Delta tänase delta saate pühendame elamustele ja muljetele Eesti teatriaastast 2012 ja selleks puuks on siia stuudiosse tulnud külaliseks viis inimest, kelle tööst, elust ja huvialadest moodustab teater väga tähtsa osa. Ja tere tulemast delta saatesse kultuurisaate Op, teatritoimetaja Reet Weidebaum, tere. Teatrikriitik Madli Pesti. Näitekirjanik ja Trokkadeemia loovjuhi kohusetäitja Mihkel Seeder. Sotsioloogiad teatrisõber Juhan Kivirähk ja teatriblogija tantsu väest, härra terav. Täna siis püüame arutada, mida põnevat tõi teatriaasta 2012 seal muidugi kahe hooaja ühe lõpp ja teise algus, aga püüame rääkida heledates elamustest, kõigest seonduvast, võib-olla ka probleemkohtadest pettumustest. Mis oleks need esimesed märksõnad, mis alustuseks pähe tulevad? Uus lendteatrikoolist ma arvan, kes tööle asus? Jah, uued jõud, ilmselt mitte ainult siis teatrikooli lend, vaid ka Von Krahlis on aktiivselt tegutsema Viljandi kursus ka nendega on päris huvitavad etendused olnud. Ma ütlen, lisasin juurde just mitte nendest kahest jäätis võitlemisest, paljudes teatrites on toimumas sellised muutused, päris konkreetsed uuenemised on ees, et ka tegelikult 99. on ju juba näeme esimesi märke sellest, mis me ootab meid ees aasta-kahe pärast ja ka mujal, et linnateatri puhul eriti kindel ettekujutus, milline Linnateater, kes on seal näitlejad ja nüüd sel aastal tegid sellise julge sammud, võitsid seitse uut näitlejad uuendasid täielikult oma kirjandustoa ja mitte teha uue lavastaja. Et see päris julge samm ja ma just ma kujutangi ette, et ka muudes teadetes ma arvan Ugalas, kus on huvitavad projektid selle pluss ühe näol ja, ja seal on kuus lavast ja nii edasi. Sedasi olemegi muutumist ajas, et toimub selline uuenemine. Ma ei tea, et mis suunas läheb. Kus sellel silma paistab kõige rohkem linnateatri äsja mainitud Ast olemine. Nõgene liikus kultuuriministeeriumisse Jah, aga kas seal ma küll ei arva, et tuleks mingi uuendus või on tulnud või on näha mingit uuendust? Vot nende eelnevate tähelepanekutega ma olen kindlasti nõus, aga ma arvan, just Vanemuine on siin üks erand. Mitte positiivses mõttes, ma arvan, draamajuht on küll uus, aga juba pikemat aega. Ma ei ole igatahes kindel, nüüd mingisuguses uudsus seal või ma tea, vaielge vastu, kui te arvate teisiti, aga kindlasti Ugalas uus vabastama ja uus, eks ole, direktor ja kunstiline juht ja lavastaja ja ma näen seal tõesti sellist uuenemise potentsiaali, nagu sa mainisid, pluss ühe näol tehakse koostööd, eks ole, kooliga. Ja seal ma näen tõesti huvitavaid suundumusi, näiteks kas või teatrikooliga ju lavastatud valla kirsiidioot kindlasti põnev ja mitte kuidagi vanaaegne või kuidagi. Et siin saab rääkida mingisugustest huvitavatest uuenemistest, aga Vanemuine, ma arvan, on siin erand, et ma ei näe tegelikult kuidagi mingi kunstiliste suurtest võitudest, saaks rääkida, on üksikuid positiivseid nähtusi üksiklavastuste najal küll ja ei saa öelda, et seal on ka asju, mis mulle isiklikult on ka huvi pakkuda. Aga kui nüüd üldistada, eks ole. Samuti see konkraallales loob ennast selle uue trupiga. Jah, et ma ka ei julgeks ka seal välja tuua mingeid konkreetseid märksõnu, et nüüd on mingi uus asi ja see on nüüd selline, et vaatame, ootame, eks ole, et mida nad teevad, uus asi on kindlasti, aga, aga milline on, seda me veel ei tea. Tuss toodab uut teatri mõttetavast uus teater. No kui me nüüd linnateatrit mõtlema, siis ega see uus trupp jõudnud ja seal nii-öelda vana trupi välja süüa, et see, nad tulid sinna täispaketina dramaturgi, lavastaja näitlejad, et see annab lootust, et kindlasti hakkab seal midagi huvitavat veel juhtuma. Aga hetkel on meil ka ikkagi nagu konkreetsed lavastused, millest me saame rääkida, aga me ei saa öelda, et nüüd linnateatri nägu on totaalselt muutunud. Kas ta üldse peabki muud südaööl? Diana Leesalu, kes on seal uus noor lavastaja Diana on öelnud, et nende eesmärk ei ole muuta kõikides ainetes on valinud eesmärk on jõuda sellesse keskkonda kuidagi sisse ja leida just see publik, kes on harjunud seal käima, nendel oleks midagi vaadata, samas ka uus osa publikust tühjaks tee sinna kui natuke võib-olla kui see nende kõrvale projektse kino, teater, need asjad jätsid mulje, et nende eesmärk on nüüd Lüüa uksi maha ja hirmus märatsema hakata. Tegelikult ma arvan, Nad just otsivad sellist keskteed. Ma arvan, et linnateatri ei vajanudki tegelikult otseselt mingit muutust selles mõttes, et seal on asjad jooksnud päris kenasti, nad ihalevad oma uut suurt saali, see oleks ilmselt nende jaoks tohutu muutus selles mõttes, et minna väikestelt lavadelt suurele lavale ja mismoodi sisse publik sinna jõuab ja kõik, et seis on seal kindlasti oleks hoopis teistmoodi. Aga ma arvan, et nii stabiilsesse teatrisse uus trupp võib täiesti julgelt minna ja, ja ka, isegi kui nad seal oma asja ajavad, siis teater on ikka teater, et selles mõttes Mulle isiklikult tundus, see oli jah, vist mingis intervjuus need uued linnateatrijõud rääkisid, millele sa ka viitasid, et mulle isiklikult tundus küll vägagi alalhoidlik või oleks siiski soovinud mingisuguseid jõulisemaid arvamusi kasvõi natukene vastandumist või mingit selgelt kunstilist nägemust, mida saaks nimetada kuidagi uuemaks või minugi poolest radikaalsemaks või. Aga see oli kindlasti selline alalhoidlikkus, mida mina sealt nägi. Jah, et tuleb uus lend ja tuleb mingi sellise suure säraga nagu mäletamist mööda 20.-st lennust läksid inimesed Ugalasse, kus tuldi sellise oma jõu ja pundiga peale, et et see nagu lõi küll selle Ugala pildi toona täiesti kuidagi uueks. Et see praegu tundub tõesti selline, nagu lantimis kunstnikud on, on omamoodi järg sellele kõrvalprojektile ja see mingit pidi on sümbioos nagu sellisest teatri Lillikumast lähenemisest ja sellest, mida siis tehti nagu standardina kõrval. Nojah, samas on lihtsalt väga palju nooremad, kui nüüd võib-olla kesklinnateatritegijate vanus praegu on, eks ta siis ikkagi heakaaslased hakkavad saali rohkem jõudma puhta huvi pärast ma oletan, et see võib tekitada ajapikku mingi muutus, aga mina arvan, et see on ikkagi väga viisakas, noorest trupist mitte minna ja ausalt öelda, nüüd tuleme meie maa olgu lage, eks teod hakkavad näitama, kas nad midagi muudavad või ei muuda ja üldse mina ikkagi siin edasi, et missugune see muutus peaks siis olema, et kas seal on vaja midagi muuta, pigem, ja tuua uusi teemasid sisse, tuua natukene uut publikut juurde või teist tüüpi publikut, vot see oleks juba ju, ma arvan, linnateatri kontekstis oleks see ju küll, et me ei räägi ju sellest, et linnateater vajab hirmsalt mingisugust murdmist või muutmist seal me oleme õnnelikult seal käies. Nojah, eks nad jätkavad ka kõikuma põhipedagoogi käe all, et mina telgitaguseid nii palju ei tea, aga noh, niimoodi kõrvalt vaadates saali poolt vaadates jääb mulje ka nagu selline tööturu küsimus, et õpetaja võttis oma õpilased hoolega tööle, et keegi ilma peale laiali ei jääks. Iga teatrikoolilend on ikkagi nagu juba iseenesest mingi selline sünergia ja kohutavalt kahju on alati sünergia, niimoodi lihtsalt haihtub, eriti, ma arvan, see lend oli üsna tugev, eriti poiste puhul on selles tugev. Minu meelest need daamid ei ole jõudnud ennast veel nii palju näidata ka diplomilavastust. Tantsu tuli ikka päris kena. Iseasi, kas see materjal nii huvitav noori inimesi panna midagi säärast tegema, et siin siin tekkis mul nagu mingil määral küsimus, et kas nad ikkagi said ennast täielikult näidata. Mina alles otsin naiste seast, et kes sealt nagu tõesti tegusid hakkab tegema, et meestest juba päris mitu seal on teinud sellised täiesti arvestatavad rollid, isegi mitte nüüd nende rollide seast, mis nad nüüd teatrites on teinud ka juba siis, kui need lennulavastused olid siis nii oja, seitsmes vennas kui Kalmet jumala narride vennaskonnast, kui tegelikult see nimekiri on pikemalt. Ega jah, näitleja puhul ei ole see tegude tegemine alati päris enda teha, et sõltub väga palju sellest, kui labast sind näeb, jestamist teatusele pakub ja, ja no kindlasti diplomietendustes on võimalus särada kindlasti rohkem, kui, kui vahetult pärast teatakse, et ei pea ju kohe ei anta. Kui võib-olla noortest räägime, siis minu arvates on praegu üks päris põnev ikkagi ansaktsioon, mida teeb Tiit Ojasoo oma noortega, et kuidas nemad nüüd ennast nii-öelda avalikkusele esimest korda näitasid ja mis, mismoodi nende selline lavale jõudmine läheb, et see, see tundub mulle praegu ka asi, mida, mida on huvitav jälgida ja ma sain aru, et seal on siiski päris nagu selline täpne plaan, kuidas neid noori lavale tuua, mis järjekorras nad siis ennast avama seal hakkavad, et vastupidiselt teistele teatrilendudele minu arvates nemad vist alles kõige lõpus plaanivad üldse niisugust korralikud tekstiga lavastust välja tuua, et enne seda on ikkagi selline eneseavamine ja eneseotsimine aktuaalne. Samas mind see esimene pedagoogiline poeem ehmatas ära, minule jäi selline mulje, et ojasoo tahab sellest kursusest tootagi sellise nooliku materjali ja tundub, et nendest inimestest üsna suur osa siiski ei pruugi sobituda just sellesse vormi kõige paremini. Ja see oleks väga kurb, kui ta üritabki siis nii-öelda voolida nendest sellised nukud, nagu temal just vaja on. Selles esimeses siis ilmselt lõidki nagu särama sellised tüübid, kes on juba valmis sinnapoole liikuma ja minu jaoks natuke ehmatas täiesti ära just see, et, et see oli väga tugevalt selline noolik lähenemine kogu sellele asjale. Ma arvan, et seda teevad ju tegelikult kõik need kursusejuhendajad, et nad tahavad ikkagi oma nägu või oma ideid või oma tõekspidamisi oma õpilastesse suunata ja Tiit on lihtsalt meil väga teistmoodi näoga, kui, kui ülejäänud meie Stanislavski koolkonna lavastajad õpetad. Ta on olnud, et ega siis kõikide kursuste puhul me ikka räägime Elmo lapsed ja Ingo lapsed ja, ja Hendrik Toompere õpilased, et noh, me mõtlesime ikka selle õpetaja nägu ja ma arvan, et kui Tiidul õnnestub sealt lennust omale selline korralik näitleja materjal kasvatada, Nad on vabad inimesed, kui nad ei tahaks seda teha, siis nad saavad ju valida ka muid teid või teatrikoole. Tänapäevane maailm lahti, et mina selles mõttes ei kardaks, vaid pigem ma tahakski näha, et kuivõrd jõuliselt Tiit ojasoo suudab seda oma teatrinägemuste keelt edasi anda või kuidas ta suudab endale selle jüngrite gruppi kasvatada. Aga see on juba natukene selline nagu stuudiopõhine kasvatus, et tegelikult peaks teatrikool andma ikka võimalikult mitmekülgse platvormi erinevad stiilid ja see on noh, nii et tõesti, et õpetad oma stuudios oma teatri jaoks välja mingisuguse teenijaga. Ja see oli just ju Ingo Normeti lähenemine, et teda iseloomustas just see, ta ei kasvatanud jüngreid, vaid soovis anda väga laialdase hariduse. Et tema õpilased on olnud hästi erinevad. Ja samuti kui võtta kasvõi see viimane Viljandi kursus, siis nad on ikkagi väga-väga erinevad ja kuigi see oli konkreetset Von Krahli kursus, siis siiski ühes teatris peab olema väga erinevaid tüüpe ja erineva mängustiiliga erineva sellise emotsionaalse lähenemisega ja, ja sellepärast, et ma just nagu toongi, selle hirmutamise teema, et, et ma loodan, et noored näitlejad on ise nii tugevad isiksused, et nad suudavad leida endas selle ikkagi oma üles ja panna siis selle ka nagu välja, et mitte nagu minna sellesse vormi, vaid olla ikkagi nemad ise. Ma arvan, et see tõde selgubki, nagu te ise ütlesite, kui tuleb mingisugune klassikalisem sõnalavastus. Et ega me ju ei tea täpselt, mida ojasoo teeb nendes proovisaalides ja ta on ikkagi treeninud, õpetanud ikkagi noori tõesti, et haarame seda vormi, mis on ette antud, äkki nad on sama võimekad haarama ka igasuguseid teisi vorme. Ma olen just optimistlik, minule meeldib kõige rohkem see. Selle üle on sandi palju vaielda. Inimesed on tõesti põlema läinud, keegi teatris vaatamas tuleb sulle sellest rääkima, see on ju kõige positiivsemalt, kui noortega seotud lavastusest nii palju räägitakse, räägitakse ajakirjanduses, räägitakse omavahel, see on positiivne, samasse selle sammuninud hirmud sees, kõik muud mõtted, aga vähemalt on juba tekkinud tohutu huvi nende vastu juba nii vara. Nädalalehes ju alustasid kolmandat kursust. No ma võin ka öelda oma töö seisukohalt, et me oleme nende noortega teinud, nüüd ka juba mõned intervjuud ja minu vastus on olnud isiksused või selles mõttes, et need on inimesed, kes mõtlevad, kes teavad, mida nad teevad ja kes oskavad seda sõnadesse panna. Et siin nüüd seda muret minu meelest, et seal oleks sõdurite rivi, kes lihtsalt vastavalt oma õpetaja taktikepile tõstavad vasaku või parema jala üles, et seda ma seal küll ei näinud, ikkagi muugindad lahti hetkeks ja õpetamine kõigepealt iseennast Endast aru saama ja siis kellessegi teisesse, mingisse rolli kehastuma. Ma olen näinud sedapidi mulje, et see on lihtsalt natuke nagu teistpidi minek, et ta ei anna neile kohe ette rolle, vaid ta laseb neil kõigepealt iseennast tundma, õppida või avada või näidata, et ühesõnaga mina jälgin seda küll praegu suure põnevusega ja võib-olla kunagi ma ütlen, et jah, teil õigused. Nüüd, mis juhtus, mina tõmbasin selle pedagoogilise põimega mõttes paralleeli selle eelmise lennuga, kellega Mart Koldits tegi selle kummitusmasinast, kus olid ka siis nii-öelda nende oma unenäod või etüüdi, et tõesti selline enesepealt avamine ja siis sellise lavakogemuse saamine. Et see kindlasti on alles selline esimene samm, saab loomaetüüdi, eks ole. Lased oma sisemise looma lahti. On minu jaoks oli ikkagi mingis mõttes problemaatiline see, et me paneme lavale lavakoolieksamid konkreetselt ja võtame sellest publikult täis raha. Raha on jah, üks aluskoht selle teatrikäimise juures käiks poole rohkemaga. Aga ei jaksagi palli, öeldakse küll, et hoitakse pileti hinnal. TÖÖD käid kuskil 50 korda aastas ja, ja tavaliselt tuleb kolm piletit osta iga kord, et siis selle elab üle, aga sadatenamiigemaks. Me rääkisime noortest, kes on meie teatripilti lisandunud, milliseid tähelepanuväärseid sündmusi võiks veel aastast 2012 teatrielus meenutada? Kui vaadata tervet aastat ja suveteateid selle sees, siis oli üllatavalt palju head teatrit, oli suvel just neid lemmiklavastusi võiks öelda terve aasta lõikes siis neljast kolm paneks suveteatrist hulka. Minule imponeerisid kõige rohkem Rakvere teatri hullumaja suvepäevad, siis mulle meeldis väga, mis tehti Tõstamaal tegelikult pruutide kool on juba vist eelmisest suvest, aga, aga minul õnnestus, seda on sellel suvel näha ja tegelikult ka see sünd, surm ja laulatus või mis järjekorras need nimed lähevad. Ja siis veel Tartu uue teatri naised valitsevad maailma Raadi lennuväljal. See oli tõeliselt omapärane minu jaoks ja see huvitav maailm, mis sina loodi sellesse auku keset lennuvälja, need on need suvetükid lisaks tava hooaegadest minu jaoks peale NO teatri suur jõgimine ja polügoonteatrimaja. Kuidas kommenteeriksid teised suvelavastust? Minul ei, see suvi natukene nõrgaks, neid suvelavastuse oli lihtsalt niivõrd palju üle Eesti laiali. Pigem käisin vaatamas, eelmise aasta tükkama, käisin, tasandikud oli neid vaatama, Salia Noor-Eestit ei oska neid hinnata, aga mulle tundus, et eelmise aasta suvi oli niivõrd võimas, et ta üldse hind on, nagu ilmnes teatriaastat märksa tugevamaks kui tänavust. Noh, muidugi põhuteater pani selle põhilise aktsendi, aga kui võtta eelmise aasta suvetükid nagu Gilgames, head ööd, ema saatuse heidikute kuu, Tuhkatriinumäng, tühermaa, margid, artist pärast surma, jändaliset ma sellest selle valiku kõrvale, noh ma ütlen, ma ei ole paraku ja hullumaja suvepäev ei käinud vaatamas, aga mulle tundub, et olid sellised nagu väiksemad projektid. Sel aastal. Ma tooks tegelikult suveteatrist välja ka Endla seljatas 100 meest ja Von Krahli teatri 13. 13 on kindlasti selline. Ja selle aasta suvi jäi mulle erandkorras ka väga vähese vaatamisega. Aga mõningaid teie mainitud asju nägin, aga kuidas ka teised hindaksid, seda viimast suve nüüd eelnevate suvede kontekstis mulle tundub ja teiste jutt juttude põhjal ka, et see suvi ikkagi jäi Ki hõredamaks ka sisuliselt nagu Juhan oli ka siin nõus. Mis teised arvavad sellest, et kas mul on õigus. Mina ei oleks praegu siit ringist välja, kuna ma olin esimest suve Eestis üle kaheksa aasta. Et mul on eelmised suved väga üksikud, niisugused juhuslikud teatris käimist, et ma mingisugust pilti ei ole suutnud luua, et kui ma võtsin selle suve alguses ette selle nimekirja, et mida siis näidatakse, need pöörased numbrid kokku lõin, juba tabas mind peagu halvatus, sest ma mõtlesin, et kuidas neid joaga üldse kõiki või kuidas sealt jõuab osagi läbi käia. See palett läks üle terve Eesti, nüüd juba tõesti setust saareni, nagu öeldakse, et las räägivad need, kes, Rohkem kursis, 12 kuud on teatrit hommikust õhtuni, see on lihtsalt liiga palju. Ma olen väga vähe, käin suvel teatris ja ma lihtsalt kuidagi suvel ei jaksagi tegeleda, et ma olen selle eest väga kirglik. Igasuguste retset retseptsiooni lugeja tänu sellele malevaga kursis tänu blogidele sammas, tantsumeeste ja teisi lugeda, siis ma olen nagu kursis, nagu teaksin seal toimuvas vati sees julgen sõna võtta. Ma saan aru nendest kommentaaridest, ma saan aru, et, et on tehtud põnevaid asju, inimesed on tõesti saanud suuri elamusi ja just et on leitud häid kohti. Sama hullumaja päevad, et see tõesti see küün oli nagu väga hästi sobis ja nii edasi, kui ise pole näinud, siis ei saa nagu lõppu öelda. Kui me juba vahingu juures olema, et et vadi on, kuigi vadi ei ole mingi uus nähtus, siis minu arust nagu selle hooajaga ta on veel kord mulle kinnitanud. Ennekõike ta on väga tugev näitekirjanik, lavastaja küsimus on teine, aga et ta on, ta on tõesti praegu mõnest kõrgvormi, seda teeb igal pool. Ei tea, miks ta Tallinnas üldseedee, ta on kõik ületeatrina ära vallutanud, aga ta Tallinnasse ka tuleks. Ma olen tõesti praegu padi usku, sest näitekirjaniku vaadata, et see on tõeliselt huvitav. Suveelamustest ma olen nuusata vadi hullumaja suvepäevade oli kindlasti üks tugevamaid ja huvitavamaid nii koha kui teksti mõttes kui ka mõningad näitlejatööd ja samuti Von Krahli 13 oli kindlasti huvitav. Aga mis puutub, see naised valitsevad, see on jällegi huvitav esiletõstmine. Kahjuks ise ei õnnestunud vaadata, kuid olen kuulnud väga vastakaid arvamusi, et inimesed vaidlevad sellega, et see ikkagi jaga retseptsiooni lugedes, eks ole. Et osadele see igatahes üldse ei sobi. Keegi ei ole nimetatud seda Birkenruh episoodi, et ma olen sellest nagu kuulnud arvustus, miks ma lugesin, ei olnud just väga positiivne, aga inimesed seda vaatamas käinud on nagu rääkinud, öelnud, see oli tõesti selle suve suurim. Kõige positiivsem mälestused on näinud. Jah, minul ka kaks sellist lavastus, mida oleks tahtnud näha üksnes Birkenruh episood ja teine oli ja ka samuti kirjaniku Ristikivi nooruspõlve kohta tehti, aga mul nimi ei tule hetkel meelde, et need kaks jäid nagunii-öelda hingele, sellest suvest. Mõlemad olid siis otsa Loone otsa kirjutatud, minu meelest isegi vist olidki ja mõlemad olid Loone otsa kirjutatud. Mõlemat oleks tahtnud küll näha, aga aga puhtalt aja pärast ei jõudnud. Pool on muidugi üks huvitav suveprojekt oli seal jälle Jänedal, oli see mille originaalina praegu siin talveunenäol võime näha on, siis tahame teha näitemäng, mis muudaks maailma. Ja see oli minu jaoks ka kindlasti üks põnevamaid. Selle kohta on samuti selline vastakaid arvamusi, et hästi palju ja võib-olla need ongi kõige põnevamad, kus on üht-teist, äärmustab. Ei jäta külmaks. Ikka tahab natukene, et tekiks diskussioon, noh, et on mõned asjad kohe suve alguses, kui loeti ette või sellises põhimõtteliselt kevade lõpp, kurat ette Reformierakonna koosolek, siis see andis ikkagi sellised vestlusteemast, läksid kulunitele, väljaandi Su veel sügiseni ja veel edasi. Et ta oli tõesti põnev, kui mingisugune nii väike killuke teatrist elavdab. Teine, kuigi ta jääb esietenduse eelmisse aastasse, on lugu sbergi, kuni inglid sekkuvad. Sellest on ikkagi aasta otsa, väga palju räägitud selle kohta palju kurja, aga selle kohta on öeldud väga palju positiivset, et tähendab midagi seal olla tasub uurida siis loomulikult inglite nii-öelda nagu väikevend või suur vend karjäär Vanemuises. Mõned on seda nimetanud üle paljude aastate Vanemuises kõige võimsamaks teatrielamuseks. Ma olen ise seda näinud ja see oli tõesti vägev. Mainis, ei oska öelda, kes lavastati. Mul ei ole seda kogemust, lihtsalt, nad tekitavad tohutu palju küsimusi. Ma arvan, et Uku on hetkel ka nagu põnev persoon. Jah, seda ma võin kinnitada, siin enne oli põgusalt juttu Vanemuise, sest et just nimelt see karjäär ongi see suur erand seal tõuseb väga tugevalt selgelt esile. Ta võib rääkida mingisugustest, huvitavatest teemadest, lähenemisest, uudsest, vormist, vägevatest, näitlejatöödest, et mingi selline elu elusus on seal sees, mis Vanemuises aeg-ajalt. Kaduma minul on jäänud mulje, et vanemusest tulebki iga iga hooaeg, tuleb selline üks kaks lavastust, mis on tõeliselt tugevad ja eristuvad teistest. Et siin paar-kolm aastat tagasi oli kogutud teosed, mis tõsiselt tugevalt mõjus, siis eelmine üle-eelmine hooaeg oli üks lastetükk, kuningas kippus kuu peale mida samuti kõik ühest suust kiitsid ja samuti karjääri kohta ainult kiidulaule lauldakse ja noh, seal tuleb just niimoodi iga aasta midagi sellist väga head. Stuudios on Madli Pesti, Reet Weidebaum, Mihkel Seeder, Juhan Kivirähk ja teatriblogija tantsumees. Rääkides nendest pöörastest numbritest või sellest suurest hulgast teatrikogumik, mis on meil siin laual, statistika ütleb, et ligemale miljon teatrikülastust 2011 siis ja 190 uuslavastust, neist 117 sõnalavastust. No selge see, et igale poole ei jõua, aga räägime natukene teatrikriitikast siinkohal, kuidas on lood meie trükimeedias ja miks mitte ka bloginud osas? Mina olen järjest rohkemgi nagu huvitun sellest, mida kirjutatakse blogides. Blogisid on uskumatult palju ja kirjutavad noored inimesed, kirjutavad vanemad inimesed kirjutavad sellised salapärased isikud nagu tantsumees puhul ei teagi, kes ta on, kas ta on inimene või lind või loom ja seal võib leida tõeliselt huvitavaid asju, et hetkel on ikkagi Meelis Oidsalu, noh tõesti neid ainult Priit Põldmaa tegelikult meie abiturient kirjutab äärmiselt huvitavaid blogisid tõesti, näed, inimene panustab sellesse, ma saan sellest aru, on ju paar kohta sirp, TMK siis on keskus veel paar kohta ja siis on, andke andeks, aga need nupukesed, mis on päevalehtedes ja mujal, et need on tõesti nupukesed, see seal ei saagi ju mitte midagi rohkem teha. Järjest rohkem tajun seda blogindus muutub väga oluliseks iga aastaga järjest rohkem, kuigi ma saan aru, et selliseid väga tõsise teatriuurija teatriitikud Nataktiivsetavat nina selle peale. Aga noh, meil olid teater 3000, mis oli tõesti blogi, kus teatriteadlased väga spetsialistid kirjutavad asjast. Aga see asi on juba üle aasta seisma jäänud. Ja noh, abi ma vaatan sinu otsa, et võtke siis käsile. Ennast jah, uuel aastal võetaksegi uuesti käsile, aga vot ongi siin aja ja sellise panustamise probleem ongi, et lihtsalt eriala inimesed on lihtsalt äärmiselt hõivatud, et siin kui nüüd sellest aspektist rääkida, siis see lihtsalt nii on, et inimesi on vähe ja et selles mõttes ongi tore, et sa kirjutate, ring blogindusega saabki olla laiem ja see on igati tänuväärne. Ei pea olema ainult eriala inimesed. Eks me teame, nüüd väga ei taha seda saba kergitada, siin aga parandage mind, kui ma eksin, aga minu meelest tänu sellele blogindusele noh, minu jaoks tänu sellel Plawindusele on ka trükimeedias avaldatav kriitika muutunud palju huvitavamaks. Ennem oli see selline intellektuaalne tekst, mida lihtsalt ei viitsinud lugeda, võib-olla sealt olulise otsisid üles mida mingi kas lavastaja või näitleja kohta, arvati, aga ka selline sisuanalüüs mitte sisu ümber kirjeldamine vaid, vaid just selline sisuanalüüs, et seda nagu, mis just paneks oma mõtted dialoogi, selle kirjutatud või kirjuta Ta ja mõtetega seda nagu ei olnudki ennem. Aga nüüd viimastel aastatel on, on see tekkinud sealt ja julgetakse nagu rohkem ka välja öelda, mida arvatakse. Teatriuurija Ott Karolin kirjutas sirbis ka ju huvitava artikli teemal, kuidas trükimeediakriitika ja blogi kriitika lähenevad ja kuidas nad vastastikku 11 mõjutavad. Et üks ei ole parem kui teine, aga on näha mõjutusi. Võib-olla, et kas parem või halvem kui teine, aga et see pilk ongi erinev, et see on nagu veini joomisel, eks ole, et kui inimene, kes armastab veini, räägib sellest hoopis ühtemoodi kui Kalev Keskküla, kellel on lõputu sõnavara, mida mida sealjuures tarvitada, eks teatriga on sama asi ja teatrit nagu tarvitavad või vaatavad kõik inimesed ja siis ongi selge vahe, kas sa vaatad seda nagu professionaali pilguga. Otsid sealt mingeid arenguid ja asju, mis, mis võib-olla natuke teistmoodi, kui see inimene, kes läheb lihtsalt kolm korda aastas teatrisse, tahab sealt oma katarsise kätte saada. Et eks, eks see vist ongi. Võib-olla see ka, et, et kui palju see inimene teatrit jõuab vaadata, et inimene, kes käib korra-kaks aastas teatris tema jaoks ongi need mõlemad korrad elamused. Aga inimene, kes vaatab 50 60 70 lavastus taastas, ta praagib sealt ikkagi need säravamad asjad välja ja siis tuleb ka üsna palju tulebki see kriitika nii-öelda sinna juurde. Ja meil on hoopis vahetevahel päris keeruline, et leida meil on komme teatrilõigu, teeme siis me otsime alati selle nii-öelda arvaja ja püüame leida siis tasakaalu selle vahel, et oleks siis nii professionaale kui ka siis inimesi täiesti teistelt aladelt, aga ega see kerge ei ole, selles mõttes, et inimesed kuidagi väga hea meelega ei taha ikkagi välja öelda, mida nad, mida nad asjast arvavad, eriti, kui nad arvavad halvasti. Mis mõnes mõttes on positiivne, ei ole ju vaja plärtsuda ja tõmmata vett peale seal, kus võib-olla keegi teine kiidab. Aga jah, arvajaid võiks alati rohkem olla. Seal on ikkagi see lõputa asi, et teatriski ju ikkagi näitlejad ja lavastajad kurdavad, ütlevad, nad tahavad tagasisidet, Nad tahavad tagasisidet. Aga nüüd tekib küsimus, et milline see tagasiside peaks olema, mis, mis vormis peaks olema, et see on selge, kui on tegemist artikli, kus on 1800 tähemärki, mis tagasi, sest me saame seal rääkida, ma ise järjest rohkem usun seda, et tagasiside peab olema natuke personaalne, see peab olema mingi teadmine teineteise vajadustest, mõtetest, millele tagasi, et sellepärast järjest rohkem tunnen, et see ei ole võimalik üldse mingisugune arst ikkagi tagasi kui sellist, mida näitlejad ootavad samas blogides ma olen seda avastanud, et just seesama teatriblogimine peab noormees, et kuusk ütles, ta luges sealt neid ja ütles, et tõesti, et seal oli tabatud mingeid asju ja mingid süvitseta nagu nägi uusi külgi, sellel seal oli inimesel nagu aega ja ruumi oma mõtet arendada, siis võib-olla kohati väga väsitav, sest mõned mõtlevad mõtlevad väga pikalt, noh, Mihkel Kunnus ikka kirjutab ääretult pikki artikleid, võib-olla see on ka üks koht, kus siis teatritegija võib leida mingisuguse informatsiooni, mis on just talle oluline. Loomulikult on ennekõike suunatud teatrikülastajale, aga ma leian, et see on üks võimalus, kuidas pakkuda ka ikkagi miskite teatripraktikuna, mitte ma nüüd ei halvusta, ütled sirbi artikkel ütlesi sirbis, öeldakse ka väga palju, seal on ikkagi need piirid ees. Võib-olla see on see ka, et milleks seda kirjutatakse, et tõesti trikki meediasse kirjutatakse seda kellelegi jaoks, aga just blogindus on, on rohkem selline, et sa mõtled oma mõtted ja puhastada, korrastada ja elad võib-olla seal elamuse nagu sügavamalt enda sisse läbi selle kirjutamise. Ja siis ta on sellisem, võib olla näiteks vahetum ja tõesti, teatritegijad kirjutavad blogijale ka, et kas sa siis tabasid selle sealt ära või et tegelikult tihti tulebki lihtsalt tänusõnad, et aitäh, et vaatasid ja mõtlesid kaasa ja märkasid seda ja teist. Kas sul on tulnud ka negatiivset tagasisidet? Negatiivset tagasisidet tuli alguses palju rohkem kui ma ise olin palju toorem ja ma ei teadvustanud tegelikult esialgu, kuivõrd laiale lugejaskonnale see see tegelikult jõuab. Et siis ma olin ise võib-olla otsekohesem ja tegin tahtmatult haigetki, nüüd viimase ütleme kahe kolme aasta jooksul ei ole enam negatiivset tagasisidet tulnud praktiliselt üldse just see, mis ennem sai mainitud, et et professionaal ta vaatab nagu teise pilguga, et võib-olla see, kes kirjutab ka seda blogi, et läbi aastate õpib seda vaatama mingisuguse teise pilguga ja suhestub selle vaatamise läbielamise kirja panemisega ka kuidagi teistmoodi kui siis alguses, kui tõesti see mõte jookseb otse sinna klahvistiku Ja igasuguse kirjutamise puhul on kindlasti oluline teadvustada, kuhu ja kellele, eks ole, et me ei saa öelda. Üks kriitika kirjutamise žanr on halvem kui teine. Päevalehefunktsioon on üks sirbi funktsioon, teine teater, muusika, kino, kolmas blogi neljas ja nii edasi, et kes kirjutab, kuhu peab just nimelt teadvustama. Nendest üks funktsioon sellel nii-öelda väikest väikestel nendel lõikudel ongi ka lihtsalt informatsioon, et inimene, kes valib, kuhu minna, siis ta nendest killukestest püüab mingi pildi panna kokku, enne kui ta selle 20 eurot või palju, palju korraga välja käib, et selles mõttes selline soovituslik aspekt on ju tegelikult ikkagi päris päris tähtis, sest selge on see, et ega lihtsalt teatri kodulehelt sa loed ikkagi suhteliselt positiivse loo selle tüki kohta ja kas sulle tegelikult ka niimoodi meeldib või mitte. Mina vahel olen mõelnud, et kui ma olen need nii-öelda reklaamtekstid enne läbi läinud, vaadanud ja siis lähen etendust vaatama, et tegelikult ma näen mingit hoopis teist asja, mida mina seal näen. Et selles mõttes ma arvan, et igasugused blogijad ükskõik mis vormis annavad ikkagi võib-olla just seda puuduvat informatsiooni, et mille põhjal siis otsustada, meie hoopis on ka eesmärk ikkagi inimestel on ta teadet tuli lavastus anda talle selline väike Šmek sellest asjast aga mitte hakata seda noh, meie meie formaati võimaldagi analüüsida asja väga põhjalikult. Vaadates nagu välismaale, et Youtube on ikka selline asi, mis on vallutanud kogu selle planeedi, et seal on väga palju tõesti välismaiseid isikuid, kes peavad videoblogisid ja näiteks analüüsivad filme ja tihti need on sellised tegelikult suhteliselt koomilised välja mõeldud karakterid on mõeldud, mõeldud spetsiaalselt siukseid, suhteliselt kehvade keskpärased filmid, neid nagu igatpidi nagu tümitatud, noh seal natukese ameerikalik stiil, selline stand-up võib-olla, aga samas tekitab ikka huvi, lõpuks on see, et naersid küll jaa, aga vähemalt oli juba sellest asjast räägitud ja seda räägitud huvitavalt kaasahaaravalt. Ja minusugune noor ime. Heiki on päris mitme filmi vastu huvi, et selge see üks on raha küsimus, ma saan sellest aru, et kõik tahavad saada palka, aga aga võib-olla siin on jälle selliste entusiastide küsimus, natukene blogijad on ju entusiastid tegelikult miks mitte kasutada Youtube igast muid kanaleid, meil on neid võimalusi veel. Et tõesti rääkida filmikunstist, aga rääkida ka ka lavastusest muust asjast. Mina nagu näengi, et see on selline kriitika vorm, et kuidas öelda, see on nagu loominguline kaasa minema, et sa jätkad seda loomingulist mõtet mingil määral, nagu mängid seal uuesti lavastajat või kuidagi jätkata ideid. Et see on jah, selline teistsugune žanr, aga sellel võib olla päris positiivseid tulemusi ja võib-olla see on just selline hüppelaud mitmetele, et nad saavad seda tule lihtsalt läbi teha. Kas amet mulle sobib ja temast võib-olla kasvab selline päris või tõeline kriitik, kes siis hakkab kirjutama. Muidu on ju ikkagi see olukord, et jällegi alustades, aga et lihtsalt pole võtta kriitikuid, pole võtta arvustajad ja siis juba hakatakse küsima ülikooli tudengeid, et kuule, ole hea, kirjuta nüüd tsirkuse või TMK-s kirjutanud olen, see artikkel peaksid ikkagi tule lihtsalt läbi tegema mingil mingil muul viisil. See on ka ju treening, kõik see treening, mina usun sellesse ka, et saab lugendusega ikkagi sõnavara, kõik, kõik see areneb, kui seda teha kirikute põhjalikult. Me jätkame arutlemist, eesti teatri oli aasta 2012 üle ja stuudios on Reet Weidebaum, Madli Pesti, Mihkel Seeder, Juhan Kivirähk ja teatriblogija tantsumees. Teater, muusika kinos on ilmunud ka nüüd teatriankeet 2011 12. Ja päris paljuhäälselt 26-st üheksa on David heri eimi seisukoht Tallinna linnateatris. Teie kommentaarid? Mina nägin teda nii alguses ma nägemist esimest kahte etendust, kus võib-olla ei olnud kõik veel päris valmis, et selles mõttes ma arvan, et seal oli väga palju tugevaid külgi ja väga-väga häid näitlejatöid, aga ma võib-olla lavastust. Või nagu selle teksti enda kohta ma ütleksin, et ta oli väga huvitavad, andis väga palju võimalusi näitlejale, aga see nagu sisu iseenesest oli vist natuke juba ajast ja arust või õigupoolest dilemma, mis seal lavastuses valitsus, et see enam ei olnud nii päevakohane, aga vaieldamatult väga hea lavastajatöö ja näitlejatel suurepärased võimalused mängida. See oli kindlasti üks eks tugevaid külgi minu jaoks, sest see sisuline külg või selline sõnum võib-olla jäi tahaplaanile. Aga kordan veel, et see oli esimesed etendused. Nojah, aga see oli ju lausa lavastaja, oli ju kaksikuid siis teine koht oli ju draamateatri neli päeva seal samuti ma olengi saanud. Eks siin on nagu mitu mitu tegurit nende tulemuste taga. Ma pean, oli väga ta lihtsalt isikuna persoonid, nii vähe kui me nagu kokkupuutel alati. Tali, tohutult särav, tuulte, energiline, ma just mõtlen, et ta võttis ette tohutu suure lavastusse, kus oli üle 20 näitleja, kus oli kuus, seitse erinevat keelde, võttis idakeele jaoks nii-öelda konsultandi, kes õpetas seda keelt õigesti hääldama rääkimata, pani kõik sinna sisse. Tulemus on, on nagu minu arust natuke teine küsimus, mis sellest välja tuli, aga, aga ta tegi väga-väga palju asja. Teine märkus, et ikkagi, kui 26-st üheksa on valinud, et seal paljud valisid ikka mitut. Et ma just tahaks öelda, et seal väga palju erinevaid asju nimetati ja ma ütleksin, et see aasta ikkagi need mõtted olid väga ühes suunas teises suunas. Mina lugesin kõlaseid ankeedi läbi mulle, kui ei tundunud, et see eelisseisukoht, mis on ja on hea tekste, lavastused, see nüüd nagu oli konkreetselt seal tõusis esile pigem just selle aasta iseloomustus ongi, et et ei olnud midagi, mis oleks niimoodi teistest täiesti kõrgele üles tõusnud, oli palju erinevaid huvitavaid asju, oli, oli selline astet, kui sa midagi otsid, siis suure tõenäosusega kuskilt leidsid. Minu meelest on ka oluline siin rõhutada, et 26 vastajat vastasid ja võidulavastused eks ole, üheksa kohaga, et see on ikkagi pigem väga vähe, et see on kolmandik, arvab seda. Ja need esimesed neli kohta peegeldavadki just nimelt seda paljusust, et olen mihkliga täpselt nõus, et see ongi oluline sinna rõhutada, et meil on paljusus, meil on erisus, arvamuste paljusus, inimesed ei arva ühtemoodi meilgi siin on ju praegu läbi käinud väga palju erinevaid nimetusi, on selge, et me oleme erinevatel arvamustel, eks, et ja lavastused, mis tekitavad eriarvamusi ja intriig küsitavusi, et see on ka huvitav, eks ole, aga jah, see ankeedi tulemused on selles mõttes huvitavad, et neli esimest kohta kohad üks ja kaks on ühes suunas kohad kolme neljades teises suunas ja peegeldavad sa just teatri kahte väga sellist olulist suundumust üks siis selline tekstipõhine, hea näitlejatööga, hea näitlejaansamblitööga ja teine siis pigem mitte konkreetsele tekstile põhinev selline Ekspressiivsem mängustiil, mingisuguse konkreetse sõnumi edastamine. Et see kolmas neljas koht siis ütleme ära, olid ka suur hõgimine Vanemuise biitlid. Ma kasutan seda võimalust ja vaidlen vastu just selle imiseisukoha poolest, et võib-olla siin tuleb ka see vahe sisse vaatab seda professionaalsel tasandil ja kes vaatab seda tavalise teatrikülastaja tasandilt, et minu meelest see nüüd tõesti ka eelmisel aastal nähtud tükk ja ta oli kindlasti üks 10-st lemmiklavastusest eelmine aasta, aga miks ta just mõjus, oli see sisuline külg, et see on selline teema ehk nagu pere Teema ema-tütre ja tema mehe vahelised suhted ja see, kuidas selline tugev jõuline ema ennast tahab peale suruda või kehtestada, see on võib-olla päris paljudes peredes selline pinnal olev konkreetne eluline selline lähtekoht, et oleneb just, et, et mida sealt vaadata, kas sealt vaadata seda tehnilist teostust või seda, kuidas näitlejad mängivad või tõesti just see sisu, mida seal nagu taheti jutustada ja kindlasti ka selle vaataja selline hingeline seisund, et kas ta on just parajasti see tulnud töölt või on ta oma mõtetes puhas seda vastu võtma, et see mängib palju rolli. Kuidas just parajasti sellel päeval see etendus siis meeldib, et minul samuti oli võimalus vaadata kas teist või kolmandat etendust ja läks väga korda. Ongi tore. Elav kunstiks. Ongi, et igaüks otsib teatrist midagi just nimelt enda enda jaoks ja minu jaoks on teatri juures alati tähtis see, et need ta on, on siin ja praegu jääda, kõnetab praegust ühiskondlikku konteksti, et loomulikult Hamletit, jonovaniat saab lavastada ükskõik millal aga alati, kui seda hakatakse tegema, siis küsida, et aga miks just praegu ja mida just praegu tahetakse sellega öelda, et see, eks ole, võib-olla on minu selline sotsioloogi eripära, et ma tahan, et talla ühiskondlikult aktuaalne sõnum, mitte ainult üldinimlik teema on alati igas, igas näitemängus sees aga ta nagu kõnetab just nimelt siin praegu, nii et selles mõttes loomulikult feimi seisukoht, nelipühad, hiilgav, lavastajatöö, suurepärased näitlejatööd, aga Blairi kõnetab meid nii, ehkki Nelib püüavad käsitleda väga aktuaalset teemat mis meie jaoks ja paraku kõrvale, et ja see on juba näidendi viga, ilmselt. Ta on ikkagi lääne vaatajale suunatud. See selle näidendi nurgaga lääne vaatajale saab, saab esitleda Ida-Euroopas toimuvat erineval viisil, eks ole, muudame kolm kuningriiki siis siin räägitakse ka Ida-Euroopast ja aga see on hoopis teine kontekst, aga neli pühades räägitakse lääne vaatajale, et üks õnnetu Läti venelane on põgenenud ju kuskile, ma ei tea Kosovosse, eks ole, ja harjas seal ennast läti keele õppimise eest, et see tundub selline jabur hoiat, et selloga vanem naisterahvas võtab pantvange ja see on mängitav. Ühiskonnas teadlase pilguga vaadates tundub koomiline, on, aga jah, pealegi lavastus on võimas ja see põhilugu tegelikult, mis käib sele fresko ümber, on, on väga mõjus, aga kõik see pantvangidraama lisaks see, et ma tegelen kaitseuuringutega ja kujuta natukene ette, mis terrorismivallas toimub, siis tundub väga primitiivne käsitlus. Ja teie seisukohaga auk on ka kindlasti mina olen, kas siis sellest lähtudes teie üks suuremaid elamusi oliga surgimine? Sulgemine kindlasti no-no-teater on täiesti eraldi, ühesõnaga minu jaoks, et see seal ma olen näinud kõiki etendusi ja olen seal praktiliselt kunagi pettunud ja suruginali eriline atmosfäär, mis on teatri juures, aga, aga ma endale esikohale paneksin hoopis Vanemuise biitlid sellel hooajal kindlasti. Loomulikult see ei ole nüüd päris teater, eks ole, see on rohkem aktsioon. On siis Reformierakonna juhatuse koosolek, sest et noh, see paraku nagu kestab veel edasi isegi. Ma mõtlesin just 2012, et mis, mis sel aastal olid, et võib-olla see hakka enam selle Temuke ankeediga, aga no teatris paraku minu tugevaim lavastusele ikkagi isegi hea uudis ja siis ma läksin sinna üsna ettevaatlikult vaatama seda välismaa lavastajat ja tema tema ees käis väga suur ikkagi selline slepp, kuidas ta töötab näitleja näitlejakehaga ja kõik. Ja ma läksin seda ikkagi väga tehniliselt vaatama ja siis ühel hetkel ma tajusin, et absoluutselt sellele enam ei mõtle, ma elan kaasa ja ma olin täiesti läbi raputatud, kui ma sealt välja tulin, et ma pean ütlema, et parimaid asju, mida mina noos näinud olen minu viga võib-olla on hea, et me oleme elanud kaheksa aastat Saksamaal ütleme need sellised läbu, teatri asjad, ma lähen sellest lihtsalt nii läbi, nii tüdinenud matriitsi, vaata kui keegi ennast täis laval oksendab, lõbustab see ei lähe mulle üldse korda, et see ei ole minu jaoks enam mitte midagi uut. Samas suure õppimise puhul mulle meeldis ikkagi selle lavastuse esteetika. Et seal ei oldud ikkagi mindud täielikule lagastamiseni, vaid ta jäi ikkagi mingisuguse sellise väga nauditava esteetilise piiri peale pidama ja ma olen selle eest ülitanul. Isegi nõiast rääkides siis ei saa üle ega ümber sellest, kui võimas naiste tanden seal oli kahekesi Mirtel Pohla ja, ja veel eelkõige Eva Klemets. Ja tühjas ruumis mängida see nii elavaks dilemma sellel isal, et see oli tõesti selline kananahk, tuleb ihule. Ja minu jaoks täiesti selline, kui peaks punkte andma, et siis kohe maxima funksid, igal juhul. Aga samas on kihvt see, kui on mingid vanemad tegijad kaasa näed, nendel tuleb nagu tõhusad sealsamas. No teatas ikkagi. Marika Vaarik on lihtsalt sel aastal on, temast tuli muidugi artikkel ka, mis rääkiski tema sugulased ja ma olen artikli täiesti nõus, et minu jaoks artiklis Ita Everi efekted võis etenduse, vaatame, läheb, see pole näitaja, verit, vaatame, mul hakkab vaikselt. Olen Marika vaarikat vaatama ja ta järjest kõik Miserid ka pedagoogilist poeemi sa seal oligi, Guess keskes pandud kaagimises ja nii edasi, edasi ta niivõrd haarav, niivõrd põnev, et see on hästi meeldiv, kui sa avastad ükskõik mis, mis vanuses või ükskõik mis, kus teates avastad äkki mingi mingi näitleja, kes on kogu aeg seal olnud, äkki sa saad aru, mõjutan. Minul on Marika Vaarik algusest peale meeldinud ja arvestades seda, et ta tegelikult ei ole selle teatrikooli kasvandik, siis tema soontes voolab näitleja veri. Et see on hämmastav, milleks ta võimeline on, kas või see noortega koosseis tükk, kus ta skaala on nii lai, kuigi hoiab seda sellist vastandlikku õpetaja rolli seal siis kuidas ta mängib nii rahulikku kui tormist hinge ja see kõik on nagu ühe inimese sees peidus, on fantastiline. Aga nüüd ma jõuan jälle selle pedagoogilise põimib tagasi, kas see oli minu arust, mis seal põhimõtteliselt jõhker. Et seal olid noored ikkagi väga andekad, ma üldse seda ei eita, aga nad on pandud vastamisi inflatsioonilist seini tasandab vastamisi pandud Marika Vaarikuga. Lihtsalt see võrdlus on nii julm, et kui nemad mängivad hästi, siis võrreldes vaarikaga nad on, ma ütlen nagu amatöörid, siis et see oli minu arust nagu eriti kuidagi, et kas nad ka ei oleks võinud seal omavahelisest omavahel mõjusid hästi, jõuliselt, alatigi paariks. Iseenesest ma saan aru, et siin natuke tabeli ka ära, see oli taotlus, aga see oli kuidagi sele, kui keskendusid sellele, et vaat, emad ei tee seda. Aga samas ma mõtlen, et kui siis jällegi tuli see hetk, kus oli vastamisi Marika Vaarik ja talle täiesti võrdne noor partner, siis seal ikkagi väga kihvt, see tekitas selle vau-efekti, et selle nimel tasus seal istuda ja oodata. Ma arvan ikkagi, et inimene õpib endast tugevamate ka juttudes ja ainult oma silmade kõrgusele vaadates sa jäädki sinna vaatama, aga sa pead kogu aeg natuke kuklasse pead ajama ja siis nagu ma ütlesin, et ma tegin ka intervjuu nende osadega nendest noortest. Ja see viis, kuidas nad Marika vaarikust rääkisid ja sellest nende koostööst ja sellest nagu, kui taktitundeliselt ja kui stiilselt Marika nendega nagu töötas ja proovis koos, et seal ikkagi ma kujutan ette seda kogemust oli, oli neil väga vaja. Samas Marikast nagu üldse väga palju ei räägitud sellel ajal, kui ta Rakvere teatris oli, varasemal ajal ta räägiti muidugi, aga huvitaval kombel on, on see, et ta nüüd Tallinnas siis on tõesti mänginud nagu iga aasta ennast pildile. See on huvitav vahekord. Ma arvan, et teine niisugune näitlejannad, kes võib-olla ka kuidagi nüüdseks on jõudnud oma parimasse ikka või tippu näitlejanna Külliki Saldre Tartusse selles mõttes, et temani ka kuidagi ta on alati olnud. Ja temast nagu pea, kui räägiti, olen näinud ühtegi rolli, kus, kus ma ei mõtleks, et oo jälle midagi, jälle uus asi jälle mingi isegi sellises neutraalsemas lavastuses lima, kasvõi see loob loomamiseta ikkagi suutis sellest oma tillukesest rollist midagi välja võtta, ta jäi meelde. Ta kuidagi hoidis seda ülejäänud trupi kampa seal ka kuidagi mingil tasemel, kui koos, kuidas laulu? Minu meelest see on, et, et üks asi on, et on niisugune persoonidega, et olete te näinud ja siis ühel hetkel avastad uuesti, minu jaoks on juhtunud ühe teatriga ase. VAT teater, kus ma olen lapsena palju käinud ka täpselt sama, Marika Vaariku grammi sõda on seal mul väga hästi meeles, mis oli tõeliselt mõjus teated. Aga minu arust sel hooajal ma olen sinna palju sattunud ja VAT teater veost nagu paga kompaktne, tugev ja näitavad väga huvitavaid asju. Karin ja Pearu, Andrus Kiviräha tekst ja äärmiselt huvitavalt kokku pandud ja ega muud tekstid, et mul praegu paust nägemata ma kindlasti tahan näha sellest Austamiseks tükk avastamine, selle aasta teine lemmik jälle täispunktid uskumatult. See oli jälle lavastus, kus saalis istudes Manime kuidagi nagu õnnelik, sest ma mõtlesin, et ma ootasin, et kindlasti tuleb mingi hetk, kus nad lähevad lati alt läbi, et see ei ole võimalik, et nad lasevad täpselt noh, sellel nivool edasi ja seda ei juhtunud ja nad tekib selline tõeline õnnetunne, et issand, kui tore, et ma sain siin olla seda vaadata, et Faust Faust ei võta praegu küll. Vaat kui huvitav, ma just mõtlesin, vaata Fausti vahele. Ei, millalgi tuleb Faustab ära vaatama, see võib olla minu probleem ka, et ma nüüd ei ole vakti eluga enam nii kursis olnud, eks ma ütlen, et mul on päris pikk auk teatrivaatamisest sees ja, ja ma tean, et nad on ka sellist füüsilist ja, ja nagu visuaalset teatrit siin aegade jooksul teinud see täpsus ja see nagu nüansirikkus, mis seal kõik oli. Ja samas kui nüüd rääkida härra Kivirähk, teieni eelmise niisuguseid ütlemisi, et teid huvitab ikkagi, et teater kõnetaks nüüd ja praegu, sest mina pean ütlema, et Faust ehkki trump väidab, et nad ei ole pingutanud selle nimel, et mingit tänast maailma sinna tuua siis hetkel tundus ta ikkagi väga aktuaalne, kogu see selline. Ja loomulikult, ega ma ei arva ka, et ainult Reformierakonna juhatuse koosolek räägib päevast et kõik on, eks ole ka näiteks kolm õde, mis Draamateatris on toodud väga kaasaegsesse keskkonda ja väga huvitav, Hendrik Toompere poolt minu arust selline käsitlus ette. No vot ongi sellise klassikakäsitluse puhul ongi selline, nagu see nõks on oluline, mulle Hamleti meeldinud sõidamasti oma, aga samas ma hindan seda, et ta üritas midagi teha teistmoodi, et ma saan aru, et tal olid mingi taotlused, et sellest Kuubast hakkas kerima, et tõesti, eks ole, Hamleti monoloog, võib-olla õngekonksu reklaam, nüüd teile midagi erilise kiiksuga teeme seal piiritusekuninga õukonnas ja näitlejate asemel tuleb filmilinud Chaplini iga ja väga-väga huvitavad mõtted, aga kuidagi ei koondunud selliseks tervikuks, et lisaks sellele aktuaalsusele on tarvis loomulikult ka seda, et on hästi lavastatud ja on ka tasemel töödega Starsis ei jaoks, on vaja ikka, et kõik oleks kompleksist. Klassika lavastamise teema on täiesti omaette teema, et siin ma jälle pean nõustuma teiega samamoodi kolm õde, leidsin, et see väga hästi haakub meie tänase päevaga ja isiklikult mind see ka väga mõjutas ja mulle sobis, aga see on ka sellest tulenevalt, et mulle üldiselt nagunii meeldib ja sobib toompere juuniori laastused küll üldiselt aga just sinna vastukaaluks siis ongi Võigemasti Hamlet Tia Petersoni onu Vanja et noh, selles mõttes sama teemantklassika lavastamine, mida kõik on korduvalt näinud neid tekste kõik teavad, et täiesti erinev lavastamine, ühesõnaga nii ei, onu Vanja Hamlet on tõesti eriti ei kõnetanud. Aga jah, tõepoolest võib aru saada lavastajate taotlustest, et see ei ole küsimus, et et nad oleksid halvasti tehtud, seda ei ole, aga lihtsalt jah, kas sind kõnetab või ei kõneta? Need olid minu jaoks, kes ma olen neid tekst näinud ja lugenud lihtsalt korduvalt ja korduvalt, et lihtsalt minu jaoks ei pakkunud need huvi ja just Aare Toikka Fausti puhul oligi huvitav. Ta ei oldud mingid kaasaegsed teemad sisse punnitatud. Aga ta ikkagi mõjus tõenäoliselt oma esteetika ja oma ülikõrge professionaalsusega olles testiga jälle kõiki. Aare Toikka lavastus ei näinud kõiki lavastusi, et ei saa ka öelda, et nad oleksid ennast korranud, et seal oli mingeid uusi kvaliteete mis ongi täiesti hämmastav, et nad suudavad ikka veel ja veel ja veel nagu seda taset tõsta. Et aeg-ajalt varemgi on juba olnud tunne, et vot see nüüd tõesti tipparis nad leiad mingi teistsuguse nüanssi, et siin võib võrrelda Aare Toikka lavastustega Pal-tänava poisid või hea, paha ja inetu too, et need võib kõik viia nagu selle füüsilise teatrinimetuse alla. Aga need on jällegi ikkagi teistmoodi Faustist. Nad leidsid jälle mingeid teisi nüansse, et see on hästi tore. Väga kahju, et ei kahjuks nägemata Kiselovi alustatud tramm nimega iha. Aga võib-olla tehakse see ju ära ja ma usun, et see kindlasti, et midagi seal ette võtavad, lihtsalt väga põnev minna. No siis ütleks võib-olla paar sõna Hamleti kaitseks. Et seal ei ole minu jaoks lavastus, kus ma käisin päris alguses vaatamas ja kus teine vaatus minu jaoks hakkas ta nagu laiali vajuma, venima ja nüüd ma käisin teda uuesti salvestamas ja kõik oli nagu paika läinud ja mina pean ütlema, et mind ikkagi väga võlus Hamlet intrigant. Et ma olen näinud ka erinevaid Hamletit, mitte ainult Eestis. Aga esimest korda oli väga selgelt see Hamlet nagu just ülikaasaegne selle tõttu, et olidki paras intrigant. Paras jobu, intrigant, hüppa selles mõttes, et see oli kuidagi täiesti niisugune kaasaegne, seal ei olnud midagi kunstlikku, okei, mis vormi ta oli pandud või kuhu ta tal ei toodud sinna vabariigi aega või noh, see selleks. Aga ma arvan, et see, selline tema, tema tahtmine, ise see asi oma käe järgi seal nii-öelda kogu lavastus ära lavastada, et mulle see ikka väga istus ja, ja see kire lõksu tegemise nipid ja seal oli palju niisuguseid asju, mida ma mõtlesin ahhaa hoo ja nad hakkasid nagu üle mängima isegi nendest klassikalistest kohtadest, mida sa seal istud ja ootad ja tahan peaksid tulema see monoloog ja teine asi, et mina pean ütlema, et Hamlet on ka minu praegu ikkagi seal topis kusagil ülemises otsas ja terviklik ja huvitav lavastus, siis ei tasu liiga vara minna Kolovi teatrisse. See on kahjuks seisnes Eestis niimoodi, et need prooviperioodid vist ei ole piisavalt pikad või siis vajavad tegelikult ikkagi näitlejad seda publikut saali. Et sa võid ju need prooviperiood veel venitada seal saalis küpseda mahlas. Aga ilmselt publik tuleb, kaebaneb osade asjade puhul asja väga paika. Ja see on täiesti õige märkus siinjuures, et mina täiesti teadlikult püüan võimalikult harva esietendustele minna. Ja täiesti teadlikult vaatan lavastusi pigem hiljem kui varem. No kindlasti on paljud lavastused öelda, mul tulebki meelde Ingomar Vihmar, kes väga kenasti ütles, et öeldi umbes, et tehti temaga intervjuu, mingi lavasse, küsiti, et noh, et nüüd on see asi valmis ja olete süda rahul, ütleb, et valmis. Nüüd selles algab, nüüd on esietendus õitsema, hakkab alles arenevad ja see on tõeliselt, et ma püüan täpselt samamoodi hoida võimalikult taha otsaga fakt on see, et esietendus on täis kõik olulised kriitikud ja kõik on kohal ja, ja selle eest sellest ilmuvad siis arvustused ja nii edasi, veel võikski olla mingi periood, et kuidas hoida. Aga vot sellise, kuna kindel olla, selleks ajaks võib asi maha minna. Et kriitikud vist ikka käivad mitu korda vaatamas. Sõltub, kui sa kirjutab põhjalikuma pikema arvustuse, siis käib mitu korda, aga kui sa kirjutad päevalehtedesse, siis, siis sa teedki seda esietenduse põhjal on tõesti problemaatiline, küsitav, et aga see ongi paratamatult siin ei ole lahendust, et just Päevalehe kriitika funktsioon on teine. On teavitanud tamine suures osas ja seda tuleb lihtsalt aktsepteerida ja teadvustada, lihtsalt ütlesin esietenduse põhjal. Ja kui ilmub siis põhjalikumas kogumikus ajakirjas artikkel, siis sa teadvustad, et vot vaatad mitu korda. Siinkohal jääb meie vestlusteatri teemal korraks pooleli, kuna peagi on eetris kella kahesed uudised ja pärast seda jätkub jälle delta saade ning jätkame vestlusringi teatri teemal Eesti teatrielu aastal 2012 ja stuudios räägivad Reet Weidebaum, Madli Pesti, Juhan Kivirähk, Mihkel Seeder ja teatriblogija tantsumees. Jääge meiega.