Eri Klas on üks meie dirigente, keda oodatakse maailmamainega orkestrite ette väga hõivatud kunstnik, keda pikemaks jutuajamiseks Eestis raske tabada. Selle saate jutud ajas Priit Kuusk Eri Klasiga päädi festivali järel. Alustuseks aga küllalt katkenud Gustav Mahleri üheksandast sümfooniast Ersolt Englas juhatusel. Neil päevil Hamburgis dirigeerib ta sedasama teost. Nüüd, kus teine aasta kõigil juba jalge all on tore seda suve siiski meenutada, sest et ta oli täis palju toredat vähemalt minu jaoks esimest korda elus ma pidasin ühe korraliku puhkuse. Ja seda ma ei mäleta, vanasti küsiti mu käest, kas on kaks või viis päeva, palju ma olen puhanud siis tänavu aasta. Ma planeerisin juba ette, et ma ei tee vähemalt kuu aega mitte midagi, olen kodus nõmmel kodus Tallinnas ja käin vaatan võib-olla natuke Eestimaal ringi ja Rein armsal Hiiumaal. See võib-olla ehk oli üks üks tähtsamaid töid ja tegemisi seal puhata. Mis puudutab aga muusika tegemise, siis ütleksin, et minu pikaajaline koostöö orbusid sümfooniaorkestriga lõppes eelmise hoo lõpetamise näol turniiriga mööda Balti riiki tähendab Gdanskis, Riias, Tallinnas ja Peterburis kaasas siis niiviisi teeni sümfoonia Xidki, esimene tšellokontsert, Franud sõlmersoniga ja Ravelli boolero. Ja kõik kontserdid läksid toredasti. Kas see hooaeg on viimane lepingu järgi ja tuleb veel midagi? See hooaeg lõpeb 96. aastal ja ma arvan, et sellega Ma ei, selle orkestriga, ma jätkan võib-olla koostööd ainult nii-öelda külalisdirigendina, kuid kuid peadirigendina ja ma olen nüüd olnud seal siis oleks olnud, peaks olema seal kuus hooaega. See on küllaltki pikk aeg ja ma mõtlen, et kui ma sõlminud mingisuguse kokkuleppe, siis mõne teise orkestriga ja neid pakkumisi on päris palju ja ja tegelikult töid ja tegemisi on niigi palju, sest et nüüd, kus ma olen Siberis akadeemia professor, võtab see oma aja ära samuti palju aega kuluka Helsingis, ooperis, kus ma olen esimene külalisdirigent ja et kodus ma tahan ka Tallinnasse üht-teist teha, nii et tegemist on küllalt palju. Kui, siis ma võtan võib-olla mõne orkestri. Aga kus seda ja sellest on vara rääkida. Ma tahaks küsida ka Malco konkursist, kui sa žüriis istusid, seal võitis Jan Wagner Venetsueelast. See konkurss oli võrdlemisi kõrge tasemega panula, kes jälgis, ja see kestam, kes jälgisid ka enne seda toimunud Sibeliuse nimelist dirigentide konkursi ütlesid, et selle konkursi tase on palju kõrgem. Seda võis lugeda ka nende osavõtjate referentsi järgi, mida nad on varem teinud. Seal oli väga paljude rahvusvaheliste tuntud konkursite võitjaid. Ja see panigi mind imestama, et noh, pärast seda, kui on taskus ühe konkurss, esimene preemia, kas siis tõesti on vaja veel hankida omale veel omale teist preemiat või, või kolmandat või mõni sai alles kuuenda. Aga tase oli põnev ja huvitav. Ja võitja Wagner oli võlus kõiki sellega, et kuigi ta dirigeerimist tehnilised ei olnudki nii silutud pikk mees väga pikkade kätega. Ja noh, tundus võib-olla esmasel löögil mitte nii haarav, kuid see, kuidas tema kätest voolas muusika ja kuidas inspireerisid muusikud, see oli lihtsalt hämmastas. Ta on ka võitnud ühe konkursi Ameerikas, nii et ka siin on tegemist nõuda konkursite veteraniga. Ta on Karl Ester rehkeri õpilane Viinist ja just nüüd kevadel suri. Oled sa Estraveli õpilastega või tema endaga mingit kokkupuutumist varem omanud? Tema endaga olen kokkupuuteid omanud, sain temaga tuttavaks aastaid tagasi Rootsis ja tema õpilasi, noh on ju palju samuti nagu enne teda tegutsenud Swarovski kuulsat klassi ja nende õpilasi. Aga muidugi see nii-öelda see saksa austria dirigendi koolkond õitseb edasi ja kuigi, kui te tähele panete Ei ole, on Saksamaal probleem, et leida Saksamaale saksa dirigendi samaaegselt, kuidas saksa dirigent on hea, siis see rändad tavaliselt Ameerikasse. Ameerikas on umbes samasugune pilt, et Ameerikas on raske leida Ameerika dirigentidest, Need rändavad kuskile veelgi kaugemale ja ja muidugi sama puudutab ka, ütleme, itaalia dirigent positsioon. Ehkki noh, kuni noh, neid on niivõrd palju, Shorty, noh, ütleme kõige suurem Mogigaa nüüd viimasest ka see on üks üks koolkond ja ma julgeksin öelda, et siin hakkaksime isegi üht-teist juba letile panemasid meie väiksest Eestist, sest et et Järvidel on juba nüüd tulemas nüüd oma dünastia ja ja, ja meie noored dirigendid on ka juba astunud jõustad samme rahvusvahelisel areenil. Läksime liiga laiali maailma ja võin veel kaugemale minna. Räägid endast veel edasi. Pärast Malco konkursi lendasin Austraaliasse kus juhatasin Melbourne'is ja Sydney's sümfooniakontserte. See oli meeldiv taaskohtumine, see oli minu kolmas Austraalia reis ja ma olen tõtt-öelda väga vaimustatud sellest maast ja nendest orkestrist. Seal on nii elu kui ka töörütm märksa rahulikum, pulss on rahulikum ja samaaegselt palju. Karu. Noh, õdusam on seal olla, kuid see on nii nii kaugele, et sinna lendad ju üksinda juba 30 tundi, nii et et see komplekse vaeva püssistiga austraallasi. Jaanipäeva veetsin nagu tavaliselt kodus Eestis ja siis oli ees Mul juulikuus põnev töö Siberis akadeemia orkestri koori ja solistide ka. Valmistasime ette Siberisse kullervoo. Siberis ja noorpõlveteos, mis siis tükk aega oli üldse esitamata. Ja tegime algul kontserdi järve peal, see on nii-öelda Sibeliuse kodus, kodulinnas, seal, kus Siberis nii-öelda elusama elas, oma elu lõpuaastad. Muide, üheks solistiks oli ka eesti poiss Tarmo Tammjärv, kes esimest korda sai ta esineda Soomes ja, ja ka esimesed orkestriristsed ja naissolisti osa laulis Johanna Rusanen. Mõlemad käisid läbi enne konkursi kadalipu. Ma valisin väga paljude lauljate hulgast neid soliste ja paistab, et valik oli õige, sest pärast seda reisi basse osales Johannal osalema ka Musta Kalju nimelisel laulukonkursil Savonlinnas ja võitis seal esikoha. Turneel. Aga läks baritoni osa laulma. Juha kodi lainen, kes on Esseni ooperi esibariton ja minu arvates Soome suur tulevikulootus ja suurepärane meister. Pärast järvendaja kontserti lendasime, siis me sellele turniirile. Kõigepealt lendasime Veneetsiasse, meie kontsetavus fitsentses. Seejärel Budapesti, kus Budapesti kesklinnas Vaba õhus andsime ette Sibeliuse kuller voia rahvas võttis seda seistes emotsioonidega vastu ja siis muidugi kõige tõsisem katsumus viin, nii-öelda maailma muusika pealinn kus igal aastal toimub noorteorkestrite suur konkurss, mille nimi on konkus, kontsert, mille nimi on Klan poogen. Seekord osalesid Mennouhhini Yehudi Menuhin patronaaži all kõikide sõjas osa võtnud maade noorteorkestrid. See aasta oli möödunud 50 aastat. Kutse oli muide ka Eesti Muusikaakadeemia orkestrile. Kurbusega tõdesin aga, et seda orkestrit sinna ei saabunud. Ja hiljem kodus sain teada, et raha oli eraldatud päris mitmest allikast. Need raha oli olemas vaid seda orkestrit sinna ei saabunud, kuigi oli kohal Venemaad ja Jugoslaaviast ja kõikides teistes riikides orkestreid. Kuid jah, kahju, et seda orkestrit sinna ei tulnud. Esinesime Viini raekoja õues ja nii publik kui ka kui ka ise meiega kontserdiga rahule, sest see, see oli üllatav, et ka seal tõusis rahvas püsti ja aplodeerib meile. Ainult avaldas oma väga suurt tunnustust. Nüüd sa oled Sibeliuse akadeemia. Ja tänavu aasta on soomlastel jälle Sibeliuse aasta 130 aastat sünnist. Kuidas sulle tundub, Nad valmistavad seda päris hoolsalt, et näiteks Soome raadios on praegu igal päeval Sibeliuse kalendri pisikene veerand tundi ööpäeval ja puhkeda päeval on neljakümneminutiline saade ja seal on toredasti nii sinu kui ka Neeme Järvi salvestusi alatasa kuulda. No ja siis veel elus on, on vaieldamatult Põhjamaade kõige markantsem helilooja temaga me võime võrrelda ainult riigi. Kuid kreegi ei olnud selline sümfonist nagu olisi veerus. Ka Niilisson, kellel on palju sümfooniat, ei küüni minu arvates Sibeduseni, samuti Pervalt või, või Stein, hammer Võial veel Rootsis. Nii et soomlastel on, mille üle uhkust tunda ja, ja nii-öelda juubeli, et pidada. Ja muidugi ei möödu ükski Soome orkestri ükskõik millise orkestri turnee teistesse riikidesse ilmassi piilus kaasas ei oleks kasvõi vähemalt Valstrist või Finlandia millega muide praegu just avasime Sibeliuse Akadeemia selle õppehooaja Finlandi, aga ma juhatasin just seda Helsingis. Peab ütlema, et, On kavas pea kõikides riikides, kus ma olen käinud ja Ameerikas vististi geograafilistel kaalutlustel arvatakse, et ma olengi Soome dirigent. Siis pean ma peaaegu igal pool juhatama ikkagi midagi Siberist. Ja kui ma rääkisin, et möödunud Sibeliuse akadeemia õnnestunust orkestri reisust Euroopasse, siis praegu me plaanime järgmiseks sügiseks Sibeliuse muusikaga turneed Hiinasse. Nii et maailm saab sibiilusest kuulda ka nendes riikides, kus teda varem mängitud ei ole. Tuleb meelde, et kaks aastat tagasi ma juhatasin Aasia noorteorkestri turneed Aasia maades ja ka Euroopas. Kavas oli Sibeliuse teine sümfooniatükk aega pidin seletama, mis, kus kes otsib elus ja kus asub Soome. Mis muusika see on muidugi kavas oli veel vägagi nendele keerulisi teoseid nagu Philip Glass ja snitki. Ja seal oli 10-st eri Aasia riigist mängijaid, nii et nii et väga kribelus samuti nagu nagu meie heliloojate muusika, tema levik, nii plaatide, raadio, televisiooni kui ka elava muusika näol vallutab maailma. Sibeliuse sümfoonilised põimist kullerbo on meie käsutuses lint Jötebori sümfooniaorkestrilt Neeme Järvi käe all. Pärast kui puhkus läbi sai, lendasin taas Ameerikasse, kus. Kontserti, mille pealkiri oli Beethoven spektaki Üllega kasvatanud teatraalne Beethoven. Ja see kätkes endas Beethoveni muusikat, Prometheus haavamäng, viies klaverikontsert Steveneb furgooniga soolo osas, kes võitis Tšaikovski konkursilt neljanda koha. Ja siis leonoore kolmas ja Wellington Wellingtoni. See lahing, kus siis selles viimases osalesid ka näitlejad ja, ja seal oli nii inglise kui prantsuse. Armee laval ja kostüümides ja Napoleonid, võllingtonid, kahuripaugud ja lõpuks suur ilutulestik, nii et täielik Hollywood, nagu seda ei oleks võinud ette kujutada, sest ma olen ka varem olivad Paulus juhatanud ja arvesse võttes, et sinna mahub 15 16000 inimest sinna vaba õhku ja noh, raske on seda uskuda, et see kõik täis läheb, aga seekord oli rekordarv oli 18000 inimest. Seal oli nii, et sealt endasin ma äkilise teate peale koju Tallinnasse, sest et mu ema oli äkiline pimesoole operatsioon ja seetõttu ma jätsin ära kõik ylejäänud esinemised Taanis ja Šveitsis, kus ma peaksin praegu olema. Ja nüüd ma planeerin oma järgmise reisi ettevaatlikumalt. Igatahes plaanis on kontserdid Miloogis Ameerikas, kus ma muuhulgas juhatan ka Elleri, Koidu ja Videviku. Ja kui rääkida nüüd eesti muusikast, siis sealt Milvokist lendan ohusi, kus juhatan Pärdi kolmandat sümfooniat. Temaga paaris läheb ka Mahleri viies sümfoonia. Pärtli Pärdiga seotud on ju ka praegune festival ja Pärt on olnud sellel ja eelneval hooajal mul väga mitmetes kohtades kavatses, juhatan Pärdi esimest sümfooniat Los Angeleses Pärdi kollaaži, Pärdi kollaaži, Minnesotas mine jääb, oli siis, ma olen juhatanud Pärdi Reykjavik ist kuni sinnani Pärdi autorikontserti Tokios ja kuni nii öelda Vancouveri, nii et ühesõnaga maailma risti-rästi Pärdi populariseerimise ja eesti muusika populariseerimise tähe all möödunud, nii et ees ootavad mitte ainult Pärdi, vaid ka paljude teiste heliloojate teosed. Tubina pidulik prelüüd tuleb ettekandele Rootsis ja, ja Pärdi kolmas ka veel maailmas nii-öelda sellel hooajal. Niiet ees ootab palju põnevat, Hamburgi ooperis juhatan ma jälle Mahleri üheksandat sümfooniat. Novembris peab valmima Soome ooperis Don Carlos, kus peaosa laulab Mati salminen. Tahan ma ette kanda Sumera olümpiamuusika mis sai kirjutatud Moskva olümpiamängude ajal toimunud Tallinnas purjeregatti tarvis, nii et need olid väga rõõmsad, et ühe koma niisuguse ettepaneku tegin. Nii et reise on, on palju ja tegemist palju, sest et lõviosaajaga võtab muidugi Sibeliuse akadeemia. Kas on Pärdi vastuvõtul ka kohalikke erinevusi, ütleme Jaapanist Vancouveri, nii või siis Reykjavikis, Sydnini? On küll paistab, et nii-öelda Pärdi viimase aja looming saab nagu enam tähelepanu ja mõistetavuse osaliseks, kui, kui tema nii-öelda see murranguperioodi loomingu mõtlen siin esimest sümfooniat või kollaaži. Tähendab. Nad mõjuvad kohe arusaadavalt mõne teise teose varasema teose juures ka nii publiku kui ka kriitikute poole pealt. Nii on küsimärke ja küsimusi küll ja küll esitatud, ja muidugi elus peab sellega arvestama, et et ei, ei koosne kunstniku elu ainult headest kriitikatest ja nende nende nende nende valguses elamisest, vaid kriitik on ju ka üksikisik, kellel on oma isiklik arvamus. Ja, ja ühele meeldib üks teisele teine teos või esitus. Kuid üldiselt ma pean ütlema, et see muusika, mida ma olen, ma mõtlen, räägin eesti muusikast, mida pole ilmas mänginud, on leidnud väga positi. Tahaksin küsida sinu arvamust selle kohta, et Pärdi juubelinädalal on nüüd midagi juba kirjutatud, hiljem aga Pärdi juubelipäeval 11. septembril. Eesti kesksemad ja suurema levikuga ajalehed vaikisid sellest juubelist. No ma arvan, et see oli juhus, sest et praegu ei saa ju rääkida sellest, et et vaikitakse sihilikult. Pärt on minu arvates kõigile tänu oma lihtsusele tähendab selle kõige geniaalsema, mis võib üldse olla seal see avastada kõige lihtsamat on kõige raskem keeruliseks kirjutada teost või üldsegi keeruliselt rääkidagi. On palju lihtsam kui, kui lihtsalt ja selgelt rääkida ja ausalt rääkida. Pärdi muusika võlu ongi selles, et ta, ta on väga erinevatele inimestele mõistetav. Tegemist on ausa ja hea inimesega ja väga andeka inimesega. Ja ma arvan, et eksivad need, kes, kes hakkavad päris tegema pühakut või pühameest tegelikult see on üks, üks Ma tunnen teda, ütleksin lapsepõlvest saadik, olen käinud aga koos muusikakoolis konservatooriumis ja ja kogu kogu elu. Et see on tegelikult üks üks suure huumoritundega väga lõbus inimene ja sugugi mitte mitte mingisugune erand nagu paljud üritavad temast teha, kui ta ei taha intervjuusid anda või taha kõikidega söögilauda minna ja kõikidega olnud kõik kõik talle õlale patsutavad, see on hoopis midagi muud. Tegemist on väga siira ja ausa mehega, kes ei taha tüli teha teistele ja ka muide endale. Nii et ma mõtlen, see tema sünnipäeval mitte kirjutamine on siiski mõrvatud väga suurte ja tähtsate Pärdi teoste ja Pärdi enese ümber. Toimub aga mis nagu ühendub nii sellele festivali, mida me praegu siin kuuleme, siin kontsert Kaarli kirikus kui ka kõik, mis toimus enne seda nii eesti kontserdi korraldatav kui ka Virumaa Fondi ja Pärdi fondiga ühendatud teos, ettekanded kuni Rakvere linna aukodanikuks kuulutamiseni, nii et ma mõtlen sellest tähelepanust enam kui kui, kui tänulik ja haaratud See kontsert jättis mulle väga sügava mulje, sest et siin oli tunda just seda ajaja ajatuse hingust ja seda rahu selles. Määratus Dorbamises, mis meil toimub, ma mõtlen mitte ainult siin kodus, vaid üle kogu maailma. Arvo Pärdi pulss on märksa rahulikum, mul tuleb kuidagi meelde. Aastaid tähendab, mida aastaid või aastakümneid tagasi oli üks film paljassaar. Ja selles filmis ei toimunud muud midagi, kui toodi vett ühele saarele ja siis siis see vee toomine ja tagasi. See film omas teist purssivad, meie pulss on, eks ole, terve inimese pulss on 60 80, selle filmi pulss oli 10. Esimese poole tunni jooksul kinost lahkusid kõik. Ja kinos jäi väga vähe rahvast ja kui ma ei eksi, siis mehistusime siis pärliga kinos. Selle filmi pulss lõi pärast seda minu noh öelda südames ja tempos. Kohutava jõuga veel edasi, mitu päeva, sest see 10, aga see on nagu veetilgad kukuvad, sa võid nendest hulluks minna, kui nad nii tapetakse, inimesi vodka, pulss muutub ja äkki sinu pulss on hoopis teistsugune. Siis see ajatuse tunne tuleb päädima, andis minu arvates ta seda seda tabanud ja sellest tormamises nagu tagasi tõmmata. Ja kui ma nüüd kuulasin taas kreedot ja tal on juhatanud väga erinevates kohtades Jaapanis ja nagu teada jaapani usk ei ole sugugi sama usk, mis meil siinpool. Seal on valdavalt buda usk ja, ja, ja Jeesus Kristus, reedoin, Jeesus, Kristi kõlab seal võrdlemisi üllatavalt. Kuid jaapanlased laulsid seda täis vaimustust ja saal tõusis püsti austuseks heliloojale. Ka selles kreedos on nüüd minu arvates tema sünniaastat arvesse võttes tunda seda protesti, seda karjuvat vastuolu, mis, mis murdis tegelikult võim, muutis Arvo Pärdi enda jagade loomingu. Sõna otseses mõttes kõige kõrgematel nootidel sopran ja tenorid, baritonid bassid. Ja sosistavad okolo. Bioloog tähendab silm silma, hammas hamba vastu võitlusse kaklus. Ja sisse püha rahu selle juures. Siin on nii palju õpetlikku tollest ajast jaga praegusest ajast. Ja ma olen vaimustatud sellest ettekandes Sillandi ansamblist kogu. Kogu üritusest, mille hing on Tõnu Kaljuste