite aluseks. Järgmine siis tiibeti suur tark sonkapa ütleb samamoodi nagu see, kes kannab rasket koormat ei saa olla õnnelik senikaua, kuni ta peab seda koormat kandma. Nii kannatatega teie senikaua kuni kallati, meele ja kehakooslust, mille olete endale saanud painavatelt emotsioonidelt ja nendest ajendatud karmalt. Kuigi teel tuleb aeg-ajalt ette ka hetki, mil piin puudub siis kuna meele ja kehakooslus on kannatuste ja painavat emotsioonidega häiritud talitlusega kalduvustesse kõvasti juurdunud, on püsiv kallatus ikkagi olemas. Ning seetõttu on seal mustuvad kannatust lugematutel viisidel kohe-kohe pinnale kerkimas. Inimese keha on haruldus ja nõme on seda lihtsalt tühise sellise jahmerdamisega lasta raisku minna ja vaimsete harjutustega. Ja just sellise omakasupüüdmatu motivatsiooniga saab anda oma keha olemas olemisele mõtte. Nüüd keha ise. See iseenesest on tühi nagu seebimull, kui me hakkame vaatama, mida see keha sisaldab, kui me võtame iga sellise ilmingu või nähtuse osakesteks, siis me näeme, et ta sisaldabki tegelikult mitte midagi ja on olemas siis õpetus, mille järgi tuleks meie keha vaadelda haiguste koduna vananemist põhjustatud kannatuste kasvuhoonena ja seest tühjana nagu seebimull. Ja kui me nõnda ennast ette kujutame, siis me üsna kergelt on võimalik üle saada sellest egosse klammerdumise hädast, eks ole. Ja rohkem mõelda teiste peale. Nüüd samas jällegi mõte sellele nii-öelda seebi mullile saab anda ainult iga isik ise, ainult teie ise saate anda mõtte suunata siis seda sätendavad mullikest kas vasakule või paremale või üks väga tähtis osa meie elust ja elamisest. Et me elaksime kannatusteta, surm ja surmale tuleks mõelda igal päeval igal päeval ärgates ja magama minnes. Ja kui me mõtleme sellele ja näeme seda elu loomuliku osana, siis ei üllata meid. Aga vastasel korral, kui me teeme näo ja enamus inimesi teeb sellist nägu ja ei taha isegi mitte mõelda selle peale, et tuleb kuhugi lahkuda. Aga kui me teeme näo nagu surma ei tulekski kunagi siis võib juhtuda nõnda, et sellel suremise hetkel me võime ennast noh, mõnevõrra moodi ebamugavalt tunda, ebamugavalt tunda. Ja ja lisaks paneb illusioon siis selline pettekujutelm justkui lõppematust maisest elust meid tegema täiesti mõttetuid ja sageli nii endale kui teistele kahjulikke tegusid koguma, igasuguseid varandusi petma, vassima ehitama liiga suuri maju ei ole nagu vaja, eks ole. Ja buda on öelnud, nüüd ma tsiteerin buda sokke, Munit. Mitmesugused elu ilmingud selles maailmas on ebapüsivad nagu pilved sügistaevas. Olendite sünd ja surm on nagu vaataksime tantsu. Elu möödumine on nagu välgusähvatus taevas. See liigub kiiresti nagu kosk. Ja tõsi ta on, surmaaeg ei ole teada, see võib juhtuda igal hetkel. Ja surmahetkel meil ei ole mitte mingisugust kasu sõpradest või pruudist või, või ühiskondlikust mingisugusest positsioonist. Meie oleme täielikult üksi ja ainus, mis meiega koos siit maailmast siis kaasa tuleb, on karma. Ja seega tuleks kujustada surma selle üle siis nii-öelda mediteerida ja olla valmis. Tuleb vältida klammerdumist meid ümbritsevate asjade olendite ja nähtuste külge. Ja sellisel klammerdumisel on sama suur mõte nagu klammerduda siis puu otsas näiteks mingite rippuvate lehtede külge, mis igal sügisel nagunii kindlasti maha kukkuvad. Et me ainult pikendame seda rippumist ja seda paha tunnet. Targem oleks välja mõelda, kuidas seda maapinnaga kohtumist ette valmistada, et kas kuidagi kukerpalli teha või või panna käed Te või, aga mitte ainult siis neid lehti niimoodi pihku rabada ja neid lehti vahtida. Niisiis kahetsuseta elamiseks, mida teha? Esiteks tuleks rahustada oma meeled. Kõige väga oluline on olla igas olukorras võimalikult rahulik. Kui meeled on rahustatud, siis tuleks igasugust infot, nii palju kui võimalik analüüsida, hoiduda nõmedusest ja näha seoseid hoiduda pahelistest ennast ja teisi kahjustavatest tegudest ja püüda teha teistele rohkem head kui endale. See soovitus on siis seotud sellega teistele me küll sageli soovime head, et mingu sul hästi ja küll on kahju ja ma tahaksin kuidagi aidata ja helista, kui midagi on. Aga kui on vaja teha konkreetseid tegusid, siis neid me teeme ikkagi enamasti enda heaolu huvides. Enamasti veel väga oluline kahetsuseta elamiseks on teha igapäevaselt regulaarselt vaimseid harjutusi ja kui selleks ei ole aega, kui ei ole aega niimoodi rahulikult mõelda või, või mediteerida, siis tuleb täpselt sel hetkel teha seda topelt, et kui meil ei ole aega viis minutit mediteerida. Me peame kuhugi ruttu ära minema siis ärge minge, vaid tehke siis 10 minutit. Sellepärast et me ei tea mitte iialgi, kuna me sureme ja meil ei ole mitte midagi tähtsamat teha tegelikult kui arendada enda meelt. Mitte miski muu ei ole tähtsam. Selliseid näpunäiteid järgides peaks olema üsna hõlpsasti võimalik elada nõnda et kui saabub, siis nii-öelda see rõivaste vahetamise hetk või surm siis oma elatud elule tagasi vaadates ei pea tundma kahetsust, sest on tehtud kõik, mis võimalik on olnud alati omakasupüüdmatu, hea motivatsioon. Ja rahuliku meelega toimetades. Teist on saanud tõenäoliselt harmooniline inimene. Ütleme, kristlikus ruumis on räägitud palju 10-st käsust sellest, kas inimesed suudavad, nagu neid täita, neid käskusid, et see taandub nagu sellisele vabale tahtele, et kas inimesel on see vaba tahe või ei ole, et kuidas seal budistlikus maailmas on, need. Me peame vaatama, millest midagi alguse saab, millest see vaba tahe alguse saab, et budismi mõtte nii-öelda üks selline suur mõte on läbi analüüsi ja läbi seoste tekitada nägemine ja mõistmine asjade ja nähtuste, tegelikkust olemusest ja kui see mõistmine on olemas, siis on väga, väga keeruline, peaaegu võimatu on teha noh, nii-öelda selliseid patusid, eks ole. Lihtsalt tundub niivõrd mõttetu ja nõme, et kui on olemas teadmine, millest nad koosnevad ja kuhu nad viivad, kui on olemas nii-öelda selle põhjuse ja tagajärje vahelise seose adumine, siis milleks ennast kahjustada, näiteks kui me läheme ja joome viina kusagil, siis on ilmselge seos, et kui me seda väga palju teeme, meest saab nagu lapsi, mees ja on väga halb olla hommikuti ja elu käib alla. Aga me ei taha seda seost näha. Me ei soovi seda seost näha, sest noh, tekib nagu selline ajutine nauding, eks ole, aga see ei saa olla nauding, sest noh, kui me seda teeksime lakkamatult, siis muutuks piinaks ja see muutubki nii või naa piinaks, et me tekitame iga uue redelipulgaga endale järjest nagu kehvem olukorra ja iga uus nii-öelda see aste muudab meie olukorra veelgi keerulisemaks ja ühest sellisest noh, nõmedusest või pahest koheselt nagu tekib teine see, miks me neid seoseid niimoodi igapäevaselt ei loo ja miks me ei võta endale aega mõtlemiseks ja mõtlemiseks kasvõi selle üle, kes me oleme, mida me tahame, kuhu me läheme. See on seotud sellega, et meie taust, ümbritsev taust on õpetanud neid eriti palju, mitte mõtlema, vaid rohkem võib-olla midagi tarvitama või tarbima või, või lihtsalt nii-öelda olema ja raiskama oma elusid ja oma kehasid ja tervist ära. Ja teisalt laiskus, eks ole, et kui me enda jaoks asjad läbi mõtleksime, näeksime, kuhu üks või teine tegu meid tõenäoliselt viib, siis me seda tegu ei teeks, ma teeks ju midagi muud. Kuidas sina ise oled enda jaoks lahendanud selle küsimuse et võib-olla sa ei taha olla enam budist mingil hetkel ja kuidas sa üldse budistlikus õpetuses nagu on, et just ju kui inimesed on näiteks Lääne taustaga, siis nad ei ole sündinud sellesse kultuuri ja sina ka nii-öelda kõrvaltvaataja võib öelda, et sa hakkasid budistiks. Jah, see on hea küsimus, ma ei ole selle üle mõelnud, eks neid inimesi on ka päris palju, kes on nii-öelda läänemaailmast tulnud ja vaimustunud mingisugusest idaõpetusest ja mõnda aega praktiseerinud ja siis lõpuks noh, erinevatel põhjustel, kas siis selline sotsiaalne üldine vaikiv surve või siis ikkagi sageli on asi selles, et taoliste õpetuste või praktikate tegemine lääne ühiskonnas on ikka väga keeruline, kuna on kogu aeg kiire inimestel ja kui ei ole kiire, siis seda kiirust sunnitakse peale, et väga raske on võtta aega, aga seda aega tuleb võtta. No siin me nüüd muidugi juba sellisesse maailma, mis puudutab võib-olla tantra, aga üldreegel on ikkagi selline, et kui on mingisugust praktikat tegema hakatud, siis seda pooleli jätta on väga-väga negatiivse karmilise karmilise mõjuga. Ei ole hea alustada mingisugust vaimset praktikat ja siis lihtsalt noh, kas siis tüdimusest või, või jõuetusest või laiskusest seda pooleli jätta, et see kindlasti ei too midagi eriliselt head kaasa. Aga sa näed kasvõi ise nagu argielus igapäevaselt tegelikult ka selles õpetuses mingeid mõrasid või kasvõi sellepärast, et nad ikkagi nagu ei tööta meie kultuuris. Üks asi on selge, et öeldakse nõnda, et buda õpetus või, või budism on täiuslik. Ideaalne aga budistid muidugi ei ole täiuslikud ja noh, me oleme inimesed, sellepärast me olemegi inimesed, et me ei ole täiuslikud. Me oleme sündinud inimeste maailma, me ei ole sellest ümbersündide tsüklist vabanenud, järelikult me ei ole piisavalt palju ikkagi seda head karmat kogunud. Ja need muutused ei toimu, need võivad toimuda muidugi ka väga kiiresti, ühe sekundiga võib võib inimene iseennast muuta. Et see on fookuse vaate ja motivatsiooni küsimus. Aga vaieldamatult igasuguse sellise vaimse õpetuse järgimine on kasulik. Ja ka buda ise andis väga palju erinevaid õpetusi erineva noh, nii-öelda taseme õpilastele ja mõnikord buda õpetused olid isegi lausa risti vastukäivad tema enda sõnadele. Ja seda selleks, et aidata erineval arengutasemel või erineva mõistmisvõimega inimesi edasi. Et aidata neil areneda. Tegelikult ju noh, kõik maailma religioonid ja budism ka, onju ikkagi üsna suurel määral religioon räägivad ühte ja sama, nad õpetavad seda, kuidas teha vähem halbu tegusid ja rohkem häid tegusid ja kuidas kasvatada oma südameheadust. Kuidas sina mõtestate juhtumit sinu lähikonna põldudel seoses taimekasvatuse mürkidega, mida pritsiti päris võika viisil? Minu arust väga tore, et sa selle teema üles sõitsid ja hästi palju selle ümber kära tegid. Aga samas, kui mõelda, mida need teised inimesed seal ümber mõtlesid või need ametnikud võib-olla nad mõtlesidki, et nad ongi head inimesed või põllumehed mõtlevad, et nad teevad head sellega, et nad tagavad suurema saagikuse. Kuidas seda kristlikust vaatevinklist vaatad? Üllatavat ei ole midagi, esiteks olemas olemine, kannatus ja loomulikult see on kannatamini, kui keegi ümberringi niimoodi mürgitab keskkonda, mitte mina ei kannata, vaid kõik need konnad ja kärbsed ja mesilased ja inimesed ja lapsed, kes tulevikus sünnivad ja puud ja põõsad kõik kannatavad ja kindlasti kannatab kose traktorist, kannatab ka see põllumees. Ja ma olen ka kindel, et see põllumees ei ole kindlasti mitte mingisugune selline patoloogiline kaabakas, et temaga tahtis parimat, lihtsalt tema arusaamine maailmast oli taoline, näiteks Põlvamaa põllumehed korraldasid pressikonverentsi ümarlaua ja seal oli nõnda, et põllumehed ütlesid, et tegelikult need mürgid jällegi mürgid, nende ravimid ja et nemad ei olegi mürgitavad, et nemad on looduseravijad, et nad ravivad taimed ja looduse terveks igasugustest umbrohtudest ja satikatest ja et tegelikult nad on rohkem nagu arstid, eks ole. Ja, ja oligi seal kirjas õige nagu mitmes kohas, et et need on nagu põlluravimid. Ja noh, see nagu oli ka väga huvitav, aga eks asjadele saab igasuguseid nimesid anda, ega nende olemust ei muuda. Häda on meie piiratuses meie meie ükskõiksuses hoolimatuses. Selles on peamine häda ja kui tundub, et me oma püüdlustega jookseme ummikusse ja tundub, et kõik need sellised toredatest õpetustest kantud teod on tulutud siis mis siis? Las tundub, nipp on selles, et ei tohi järgi jätta. See ei ole üldse oluline, kas lõpuks Need ametnikud muutuvad või ei muutu, see on tähtis, aga see ei ole kõige olulisem. Ei ole oluline, kas see progress on kiire või aeglane, oluline on mitte järgi jätta, ükskõik, mida inimesed arvavad, ükskõik mida te ise tunnete. Te peate sundima ennast häid tegusid nii-öelda lõpuni viima. See on üsna nagu võib-olla selge ja ühene näide siin keskkonna mürgitamine, aga kui on mõned muud teod, mis ei ole nii üheselt otsustatavat siis kuidas sa tead, et sina oled sellel heal poolel? Noh, muidugi enamasti ongi väga palju olukordi, kus ei ole ei must ega valge sellisel juhul kui ikkagi, no ma räägin edasi praegu sellest põllust nii-öelda näite korras. Et ametnik arvab, et ta tegi toredat asja, inimesed peavad süüa saama, aga ta võib-olla noh, vaatab natukene piiratult seda probleemi, et inimesed peavad süüa saama küll, aga küsimus on, mida et alati tuleb vaadata, mis on selle asja taga, et praegu meil on siin see saal. Me saame esitada küsimuse, mis on selle ukse tagatrepp, mis on selle trepi tagatrepikoda, mis on selle tagauks ukse taga linn, eks ole. Ja siis me näeme, et kui me siin võib-olla hakkame mingit mürgist gaasi siia saali laskma, siis see tõenäoliselt imbub ka välja ja võib tervet linna kahjustada, et tuleb üritada võimalikult laialt oma tegude tagajärgi näha ja analüüsida. Ja alati tuleb esitada küsimus, kas ma oma sellise teguviisi või mõte või talitamisega kahjustan teisi olendeid või mitte ja tuleb käituda nõnda, et et teistel ei oleks halb. Ma mäletan, mõned aastad tagasi, ma loen regulaarselt suhteliselt regulaarselt, loen ühte sellist ajalehte nagu künsel see on Butaani kuningriigi ajaleht internetist inglise keeles. Et paar aastat tagasi olin hästi positiivselt üllatunud. Kui ma lugesin sealtsamast küünsialist ühte uudist, Butaani noor kuningas oli läinud, siis kohtume oma alamatega ja et mis riigis toimub, kuna teid on vähe, siis sageli tuleb Butaanis kuhugi minekuks jalgsi liikuda ja oligi siis ühes mägikülas, noh uudis, eks ole. Et kuningas oma kaaskonnaga jõudis ja kohtus kooli lastega mingi külakene ja lapsed seal ümberringi foto peal ja juures oli tekst, et kuningas küsis laste käest, et kui te kooli ära lõpetate, siis mis teist edasi saab. Et kelleks te siis saate ja lapsed üksteise võidu siis, kes tahtis saada seal arstiks ja kes teadlaseks, kes ehitajaks ja ja muidugi olid hapud nägudega kuningas, hakkas neid hoopis noomima. Ja et teie võite saada arstiks tahta või õppida ja minna ülikooli ja et see on väga-väga tubli. Aga see ei ole ju peamine eesmärk inimese elus, et peamine eesmärk on see ja ka selle kooli peamine eesmärk on, et teised saaksid head inimesed. Et see on väga oluline õige tähtsam olla hea inimene, kõik see, mis seal veel juures on arst või kuidagi või, või varakas või, või kuulus või, või lugupeetud noh et see võib olla ja noh, et väga tore, aga peamine on olla hea inimene. Tänapäeval sageli jääb, noh, ma loodan, et ekslik, aga jääb mulje, et kõik muu on olulisem kui see, et olla hea inimene. Et oluline on teha karjääri, Määri ja oluline on vastata teatud sellistele materiaalsetele standarditele ja oluline on oma elus teha vot neid ja neid ja neid ja neid asju on olemas mingisugused turismisihtkohad noh, 20 kohta, mida inimene peab enda elus nägema enne surma näiteks noh, niimoodi räägitakse, eks ole. Ja mingid tegevused öeldakse, et mida peab tegema, et hüppa kuskilt pea ees alla, mingi kumm on jalgade küljes ja või langevarjuga või, või noh või mis iganes, aga see on ju täielik jama, et seda ei ole mitte millegi jaoks vaja. Et ei ole vaja sõita sinna või tänna, kuigi reisimine on kasulik ja seda tasuks igal võimalikul juhul tehasesse, arendab silmaringi. Aga oluline on olla hea inimene ja vaimsete õpetuste eesmärk on tuletada meelde ja aidata inimestel saada veel nii-öelda paremateks. Teemal elamine kahetsuseta kõneles publitsist ja inimõigustega aktivist Roy Strider. Loeng on salvestatud 2013. aasta augustis Tartus Genialistide klubis. Muusikakunstnik Taavi Suisalu ja ansambel oopium Birk. Saate valmistasid ette Külli tüli ja Martin Hernask ja helisalvestas Urmas Tooming. Raadioteater 2014.