Meie tänane saade Valminud Tartus ajakirja Akadeemia toimetuses ja minu kõrval istub praegu ajakirja peatoimetaja Ain Kaalep keda muidugi meie kuulajatele tutvustada ei ole tarvis. Viimastel aastatel on ta esinenud põhiliselt saadetes maailm kirjanduses. Täna esineb ta tõlkijate saates ja tõesti võiks ka ütelda, et kui tema tõlkeid vaadata, siis on peaaegu terve maailm selles tõlkekirjanduses. Haare on väga lai, nii ajaliselt kui ruumiliselt. Kas sa oled teinud ka mingit arvet selle kohta mitmest keeles, sa oled tõlkinud. Ei täpselt tõepoolest ei tea, no needki mille valdajaks mani ennast enam-vähem pean, neid ei ole neid eriti palju, aga, aga keelte arv on suur, selle tõttu, et mõnikord on vaja olnud tõlkida ka mõnest sellisest kellestki, näiteks rumeenia keelest, serbia, horvaadi keelest. Kumbagi ma muidugi ei oska, aga kuivõrd no ühel juhul tunnen romaani keeli teisel pool slaavi keeli, siis vastavalt abimeest kasutades ei ole mull vastu olnud ka originaalist endast aru saada. Selliseid tõlkeid, kus ma originaali üldse ei ole näinud, olen ma teinud äärmiselt vähe. Mõned sellised muidugi on, aga seda, seda ma pean patuks, niiviisi ei tohi teha. Võib tõlkida küll keelest, mida sa tegelikult ei oska, aga kui sul on abiline ja sulepead originaaltekst selgeks ja siis võib tõlkida küll minu arvates. Sa oled teinud mitme inimesega koostööd, näiteks koos Liis Eppelil oled tõlkinud Igmeti luulet, sulfia luulet, Aleksander Kurtna kaasloatski, Marie Stewarti siis Jüri talveti iga koos katalaani luuletaja Esprio luulet. Ülo Tor patsiga vanakreeka keelest. Kuningas Oidipuse. Kuidas need koostööd on tekkinud, oled sina andnud Se algataja? Igal eri juhul on tegemist ka eriolukorraga ja viiks pikale hakata neid kõigest konkreetsemalt kõnelema. Mõnikord olen mina algataja, mõnikord jälle sega tõlkija. Mõnikord on meie tõlkijad nii-öelda eraldi, noh näiteks. Koos Kersti Merilaasi olen ma tõlkinud luulet, aga kumbki on tõlkinud eri luuletusi. Samuti koos liis eppeliga tõlkisime türgi keelest ka kumbki tõlkis eri luuletusi, aga mõlemal juhul arutasime ikkagi teise tõlked läbi Jüri talveti ka täpselt niisamuti. Ülo Dorpatšigaga. Meie. Uuris originaali läbi tegi nii-öelda roosa või reaaluse tõlke, mis samal ajal oli juba ka osalt poeetiline siis tegin mina omakorda siis tema kontrollis omakorda läbi, nii et, et niisugune mitmekihiline töö, aga töö, mida ei saaks neid eraldi osadeks lahutada. No niisamuti näiteks koos Asta Põldma mäega tõlgitud Ramon koomest, ela Serna El Greco elulugu, see on ka suurelt osalt on nüüd päris koos teineteisele dikteeritud, aga on ka osasid, mille kumbki tegi eraldi ja mis siis jälle koos läbi sai, arutatud, nii et kuidas kunagi, need kollektiivse tõlked on väga mitut moodi tehtud. Nojah, aga kuna tavaliselt on olnud tegemist konkreetsel juhul ühe kirjanikuga ja kahe tõlki, aga kuidas seda stiili siis on lihtsustatud? See on jälle, kuidas kunagi enamasti olen selle stiilikoe kui tegemist on olnud luuled selle stiilikoega põhiliselt määranud mina, aga kui on koos proosat tõlgitud, siis on see jällegi mingisugune kompromiss, seda on teinekord raske iga, ega see muidugi ei klapiks ka, mõnega on see jällegi vägagi sujuvalt klappinud. Need võimalusi on väga palju. Nii nagu inimesed üldse, on ka tõlkijad väga erinevad, nii hästi oma iseloomuomaduste kui ka oma esteetilise maitse poolest jagamata. Keelekäsitluse poolest. Näiteks Asta Põldmäe ei armastanud maks vormi ja mina armastan ka seda väga, see on täitsa ju eesti keelegeeniuse poolt dikteeritud vormile Aavikega ja kasutusele Eestis tegelikult on algselt ju täiesti olemas. Ega temale ei meeldinud ja, ja selle tõttu ei leia maks vormi näiteks selles El Greco biograafias Ramona koomest ela Serena omas, kuigi minu meelest, kui on autor, kellele see maks vorm eriti sobib, oleks just see koomest ei lase, sest tema oli niisugune trikimeest. Kui ta oleks eestlane olnud, oleks ta kindlasti Aaviku keeles kirjutanud Ööbsilonidega ja nii edasi. Aga kuidas siis oli, et sinu arvamine jäänud peale? See on ikka nii, et üks peab teisele alistuma, et jälle niiviisi kompromissi saavutada, selle eest jälle Asta Põldmäe loobus kasutamast. Vorm, mis minu meelest on õudselt ebaeestiline mitte teha selle asemel, et öelda, tegemata olla, tegemata jätta näiteks kasvõi isegi Hamleti monoloog olla või mitte olla, ei ole korrektne eesti keel, sest korrektses eesti keeles ei öelda mitte olla. Mina tõlgin, selle olemine või olematus, küsimus on see, kas mitte olla, see on ju, Ta on ju saksa või venekeelse põle eesti keel ja no see ei ole see minu poole niisugune väga pedantne hoiak jälle SAISis osta poolt vastu võetud, nii et kumbki tuli vastu teise keelelisele maitsele ja see on niisugune jälle kollektiivse töö puhul loomulikult paratamatu ja niiviisi tekib lõpuks minu meelest niisugune keele võimalusi, mis ei ole mitte see odav kompromiss, vaid tõstab just maitse ühele kõrgemale tasandile, see on kahelt poolt pingutust kõrgemale iseendast tõusta. Heal juhul muidugi mitte alati. Me tõlkijate saadetes on üsna mitmel korral nimetatud sinu nime ja mul vahepeal oli isegi tunne, et sa oled meie tõlkijate isa, sa ise sellest arvad. Oh ei, nii ei saa üldse öelda. Tõlkijad on kõik vennad, võid rääkida õpetajast ja õpilasest. August Sang armastas alati rääkida, ta on Ants orase õpilane, kuigi tema tõlkestiil ja keel erines orase omastaga. Alg lähtepunkt oli ikka see võõras ja tema tase. Niiviisi võin jälle mina rääkida, et mina olen olnud luuletõlkijana suurel määral August Sanga õpilane, kuigi jällegi minu seisukohad nii mõneski suhtes tema omadest erinevad. Mõnes suurtes lähenevad terase omale ja mõnes suhtes lähevad veel hoopis kuhugi mujale. No see on endastmõistetav, igal tõlkijal on oma käekiri. Muidugi ei tohi olla nii ahendab, et ta ei laseks edasi anda tõlgitava omage. Tõlkija käekiri peab sisaldama väga palju võimalusi. Aga muidugi on ka autoreid, keda tav tõlkija ei tohiks tekkida, et teatav autor talle ilmselt ei sobi. Mulle tundub, et minu puhul näiteks kui suurtest projektidest rääkides poeet, keda ma tõlkida ei toitsion. Rainer Maria Rilge, sa oletad? Olen küll jah, aga, aga tõesti halva südametunnistusega ja nii-öelda hädapärast oli lihtsalt vajalik. Aga üldiselt hoiaksid temast küll vist eemale. Kuigi ma ei tea, kõik võib veel juhtuda. Ma olen küll juba vana, aga ma ei usu, et ma nii vana oleksin, et ma veel muutuda ei suudaks. Võib-olla muutun ka veel ilgelembesed, kunagi. Aga mis sa arvad sellest, kui Nike tõlkijad tõlgivad meeskirjanike teoseid? Ja meestõlkijad, naiskirjanike teoseid. Seda küsimust mul õieti ei olnud, aga see kerkis üles ja siis, kui Paul-Eerik Rummo ja Liis Seppel andsid välja nelja soome poeedi antu loogia, kõne voolab voolavas maailmas. Kolm meest oli tõlkinud Paul-Eerik väga Liile, jättis ühe selle eval isa manner ja mina küsin Paul-Eeriku käest, et, et kõike ei tõlkinud temades no ega siis mees ei võim Jonays tõlkida ja, ja noor Paul-Eerik oli selle mõtte peale tulnud, mille peale mina nagu ei olnud ja siis ma hakkasin mõtlema ja leidsin, et instinktiivselt tulen ma ikka valinud enamasti tõesti mees poete, aga mõningaid naispoeet, poetess olen ma siiski ka tõlkinud ja mõned on mulle isegi Obinud, näitakse tšillanna Gabriela mistral. Tema ainsat tõlkija ongi minu omad ja tema puhul ma ei tundnud seda sugudevahelist erinevust eriti küll. No ma ei tea, jah, luule puhul on tõepoolest ma eitan täiesti, et, et luuletaja poolse sugu oleks esmajärgulise tähtsusega, oleneb muidugi jälle luuletajast on muidugi kohutavalt naiselikke luuletajaid nagu kasvõi meie suur poeet Marie Under kohe ülinaiselik ja, ja teda nagu peaks ikka viht tõlkima ka k naine, kuna aga talvel, kes minu meelest on ka väga naiselik luuletaja, aga aga ta ei ole tõesti nii valdavalt naisele, keda võiks tõlkida ja ongi tõlkinud näiteks keelte väga ilusasti. Meie swed. On see menemko ja nii palju, kui ma vene luulest taipan, on Veneco tõlked tõlked väga head, nii et igal juhul see ei tohiks. Null null. Aga mis puutub proosasse, siis võivad naised küll väga hädas olla näiteks asi sõjajutte tõlkides ja see, nad teavad, et sõdurikeel on sagedasti toores, nad püüavad seda järele aimata, kuivõrd nemad ise ei ole kunagi keelt kasutanud, siis nad tikuvad teinekord õudsalt piinlikult üle soolama. Tahavad ka ropendada, tahtsin kirjutada, lugeda, kangesti piinlik. Nii et sel puhul tuleb küll see sugude vahe tõesti arvesse võisooti ütleme vangimaja miljöö või kurjategijate miljöö natiivse mehelik voorus, seda nüüd naistõlkijal küll kuule, raske tabada. See oli selge, seal tuleb ikka usaldada ülesanne mehele. Niisugust karmi üldreeglit ei tohiks vist üldse kehtestada. Et kord on see nii ja kord on kord, on teistmoodi. Siin peab sellise küsimuse otsustaja peab olema lihtsalt väga hea intuitsiooniga. Nii aga läheme nüüd korraks kaugetesse aegadesse, sa oled tõlkinud rooma luulet ja, ja kreeka tragöödiaid ja kuidas sul need keeled käes on või oled ka abi tarvitanud? No ladina keel, mida ma keskkoolis juba olen õppinud, kui me lõpetasime Ülo Torpatsi rooma antoloogia tegemise tõlkimisega toimetamise tundus mulle küll, et ma võiksin peaaegu juba juttu ajada ladina keeles. Ja praegugi on mul niisugune tunne, et kui ütleme selle sõjaeelse Tartu Ülikooli mõõduga võtta, siis ma olen selle klassikalise filoloogia sulgudes eriti ladina keel soolitanud ehk keskastme ulatuses, mitte ülemastme, aga kreeka keelega on teine asi, seda ma kaks korda ülikoolis alustanud. Üks kord sakslaste ajal Viktor Terrase juures ja teinekord Nõukogude alla lakrossi juures, aga kummalgi korral jällegi ei saanud lõpule viia, jälle tuli midagi vahele, üks kord jah, sõtta minek, teinekord vangi minek. Nii et ta jäi üsna algastmele, aga kui me siis Ülo tohtutiga koos tõlkisime, Ülo Dorpatis tegi kaaluse kommenteeritud realusele abil olin ma suuteline kreeka teksti muidugi muidugi täiesti lugema, nii palju ma ikka grammatikat mäletasin ja sõnavara tuli muidugi muidugi järjest juurde, need kreeka keeles kahe kreeka autoreid tõlkides jõudsime kuhugi natuke kõrgemale astmele. Kreeka keel on mulle arusaadav, aga ma ei saa öelda, et ma teda oskad. Ühe ainsa tõlkuren ainult oma jõududega Teintsiooniks pinda, Rosewood, millega algavad minu peegelmaastikud, seal ei ole muud abi kasutatud kui kreeka teksti mõistmiseks kasutasin ma küll ka inglise tõlget aru saades, aga õudselt ebatäpne, nii et ikkagi sõin ennast kreeka teksti lõpuks sisse. Nojah ja elegiline distis on, on sul ka käes? Nojah, see on minu meelest üks just see kvantiteedi releegiline tihti on, mille üle on mõtteid vahetatud küll, nii küll naa on, on minu meelest eesti keelele eriti sobiv vorm. Ma olen võimeline ajalehe teadet lugema niimoodi, et ilma erilise pingutuseta aseta mõned sõnad ümber ja loeme. Noh, ütleme mitte päris tihti sunnisega üheksa meetrist loendile ajalehte ette. Mitte eriti suure pingutusega eesti keelele sobib lihtsalt kui võetakse arvesse ka eesti keele silpide pikkused eesti keele muusikale, past. Ühte asja ma panin tähele, kui ma vaatasin su tõlkeid, et sa oled ju soomepoiss soome keeles, sa oled väga vähe tõlkinud. Jah, olen tõesti vähe tõlkinud, sellel on kaks põhjust esiteks soome keelest tõlkijaid on küll, jaa, väga häid, nende hulgas põlegi eriti neid juurde vaja ja teiseks on soome keelest raske tõlkida hoopis raskem kui saksa keeles näiteks saksa eesti keele pikkus on umbes võrdsed, aga soome keel on hoopis pikem. Kui tahad edasi anda ühtlasi seda värsimõõtu ja riimi, siis jääb alati ruumi üle, siis toppisin mingisuguseid täitesõnu sisse või keeruline tõlkida soome keelest. Muuseas, see on väga huvitav see niisugune keelte pikkuse erinevus. Soomlased on oma pikkusega, teinekord hädas. Shinspiri tõlkijad. Möödunud sajandil tõlkis Paavo kajalter kogusekspiri aga viie jalane jamps ei mahutanud ära seda, mis vaja. Ja kõik Sekspiri tõlked soome keelt tegi Paavo kaantel kuue jalalised lambi, nii et üks kuuendik on Shakespeare'i tekstid pikemad kui originaalis, järelikult ka nende ettekande aeg on pikem ja soomlased räägivad ka aeglaselt. Need öeldi eksperdi tragöödia, ETK, mis läheb palju rohkem, noh ütleme kaks tundi rohkem aega kui inglise keeles. Muuseas, Gruusias on huvitav, gruusia keel on veel pikem ja nemad on tõlkinud 14 silbilise mõõtu. Nii et veel Kaczyl juurde kui soome keeles Seksperi. Aga grusiinlased räägivad jälle väga kiiresti, nii et nende seitsmeli etendused tõenäoliselt ei kesta nii kaua kui Soome omad, aga ühesõnaga see keelte pikkus see on täitsa üldse asi, mis häirib või moodustab luuletõlkijad. Ja muuseas, hispaania keelega on vahekord päris hea, eesti ladina keele pikkus on ka võrdlemisi sama, aga inglise ja prantsuse keel on juba lühemad. Ja Mariel hoopis pikem. See on päris huvitav, kui keegi niisuguse uurimuse kirjutaks keelte pikkuse suhtest. Ja selliseid on tehtud, selliseid on tehtud küll, et mis on keskmine sõna pikkused, võetakse teatud teksti, ütleme 1000 sõna ja selle järgi saab välja arvutada türgi keel, muuseas passib ka eesti keelega päris hästi kokku. No sul on kaks raamatut ilmunud, peegelmaastikud tõlked on, tähendab osadel, kes oled tõlkinud ka küllalt palju proosat, aga luuletõlked on siis kaante vahele pandud, neid on toimetanud Leili-Maria Kask. Kelle idee see oli, et neid raamatuid välja anda? See oli minu idee, muidugi. Olid olemas juba Semperi luulerännakud ja August Sanga laenatud laulud ja siis ma julgesin ka nende kahe meistrirajale astuda ja tegin ettepaneku kirjastusele. Ja kirjastuse peatoimetaja Aksel Tamm oli kohe väga rõõmsalt nõus. Pealkirja muuseas, peegelmaastikud andis Leili-Maria Kask, toimetaja oli alguses natuke umbusklik ja, ja tagantjärele ma olen ka mõelnud, et kas ikka on päris õige. Peeglis jub, peegelduvad kõik asjad teistpidi. Et peegelpilt. Päris pilt, nii nagu tõlge ei ole originaalandjat, peegel keerab kõik asjad teistpidi ja ma ei tahaks küll öelda, et ma olen oma tõlgetes originaalid teistpidi pööranud. Ja selle esimesel köitel on ilus moto. Götelt ma loen selle ette. Võõrad rahvad õpivad alles hiljem tundma, meie noorus tõid nende noorukid, nende täismehed, innukad ja tegelevad, näevad oma pilti meie peeglis. Nad saavad teada, et seda, mida nemad tahavad, tahtsime meiegi, võtavad meid oma kilda ja annavad neile otsekui nooruse tagasi. See on väga ilus. Ja selle ma leidsin Götest muidugi peale seda, kui leili maarjaselle. Peegelmaastikud oli mu pealkirjaks andnud. Ma hakkasin Götet sirvima ja vaatasin kassetid. On midagi, kus on peeglist Juttavad, paneks motoks ja siis äkki leidsingi, ma olen kahjuks unustanud, kas see oli kujate silleri. Kirjavahetuses oli sekrete vestluste sekkermanniga. Enam ei oskaks viidata, kust ma selle titaani võtsime. No sa oled need mõlemad, tõlkinud Göte rooma eleegia tuleb mul praegu meelde. Silleri luuletusi. Ja Schilleri luuletusi mulle üsna palju tõlkinud. Need olid esimeste hulgas, mida ma üldse avaldama sai, nakata, sel ajal tehti uschilleri niisuguseid volitusi. Teosed. Noh, see oli 50.-te aastate teisest poolest kõõdet, kes tegelikult mulle lähedasem oleks, olen ma küll märksa vähem tõlkimata, ka vajadus on ka väiksem olnud, sest noh, suurmeister August Sang on teda teda juba tõlkinud, aga muidugi, palju võiks veel veel teda tõlkida juurde küll, selles ei ole mingit kahtlust. Kohati oli sul niisugune loosung, et mul ei ole, siin on hästi meeles et olgem eurooplased ja saage Maciaatideks või või saagem eurooplasteks ja jäädud Masyjaatideks, kuidas see täpselt oli? See oli nii, et olgem eurooplased, aga jäägem ka asiaatideks, sest me oleme eurooplased ja isegi olime eurooplased, sel ajal, kui noor Gustav suits selle loosungi püstitas, saagem eurooplasteks. Meie olime olnud, et me olime nagu see saksa provintsi äärepealses nurgas. Koopa südamisel ajal võis, võis ehk olla, Pariis oli meil tundmatu, Gustav suits purjetas kohe otse sinna Pariisi ja mujale Lääne-Euroopasse. Nii et tema loosung oleks olnud õieti, et olgem eestlased, aga saagem ka läänega sportlasteks ja ta viiks selle muidugi läbi ja me oleme risti ja põiki ja lõhki ja ja pikuti ja püsti igatpidi eurooplastele mingit kahtlust. Aga et meie Euroopas midagi maksaksime selleks me peame eurooplastele ju ka midagi sellist pakkuma, mida nendele. Ja see on just see meie asiaatlik aluspõhi, ma nimetan seda asiaatlikuks natuke provotseerivalt, sest üldiselt sõna asiaat halvas kirjas, aga ma mõtlen selle all juhtida põhi-Aasiat uut soome-ugri samojeedi ja ka need teised Põhjala rahvad kuni Tšuksideni välja. Nendega on kõige üldisemad kultuuritraditsioonid meil ühtsed ja see on just põnev ja seda ei tohi kunagi unustada. Meie lõpmata võimas aarde, Aitud, meie regivärsi line rahvalaul, mille vanus on nagu teadlased ütlevad umbes 2500 aastat, see ei tähenda, et kõik meie regivärsi tuleks sellest ajast pärit. Aga see põhistruktuur ja teatavad laulud noh, nagu loomislaul ja arvatavasti tähemõrsja ja need on ikka sellest samast ajast pärit, kust Väike-Aasias elas Homeros ja teistel Euroopa rahvastel nii ürgset rahvalaulu ei ole, nendel on enamasti keskaja realismi aja laulud. Iirlastel on vanemad veel. Aga, aga meie omad on ikkagi veel vanemad ja see on just meie ossi aadlik, pärand, mille peale me peame uhked olema, onju Euroopasse seda ka viidud. Ma juba ammu hakkasin juba nõukogude ajal rääkima, et tuleb viia ükskord setu koor, pahizzi, kõik naersid. Pariisi, viime hoopis Tiit Kuusik ja millesse ta ei ole. Nüüd käibki edu koos Pariisis ja võetakse väga sõbralikult ja väga tähelepanelikult vastu. Seda prantslastel ei ole. Aga Euroopa tänapäeva tasemel lauljad on neil endal ka sellega me neid ei üllata. Ega see Tuguriga üllatame küll. No see on umbes see, mida ma olen mõelnud nüüd selle loosungi teise poole, aga jäägem ka asiaatideks. Just see ürgpärand, mis on hirmus põnev. Ma olen korduvalt sellest rääkinud antud konteksti võib-olla sobib ka Kuubal, ma käisin ja pidasin seal niisuguse hispaaniakeelse loengu Kuuba kirjanduse tõlgetest eesti keelde kõigepealt oli vaja selgeks teha, kes need eestlased on kestnud kuubalane arvab, et nii nagu noh, Lõuna-Ameerikas on ju. Ta vist 21 eri rahvust, kes kõik räägivad hispaania keelt näiteks seal nõukogude liidus, kuhu mesilas kuulusime. Kuule, kas siis erinevaid rahvusi nii-öelda kaitstud Nad kõnelevad ju kõik vene keelt muidugi üldse eesti keel on olemas, rabas neid täitsa kohe põlvist tõesti omaette, ühel miljonil. Aga siis mõtlesin veel niisuguse lause, meie, soomlased ja ungarlased oleme Euroopa indiaanlased asi, isoligub alastel kohe rõõmus nägu peas. Ahaa, see on hirmus põnev. Indiaanlased on tänapäeva Ladina-Ameerikas väga kõrges aus vana traditsioon tragi ja kuigi nad räägivad ise ja keelt, ei taha nad ühe hispaanlased olla, nemad on ikka. Kes on seal kuubalane, kes on Equador lane, kes ümperruulane, kes on argentiinlane, aga ennem asi ole, hispaanlased, hispaania keelt räägivad, til, lõid kuulda saades, et niisugused kolme iseseisvat indiaanirahvaste on Euroopas olemas oma keele säilitanud, oli ades Kuubalastel huvi meie vastu kohe ilmatu suur. Mis on reisidest veel meelde jäänud? Kui palju muidugi? Esimene tõeline välisreis muidugi, sõjaaegne Soome sõjaväes olemine, see nüüd omaette peatükk, aga seda ei saa nagu reisiks nimetada, sest ega see sõdur ei saa ju seal maal ringi hulkuda. Tema elamised on hoopis teistsugused, aga see on ka oluline, aga esimene tõeline välisreis oli kui juba need reisivõimalused kirjanikele natuke avaldusid, lubati idas Saksamaale ja mul oli pikem marsruut ette nähtud, aga ma juba Berliinis ütles nii, et ainult Weima. Siis peaaegu kaks nädalat olla selles väga hästi taastatud tööde ja silleri linnas, vaat see oli midagi võimsat. Ja seal tõepoolest läks meelest ära, et ümberringi on see kaunis lollivõitu riik, Saksa Demokraatlik Vabariik, sellega tegemist, mina olin koostööde ja silleriga ja ja kui aega jäi, siis vaatasin väga ilusat maaligaleriid, kus muuseas on Noosse suri renessansiaegne maalikunstnik hästi esindatud. Lucasega ahjaa, Lukast rannahhi pildid, mida ma olen näinud ju ka enne värvilistelt reproduktsiooni siiski originaal Khanis näha, see oli ikka ikka midagi, midagi vägevat, see ei ole mitte see keskaegne võluv naivism, maitse on juba renessanss ja midagi nihukest, inimlik, kui julgeksin öelda, isegi meelelist. Mitte nii spirituaalne ei ole ta nagu keskaegne kunst. See oli eriline elamus. No seda on Kadristanis palju. Kas sa elasid hotellis elefond, kus toimus Toomas vanniromaani lotein, vaimar? Ja, ja, ja seda ma teadsin ka, aga kahjuks ja see hotelli personal jahutas mu vaimustust, öeldes, et Hitler peatus ka selles ja, ja selleks puhuks ehitati, organiseeriti see see vana Elephont hotell ära, nii et seal mitte midagi selle Lotte aegsed enam ei ole. Nii et sellest oli väga kahju, oli noh, korralik, meeldiv hotell, aga see on ka kõik atmosfäär nagu puudus viimased päevad vaimaris hotellis lõpes tehing või kuidas öelda, ära siis ma olin erakorteris ja see oli jälle omaette omaette võluv, seal inimesed üürisid oma tube välja. Seal oli jah, kuidagi nii intiimsem ja toredam isegi ka sealsamas Raekoja platsi peal. Su viimaseid tõlkeid, ma lugesin ajakirjast Akadeemia möödunud aasta 11.-st numbrist. Lõuna-Austraalia luuletavad tõlkinud. Ja mul on Austraalias vana koolivend, kelle nimi on Ilmar Kala, kes mulle vot õige mitu austraalia luule antoloogia. Ja nüüd ongi niisugune huvitav asi, et kõikidest inglisekeelsetest, maadest ja kultuuridest tunnen kõige paremini Austraaliat ja just nimelt austraalia luulet ja see on väga hea ja väga-väga-väga huvitav luule. Jutt oli Austraaliast, aga ma tean, et et sa väga armastad ka idamaid. See sai alguse vahest lingvisti huvidest, et ma leidsin, et mina tulingi, ühist peaksin tundma ka mõnd keelt, milles truck tuur on võimalikult erinev soome-ugri ja indoeuroopa keelte omast. Ja, ja siis sattusid pihku mulle türgi-tatari keel, et kõigepealt aga türgi-tatari keelte puhul võib öelda seda, et isegi teatud pettumus nad on soome-ugri keelte lõunal struktuurilt üllatavalt lähedased. Ma ütleksin, et Türgi grammatika on eesti keelele lähedasem kui inglise grammatika, sõnavara muidugi küsitavaid. Tõsi, mõni sõna rabab küll, et türgi keeles Holmak on olema munutma. On unustama, aga jumal teab, kuidas sarnasem tekkinud. Aga igatahes tekkis huvi nende vastu ja siis loomulikult ma olen alati arvanud keelegeeniuse kõige võimsam avaldus on luule ja muidugi ka siis vastavalt nende rahvaste luule sattus mu huviorbiiti samuti siis päris hea Tadžiki, mis on, need tuli indoeuroopa ja ja aeg nagu lõppes, lõppes otsa. Muu kõigega oli nii palju tegemist, et ma ei saanud eriti süveneda ka hea meel, et, et näiteks ligi Seppel oma türgi harrastusele jäi kindlaks ja, ja üldse kogu see 60.-te aastate noorte hulgas leidus nii keegi, kes nende nõukogude liidus elavate teiste rahvastega tegemist hakkas tegema ja kole kahju, et need kontaktid viimasena seal tunduvad väga nõrgaks jäänuna, me nagu oleme unustanud oma kaasvangid, kellega me olime ju suured sõbrad, omal ajal me meil oli sõpru, tuli Kesk-Aasiast küll Gruusiast, küll Armeenias, balti riikidega, muidugi sõprus jätkub. Aga need kaugemad tuuri, kelle keeli me õppisime ja tõlkisime, neid ei tohiks, ei tohiks ka unustada, sest mis eriti oluline on, elame ju maailmas, mis on väga-väga kirev. Tänapäeva võima suureks õnnistuseks on tema kultuuride ja keelte rikkalikus, neid on palju ja mida rohkematest me saame, osa rohkem suudame omastada eesti kultuuri, inkorporeerida, seda parem. Sellega me teenime. Eesti kultuuri ja oma. Eesti.