Eellaste elulood on järglastele lihtsustatud mudelit, eks omaenda eluürituste kontrollimiseks edasi vaatamiseks. Viimast teeme kõik meelsasti ja tavaliselt optimistidena. Järelikult tohiks mälestustes kõige väärtuslikum olla nende dünaamiline osa selle peegeldus, mis viis elu edasi heitlustes sellega, mis tirist tagasi on kirjutanud. Akadeemik Haarald, Haaberman. Isa on ju poistele tavaliselt ikka mingisugune v austatav suurus võis öelda ja eeskuju. Ja minu isa. Ta oskas veel poisist lugu pidada. Ja ma tean, et meloni kõige rabavam üllatus, mis isa mulle valmistas. Ma ei mäleta, kas ma sain kuue või seitsme aastaseks, ta kinkis mulle pisikese tisleritööpingi kõigi tööriistadega ka mina tööris ja siis ma hakkasin seal kangesti pesupulki ja kõiksugu muid asju tegema, suure innuga. Ja nii mängides õppisin selle puudevõtted kätte. Aga muidu oli isa. Isa oli nii olla sotsiaalselt aktiivne inimene. Nagu pärast selgus, oli ta juba viiendal aastal. Partei liikmeks astunud, ta oli, kui suured revolutsiooni sündmused lahti puhkesid, siis ta oli, valiti tselluloosivabriku töölisvanemaks siis oli tema revolutsioonitribunali liige ja siis ma ei tea täpselt, mis osa vedades punakaardi organiseerimisel lõi väga kaasa. Seda on. Neid inimesel võib olla raske ette kujutada, mida tähendas tsaariaegne vaimne surve. Ja kui see korraga maha võeti, kui inimesed tundsid, et nad on venelased ja mingil määral õigusega inimesed seda ühiskondlik või seltskondlikku või nii-öelda klassi seaduslikku aktiivsust. Mida sel ajal siis igal pool ja igasugusel määral silma torkas. Sai ikka isaga käidud, võiks ju koosolekutel ja nõupidamistel ja töölisteatrietendustel ja nii edasi. Toompeal. Isegi seltsimees Kingissepa juures seal. Vana võttis tihti kaasas. Sellest ajast just väga kirju kaleidoskoop, mis on meelde jäänud sest säärases eas poisikene on küll olevat liikuv ja uudishimulik. Mul on meeles näiteks. Kuidas mehed käisid ringi taburetidega, nagu neid hüüti, see pandi maha roniti otsa, otsekohe oli auditooriumi ümber ja valgustati siis rahvast, demokraatiast ja vabariigist ja kõiksugu niisugused küsimused, mis olid täiesti uudsed ja kõlasid täiesti hirmutise, nagu sa neid kuulasid siis need revolutsiooni sündmused, oma silmaga nai, näiteks Paksu Margareeta vallutamine. Ja kuidas sinna siis sisse murti? Kuidas vanglaülem visati üle värava rääkida otse. Ja kuidas siis Need vangid hakkasid välja tulema, laip oli seal sammas värava juures, aga siis igav mees põrutas talle kassijalaga või oli meil mingisugune kaigas või teivas kaasas, igaüks ikka pandi seal oma matsu veel ära. Ja kuidas siis sealt kuskilt toodi üks mees välja, kellel olid ahelad külla ja siis ekstik põrandalauda Nende ahelate küljes. Ja kui ta välja toodi, ta minestas seal ära ja siis toodi, pandi voorimehe peale, viidi ära. Jutt liikus siis, et soola 25 aastat pimedas kongis istunud kogu aeg. Kui palju see tõele vastab, ei tea, seda nägin ka oma silmaga. Siis politseijaoskondade puistamine. Kui nii individuaalselt nalja lubada, seisi Narclo algust, siis loobiti kõiksugu kraami välja. Ja keeks madrus tõi sinna suurepe Riina reisijale täägi sisse tõmmustele ehki kallas kõik need suled alla. Ma jäin jest alla ja kui ma siis koja oleks, siis sain ema käest kõvasti võtta. Poiss püherdada endale ta näppis terve päeva mult neid sulgi pealt ära. Ja neid mälestusi on väga põllu Mumaletum seal tolleaegseid meeleavaldusi, kui tuli, eks rongi köik suurte loosungitega, et kõik võim ajutise valitsusega. Ja teine jälle rongi köik oma loosungitega, et kõik võim nõukogudele ja ärevaid päevi näiteks kui varunit tunnistati, linnu võiks ja siis nad kokku veedeelevaatorisse siis soleez isaga seal siis valves olnud ja rääkis, kuidas siis need padrunid seal olid pudru söönud. Ja muidugi kõige viimased mälestused. Kuidas isa kodus oli, tuli jumalaga jätma, tõid, läheb püssi, lasime selles. Ja ema palus, et sa ikka jää. Isa ütles, et nojah, kui te tahate mu taldu altpoolt vaadata, siis ma võin veel jääda. Kas see oli saksa vägede tulekul? See oli enne saksa vägede tulekut just. Ja siis? Läks ta ära. Ja Venases litsusin sadamasse järgi. Tahtsin näha veel Magarjuricoli reidil, seda nägin, kuidas siis saksa paugutada pommitas. Saksa lennuk oli seda. Ja siis sellele seal vastutuul toimeti. Ja siis oli veel, oli sadamas, oli Alec, seisis kais ja siis sakslased tulid selle tollaaegse komandandisilla teisele poole, sild oli peolt ära võetud ja tõid sinna ühe kolme tollise kahuri. Ja siis keeras lõike ikka oma torud tema poole andis kaks valangut kuulipildujast. Sakslased läksid briketti unikute tasa ja rohkem ei näinud. Ja siis oletegi otsad lahti ja sõitis välja. Nii palju nägin ma siis aktiivset sõjategevust Tallinna sadamas oma silmaga pealt. Aga isa enam ei näinud. Isa enam ei näinud, isa läks isa käest, saime veel nii-öelda põrandaalusel teel kaks kirja, pärast seda läksid punaste pulkadega sinna Denikeni vastasesse võitlusesse ja nii palju, kui minul on andmeid olnud, oli ta kuskil prožektori juures seal siis langenud. Need andmed jõudsid arvatavasti teieni juba kuskil pärast neljakümnendat aastat või? Või saite sellest kuulda varem. Vot need esimesed andmed tulid sellest, et kui eestlasi opteeriti, siis tuli sealt üks kingsepp oli tagasi ja ma tean, et me siis boreisime kesta. Isostki mäletab ja tema lasi siis esimese jutu lahti. Ja pärast olen ma umbes samasuguseid juttusid saanud. Aga 42. aastal sain ma siis kirja ja paki isalt, isa sõjaseltsimehelt kes oli siis seal Gruusias, Eesti kolhoosis. Ja saatis siis kirja tota vana Martat, mina arvasin, et sina said surma, aga tuleb välja, et see vesid edasi. Ta oli nimed lehest lugenud, meil on nime all ilmunud asju. Saadan sulle siis mälestuseks pakki ja Espakis oli siis ekaks pudeleid, Chatsiat ja pähkleid ja viinamarju ja mis ta sinna kokku oli pannud. Ja kõige huvitavam oli siis vabandus. Pabereid mul ei ole, aga sinust ei, sulle pole kahju saata. Et võtsin vana piibli, pakkisin selle lehtede sisse ja et see, mis esivanemad kaasa võtsidki, nad sind siia tulid. Ja need lehed on mul praegu veel järele, nii et see oli Chiraci tarkuseraamatust. Millal te hakkasite mõtlema oma elu kujundamisele ja elukutse valikule? Ja kui siin nüüd, nii nagu öeldakse, nii kuidagi tundeliselt või selle asja juurde minna, siis vist esimest korda oli see Toompea lossis. Isa viis mu sinna ja Kingissepp võttis meid vastu. Ja küsis siis ka muidugi isa käest, et no see poiss teeb ja mis tast saab. Ja soovitas siis, et vot poiss, et õpi hästi, meil läheb haritud inimesi hädasti tarvis. Mingil määral jäi see siiski väga sisse. Ta oli nivool pidulikkust tol ajal töödes, lapse tegevusega pühaliku atmosfääris, sest suured saalid ja ruumid seal niisuguseid asju ei olnud enne näinud üldse. Ja tol ajal valitses üldse ikkagi niisugune püüd hariduse poole, see oli ikkagi päris päris laialt levinud. Nii et. Ja pealekauba, kuna mul keskkoolis ka ikkagi võrdlemisi Näiteks ühe aastani hüppasin ja seal nii kaks klassi ühe aastaga jaa, jaa. Siis. Oli ikka kindlal tahtmine ülikooli minna, aga selleks oli tarvis ressursse. Ja vot siis töötades tänu grafistina Ja masinakirjutaja, protokoll jaama seal riigikogu kantseleis sai siis neid kopikaid korjatud, sest tol ajal see asutas, istus Eesti põllu ja. No vot nende radadega võistlusel siis korjasin ma siis astusin ülikooli Toompeal olid seal õige mitmesugused mehed, see oli küll olnud kirju. Muidugi valitsevad ringkonnad olid põllumeeste kogust kuni sotsideni veel, aga alati oli seal oma vasakpoolne opositsioon ikkagi iseseisvad sotsialistid või Töölispartei, nii edasi. Vasakul tiival autoga nurgas istudes on ikka alati mehi 10 või 12 või 15. Kes seda. Ja. Kõnemehi oli seal parasjagu ja võib-olla selleks kõige kuulsamas kuuldsouffpeedi Jaan Tõnissoni. Aga seal oli teisi ka. Olenes muidugi sellest, millest parajasti räägiti. Aga minule isiklikult nendest muljetest vist kõigevägevam oli see, kui mu esimest kasse nografeerisin Tõnissoni kõnet. Ja siis läksin seda siis masinasse ümber kirjutama. Aga siis vaatan, et selge sõnaga kõlin mõtet ei ole. Siis vaatasin, et kuriloomad, nii ka ei tohi seda asja teha ja. Saatsin siis natuke ja selle asja ise olin väga huvitatud, mis siis nüüd välja tuleb, logole nimelt nii stenogrammid ümber trükitud kujul oleksid autorite käte pärast. Jaa, jaa. Autorid andsid nad siis pärast parandatud kujul kontserdisse tagasi oma suure tooniaga, oledasime koolipoisi parandused, olid kõik vastavus. Jah, ma tulin siis Tartusse, tähendab kusagile viiendustes sügisel. Ja siis hakkasin vaatama, et vedasin, õppida. Oli siis kolmesuunalised huvid. Üks selle ajaloo, teine oli Vilosoofi kolmanda loodusteadus. Siis huvi mõttes käisin paaril pööningul filosoofia ajaloo loengu. Ja siis vaatasin programmid läbi, mis tol ajal oli. Ja siis tegin oma järelduse. Mis siis väga viltu ei läinud? Et kõige vähem valetatakse loodusteaduste alal ja valisin Sisvumuleeri alast soolod. Tähendab, tuli lõpetada ja pärast seda lõpetamist siis tuli kaitsta magistritöö. Selle. Mina kohe uss oli teisel aastal juba pärast seda, kui ma ülikooli tulin, sai professor rikk, personal assistendiks. Käisime järvede uurimisel ja siis selle Vagula ja Tamula järvede lito ravim orja loomustikustama, siis teengi oma magistritöö ja kaitsesin selle siis. No siis järgnesid muidugi need vaikivad aastad pärast 34.-te. Ja pärast lendad siis, kui see ülikool siin vaikseks tehti, kuidas tehti? Kuidas statisti testi dekreedi määrati. Rektoria voo vektorid sinna mõttesse. Presidendi käskkirjaga. Politsei kurvad oli kõva. Nagu tahab natukene illustreerida. Kutsuti. Meil on muidugi lähem üle küsib, et vot, et te olete esinenud. Mis majas? Karskusseltsi koosolekul, mis teie te mõtlete? Ma küsin, et miks see teda huvitab? Mis alusel te töötate? Kui põhiseaduse alusel, tähendab, no kõige kõrgem võim, rahvas ma teile näitan, kes isegi kõrgem võim on, tead ja mis siis, Lõvi hoiatas siis väga kõvasti. Ja siiski lasti alla sel korral niisiis menuga üksi tehtud. Ma mäletan. Paul Keerdo rääkis mulle niisuguse episoodi, et vot siin ilusse kommunist üks. Levitasime seda siis siin Tartus ja teda kutsuti siis pärast seda ka kaitsepolitseis. Politsei ole Vannatele selle kätte, et mis te ütlete selle kohta. Tema ütles, et ta oli siis selle hoolega läbi lugenud. Tantsis kokku tagasi. Tänan väga suur üllatus oli, et esimest korda elus näen, et Kaitsepolitsei levitab põrandaalust kirjandust. Et väga huvitav oli lugeda, midagi ei ole öelda ei ole. Siis löödi tema käeluu, sest on ka nii, et niisuguseid võtteid sel ajal tarvitati ka. Aga tegelik levitaja oli tegelikult kommunisti levitajad olid. Kerdamise organiseeris seal iga mees sai siin meie põrandale, seal siis tegelesime sellega igavesse 10 eksemplari vidi kellale 12 ja ühe vahel päeval need kõik mehele panema. Keerdu oli see mees, kes igavesele mu protsugata andis teile samuti asjadega, kuhu te reisite. Ma käisin ka oma me niisuguste meeste poole siis seda kätte ei saanud, sai kirjakasti pandud või ukse alt sisse lükatud. Siis üks võib-olla silmapaistvam, kui oli tol ajal Gussi kleemand, kellele ma viisin ja, ja kui ma siis sealt tema pallingul trepilt alla tulen, hakkasin uksest välja tulema, siis tuli. Läksin tast mööda ta tuli järgi ja midagi polnud teha, läksin siis oma töökoha peale. Aja tänaval tol ajal sotsioloogia instituut. Sinna sisse ta järele ei tulnud. Mul oli veel kaks tükki taskus, sellepärast ma olin päris mures, kinni rabavad, siis oledki. Missugused võimalused olid teil ja teie mõttekaaslastel tegutsemiseks just nendel aastatel või missugused legaalsed võimalused olid? Ebamäärast organisatsioonide ümber nagu Tartu kaskusid siis toodistiaator, siis tööliste karskusselts, siis oli töölisi vaja. Ja siis oli see Humaanitas mille esimeheks oli omal ajal Alexander auto. Ja kui ta ära läks, siis hakkas see progress oli ainsa arvusedaks. Mina olin seal aseesimees siis. Ja meie peamine ülesanne oli muidugi siis selle marksistliku ideoloogia propageerimine. Mitmel kujule mitmel viisil, nii nagu seda teha sai. Olgugi, et tol ajal oli küll päris tavaline asi, et esimeses reas istus Ikesumiks võmm poliitilise politseimees vei poliitilise politsei on, vesi oli rohkem, paar tükki, kirjutasid koolaga kõik mundris vangistus, kohe Kanada oli vastas ja ja kui siis midagi tuli, siis lõpetas koosolek, võttis sõna ära või nii edasi. Nagu see üks võib-olla jah, niisugune silmatorkavaid asju oli siis, kui nõukogude väed tulid, sissebaaside ajasid aeg ja ja rahvaerakond kuulutas siis Vanemuises suure leinamiitingu, Ella. Meie meelseid mehi läheks osast siis mängiti seal neid nutvaid valgeid ristikheinu ja ja Tõnisson pidas ühe südantlõhestava kõne, et rasked ajad ja kõik värgid mees. Ja siis võttis sõna hiiul Victoria ja hoopis vastupidi, et vot. Nüüd tuleme suurt rõõmu selle üle, et me oleme, sest. Kodanluse ikkest nii-öelda vabanemas ja õigele poliitilisele teele asumise ja talle siis aplodeerida, nii et tõesti see saar mürrises lagi hüppas ja siis prefekti isiklikud läks sinna juurde ja ütles, et ma võtan tentsama ära. Tema ütles, et võtke sõna küll ära, aga ma räägin edasi. Ja siis toodi siis kaks võmmi kesta, siis sealt ka need olid maha tirisid ära viisid. Ja siis saadeti ta kohe paidesse välja. Hiilisson saadeti Verlovist Petseris kuhugi oli nii tarvitati tol ajal ka see olid nii lõpu lõpueelset agooniat, nii et see, aga see väga palju enam ei mõjunud, siis. Kas sellel liikumisel oli ka vaimne juht, Ma mõtlen marksistliku liikumist Tartusse? No miks ei olnud? Oli see tolleaegne sekretär, põrandal oli Gerda ja me käisime, meil oli, tol ajal oli see töötame kolmikutega. Aga enne Keerdo ilmumist enne keerdu ilmumist oli see asi küll rohkem stiisilist laadi, nii et meil oli siin ka oma väikene komp, aga me me polnud siis veel nii-öelda parteiliselt organiseeritud, vaid ideoloogiliselt meeste kuulu. Siis oh, kui suva võttoni, Skitseerida seal siis üks hea koht oli, see oli Stoktoriooni korter kus ikka koos käia, tema võttis patsiente vastu, ei torganud silma. Seal oli siis ikka niisugused mehed, nagu tol ajal oli. Siin oli. Et aga ta ei suhtunud kalossidega, kelleni kaevama ei läinud. Tema villast sai ka linna ääres ikkagi kuusk ehitud. Siin oli siis Max Laosson ja ja kruusuvisin Ilmar Gruusia. Ja siis oli veel see vasakpoolse sotsialistide opositsioon, sündimist valitses Nigol Andresen ja see Neeme Ruus. Ja see nii-öelda aktiivsemad tegelased, kes ka ikkagi siin käisid, võetavusel aitasid seda liikumist korraldada. Siin oli ju sotsiaalpandi, siis need ametiühingud ka veel kinni ja kõik Kloodina tööliskojad. Et sõdimist oli laialt, sest et kodanlus töötas päris aktiivselt selleks, et kõik vaikiv olek võiks tõesti paike. Poetasin sellise lause, et tollal töötati kolmikutes, see tähendab No see oli põrandaalune organisatsioon, oli see parteid, on üks, oli kolmik. Ja nendest ainult üks pidassis sidet selle sideme mehe ikka jälle ja nii ta läks edasi, kuni siis selle juhi juurde. Vello. Kuidas toimus partei ridadesse vastuvõtmine neil aegadel? Zooloogia instituudis, et kas siin on mõnda vaikset kohta, kus saab juttu ajada? Miks ei ole muuseum? Läksime siis muuseumi teise saali sinna valgete kappide vahel, siis ta ütles, et võtet Me oleme ikka seda küsimust klaarinud ja et sa näid olevat küps parteisse astumiseks, mis sa ise selle kohta ütled? Andsin talle kaks kroonid oponeerida tasku, surus kätt ja oligi tehtud. Sest et ega seda asja, see oli ikkagi põrandaalustes tingimustes, seda muidugi siis kuskil paberit ei antud selle kohta ega. Ega protokollitud ka ekstra. See oli 30 üheksandas kuupäeval meeles, kuupäeva ei ole veel. Septembri lõpp oli, see on küll meeles. Sest et siis olid need. Teine maailmasõda õieti tegelikult juba hakanud ja need küsimused olid hirmu sõltuaalsed. Ja omal oli ju see põhiküsimus oli ka täiesti selged. Kellega minna. Sest ajalooliselt Suusündmused lahendatakse ajalooliste suurjõududega Isiklikud elud teevad ajalugu, haua kirideni. Ajalugu omakorda kujundab ja sisustab isiklikke elusid. On kirjutanud akadeemik Harald Haaberman. Hommikul tuleb Venu poole sisse sest nii kella kuue-seitsme paiku. Juhani kunstnik Andrus Johani, Andrus Johani, olge head sõbratamaga puna-seid vennas ja ütleb, et me läheme siis neid asju tegema. Läksime siis töölismajja ja ta lõikas oma rosetiga pooleks mulle kaasaks. Läksime siis sinna ja siis seal võib-olla see masinavärk case, igale poole helistati tõeliselt välja tuleks muidugi. Jaa. Igalt poolt lantiga, Cuschinovile, lõbusalt, Peetsi vabrikust. Keegi vastab, et vaata peremees polnud ukse ukse lukku ei lase loba kedagi välja minna. Sai siis neile eraldatud, sellelt omal pead ei ole, et kes ei oska peremeest luku taha panna, kui tarvis on. Ja siis tulid need mehed ka ikka välja. Ja ma tean, et kui ma seda asja seal organiseerisime, siis. Atmosfääri alla ikkagi veel ise arutasime Aga kui siis hakkasid need tõelisi tulema, siis ma tean, siis ohkasin kirja pulaator, ta täidab oma ajaloolist ülesannet alati korralikult ja siis kõik need tuhanded kokku tulid ja siis sealt hakkasime alla tulema ja Riia mäest alla. Ja tolleaegsest kaitseliidu majast mööda. See on praegune Eesti põllumajanduse akadeemia peahoone. Ja mida siis veel ehitati? Ja kui siis rongikäigumehed hüüdsid, siis töölist, kes te olete ka seenelised ei tule. Siis neile öeldi, et seebisööjad olete ja need olid siis ka ikka kaitseliidu maja ehitajad olid vist valitud siis ikkagi parasjagu. Mehi. Raekoja väljakul sai siis saamitigeeritud ja. See on tuli siis paidest autoga, saatsime talle telegrammi, muide, tuli veel. Aga igatahes see oli, et me saatsime enne, kui ma sealt tulema hakkasime, selle telegrammi. Ja siis ta jõudis selleks ajaks just kohale, kui ma juba raekoja väljakul seal siis olime, vedas siis sealt ka selle oma jutu maha. Kes olid kõnelejad 21. juunil Tartus Raekoja platsil? Kõnelejaid oli terve rida, kui ma ei eksi, oli esimene kõneleja jalakas Kristjan Jalak, kes võib-olla et ma olin teine, aga võib olla ka kolmas, ma ei mäleta enam siin igatahes siis keerdu esines siis esines, nii on. Ja siis kõige kõrgemalt positsioonilt esines siis Porsche. Tema oli roninud sinna siis raekoja pööningule, sealt august, kus lipp välja pisteti ja karjus seal turri ja ega asjale ikka vägeva kõnega ja ma mäletan veel, kuidas seal Janelle ütlesin, et näed, et need on tulevane veeta, komitee esimees on juba omale koha leidnud ja tuligi pärast välja. Sai täitevkomitee esimeheks. Pärast pani punalipu ka sealt august välja. Postimehe toimetuse üle veel ja andsime esimese numbri Ella. See oli pärast koosolekut läksite Postimehe toimetuse kooselu kuhu rahvas liikus Tartu raekoja platsilt. Liikus õieti kolmes suunas, üks sots läks vanglasse, lasi sealt siis vange veel võlla, teine sats läks siis ja sinna kuulusid, hoidsime seda postimehest üle võtma ja kolmas võiks alguses raadi kruusaauku sinna, kus veid klassikaline tapmise poliitiliste inimeste tapmise kohta oli ja sealt läks siis parastada siin Tähtvere parki. Nii et seal Tähtvere pargis oli siis veel tükk aega mõttevahetusi ja seletusi kaks päeva järjest, järgmisel päeval niisamuti. Küsisime siis toimetuse käest, kes toimetus on nõus meiega koos töötama. Ja kui me siis selle numbri olime valmis teinud ja siis seal need Vastavalt siis juhatas, et või kleit artiklit kirjutanud ja joonealused ja mõnegi lõdva, mis nendel oli kastelised saatnud, välja löönud ja see oli siis kõik autod ja siis tuli toimetaja, ütles, et tema ei saa olla keerutada. Miks ei saa? Tõnissoni kant lasevad otsekohe ametist lahti. Postimehele Tõnissonil, Tõnissoni isiklik jurist ja me siis ütleme, praegu näete ise, et on ikkagi rahvavalitsus ja võib-olla lastakse Tõnissoni kant ametist lahti. Et oleneb sellest, kelle peale te tahate ehitada. Siis paluti jälle 10 minutit mõtlemisaega, siis läks ära ja siis tuli ja tõi tagasi alla, kirjutanud siiski selle numbrini. Nii et ilmus siiski tema allkirjaga, sellest meie siis peamiselt laussoniga kahekesi seda tegime seal selle esimese numbri ollus. No ja siis jäigi nii maksuHousheni sinna siis praktiliseks toimetajaks. Ostsime sekkesse vane, teises reis. Ja mida te õhtul tegite selle esimese päeva õhtul, on see meeles? Esimese päeva õhtul läksime Tähtvere parki. Seal oli rahvast palju voose sai seal kõiksugu asju, paarida nendega. Nii. Ja siis. Tulin koju. Ja siis oli mul. Käes keskkomiteelt ilmuda Tallinnasse. Ja ja istusin siis samal õhtul veel või osta hommikut Rangi. Sõitsin Tallinnasse. Läksin Vallojasse. Sel ajal oli see keskkomitee valve seal Tõnismäel töödest, seltsis ja. Siis teatati mulle, et sa oled määratud sisekaitse ülemaks. Silma punased, selle tööga pole küll, meil pole kellelgi millegagi veel tegemist, on, teid tuleb hakata, tuleb õppida, mingisugust seletamist ei ole parteilane käsk. No jaamas siis ta pole ülesse. See oli siis juba 22. juuni hommikul. 22. juuni hommik ja siis oli. Operatiivselt oli presidendi käskkiri selle kohta olemas, et ma olen isegi sündmus vaadatud. Ja ma läksin sellega siis sinna siseministeeriumi Toompeale, võtsin selle värgi talle, seal oli ratsapolitsei punaste pükstega ja vot selle siseministeeriumis kõik bussid olid need just seda punaste pükstega meeste käes võiksid sinna, vajutasid nuppu peale ja siis vaatas sealt nägu ja siis tehti see uks lahti. Ja siis selle ukse taga-le raudvarre. Ja siis tuli sinna siis kohe üks onko ka, see oli see tolleaegne politseiülem Sooman. Härra minister ja siis selle kahe võrra, seal seisis lahtise revolvriga. Jälle üks vend ja siiski sisse läksid, siis oli kaks tükki veel ka kõik teisi relvastuses, nii. Marssisid sealt läbi. Ja vot siin on siis selle endise sisekaitse ülema seis see oli lahti tehtud, seal ei olnud siis muud seeski tema pass ja mis seal muud olid, need olid muidugi juba ära koristatud, siis. No ja siis hakkas siis tutvustamise tseremoonia. Ministeeriumi ametnikud ja kaitsepolitseitegelased, kes seal olid, sihuksed ise järele, siis tutvustasid ennast, marssisid läbi ja siis kõige viimaks tuli. Uksehoidja Lõi kanatukk. Lubage ette kanda siseministeeriumi uksehoidja siia, see. Ma vaatasin, et selle mehega võib natuke juttu platsi. Just nii, härra minister, ei või. Miks ei või ei ole lubatud ministri juuresolekul istuda?