Hulluks olete väga palju mõtelnud ja muretsenud meie noormeeste pärast, kes teenivad Nõukogude armees, mis pani teid jälle muretsema meie poegade pärast. Ärevust tekitav on see, et need noormehed, kellel on mingisugune tervislik häire, saadetakse ehituste peale üle Nõukogude Liidu laiali. Kui me ülemnõukogus arutasime eesti oma armee loomist, oma kõrgkooli loomist ja oma vägede loomist, rääkisime alternatiivteenistusest ja kui me üldse tahame kasvõi seda seadust mingil moel ellu viia, siis tuleks alustada nii, et need noormehed, kellel on mingisugune tervisehäire või kes ei saa sõjaväest usulistel kaalutlustel osa võtta, Ta ei saadetaks mitte kusagile kaugele teistesse liiduvabariikidesse ehituspataljonidesse. Vaided, nad omad alternatiivteenistuse viiksid läbi Eestis. Siin on meil sanitarid puudus, siin on meil ehitusjõupuudus, siin on meil kõike kõike vaja. Aga näiteks tuli minu juurde üks isa, kes jõudis ära käia Moskvas. Ja kui ta siis väriseb ja peaaegu nutab, et ta ei suuda isegi magada, mida ta kõik nägi seal siis vot see viis mõttele, et tuleb vaadata selles ehitusväeosas seal Moskva oblastis on kuus meie poissi praegu ja kaks vene poissi ainukesed valgenahalised, ma ütleksin niimoodi. Ja nad on kõik repressiooniseisus. Ja vot nüüd on tekkinud idee midagi välja mõelda, et hakata aitama neid noormehi, kes meil on just nimelt üle liidu laiali ehitusväeosades kõigepealt alguseks ütleksin niimoodi, et minu mõte on, et tahaks teada nende inimeste käest, kes praegu kuulavad raadiot nende emade ja isade käest, et nad kirjutaksid esiteks oma lastele, et oma kirjades nad väga täpselt kirjeldaksid, mis nendega tehakse. Ja isegi kui on võimalik fikseerida ka kuupäevaliselt ja kellaajaliselt, need oleks dokumendid tõestuseks. Teiseks, et minule võib-olla kirjutaks siis need isad ja emad, kellel on olemas juba niisugused dokumendid, vaatame, missugune on üldse Eestis saadetud noormeesteteenistuse tingimused ehitusvägedes, et meil oleks mingisugune ülevaade. Sest ma tean, Pärnu rajoonis. On ahastama panevaid asju. Täpselt samuti ehitusvägedes siin Valga rajoonist, teiste rajoonide kohta ei oska öelda, sest et noh, võru ja, ja osa Tartu rajooni inimesi käivad minu juures ka siin, kuid et midagi ette võtta, selleks peab olema kõigepealt pilt olukorrast. Niimoodi me laseme oma noored mehed, kellel on võib-olla vererõhk või lampjalad või kehv nägemine või midagi muud. Lihtsalt ära ruineerida armees asjatult. Aga siin on kaks ema emad, olen palju kirju. Lepime kokku, et me teie nimesid ei nimeta. Sest kõik emad ja isad ühest suust ütlevad, et palun ärge nimetage, et siis tekib kättemaks minu pojale. Kuidas saab 26. jaanuaril teenitud niinimetatud töö kattis või ehitusvägedes kolm kuud teenib ta Moskva lähedal palažichynski rajoonis. Selles sõjaväeosas teenib väga vähe eestlasi, mõned venelased ja ülejäänud on kõik mustad, üldse mitte tahtes halvustada teisi rahvusi ja eesti rahvast üle tähtsustada, võimeid kõige targemaks, paremaks ja nii edasi pidada. Kuid Me nägime, et neil on seal tõesti väga raske, poja kirjutab näiteks ühel esimestest kirjadest. Tegelikult asi on selline, et mustad on siin kahest või kes teatel mitmest piirkonnast ja eriti nad praegu eestlaste vastu huvi ei tunne, sõdivad kõvasti omavahel. Aga kõrgemad ülemused teavad seda Eesti värki ja assitavad roodu komandöri ja teisi väga kõvasti eestlaste vastu, ise sõimavad neid natsideks ja ütlevad, mis te endast õige mõtlete, kirjutab nii, mul pole kunagi pea valutanud, aga siin küllaltki palju kordi sellest tuli ka seal juttu, kui külas käisime ja küsisime, et millest need peavalud, aga lõpuks ütles täpselt nii, et, et näkku on ta saanud ühe korra lüüa, sai just pildi ära teha ja pärast seda siis oli sinikas silma all, aga sinikatest peab aru andma, siis peab kellelegi peale kaebama ja siis on veel lootust saada võib-olla teine kuhugi peenemasse kohta, kust välja ei paista, et sellepärast lüüakse pähe sinna jää eriti märki, ilmselt sellest ka siis need peavalud kirjutab siin kirja, mulle ütleb, et ema, pane ümbrik teise ümbriku sisse, puhas Hendrik, et ma saan saata sulle kirja vastu, et muidu ei ole, kõik, ümbrikud on ära varastatud. Kirjapaber on ära varastatud. Seebid, hambaharjad on ära varastatud, vahendid ei kannata mitte mingisugust kriitikat ja sellega ei olegi võimalik teha, niipalju kui ülemustega õnnestus rääkida. Mitte ükski ülemus ei olnud eesti poiste kohta paha sõna, pigem vastupidi, öeldi, et need on ainukesed, kes tööd teevad, aga eelkõige just see, et midagi ei ole. Et midagi nagu olla ei tohi, ta ütleb, et isegi sinu esimesi kirju lugesin 20 Jordanit varastati ka need ära. No mida võidakse teha minu kirjadega? Põgenemiskatseid ka olnud? Jah, poja kirjutab poisist, kes kõige enne ära jooksis eesti poiss, see poiss oli ikkagi üks võimekas poiss, kes jõudis välja Tallinna, käis ära ka seltsimees põdra juures, oli ka ühenduses Noorte hääle ajakirjanikku. Torn oli Üllar kord Üllar Born ja temaga ja torn oligi nagu soovitanud, et kirjutaks vabariigi valitsusele majja Leovski nimele ka muidugi põdrale seda oli ikka poisid teinud kõikide eesti poiste allkirjadega, kes teenivad seal pärast seda põgenes veel sealt neli poissi ja, ja minu omal, see tuli tihti, need olid ka eesti poisid, need poisid aga ei jõudnud kaugemale raudteejaamast. Kaks võeti kinni kohe, kui nad ostsid piletid või tahtsid osta piletit kodu poole tulekuks, kolmas ootas väljas ja see võeti teisel päeval kinni. Mis nendest sai? Oli sedasi, et imekombel ei ole neile seni veel midagi tehtud. Veel üks emaga nuttis, aga need on natuke maha rahunenud, aga kirjad on peos ja mida siis teie poeg teile kirjutas? Minu poeg? Teenib samas väeosas, kus eelminema rääkis, elu on neil väga vilets. Meie, eestlased, oleme kõik viimseni peksa saanud, kes rohkem, kes vähem. Nii et elu on siin väga vilets. Alles eile lõikas üks väikevenelane endal veenid läbi. Ta vist ei pidanud enam vastu, enne seda peksti teda kõvasti, seal saavad, tähendab peksa kõik eestlased, ukrainlased, venelased tähendab, need on seal niivõrd vähe. Ja siis on lõpuks. Palun andke mulle nõu, mida teha nende hõlbete mustadega. Nad pommivat meilt raha ja kui neid ei ole, saame peksa. Siin on ka sellised seersandilt, kes nimetavad meid fašistideks, samuti peksavad meid ja siin on siis õele kirjutatud, et kui meid pekstakse, siis isegi seersandilt vaatavad pealt ja naeravad, et otsesed ülemused siis Jaan, isegi kirjutatud tädipojale, sellist elu kui siin, mitte ma isegi oma vaenlastele, vahepeal oli selline tunne, et teeks endale otsa peale ja saaks vaevast lahti. Siis on kirjutatud tädipojale, nagu sa võib-olla minu vanematelt kuulnud oled, on siin peaaegu kõik mustad. Need on siin nii palju, et neile vastu lüüa on mõttetu ja kui löödki vastu, siis on kohe paks must müür ümber ja kõik hakkavad peksma. Me käisime vaatamas neid poisse, mis nad siis veel rääkisid, kuidas neid oli pekstud, selle asemel, et hommikvõimlemist teha, neid oli lastud jooksta trepist üles-alla, seersanti seisid ja peksid neid poisse, Sid tähendab rihma pannaltega poisid juba pärast siis omavahel rääkisid, kui me olime korteris arutasite, et kes, kui mitu matsu sai, nii et nad juba harjusid täitsa ära, lugesid üle mitut viisnurga jälgi oli siis selja peal või kuskil mujal neid kõige kõrgemaid ülemusi. Ega nemad neid väga ei laida, niipalju kui nemad siis läksid ja palusid neid ülemusi ja rääkisid nende ülemustega. Ütles niimoodi, et muidugi näe, nemad tulid meile appi ainult toolinigas nädalaks, siis hakkas jälle otsast peale, kui me käisime seal, poiss täitsa värises, võttis mul käest kinni, ütles, et ema selle pooleteise kuuga, mis ma sünteerinud olen, ma ei ole nii palju viletsust ja õudust näinud, kui selle pooleteise kuuga oma perekonnaelu jooksul. Tegemist on neil olnud kapederastidega, nii et meie, Eesti poisid on kannatanud perearstide käes, teine asi, midagi söögilauas on olnud neil ka tegemist, Moaga nuga on pandud kõri peale ja nii täpselt oli siis minu poisil ja ka teistel eestlastel olnud. Muidugi, söögist ei tasu rääkidagi, mustad võtavad, kõik, söödi käest ära, ainult siis must leib ja pudru, et mudugine ära sureda ei saa, tähendab, neid me ikka saame süüa, aga muidu kõik sai kõik või, ja kõik biilsel, isegi kala, kõik võetakse käest ära. Ja siis on ka tervise kohta, minu poiss läks vererõhuga ja veel ütles niimoodi, et emad ära mulle pikendust kuidagi vaatad, no et ma olen ära need kaks aastat, ma lähen siis ettevalmistuskursustele, ma lähen sinna son sisse, aga mina usun, kui tema omad kaks aastat seal ära. Temast ei ole mingid õppijadena, tema närvid ja terviste vallad kõik läbi. Tal on praegu juba närvid täditütrele kirjutas, et esimene asi, kui ma pääsen siit lahtimaled närviravile, tähendab ta ise tunneb juba tema närvid on läbi. Kui teed mingit rasket tööd, siis käib pea ringi, võtab jalad nõrgaks. Nähtavasti on see vererõhust. Arsti jutule pole mõtet minna, sest see pole mingi arst, vaid isehakanud loomaarst. Arsti jutule võetakse ainult siis, kui sul on mingi väline viga küljes. Kas käsi on puru või veel midagi? No vot siia ma tahakski ütelda, et see isa rääkis sedasama ja väga hea, et see emane nimetas seda isa, kes käis seal sõjaväeosas ei neid noormehi vaatamas, siis kõige rohkem viiski teda välja see, et seersandi dise peksavad. Ja see, et tegemist on siiski nähtavasti ta ei tahtnud ka täpselt üksikasjadesse langeda, kuid meie poiste vägistamisega. Ja see ei ole mitte nii, et üks ühele nagu, vaid ikka grupiliselt sõjaväes. Ja nii nagu neid seal on seitse, kaheksa kokku neid valgeid, et nad on sealt käinud kõik läbi. Ja minu meelest see on üks põhipõhjusi, miks me peaksime need poisid sealt päästma, nendest ei tule ju pärast enam õige psühholoogiaga inimesi. Me peame selle küsimuse tõsiselt üles tõstma ja selle pärast ma olengi tahtnud, et mul oleks rohkem fakte ja materjale, millega välja minna. Niisama ainult juttudega ei, ei veena kedagi, meie valitsus peab meie noormehi kaitsma, mis valitsus ta muidu on ja täpselt samuti ka meie sõjakomissariaat sõjakomissar. Sest kujutage, et vererõhk 190 oli sellel poisil, kelle isaga ma rääkisin. Ma ei tea, kui kõrge teie poissi, 70 109 10 ja, ja selliseid fakte on väga palju, kus kõrge vererõhuga on ära võetud ja nagu te näete, koormused on ju ääretult suured, samal ajal toitumine väga vilets. Nii et see on ikka täiesti ebanormaalne ja tuleb välja. Nüüd on ju andmed, et mitte ainult seal palažinskis, vaid on ka teisi moskvaaluseid, neid oblastid, kus on analoogilised olukord Leningradi all ka mulle Pärnu rajoonist naisliidu koosolekul naised ütlesid, et Leningradi all on täpselt samasugune sadism. Julmus, perverssus, et see kõik on nii kohutav. Nii, aga nüüd ma tahan küsida Meelis Prantsu käest. Eelmine kord, kui me tegime, saate Valgast siit siis esines teie isa ja teie olite parajasti oma venna juures Vladivostokis ja tema kolmel korral pani plehku sõjaväest, tahtis tulla ja nõudis, et saaks tulla Eestimaa pinnale aega teenima. Missugust saatust peab jagama noormees, kes on ette võtnud niisuguse teo, et nõuab Eestimaa pinnal teenistust ja seda talle ei anta, missugune on teie venna saatus, praegu-hetk? Praegu on vend distsiplinaarpataljonis, kaks aastat määrati talle, muidugi sain, esiteks valeta, kolm korda ära põgenes, see on täiesti vale, põgenes ära ainult ühe korra. Seda ütles mulle Valga sõjakomissar, ma tean, ma ise nägin neid kirju ja telegrammi, mis siia saadeti. Ta on kolm korda ära põgenenud, tegelikult põgenes ainult ühe korra. Tähendab, siis sealt valetati ja nad jaami ei osanud enam midagi teha saanud, olid kahekesi, teine poiss oli venelane. Aga seda poissi sallitud sellepärast et ta sai eestlasega läbi. Aga siin ta on vist kirjas, kirjutab missal, talle tehti, ja mis ta mulle ise rääkis, kõike, kuidas seal üldse elu on, mis ma ise nägin kaks kuud, mis tal istunud seal kinni eeluurimine ja enne seda distsiplinaarpataljoni viimist üldiselt ei ole seepi ja vett ka näinud üldse pesta või midagi saanud. Ja mis ta siin kirjas kirjutab, võin lugeda siit kõigepealt pandiuminud ühiskambrisse. Seal oli kõik normaalne, sest kambris olid ainult veel kaks poissi peale teda. Üks oli siis pool aastat teeninud. Teine oli, teine oli juba ära pekstud, nõude kirjutab siin, teine oli mingi tola, teine oli juba ära pekstud, lihtsalt närvid läbi ja siis ta sai selle vene poisiga seal kokku. Selles kambris algas meie mõnitamine ja peksmine, esiteks selle eest etne seersantidega kambris istusime, nemad tulid, sõdurid istusid seersanti kambris, sellest said esiteks peksa kelledest seersantidega, kes alistusid seersandilt. Teiseks, et mina olen eestlane ja tema on venelane, minuga saab läbi. Nõukogude, kirjutab, et tegi oma venelastel margi täis, sellepärast sai kolakat. Venelased peksid oma venelasteks. Kolakad saime enne sööki söömise ajal pärast sööki, vahepeal, kui oli mingi parem Karaul, siis saime ka öösel peksa, seda on kõike raske paberi peale panna, elu oli nii täis, tahtsime Karaulime ära juba tappa. Peksis neerud lahti, automaadiga, peksis neile, tegi ainult nalja. Me olime katsejänesed. Istusime kambris, kes tahtis peksa, palun võtke, kes tahtis tööd anda, valunud jälle anti. Seal peeti ka tööle välja sütt laadumisel õudne, külmal ma käisin seal paljaste kätega, kindlaid ju midagi antud. Siis saidil peksaga automaatika otsa. Mis te arvate, kas te vend teab? Vast? Ma ei oska öelda, kas te saite midagi linna heaks teha. Mina ei saanud midagi, ta, tal oli kohus ära anda, kohtustumile midagi öelnud, et teda peksti, mõnitati ütles, et sellest ei ole midagi kasu ja võib-olla veel läheb halvemini, hakkab veel rohkem peksa saama või tapetakse täitsa maa. Nüüd ta kirjutab distsiplinaarpataljonis kirja lühike kiri ja see pole sealt posti pandud. Väeosas. Ei oska kuidagi kohe alustada. Kõigepealt sellest, et saatke mulle rahapakiga ning päikeserahapaki ära. Meelis teab, kuidas raha ära peida. Minule ütleb raha saadki täpselt 100 rubla, seda ärge mõtlema hakake, et ma sealt tahan plehku panna, sest see on võimatu. Pidage meeles, 100 rubla, see on väga tähtis. Pakki vangi, suitsu, paar pakki küpsiseid ja noh, igasuguste siin on hullumaja küll, ausalt hullem kui tsoonis vangis. Peale pakki saatke kohe Telegram. Eestlasi vihatakse siin õudselt, kui Telegram kohale ei jõua, siis siis ma löön siin kedagi maha, et satuks ise vangi. Olgu male õpetan, saatke siis pakk ja kohe järgi Telegram, ma proovin siin veel vastu pidada. Üles kirjutab saati kindlasti raha, ärge unustage kunagi seletan, miks mulle nii palju vaja läks. See pressib välja mõtlema, aga ma ei oskand mõelda, milleks seda raha? Keegi välja, see on nii tavaline asi, seal toimub igal pool väljapressimine, nii, Meelis, kas te olete saatnud juba pakki ja takseurosooviti võll. Kas te saatsite ka Telegrami? Ja Telegram sai ära saata, aga vastust ei ole, neil ei, vastust ei ole. Ma arvan, et kas ta ise seda pakki näebki, võib-olla lihtsalt Telegram, selleks, et pakk on teele kes peab selle raha saama, võtab raha ära. Mis puudutab seda prantsi lugu, siis meie maakonna volikogu nüüd saatis kaaskirja ka vabariigiprokurörile urgele asja uurimiseks, noh, ma tean, et see käik muidugi läheb edasi sõjaväe vastavate prokuröridega, kuule, kuid isegi tulemust on raske ette ennustada. Sest praegu on kohus ära toimunud. Ja ma ei kujuta ette, kuidas saab seda uuesti alustada. Tähendab, ainukene variant on ikkagi see, kui on materjal kirjade näol olemas dokumentaalselt tõestatud, nii et kui sealt tuleb, siis ainult selle alusel. Kuid ilmselt ikkagi ma usun, et vabariigiprokurör annab edasi sõjaväeprokuratuuri need materjalid mida teeb aga sõjaväeprokurör tuur. Ja selles suhtes on raske ju midagi ette ennustada. Kuid teine asi, mis ma mõtlen siin, et mõned poisid siiski, kes hüppesse on tulnud alguses, kui nad ei ole veel andnud vannet. Siiski oma olukorda mõnikord saavad ehk kergendada, sest siin ka läks, üks Võru poiss saadeti, minul olid siin ka kirjad, kus olid kohe allkirjadega olemas näidatud Baltikumi nii nagu poisile lubati. Aga kui ta istus rongis, siis kuidagi pikalt hakkas rong sõitma, lõpuks saadi teada, et on Astrahani ja nii nagu poisikirjast ma lugesin, on kirjutatud, et mida kilomeeter edasi, seda sodistlikumaks läksid need, kes olid kaasas. Ja lõpuks poistel kahekesi muud ei jäänud üle, kui hüppasid rongist maha ja hakkasid jala tulema Moskva poole. Ja läksid Moskvas siis ise sõjakomissariaati kohe andsid ennast ülesse ja nad pandi sõjaväeossa. Sealt tuli kiri, et on olemas distsipliin ja kord ning elada võib. Ja sinna ma saatsin siis ka oma allkirja ja pitsatitega kirja, et ta jääks sinna, et teda enam edasi ega kusagile ei saadetaks. Et see ei olnud ju desserteerumine, vaid see oli lihtsalt vägivalla eest ära tulemine. Ja kohe nad läksid sõjakomissariaati ja andsid ennast üles, niiet loota, et võib-olla need poisid siis sellise käiguga pääsesid hullemast. Praegu on meil mikrofoni ees kaks ema, kelle pojad just äsja saabusid armeest. See tähendab nad demongiliseerusid. Olge nii kena, teeme siis nii, nagu me leppisime kokku, et me nimesid ei nimeta. Missuguses seisundis tuli teie poeg armeest? See oli täiesti sellises seisundis, et tema tuli nagu invaliite värises, ei saanud isegi võid leiva peale määrida ja esimestel päevadel sõjaväelasi nähes täitsa minestas ära ja kui oli mingisugused närviline olukord, siis, siis ta lõi, läks täiesti endast välja, et üle kuu aja sellest möödas ja ta käib arstide juures, kuna tal ei ole närvid korras, talle on noa selga sarmiga, siis ta on saanud labidaga pähe sellepärast et tema teenis selles kuulsas sisevägedes, mida sunniti minema labidatega gruusia astu, ta nägi seal väga palju näguripäevi, kuna ta keeldus minema Gruusiasse labidatega. Seal oli teine eesti poiss ka ja, ja nad ühesõnaga ei läinud, kuidas neid siis seal mõnitati ja kuidas neid siis sõimati fašistideks ja natsionalistidest selle eest, et nad seda testi teinud. Aga minu poeg ütles, et kuidas tema oleks suutnud minna teiste inimeste vastu labidaga, temal ei olnud selleks südametunnistust. Ta teenis Armeenia piiri ääres, aga kuna see Armeenias oli maavärisemine, siis ta toodi üle Rostovi oblastisse sisevägedesse, kus olid põhiliselt vangid ja ta oli konvoi ja ta pidi neid vange, mis oli osa, oli rasked kurjategijad ja mõrtsukad, neid pidi siis ühesõnaga tööle viima ja töölt tagasi tooma. Need kaheksateistaastased poisid siis pidid nägema, kuidas neid seal piinas, kartke neid vange, võeti nagu paljaks pooleldi ja pandi siis keldrisse ja, ja siis kuidas nad need vangid seal keldris siis kisasid ja välja palusid ja kaheksateistaastased poisid pidid siis seda pealt nägema, siis ma räägin selle momendi veel, et kui see moment olid, nad ei läinud Gruusiasse labidatega ja siis sain mina Pealt sellise kirja, et ära homme enam ei näe, et mul on selline olukord, et ma ei taha rohkem elada, ma läksin sinna, sain ülemustega kokkuleppele ja ta pandi tööle sigalasse koos vangidega, kas iganes oli selline olukord, et Nad olid kõik nälgas, ülemused selle eest ei hoolinud, et kus süüta saada sigadele ja mida see kaheksateistaastane poiss siis oleks seal surnud. Elised seal poegisid ja sead suride sööta ei olnud, aga ohvitserid ütlesid, et minge ja varastage, kui teil see, et ta ei ole, mis te meie juurde tulete ja sunniti lihtsalt varastama ja ülemused tulid sinna, ütlesid, et võtke nüüd põrsad, kust tahate välja, ei ole nende asi. Et muidu lähete tribunali alla. Poiss ütles nii, et tema varastas need põrsad vangidelt. Teie poeg tuli ka tagasi hiljaaegu sõjaväest, paak tuli detsembris sõjaväest tagasi ja ma olen kahe poja ema ja ta sõnad olid sellised. Tema, kui sa ei saa midagi teha, siis mina teen kõik selleks, et oma venda enam sinna sõjaväkke ei saada. Rasas oli poisse, kes kaks aastat teenisid puhkepäeva saamata. Kui ma käisin vaatamas poega seal, siis vesteldes poisiga, ta ütles, et mul on andnud ainult neli õnnelikku päeva sõjaväes ja neli puhkepäeva, millal mu ema ja isa käisid vaatamas ja siis komandör andis need vabad päevad. Aga ühtegi laupäevast ega pühapäevast päeva ei olnud väga. Peale selle olid päevad mitte kaheksa tundi, vaid teinekord öösel. Siiani ei ole mu poiss seal üle saanud, sellest ei saa öösel magada. Kui ma kuulsin televiisorist, esines prokuröri asetäitja Genf 49 kohta ja ei andnud nagu mingisugust lootust emadele et nad peavad oma lapsi sõjaväkke saatma, siis ma helistasin temale ja ka mulle ütles niimoodi, et kui te ei saada oma poega sõjaväkke, siis langetaja kriminaalkorras karistuse alla ja teie poeg, siis ma ütlesin selliselt, et üle Meie praeguste seaduste on siiski mingisugune emaõiguse seadus, kummale on sünnitanud omale pojad, siis ei ole kellegil õigust sellistesse tingimustesse saata, kus mu poeg tuli tagasi 20 kilo oli kaalust maha võtnud. Tema küll on tore, et ma nüüd ometi pea varastama, vassima ega hirmu tundma. Ema, kallis, et nüüd on see aeg ometi ükskord möödas, et ma võin olla nagu korralik inimene ja aus inimene.