Tere, kallid kuulajad, mina olen Andreas Kalkun, töötan Eesti rahvaluule arhiivist ja Ma ei räägi enda jõulumälestusi, aga ma vahendan teiste jõulumälestusi, mõtlesin, rikastaks seda pilti ja räägiks etodest ja nemad on õigeusklikud ja neil on hoopis teistsugused jõulukombed. Ja muuhulgas on üks selline väga tore komme on jõulude kuulutamine, ehk siis seto keeles Kristoslavetamine vilavdamine, Kristo. See on selline komme olnud, et jõulu esimesel pühal siis öösel või hommikul on siis lapsed käinud talust talusse ja koputanud akna peale ja olnud kirikulaulu ja siis peremees ja nad sisse lasknud. Ja siis lapsed on läinud ikooni nurka kummardunud seal ja laulnud siis sellise kena troopari, mida kirikus lauldakse, Kristus sünnib kiitke või siis sinu sündimine Kristus, meie jumal ja, ja siis on neile raha antud või mingeid maiustusi ja vaatasin ära läinud, et see on selline väga vana komme ja, ja oimu käisid mehed. Täiskasvanud mehed käisid jõulukuulutamas aga hiljem selleks nagu lastele üle sellega seoses mingit maskeerimis seto seal ei olnud, lihtsalt käidi öösel jõule kuulutamas ja sellest kombest. Imelikul kombel arhiivis on väga vähe teateid, et kuna see on selline stan peetud nagu venepäraseks ja liiga uueks kombeks, kuigi setod on juba sajandeid õigeusklikud, seda pole nagu pettunud vääriliseks kogude arvatavasti, aga, aga mina oma omadel välitöödel olen tihti kohanud inimesi oma üllatuseks, kes, kes oskavad sellest väga ilusti rääkida ja mäletavad seda. See on olnud väga liigutav, kui väga vanad naised kaheksakümneaastased, kui sa küsisid selle kombe kohta, nad oskavad kohe meelde see, kuidas nad ise käisid ja mis veel üllatavam, et nad mäletavad seda trooparidad, nad võivad selle ette puristada eesti ja vene keeles ja, ja kõik see, see, nende jõulukuulutamise aeg ja see tuleb, tuleb kohe sinna väide situatsiooni, et see seal on väga liigutav ja see troopal, mida nad laulavad, on tegelikult väga selline keeruline poeetiline tekst ja see on lausa imeasjas peas need niimoodi, kui nad pole võib-olla 50 aastaste lauludega kuulnud. Aga aga ma olen kohanud mitmeid naisi, kes tõesti niimoodi kohe vuristavatele, et nii nagu lapsena, et seda laulsite ilmselt nagu samade nagu selliste nagu ikka, luuletust koristatakse niimoodi kiiresti ja, ja kenasti ja mõned Antsusega laulnud niimoodi, nagu kirikus tsiteeritakse ja teised on lugenud ja see on üks väga ilus komme minu meelest, et tundub, et vanasti selle kombe tähistamine oli selline küllaltki üldine ja paljudes külades on teateid selle kohta. Muidugi need laulud võisid ka varieeruda ja kombestik sageli nii et tehti väga oluline osalised, tehti selline suur latern vanast sõelast näiteks või värvilisest, paberist ja eri piirkondadesse oli seal erinev nimi. Kas vestovi Vannar kindlasti oli väga ilus pilt, kui tõesti värviliste laternate lapsed seal küla mööda käisid ja kahjuks see komme on peaaegu surnud, välja arvatud spetsialimaa mõnedes külades, kus siiani elab et siin Eesti poole peal kahjuks kahjuks seda pole ammu vist tehtud enam. Kuna seto jõulud on kaks nädalat, traditsiooniliselt on hiljem, kui, kui eesti jõulud nii-öelda siis tänapäeva seto, tal on selline juba pikk traditsioon tähistada, kahtesid jõule, et ühed on siis, kui on ametlikud riigis jõulupühad 24. 25., aga teised on siis kuuendal, seitsmendal jaanuaril ja tavaliselt siis kuues, seitsmes kuuenda õhtul on siis jõulupüha on selline tagasihoidlik oma kodune jõulutähistamine ja kiriku külastamine. Aga nüüd see kõik on muidugi muutumas, sest Eesti õigeusu kirikuna reforminud ka seda vana kalendrit ja nüüdis. Põhimõtteliselt peaksid olema jõulupühad ka setomaal uue kalendri järgi. Kallid kuulajad, kas teil on uued jõulud või vanad jõulud? Igatahes ma soovin teile häid jõule.