Tere õhtust, kell on saanud kuus ja uudistetoimetus võtab kokku teisipäev, päeva 11. veebruari sündmused. Mina olen Kristi Sobak, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip soovib Reformierakonna juhi kohal näha Siim Kallast. Ansipi sõnul vajab Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal peaministrit, kellel on rahvusvaheline haare. Ainsana on selline kogemus Ansipi väitel olemas Siim Kallasel, kellest võib Ansipi kinnitusel saada järgmiste riigikogu valimiste järel uus Eesti peaminister Ansip keeldusega teatamast, millal ta ise erakonna juhi kohalt lahkub? Küll kinnitas ta, et peaministriks ta valimiste järel saada ei soovi. Riigikogus esindatud erakondade liidrid suhtuvad Kallase tagasitulekusse ettevaatlikult. Riigikogu puu arutab homme edasi 55 tegevväelase osalemist Kesk-Aafrika Vabariigi rahutagamise missioonil. Täna palus kaitseminister riigikogul missiooni toetada ja opositsioon kritiseeris seda ägedalt. Eesti majandus kasvas eelmisel aastal esialgsetel andmetel kõigest 0,7 protsenti, see jääb alla kõikide prognoosijate ootuste. Rahandusministeerium korrigeerib sellest lähtuvalt tõenäoliselt allapoole ka lähiaastate kasvuootusi. Estonian Airil. Meil on valmis pilootidele pakkuma senises kollektiivleppes sätestatud iga-aastast ühe koma neljaprotsendist palgatõusu, mitte aga rohkem. Liinilendurite assotsiatsiooni teatel lähevad pilootide ja ettevõtte palgal arvutused lahku. Alžeeria idaosas kukkus alla sõjaväelennuk, kohaliku meedia teatel hukkusid kardetavasti kõik pardal olnud 103 inimest. Järvamaa on Mandri-Eesti kõige turvalisem piirkond, kuigi vägivallakuritegudes arv on kasvanud hiljutiste küüni põlengute asjus on politsei teatavat edu saavutanud. Kanuti Gildi SAAL taasalustab sari Premier, mis on mõeldud koreograafidele oma esimese tantsulavastuse tegemiseks ja spordist Sotši taliolümpiamängudele pääsenud murdmaasuusatamise vabatehnikasprindis kvalifikatsioonist edasi ükski eestlane. Ilm tuleb öösel ja homme päeval lörtsi ja vihmasajune, öösel võib sekka tulla lund. Õhutemperatuur jääb öösel miinus ühe ja pluss ühe, homme päeval pluss ühe ja pluss kolme kraadi vahele. Ja kõigest lähemalt. Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna meie uudistele intervjuu, milles ta teatas, et soovib Reformierakonna tulevase esimehe kohal näha Siim Kallast. Indrek Kiisler jätkab teemat. Vaata Siim Kallas, et ta ei kandideeri europarlamenti. Eile kinnitas ta juba meie uudistele, et ei välista ka Reformierakonna juhi kohale pürgimist. Uurisin Andrus Ansip, pilt ka Siim Kallase. Need sammud tulid talle üllatusena. Mida see muudab Reformierakonna jaoks, kui Siim Kallas tuleb tagasi Eestisse ja Eesti sisepoliitikasse? Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa aastal 2018. Ma olen veendunud selles, et Siim Kallas oleks väga hea Eesti vabariigi peaminister. Sel ajal, kui Eesti on euro, rahvaliidu eesistujamaa, mõelda teistele võimalikele kandidaatidele, siis kedagi, kes oleks rahvusvaheliselt haardelt võrreldav Siim Kallasega, mina Eestis ei, ta ei oska ja seetõttu mina olen veendunud selles, et Siim Kallasel See tähendab seda, et kõigepealt peab saama Siim Kallasest Reformierakonna juht, millal see võiks juhtuda? Ma kõige hiljem saab see juhtuda pärast riigikogu valimisi. Üks võimalikest kavadeski on selline, et pärast europarlamendi valimisi me selgitame välja erakonna peaministrikandidaadi, kes viib erakonna riigikogu valimistele. Ja kui Reformierakonna peaministrikandidaadil reformierakonnal läheb valimistel hästi ka siis ka Reformierakonna esimeheks valitakse põhimõtteliselt on ka kõik varasemad stsenaariumid võimalikud. Mis saab teist? IRL-i esimees Urmas Reinsalu ütles, et Reformierakonna võimalik juhi vahetus kahe valitsuserakonna koostööd ei mõjuta. Küll aga sooviks IRL endale Euroopa Komisjoni voliniku kohta. Ajakirjanduses on varem väidetud, et peaminister Andrus Ansip võib suunduda tööle just Euroopa Komisjoni. Urmas Reinsalu. Voliniku küsimus on küsimus, kus, milles valitsus peab seisukohale jõudma ja kindlasti on olemas, nagu me oleme väljendanud oma tugevaid argumente selleks, et Euroopa rahvaparteisse kuuluv IRL-i poliitik võiks olla Euroopa voliniku ametikoha täitja järgmisel perioodil. Aga see on küsimus, kus valitsus peab langetama otsuse ja kindlasti see otsus peab olema konsensus. Opositsioonierakondade juhid suhtusid Kallase naasmisest Eesti sisepoliitikasse ettevaatlikult. Riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Kuna Andrus Ansip on ennast väga selgelt nurka mänginud, siis Siim Kallas tuleb ilma selle taagata, mida Ansipi valitsus endale viimastel aastatel kogunud on. Keskerakonnal omalt poolt on kallasest mälestus kui väga tegusest ja adekvaatsest peaministrist. Selles mõttes annab see kindlasti Reformierakonnale peale järgmisi valimisi suuremaid koalitsiooni moodustamise või koalitsioonis osalemise võimalusi, kui Ansipil neid olla saaks. Mida see tähendab keskerakonnale, milliseid võimalusi saab? Keskerakonna jaoks tähendab Siim Kallas nii-öelda kindlat valikut ehk et ta on kindlasti ette arvatavam kui milline iganes noor minister sellele ametile sattudes käitub ettearvamatult. Siim Kallas on näidanud, et tema jaoks on sellised pragmaatilised valikud ja Eesti majanduse esmatähtsad ja ta ei küta üles asjatut viha, et see on kindlasti talle tugevuseks. USA-s visiidil viibiv Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser ütles, et Kallase tõus Reformierakonna etteotsa oli juba mõned päevad aimatav. Mikser ütles, et tema läbisaamine Kallasega on olnud parem kui Ansipiga. Ütleme nii, et sotsiaaldemokraatide eesmärk on siiski vasaktsentristlik valitsus ja, ja ma ei usu, et Siim Kallase tulekut Reformierakonda väga-väga nii-öelda ideoloogilisel teel kuhugi poole veaks, kuigi mine tea, sest on ennegi juhtunud, et inimesed, kes Eestis on nii-öelda lausliberaalid, on sellist euroopalikku kogemust saanuna muutunud märksa mõõdukamaks, oma vaadetes tootame, näeme. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel eelnõu, millega saadetakse kuni 55 meest Kesk-Aafrika Vabariiki rahu tagamise missioonile. Kui algasid läbirääkimised, selgus ootamatult, et eelnõus puudusid vajalikud rakendusaktid ja istung lõpetati. Arutelu jätkub homme. Mall Mälberg annab istungist ülevaate kaitseminister Urmas Reinsalu, palun oma ettekandes riigikogule missiooni arutleda ja valitsuse otsus toetada. Missiooni eesmärk on tema sõnul luua Kesk-Aafrika Vabariigis tavaline julgeolekuolukord, et saaks kohale toimetada humanitaarabi. Mitut puhku tahtsid saadikud teada, miks Eesti peab andma just sõjalise panuse, miks mitte osutada logistilist või humanitaarabi? See on see olukord, kus humanitaarabi pakkuda lahus julgeolekulise abi pakkumisest ei ole tõhus. Loomulikult me osutame vastavalt Eesti riigi võimetele teistsugust abi, samuti humanitaarabi. Läbirääkimised avas opositsiooni poolt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Marianne Mikko, kes oli väga kriitiline. Ta ütles, et valitsuse otsust pole avalikkusele piisavalt selgitatud ja ka tema ei saa aru missiooni hädavajalikkusest. Sotsiaaldemokraadid seisavad vastu Eesti sõjalise missiooni saatmisele Aafrikasse. Millegipärast kaitseminister sahmib ja kiirustab, aga tõele silma vaadates on tal välisministrilt Aafrika strateegia paber saamata. Vaeva olete jõudnud, läbirääkimised sellega lõppesid, sest Inara Luigas tekkis arutlusel oleva riigikaitse komisjoni eelnõu kohta protseduuriline küsimus. Tema sõnul oli seal viide samasisulise valitsuse eelnõu kohta ning just selle seletuskirjas pidid sisalduma Riigikogu otsuse rakendamisega seotud kulutused ja rakendusaktid. Ma otsisin neid rakendusakte, sest rakendusaktid muudavad ja korraldavad kogu selle seaduse käekäiku edaspidi neid rakendusakte ei olnud ja sellest tulenevalt ongi minu küsimus. Kas rakendusaktid peavad olema otsuse eelnõu juures, mida annab edasi kaitseminister või on mingi tehniline viga? Sellele küsimusele ei osanud vastata ka samas mitte keegi ei juriidiline osakond, ka riigikaitse komisjoni nõunikud. Ja nüüd ilmselt tuleb kokku riigikaitsekomisjon, vabariigi valitsus, kes peavad siis kas rakendusaktid esitama riigikogu liikmetele või siis tunnistama, et siin on mingid vead otsuse eelnõus. Kusjuures ma peaksin ütlema ka, et otsuse juures olev seletuskiri on ikkagi äärmiselt, mitte midagi selgitav. Et teinekord, kui me siin menetleme selliseid seadusi, kus on vaja määrata porgandipikkusi köögiruumis, siis tõesti, seletuskiri on palju pikem, kui me siin saadame 55 kaitseväelast Kesk-Aafrika Vabariiki. Vabariigi valitsus on väga lohakalt selle otsuse eelnõu ette valmistanud. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus eelmisel aastal 0,7 protsenti. Neljandas kvartalis oli paigalseis lähemalt Marta Peril Graubergi vahendusel neljanda kvartali seisak ja las ta kokkuvõttes olla protsendine kasv jäi allapoole kõikide prognoosijate ootusi. Rahandusministeerium ootas aasta kasvuks 1,5 protsenti. Ministeeriumi reaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ütles, et veel pole täpselt teada, mis neljandas kvartalis juhtus. Olematu kasv aastases võrdluses null protsenti, Lens kvartalis on siiski mingil määral vastu alus mõnede teiste indikaatorite ka, mida me teame neljanda kvartali kohta täpselt selge on see, et see eelmisel, kas ta tagasihoidlik kasvutrajektoor mõjutab ka ka selle aasta kasvunumbrit, nii et kui me veel siin paar aastat tagasi see oli aasta tagasi prognoosisime nii aasta-kahe perspektiivis kolme pooleprotsendilist kasvu, siis tõenäoliselt see jääb ka siiski sellel aastal tagasihoidlikumaks. Eesti Panga teatel oli neljanda kvartali tulemustes oluline roll energiasektoril nimelt oli tavalisest soojema ilma tõttu soojuse tootmise maht kuuendiku võrra väiksem kui aasta varem. See aga leevendas enamiku majapidamiste ja ettevõtete pingelisi eelarveid ning võimaldas julgemaid tarbimisotsuseid kiiremaks. Majanduskasvuks on tarbimise kõrval aga vaja rohkem investeeringuid, leiab Eesti pank oluliseks ka konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Praegu ettevõtjad on olnud investeerimise suhtes väga sihuksed, ootavad vaadanud, mis majanduskeskkonnas juhtub, aga praegu selgelt on näha, et see palgasurve tööjõu nappus eeldab seda, et ettevõtja väga aktiivselt hakkab oma tootmist natukene ringi vaatama, rohkem autimatiseerima ja seadmetesse hoogsamalt investeerima. Kui see nüüd saab märksõnaks aastal 2014, siis me näeme ka paremat majanduskasvu. Madis Aben ja sõnul on investeeringute dopamine kogu Euroopa probleem. Välisnõudluse kauaoodatud kasvu ei ole veel siiamaani toimunud, siis sega väga põhjust aktiivsemalt laenata ja investeerida ei ole nii ega siin muu ei aita, kui ikkagi tarbijad üle üle Euroopa ja kaugemal ka peavad saama nii palju julgust ja sissetulekut, et, et oma raha raha poodi viia ja sedakaudu saab ainult tulla siis ettevõtjate poolne investeeritud cute kaudu. Panus majanduskasvu. Estonian Air ja Eesti liinilendurite assotsiatsioon arutasid palgaläbirääkimiste edasisi samme. Oma osapoole kinnitusel oli kohtumise õhkkond asjalik. Taas kuuleme lähemalt Marta Peril Graubergilt. Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér ütles, et tema jaoks on kõige tähtsam ettevõtte jätkusuutlikkus ning kasumlik tegevus, sest Euroopa komisjoni tuleb veenda, et ettevõte täidab oma eesmärgid ning seda püüdsid nad tänasel kohtumisel ka pilootide esindajatele selgitada. Ettevõte on olukorras, kus me ei saa oma kulusid kasvatada. Me peame hoopis jätkama kulude piiramist. Seda selleks, et tõestada, et meie ümberkorraldamise kava peab vett ning ettevõte võib kasumit teenida. See on meie põhiline eesmärk, rääkis Jan Palmér. Liinilendurite assotsiatsiooni ehk ELA esimees Helen Reinhold kinnitas, et piloodid on Estonian Airi situatsiooniga kursis. Me oleme siin ettevõttes pikalt töötanud ja me teame väga hästi, millises olukorras on Estonian Air aastaid olnud, et me võistleme väga hästi täpselt antud olukorda. Jan Palmeri sõnul tegi ettevõtte lenduritele enne jõule ettepaneku jätkata kehtiva kollektiivleppega, kus on kirjas iga-aastane 1,4 protsendine palgatõus. Sellest kõrgemale praeguses olukorras tulla ei saa. Kõikidel pilootidel on automaatne, 1,4 protsendine iga-aastane palgatõus, meie oleme valmis senise kollektiivlepinguga jätkama, rääkis Jan Palmér. Eesti Päevalehe andmetel nõuab 15 protsendist palgatõusu, mis tähendab nende arvutuste järgi ettevõttele kolme aasta peale kokku 1,39 miljonit eurot lisakulu. Estonian Air'i juhtkonna arvutuste järgi läheb ela palganõue ettevõttele kolme aasta peale maksma üle kahe miljoni euro. Helen Reinhold kommentaar. Meil on väga suured erinevused siis meie palgasoovi ja Estonian Airi nii-öelda numbrite vahel ja just sellega me tahame ka leida selgusele, et kus Estonian Air võttis sellised numbrid. Kui suur on aga praegu Estonian Airi pilootide keskmine palk ning kui palju erineb see näiteks FinnAiri palkadest? Helen Reinhold. Kui me räägime brutotasust, kui ma nüüd ei eksi, siis see number jääb 4000 5000 euro kanti. Finnair on selgelt see natuke suurema mastaabiga lennufirma, aga nende piloodid siis küündivad ikkagi selline 60 protsenti rohkem palka kui meil. Järgmine kohtumine Estonian Airi ja ela esindajate vahel toimub nädala pärast. Üks kurvem välissõnum Alžeeria idaosas kukkus alla sõjaväelennuk ja kohaliku meedia teatel hukkusid kardetavasti kõik pardal olnud 103 inimest. See 130 hõlkilis kukkus alla mägises piirkonnas, umbes 380 kilomeetrit pealinnast Alsiirist idas. Ilmselt sattus lennuk õnnetusse halva ilma ja suurte tuulepuhangute tõttu. Selle pardal oli 99 reisijat, kes olid sõjas väelased ja nende pereliikmed. Lisaks oli lennukis neli meeskonnaliiget. Ja Eestisse tagasi Järvamaa on möödunud aasta politsei statistika põhjal Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond, kus eelmisel aastal pandi toime koguni 180 kuritegu vähem. Kas ta varem negatiivse poole pealt on kasvanud vägivallakuriteod? Hiljutiste Järvamaa küüni põlengute põhjuste selgitamisel on politsei saavutanud teatavat edu. Nii räägib meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Järvamaa politseijuht Üllar Kütt ütleb, et kui 2012. aastal pandi maakonnas toime 659 kuritegu, siis möödunud aastal koguni 180 võrra vähem ja seda olukorras, kus kutseliste politseinike arv on vähenenud. Järvamaa on seega vähemalt numbriliste näitajate põhjal Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond. Üllar Kütt. Kui me vaatame kuritegusid, pannakse Mandri-Eestis toime Järvamaal. Vähemalt eelmine aasta pandi kõige vähem toime, samamoodi pandi kõige vähem toime kehalisi kohtlemisi, vargustes olime vist arvult teised, nii et kõik need numbrid kokku justkui jätaksid praegu sellise mulje, et Järvamaa on Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond. Mis teile muret valmistab? Meie mängus on põhjustanud varavastase kuriteod, vargusi on vähemaks jäänud, aga tegelikult vägivalda suureneb. Võib-olla on see tingitud sellest, et meile antakse nendest vägivallakuritegudest rohkem teada. Järvamaal tegutseb kutseliste politseinike kõrval 17 abipolitseinikku, kelle panus turvalisuse tagamiseks on Üllar Küti sõnul märkimisväärne. Juba järgmine nädal on meil plaanis minna jällegi ühte kohaliku omavalitsuse abipolitseiniku tööd tutvustama ja praegu me oleme väga optimistlikud. Me loodame juba järgmises kuus äkki läbi viia või koolituse ja saada Järvamaale juurde vähemalt kaheksa abipolitseinikku. Viimastel kuudel palju kõneainet pakkunud loomasöödahoidlate põlengutele Järvamaal on justkui piir saadud, sest pärast 20 seitsmendat novembrit pole küüni põlenguid rohkem olnud. Järvamaa kriminaalpolitsei juhi Arvid harma sõnul on politsei saavutanud nende põlengute asjaolude selgitamisel siiski teatavat edu. On mõnes põlengus esitatud ka inimesele kahtlustus, kuid asja menetluskäigu huvides ma täpsemalt ei räägiks, aga võin öelda, et me väga aktiivselt menetleme nende põlengutega. Kogu politsei teeb selle nimel tööd. Te kutsusite inimesi üles andma konkreetseid vihjeid nende küüni põlengute kohta. Kas inimesed olid varmad teid abistama? Helistati ja teatati päris palju, isegi väga palju kõiki neid helistamisi teatamisi meiega kontrollisime, aga küünib põlengute tabamiseni ikkagi politsei igapäevatöö. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Sõltumatu tantsu ühenduse sari Premier on mõeldud koreograafidele, kes soovivad teha oma esimese tantsulavastuse. Igal aastal valitakse välja kaks koreograaf Pafi, kes saavad end tutvustada Kanuti Gildi saalis said võimaluse Mariliis eskusson lavastusega vägisi ning hüve Liidja Toomperelavastusega Jess. Nõudlust jätkab Kertu kula. Sõltumatu tantsu ühenduse juhi Triinu Aroni sõnul otsitakse Premieri käigus koreograafe, kelles nähakse suurt potentsiaali. Aroni sõnul ei tohiks lavastus olla kooli ajapikendus, vaid oluline on leida inimesed, kes leiavad, et koreograafi töö on ka see, mida tulevikus hakatakse tegema. Meie jaoks on väga oluline see, et nad esitavad oma lavastusidee, et me sellest ideest kirjalikul kujul ja nad ka suuliselt me kohtume nendega, et me saaksime aru, et nad tegelikult ise omavad juba teadmist, kuidas nad seda ideed teostama hakkavad, et see ei oleks lihtsalt nagu mõtte kirjalikul kujul või sõnalisel kujul, et meil on mingisugune nägemus, kuidas nad seda teostama hakkavad ja noh, see meeletu tahe ka ikkagist on oluline ja me muidugi ka uurime, mis on nagu varasemalt teenindanud, helistan nende koolilõputööd ja uurime inimeste käest, kes nendega varem kokku puutunud ikkagi see noh, tõeline tahe või see otsus, et jah, et see koreograafi amet on see, mis, mida ma nüüd hakkan nagu käima. Millest räägivad etendused Marilises Gusson? Vägisi räägib ühest situatsioonist, mis võib tekkida kahe inimese vahel. Ma arvan, et see pealkiri vihjab üpris tugevalt, et mis hakkab toimuma või mis energia valitseb laval see vihjeneks nagu olemas olema, aga võin nii palju öelda, et on rohkem nüansse kui pealkiri, ütleb Ive liide toompere. Jess New York on siis sooloetendus, kus siis näitlejale loodud karakter, tantsijale loodud karakter on siis mingisuguses protsessis rännakas otsida siis põhimõtteliselt tõde kui võimatut absoluut ja siis seda nagu provotseerides, et erinevate situatsioonidega ja tuttavate olukordadega ja läbi selle siis korrates pidevalt ennast ja enda vigu jõudes siis arusaamani, et tõde ei ole täpselt samamoodi mingisugune fiks tõde, apsalut või reegel, vaid tan fikseerimata väärtus nagu armastus või kui sinine taevas, et seda ei saa mõõta. Triinu Aroni sõnul saab selle aasta lavastuste puhul näha palju liikumist ning kohalolu. Ma julgustan seekord tulla neid vaatajaid, kes alati otsivad sellist tants, tantsu või sellist väga liikumispõhist tantsu, sest nüüdistantsus on olnud ka selliseid mitmeid nagu voolusid, et vahepeal minnakse kontseptuaalse maks vähem, tantsitakse, tehakse muud laval, siis seekord eriti Mari-Liisi lavastus on väga palju liikumist ja tantsulist liikumist ja teise töö puhul. Iive Liidia töö puhul on laval Harriet toompere, kes just tegelikult noh, tänu sellele, et ta igapäevaselt töötab näitlejana oma kohalolekuga minu meelest ka väga veenev. Ja ilmast räägib Helve Meitern, palun. Tere, kõrgrõhuhari eemaldub Soome õhtuks on Läti kohal madalrõhulohk, millega kaasnev lume ja lörtsisadu jõuab õhtul Lõuna-Eestisse. Öösel levib sadu üle Eesti, lisaks seal ei ole üldse. Eile võib kohati ka vihma sadada. On udu ja jäidet. Sadu jätkub ka homme ennelõunal, kuid pärastlõunal saju võimalus väheneb. Õhutemperatuur on öösel null kraadi lähedal, päeval tõuseb üks kuni kolm kraadi nullist kõrgemale. Öösel puhub kagu ja idatuul, hommikul pöördub tuul edelasse. Päeval puhub edela-lõunatuul kolm kuni üheksa, saartel ja rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Neljapäeva öösel sajab veel eemalduva madalrõhulohu mõjul mõnel pool lund ja lörtsi. Päevaks saab ülekaalu kerge kõrgrõhuhari ja ilm on peamiselt sajuta. Ja lõpetuseks võtab spordiuudised kokku Juhan Kilumets. Sotši taliolümpiamängude murdmaasuusatamise vabatehnikasprindis ükski eestlane kvalifikatsioonist edasi pääsenud meestest sai parima eestlasena Raido Ränkel 51. kohaga, kaotades kvalifikatsiooni võitjale 15,47 sekundiga. Peeter Kümmel oli 52. ja Siim Sellis 59.. Dramaatilise finaali, kus kukkus koguni neli meest, võitis norralane ula viigen hatestad 1,22 sekundilise eduga rootslase Teodor Petersoni ees. Kolmas oli kohe distantsi alguses kukkunud eminivenson. Raido Ränkel kommentaar. Ma ei tea, kas kõige tähtsam on, et eestlastest parima hinnaga ikka lootsin, et keegi meist edasi sõidab, aga eks me ise lootsin isegi edasi sõita, aga aga tundub, et tegin natukese taktikalise vea, et alustasin liiga aeglaselt algusest sekundis, liiga palju, et sprindis on neid pärast raske tagasi võtta. Kui sa just ei ole maailma kassimees, et ma pean, seal ei ole. Naiste seas oli Triin Ojaste kvalifikatsioonis 48., kaotades parimale 15 sekundiga. Edasipääsust jäi lahutama seitse sekundit. Finaali võitis terved päeva domineerinud norralanna Maiken Kaspersen Falla koondisekaaslase Ingvild Flugstad Östbergi ees. Tasavägises finishiheitluses oli kolmas sloveen Vesna Fabian Triin Ojaste mõtted. No 15 sekundit on päris pikk maa, ega ta hea ei ole, aga samas väga ju ei lootnudki, kuna pääsemine oli üldse selline üllatus, et kindlasti ma ootasin paremat sõitu, sest endal raja peal ei olnud sellist tunnet nüüd, et üldse ei jaksa või või et asi toimiks, kõik nagu sujus, aga teisel oli siis veel palav. Naiste laskesuusatamise 10 kilomeetri jälitussõidu võitis valgevenelanna Darja Domratševa, teiseks tõusis üheksandalt kohalt alustanud norralanna Tora Berger, kolmas oli Sloveenia Kregor in Johanna Talihärm eksis tiirudes viiel korral ning lõpetas 55.-na. Kaia Kanepi alistas Dohas alanud kõrgetasemelise naiste tenniseturniiri avaringis ameeriklanna Varvara leptšenko kuus. Kolm, kuus. Neli. Kanepi on maailma edetabelis 27. leptšenko 51.. Anett Kontaveit alustas Tallinnas mängitavat 15000 USA dollari suuruse auhinnafondiga ITF-i tenniseturniiri kindla kuus. Null kuus. Null võiduga. Oma viimaste aegade paarismängupartneri belglanna isaliin Bonamentuuri üle. Aitäh spordiuudistele sellega Päevakaja lõpetab ilusat õhtut ja kuulmiseni.