Kõigepealt, lugupeetud kindral, ma tahan teid südamest tänada, et leidsite aega ja tahtmist vastavatest naisajakirjaniku. Aitäh teile sellest kas niisugune üdini meeste oblast, nagu on sõjavägi ja nüüd naised nii kangesti sõjaväe vastu huvi tunnevad. Kas natuke riivab teie enesetunne? Ja küsimus on väga selline noh mitte meie valdkonnast. Sõjavägimehed, kust need mehed siia maailma sattunud naisest sündinud ja nüüd siin kuhugi pääses, on väga humaanne. Ja mina selle vastu mitte midagi, näe, see on vastupidi, see on väga loomulik. Ma tänan teid, nagu te ise ka teate. Tsiviilelus on meil juba viiendat aastat ümberkorraldus elus. Öelge, kas sõjaväes on ka tunda midagi taolist, nagu on meie tsiviilelus? Sõjaväes see perestroika, ma pean siiski täie tõsidusega, ütleme, et perestroika land või tulin siia sõjakomissariaati Baltikumi ei teenima kuskil neli ja pool protsenti. Eestimaa. Ja see on iga neljas seda, mida kord ei tohtinud vist isegi rääkida. Me juba nüüd räägime. Rohkem, on nüüd meil avalikustamist armees, meie omavahel oleme rohkem hakanud rääkima avalikumalt. Ohvitserid, sõdurid ei karda praegust, on need kirjad ja rahvas tuleb ja rahvas räägib, rahvas ei karda. Muidugi, tänu selle rahva survele hakkab ikka rohkem hoogu võtma. Perestroika peab siiski jõu samalt poolt aga armees on see täiesti mõeldamatu, et ütleme, keegi ohvitser tuleb, ütleb kindralile midagi niisugust mis ei ole sõjaväeeetika järgi mõelda. Me oleme siiani teiega dialoogis olla kordusõppuste teemal ja seda niimoodi, et ükskord üks ja teinekord teine eetris ja koos olnud. Nüüd me oleme ühise mikrofoni ees ja ma tahangi küsida, et missugune kasutegur on kordusõppustel sõjaväele ja ütleme, tsiviilelule ja üldse meie ühiskonnale. Mingisuguse sõjaväelise elukutse. Kas ta seal autojuht vedanudki sihtarvud masinad, need on niivõrd palju üle kahe ja poole 1000 välja õpetatud kontingenti oleks meil piisavalt võtta, siis peame levimine korsekkusid muidugi, seekord võib-olla kõik ei tuli tasku pihta. Veel üks eraldi küsimus on, kuidas väeosades need kordusõpet läbi viiakse. On olemas selliseid kurioosumeid. Näiteks oli selline juhus. Aga missugune on karistus, ütleme näiteks, ma kohe küsin vahele. 60. Luzednes advetiste kuidas teisi, kes ongi, ma ei oskagi öelda, et saada täisväärtuslikult teenistelt ja seal väga karm karistus, nii et kui selline veel üks tuleb siit tähendab, need võivad siis armeega hüvasti jätta. Sellepärast et, et meie balti sõjaväeringkonna sõjanõukogu väga teravalt tähelepanu osutab, etnik kordusõppused viiakse läbi inimlikult ja et oleks kasu, täitsa koefitsient oleks ikka suurem, kui veduriks. Baasil on välja pandud ka meie poolt, et seal teha nii, et õpikeskused seal need tehnika on olmeolukorrad nagu kõik on olemas, et need päevad, mis tagavara tulnud reservväelasi viib läbi, oleks maksimum reaalselt täidetud. Kui vanemad poisid käisid seal korsepostil, nad seal isa vala, käisid, mängisid kaarti, võtsid mina ja nii edasi. Aga nüüd on nii, et poisid ise räägivad, kirjutavad, et meil see midagi head ei tähenda midagi, niimoodi jälle tähendab, meil on vastasside selle värgiga, et kõiki neid kordusõppusi ära kontrollida, minu aparaati ei jätku. Siis on probleem väga palju, tähendab, kui riik Läheb ime peale üle nelja majandus veel üle peab karm, ega ka kuidagi niimoodi üle minema, siis on, see on väga veel niivõrd toores materjal. See riigikaitse seadus, mis praegu projekt oli välja talge, niivõrd väga toores ja seal väga paljud momendid, missid, rahva seas tõstavad. Öelge, palun, kas te saate korraldusi Moskva kaudu või saate ise oma vabariigi ulatuses suuremaid korraldusi teha seoses sellega, et meie vabariik läheb ime peale üle? No vaadake, sõjakomissariaat allub Moskvale, kaitseministeeriumile, meie saame, kõik, korraldasid need seadused, otsused Moskvast, meie kohalikud võimud annavad kõige Moskvas. Ja siin meie kohalikud seadused. No siis on väga raske, mina pole jurist ja nii palju, kui aega Aru saan. Kui nüüd ikka tuleb meil õigusriik, tuleb ikka paljud asjad panna hoopis teisiti kohale. Ja veel on praegu niimoodi, et põhiilma põhiseaduse kohale panime mõtte, tehaksegi jäädvusi teda jälle valesti jälle valesti. No see on niimoodi, teeb sellise segaduse. Vanad on muutmata. Võtame näiteks nende seadus riiklikust ettevõttest liiklusmajandust, seal on nii kirja pandud. Aga meie seadused, see üleüldise sõjaväekoodidest on ju praegust ikka elus veel jäänud, need katsi räägivad kokku, tuleb välja käärid. Tähendab, majandijuhtidel on õigus, veokayus, tähendab, kelle juurde minna prokuröri juurde? Aga ma tulen tagasi korrus õppuste juurde, sest see teema on mul väga südamel ja öelge, miks niisugune ääretult suur huvi meie noorte ajakirjanike vastu, keda nüüd nii kangesti tahetakse kordusõppustele võtta, missugust kasutegurit saavad ajakirjanikud, olles 25 päeva kordusõppustel sõjaväes? Armeest väga palju kirjutatakse, tead, halba on niimoodi. Ajakirjanikud osa on käinud sõjaväes, polegi teeninud sõjaväes, põhimõte on selles, et tutvustata praegust olukorda armees ja vaid et selline otsus, mis Moskva poolt viidi läbi 20 viiepäevaseid õppekogunemine. Ajakirjanikud ei jaoks Eesti, Läti, Leedu mitte ainult taktika. Sellepärast et mõnede balti sõjaväeringkondades mujal ei ole laadalisi ikka tehakse, tehakse igal pool tehakse ja need ajakirjad aga selle jaoks, et nad näeksid seda elu väga paljud nendest juba sõjaväe läbi käinud. Aga millal te läbi tegid selle sõjaga? Ma usun, et te olete kursis meie ajakirjanduse ja televisiooni ärad esinemistega, mis on nüüd samal teemal on. Ja no näete, siin on pärast seda televisiooni esinemist sai avalikustatud 17 nime, mis muidugi ei ole päris täpne, oli avalik kiri minu kolleegilt Tiit Sinissaarelt, kes ütleb, et tema ei taha enam minna kordusõppustel. Ega te ei ole seda lugenud? Ja normist mull vere, sind mitte? Aga te olete sõjaväelane, aga tema on eraisik. Aga tema käib ju samuti selle seaduse alla, kui minagi. Jah, aga tema on kordusõppusi korduvalt läbi teinud, ta on sõjaväe läbi teinud ja ta on seda sõjaväeelu niivõrd läbi näinud, et vaevalt kui see 25 päeva nüüd talle midagi juurde annab. Ravimi ära näiteks need ilusatel lahingväljaõppe ei manöövrid, mõni olid, tähendab, need on see kõik muidugi nemad. Vaadake, sellel õppekogunemisel koolid 25-ks päevasel lähevad meie kuus Eesti ajakirjaniku sile kepile kats, otseselt mitte ei tea, kumb ots lööb valusamine armee prestiiži pihta. Ta pole seal veel hullemat artikli kokku, kui ta siin oli, kui ta rääkis nende sõdurpoistega, kes tulid tagasi ja nii edasi. Et siin on mõeldud, et sõjaväe juhtkond läheb väga suure riski peale välja, viies läbi need 25 päevased õppekogunemised. Seal on kindlasti üks nõks sees, te nimetasite kuut inimest meilt ja, aga miks on väljakutse 40-le tehtud? Ma sellist arvu ei saa öelda, sellepärast et vaadake, et saata üks inimene hüppe kogunesid tema pealegi minema arstlikku komisjoni. Esiteks, aga meil on niimoodi, et kui kuskil midagi on vaja, siis on kõik haiged. Esiteks, tähendab mul peab reserv olema lage, minustki aru. Teiseks on omal kodus perekond, siin on väga paljusid asju, me peame ikka tagavara, peab olema, läheb kuus meest, mitte ainult Tallinnast, lähevad lihtsalt meie rajoonis lähevad mul praegu. Ja mina olen naisterahvas ja ma tean seda, et kui inimene on andnud allkirja sellele kutsele siis see tähendab seda, et ta on juba värvatud. Ei ole. Millal ta siis arvatud Vooksid värvatud on siis, kui tema tuleb selle kutse alusel sõjakomissariaadi uksest sisse. Kunik. Aga kui ta läheb meditsiinikontrolli, siis ta veel ei ole värvatud. Veel ei ole nii, missugused on need haigused, mis vabastavad mehi sõjaväest? Ei jõua sellele, mina teile praegu ei vastu, kohe mitte. Ei ole salastatud, igas rajoonipolikliinikus on olemas ja paks raamat. Nii, lugupeetud kindral, ma tahan veel küsida teie käest, miks oli solvunud polkovnik retko, kui see 17 nime, mis meie teada oli, aga mul on teada praegu juba 26 nime oli avalikustatud. Miks ta solvus? Mina arvan, et lapsed ja preilid solvuvad, aga sõjamees ei tohiks alluda. Ma arvan, et te ise küsige proua retkaa käest ja kindralipagunid ei anna seda noh, võimu, et teada, mida mõtleb iga sõdur, mina juba teist korda räägin, et vitavad kolmandat korda. Et kuus Eestimaalt pärit ajakirjaniku lähevad kordusõppustele, see avaldab, põhineb, ei lähe. Kui nad ei lähe, siis seoses seadusega. Väga rahulikult ära. Muide sõdurite ja kutsa emad on paljud tragimad, tulevad siia, räägivad, aga vot teie kolleegid millegipärast ei ta või loevad ennast enda jaoks allaväärsuseks rääkida kindralpudeliga. Te olete muidugi oi aitäh komplimendi eest noaga. Nii, aga nüüd on mul küsimus, kui inimesel on miinus 10 prillid ja tal on kordusõppuste, lõbutse see minu teada vabastab praegu täiesti meest sõjaväest, miks siis kordusõppustele peab minema miinus 10 prillidega? Nii ma küsin siis edasi, mind lihtsalt huvitab, sellepärast et selles nimekirjas, mis minu käes on 26 nime seal on väga paljud, kes on üliõpilased ja langevad üldse välja. Mis alusel on see nimekiri tehtud ja kes selle on koostanud? Oma reservi, nagu ütles Suvorov, et nii kaua, kui mul on reserv olemas, ma olen võitmatu ja ootame siis kõik ilusti ära vabariigirajoonide vahel oma reservi ja siit tuleb välja, et uue tehase, kes lähevad täpselt teatrist välja saatma 40 kutset või, või isegi rohkem seda raske öelda. Agaretko kirjutab alla või teie delegaatidele, mis sõjakomissariaatidel välja lähevad. Ahah, aga antud juhul on red kuu alla kirjutanud, järelikult see kuulub poliitosakonna alla ja teil on nagu raskem, siis vastates. Siinsamas noorte hääles polkovnik ütleb samas, et tema valmistab ette sõjaajakirjanikke kogu maailm. Des armeeruv läheb sellele teele, et sõjast kaugemale, aga paistab, et kui valmistub sõjaks, siis. Peegret, kuulge, mis te minu käest küsite, mille vastasin teie küsimuse kõikide ilusti ära. Aga siis palun väga vastaskabiinis, küsige tema käest. Täna ma siis astun tema juurde. Mis te arvate, lugupeetud kindral, miks ei taha siiski mehed minna kordusõppustele? Nüüd te mõistate täiesti neid mehi, kui nad eest ära jooksevad. Tähendab, siis mehed teavad, kui nad teisi lugupidavalt suhtuvad, peavad siis igal juhul minema, et mitte halvasti läheks. Ma arvan, et siin vist mängib suuremat rolli seadus. Vaat ajakirjaniku õppuste läheks misega väga hea meelega. Ma tean, naisi tahtsime, seal oli sõjaväekohuslane. Mõtelge ka hea, aga rääkige siis oma toimetele kaupmehed ja saadaksin sinna, vaatame, kuidas siis ajakirjanikud on kordusõppustel. Palun väga. Jebandeeritega mina ülemuse Juhandeerimil või ei ole, siis ma pean oma kulu ja kirjadega pinev. Siis teati seal taga ja reportaaži saade tagasi oli kuidagi. Kui te lubate, ma küsin teie käest veel ühte asja. Jälgida mehi enam Tšernobõlis saadet praegu saada praegu ei saada, see on kindel, see on kindel. Asjalugu on selles ka, et ma sain Moskvas kindralstaabi, sain vastuse, et see küsimus vaadatakse läbi praeguse ülemnõukogus. Ühel pool nüüd viis pool miljonit veenda või sõjavägi seda nii-nii suur armee kohta, mis on maailma saadab. Nägust ei teata, kes oli argumente, fakte, ütlevad Armini faktibutsikat. Need andmed Londoni uurimisinstituudi väljendite põhjal. Seda suurem häbi meil, et meie ise ei tohi seda ütelda, oleme ise sünnitanud armee, ei tea, kui palju meid on. Saladused on isikusaladused sellest saladustest, aga pärast seda praeguste töö käib, et peale selle, et tuumarelvade rakettide vähendamisega kahepoolne vähendamine nüüd pool miljonit ühepoolne vähendamine siis tuleb vist, nagu ma aru saan, neil tuleb kahepoolne vähendamine. Muidugi üleminekut palgal. Liiga vaesed oleme. Aga võib-olla nii suurt armeed, nagu me praegu üleval peame, läheb palju kallimaks maksma. Sest kui nüüd ka Ameerikas käis ja nägi, missugune seal on ettevalmistust, oli üpris rabatud sellest.