Valimiseelses poliitiliste võitluste möllus on kahjuks jäänud rohkem kui kahe silma vahele meie kultuurielus väga tähtsaid fakte, mis on eesti nime viinud Eesti Vabariigist väljapoole. On jäänud täiesti ajakirjandusega poolt tähele panemata fakt, et Eesti poistekoor esines Jaapanis ja esindas seal, et lihtsalt kui üht paljudest Eesti koolidest, vaid esindas seal Eesti muusikakõrgkultuuri ja tegi seda jaapanlaste poolsel ettepanekul ja väljakutsel. Ja tutvustades Jaapanis just nimelt eesti muusikat. Koori peadirigent professor Venno Laul. See ei olnud festival, kus eesti poistekoor käis, see oli akadeemiline kontserdireis kus oli poistega koori siiski väga pingeline ajakava. Kus te käisite, kus esinesite ja milline oli see eesti muusika osa, mis poistekoorilaulumapis Jaapanis kaasas oli? Sissejuhatuseks änsete peab päike. Kui poistekoor on seni oma välisreisid põhiliselt teostanud festivalide kutsete raames, siis seekord oli tegemist täiesti akadeemilise kontsertreisiga. Ja, ja see oli korraldatud Jaapani-Eesti sõprusühingu poolt kes ei ole ju spetsialiseerunud kontsertreisidele korraldamisel ja kes ei kujuta endast mingit filarmooniat, kuid kes tegi siiski seda väga professionaalsel tasemel veel ja tegi maksimaalsel tasemel, võiks isegi nii-öelda pannes meie nimel kinni kõige esinduslikuma kontsertsaalid pannes käimas suure reklaamimasinavärgi ja nii edasi, nii et näiteks Sapporos oli meie kontsert linna esinduskontsertsaalis, mis oli ehitatud neli aastat tagasi kus suures peasaalis on 2400 kohta. Ja just sellest peasaalis toimus meie esimene jaapani kontsert. Peab ütlema seda, et tänu sellele heale reklaamile, mis oli tehtud, oli publikuhuvi väga suur. Selles 2400 saalis oli täituvus 1800. Kontsert Ta ise on tehnika viimane sõna ja jätab mulje, et tõesti, see ongi nimetatud kohe sappa rokk-kontsert. Ja, ja kuivõrd veel üks nüanss näiteks, et isegi meie ülitõbi ellerhein oli laulnud seal väikses Stahlis, ma ei tea, millest see tuleneb. Ühesõnaga, nad tegid panuse poistekoorile tõesti maksimaalselt, meil tuli anda kontsert sellest peasaalis ja nii edasi. Meie kontserdid toimusid Kaidol linnades, abichiroqushiro ja mujal. Ja lõpuks viimased kolm päeva olime Tokyos ja ka Tokyos oli kontsertide korraldus. Väga hea. Oli juttu siin, et esindasime Eesti muusikat ja me tegime seda eelkõige just panusega Eesti rahvamuusika, eesti folkloor, ori, tutvustamisele. Selle nimel olime oma reisile kaasa arranžeerinud ka Igor Tõnuristi, kes mängis meie laulude vahele eesti rahvapille. Mõnede laulude juures kasutasime rahvapilli, vaata et neid tegime oma laulumees rahvapillipõlvkonna noorim võsu. Toomas Luhats. Perekond, laadsete rahvapillialane tegevus on ju üldteada meiega samas oli veel ka akadeemilist Eesti koorimuusikat. Nende autoriteks olid Türnpu, sink, Sisask. Ja peab ütlema, et jaapanlaste huvi on eesti muusika vastu väga. Ja väga suur Veljo Tormise nimi, keda ma praegu autorite loetelus pole maininud, on Jaapanis Eesti muusikutest ehk kõige tuntum ja meiega ka üks pool oligi otsast lõpuni Veljo Tormise seades eesti folkloor, Eesti rahvalaulud, Veljo Tormise arranžeeringus. Kui siin nimetasin, et, et jaapanlased tunnevad Veljo Tormis, siis seda ka muidugi tänu sellele, et juba varemgi olid seal jätnud suurest jälje maha oma eelmistest kontsertreisidest Ellerhein ja filharmoonia kammerkoor. Nende Tormise kavad olid seal juba varem tekitanud huvi Tormise ja eesti muusika vastu ja selles mõttes me ei astunud üles mitte tundmatutena maal. Jaapanlased on piisavalt teadlikud meie laulupidudest, nad on siin varem käinud, aga nüüd tänu meie praegusele turneele sai muidugi meie laulupidu seal ka eraldi veel võimendatud nende jaoks ja on ette näha, et et suvel laulupeol on, on üpris arvukas jaapanihuviliste Grupp meie laulupidu jälgimas. Laste nisugune eestilembus on imepärane ja ütleksite näites seegi pole väheoluline fakt, et ikkagi terve Eesti poistekoorireis otsast lõpuni maksti kinni jaapanlaste poolt sellega, et meid, meid viidi sinna ja lase nende kulul meid toitlustati, meid majutati, meil ju tehti ekskursioonid kõik ühesõnaga, mis selle kontsertreisiga seostus. Kõik toimus kutse poole jaapanlaste kulul. On täiesti imetlusväärne, sest jaapanud kallis maa ja need kulud ei olnud mitte väikesed. Ja seda rohkem tundsin, et meie poisid vastutust ja kohustust anda maksimum ja seda nad kandsid. Tahaks veel öelda, et, et jaapanlaste üldise organiseerituse ja distsipliini juures on teiselt poolt äärmiselt võluv nende erakordne südamlikus ja inimlik tähelepanu. Seda õppisid ka poisid niivõrd hindama, et praegu täiesti täiesti tunnetan, kuidas poisid ootavad jaapanlaste suvist Eestisse tulekut. Tõesti, nii nagu oodatakse sõprade küllatulekut. Poisid vaikselt juba praegu arutavad, mis nendega teha, kuhu minna, mida nendele pakkuda. Meie jaoks oli see jaapanareis tõesti võiks öelda sajandi sündmus ja seda annab igal reisist osa võtnul eluaeg mäletada. Eesti poistekoorist on põhjust rääkida alati. Üks, mis väärib erilist esiletõstmist, on eesti poistekoori uus CD-plaat ja selle, seda võib öelda, et see on küll koori päris oma plaat. Kui esimene plaat ilmus kahasse koostöös Eesti riikliku sümfooniaorkestriga, siis nüüd on tegemist poiste oma plaadiga. Ja ma ei alahindaks seda esimest plaati, ka esimene plaat oli meile tegelikult väga austav tellimus ja, ja koostöös ERSO-le sai tehtud Nad on väga suur programm. Esimese plaadi Wadi muusika, vokaalsümfoonilised suurvormid võib-olla aga ei ole orienteeritud niivõrd laiadele rahvahulkadele Stravinski psalmide sümfoonia ehk pakub kuulamise huvi rohkem teadlikule muusika kuulajale. Kuid praegune poistekoori oma Arabella siidi, see on tõesti pakkumas repertuaari juba juba laiemale rahvale. Ja sealt võib leida nii sakraalmuusikat kui ka juba kerget nihet. See poistekoorimuusika suunas valgusele, viimasega näiteks toodud kas või Edelways kahe laulusolisti esituses kitarri saatel, mis kõlab väga võluvalt ja nii edasi, et nii, et see uus CD jõuab lähiajal meie plaadipoodidesse ja usume, et pakuka eesti kuulajale kuulamisrõõmu. Tegemist on poistekoori paari viimase aasta parimate salvestustega. Need on kokku pandud just sellise mõttega jäädvustada Eesti poistekoori parimate aegade parimad salvestused. Ja kui plaadist natukene lähemalt veel rääkida siis siia nimistusse mahub terve rida eesti heliloojaid Kuldar Sink, Urmas Sisask, Cyrillus Kreek, Rudolf Tobias, Veljo Tormis, René Eespere aga juba ka maailmas tuntud asju Eedel Vaissi, Rogersi muusikalist helisev muusika. Juba mainisite. Mis veel maailmas tuntud muusika repertuaarist? Lähtusime ka suurel määral sellest, et lihtsalt näidata poiste häälte ilu ja siin on, kes moodsatel tahate, doomino praegu, mis võimaldab näidata pois solisti laulmas seda ulatuslikku soprani aariat seal ees. Samuti näiteks Andrew Lloyd Weberi Pie Jeesude Mariiklemist jälle just selle nimel, et näidata, kui võlu on üks seal ja võin öelda täiesti täiesti häbenemata, et olen ise nautinud selle plaadi kuulamisel just nende pois solistide hääli. Mäledki nendest on juba ja nüüd hääle murdesse jõudnud ja selles mõttes on see ka nende jaoks ajalugu, et jõudsime nende hiilgevormi, nende lapse hääle kauni kõla siia plaadi peale jäädvustada. Plaat sobib tegelikult alati kingituseks ja võib-olla eesti inimestel olekski väike soovitus, et meil käib palju külalisi. Eriti palju käib ka suvel laulupeo ajal siin väliseestlasi ja nii edasi. Neid tuleb palju pead murda, mis oleks nende külalistele parim suveniir. Alati sobib nii-öelda eesti muusikat eesti kollektiivide salvestatud heliplaate ja selles mõttes julgen praegu ka festivali uut CDd pakkuda. Ma mäletan, kui me seda plaadimuusikat hakkasime salvestama, siis te olite väga vaimustuses sellest kolmest esimesest teosest Kuldar singi lauludest, millega plaat algab. Kuldar Sink oli tõesti poistekoorile, selles mõttes uus kogemus ja isegi ütleksite, taastus Kuldar singi partituuri tega, olime ennegi tutvunud, aga ma ei näinud ette näha kohe, et spetsiifiliselt poistekoori Kirkele kristall selle kõlale Kuldar singi sakraalmuusika. Nii hästi sobib. Tõesti see Lady avaplokk kuldasingi kolm laulu kirje uubika haritas ja Agnus Dei. See peaks andma vajaliku häälestuse ja meeleolu kogu plaadi edasiseks kuulamiseks. Need on teosed, mis, mis väärivad täiesti kindlalt kohta Eesti koorimuusika klassikasse.