Tänaseks teemaks on üks põnev fotograaf, kes on pildistanud maailmakuulsaid. Näitlejaid on lausa teinud sellise projekti, et saada need näitlejad pildi peale. Andik ots on tema nimi ja Kaupo Kikkas, räägi mulle natukene sellest mehest ja tema projektist neid pilte, sa ise oled ka näinud sedasi suurelt näitusel. Täna räägime tõepoolest andi Kotsist, kes on inglise portreefotograaf, kes on oma elu pühendanud staaride pildistamisele. Kuigi see kõlab juba ausalt öelda tohutult triviaalselt, et keegi ütleb, et ta pildistab staare siis võib-olla on endi Kotsi pildid ongi natukene nii-öelda triviaalsed, kuna nad on oma olemuselt hästi lihtsad, nad jätavad kõik ruumi kogu pildikeele sellele inimesele, kes on seal pildil. Ja kui sul on nii-öelda pildimaterjaliks siis Robert De Niro, Maicel, Kein või Brad Pitt või kes iganes, kes on vaieldamatult pärased näitlejad, jätame nende staari kategooria kõrvale, siis tõepoolest ongi selline olukord, et fotograaf ei pea liiga palju rabelema igasuguste tehniliste aspektide erinevate rekvisiidid, ide või kompositsioonivõtetega, kuna see inimene lihtsalt nii suurepäraselt täidab selle, selle pildi sisuga juba ise ära. Ja sellel näitusel on tegelikult ja ausalt öelda kahemõtteline Pealkiri pihaintse mäes ehk maski taga. Kuigi tegelikult ma ütleksin, et kõik need näitlejad kannavad just nimelt Nendel piltidel olles maske, sest väga paljud nendest on justkui võtnud mingisuguse rollis olemise positsiooni, väga paljud neist teevad mingeid žeste või, või miimikaga mingisuguseid trikke. Mõnede puhul on ka kasutatud siis veidi selliste stiliseerimististilistikat. Alles hiljuti arutasime hea kolleeg Toomas Volkmaniga sedasama maski teemat, et lõppude lõpuks, kui me vaatame kaugesse ajalukku, siis religioossed maskid, teatrimaskid, mask on kandnud väga tähtsat rolli juba aastatuhandeid. Ja kui me hakkame niimoodi mõtlema, siis mis see muud on, kui keegi astub sinu ette selle fotokaameraga ja sa ikkagi asetad enda näole mingi maski lihtsalt kas see mask on nii-öelda väga kaetud peidetud, kas sa üritad olla keegi teine, kas sa üritad manada endale näole naeratuse maski, siis mul on selline tunne, et näiteks näitlejate puhul või näitlejaid pildistades on üldse väga küsitav, et kas on üldse võimalik seda maski langetada, sest et näitlejatel jäävad nende mingid rollid isegi kui see on täitsa tahtmatu ja kui see nii-öelda roll ei ole, ei ole tahtlikult seal pildi peal ette monatud, siis ikkagi see, see olukord tegelikult ju ei muutu olematuks, et ta on näitleja. Niisiis, andi Kots ja tema projekt pihainte mask on tõesti üleval veel viimaseid päevi Londonis soomlasse toosis, seal on siis 100 ilusat mustvalget suureformaadilised portreed erinevatest Hollywoodi staaridest ja need siis seob see, et selle näituse tellija Pavda ehk siis Briti filmitööstuse nii-öelda briti filmitööstus, ühesõnaga ja need inimesed on siis kõik saanud 50 viimase aasta jooksul siis Pavda auhindu. Täpne nimetus on British Academy of filmentele visionaarts, ehk siis nii-öelda see on siis nagu justkui see briti Oskar võib niimoodi öelda ja kohtame seal piltidel tõepoolest absoluutselt kõiki mõelda vaid usa staare alates, nagu ma juba ütlesin, Roberta, nii rast kiira näitlist Kevin Spacey-ist, Maicel käin Downikordis väga palju siis selliseid tõelisi kino titaane. Kuidas ta nõusse sai, kuidas ta rääkis ennetasidki sellist, minu järgmist mõtet? Et nagu me kõik teame, siis nii-öelda staaritel on agendid, mänedžeride staarid üldiselt hoiavad väga tugevad distantsi nii fotograafidest, meediast ja millest iganes, et omada natukenegi privaatsust. Ja kui andi Kots juba aastaid tagasi võib-olla isegi kümneid aastaid tagasi otsustas, et tema tahab saada nii-öelda staari porteeriaks, siis ta tegi sellise projekti. Noh, seda on esialgu isegi palju projektiks nimetada, ta lihtsalt kirjutas 300 igale staarile kirja, kas ta tohiks neid pildistada ja kolmesajastaarist vastastele. Joss Akland, kes oli tol hetkel juba väärikates seitsmekümnendates eluaastates ja 300-st üks vastus ja sealjuures tõenäoliselt võib-olla kõige vähem tuntud nendest, kellele ta kirjutas, üsna loogiline tegelikult, mis oli tore, oli see, et, et sellest mittevastamisest ei löönud ta mitte põnnama, nii nagu näiteks mina olen oma elus teinud, ma olen elus kirjutanud neljale inimesele, kellest ma väga lugu pean maailmas ja nendest ei ole ükski vastanud, et ütleme, see protsent ei ole veel üldse halb praegu, et mul on veel 200 siis 96 ainult kirja teel saata. Aga see üks, kes vastaste pildistas ja oli sellest ideest meelitatud, andis fotograafile oma kolleegi ja sõbra, kaasnäitleja Greta Skatši nime telefoni ja helistas ise selle Kreetale, ütles. Kuule, eks photography helistab sulle varsti. Järgmisena andis Kreeta ühe järgmise inimese nime ja niimoodi, kus nagu Huunov suu, kes tunneb, keda oli lõpuks oli esimene pääsuke nii-öelda täiesti tippude hulgast tuli tastin Hoffmann kes soovitas Brad Pitti, kes soovitas George klounid, kes soovitas Julian Robertit, kes soovitas sul seal säranud oli ja kes soovitas pooniumanni, nii et ühesõnaga niimoodi siis tegelikult ta tegi mitte millestki oma karjääri. Ja see on väga märkimisväärne, väga austusväärne, sest et see näitab, et ka kõige paremat head päritolu, väga hea ülikooli lõpetanud Londoni fotograafid ei pääse USA staaridele sugugi mitte Ta niimoodi ligi, nagu nad sooviksid. Ja sellest ongi saanud tema elu nii-öelda kreedo või tema elu mõte. Tema üks viimaseid projekte oli näiteks Savoy hotell, kus ta siis ennem suurde kapitaalremonti minemist läks Savoy hotellinendesamade staaridega ja tegid ajakirjale taim taimega sonile siis sellise loo, kus ta näitas Victoria aadliku rikkust ja rikkalikust, mis seal hotellis alles oli ja mis pidi sealt nüüd kaduma, sest et ta läks absoluutselt kapitaalremonti, paigutas sinna poseerima Briti kõige kuulsamad, samuti siis nii-öelda Hollywoodis kuulsaks saanud filmitähed ja andi kutseline ette näidata. Paar kõige kõrgemat auhindamine oleks fotograaf, võib saada kõige tähtsam nendest, mida peab mainima, on siis eesti keeles MB, ehk siis see on siis briti ordu medal, mida siis kuninganna isiklikult annetab. Ja teine auhind on Fox Talbot Award, ehk siis Fox, Talbot oli siis nii-öelda üks kahest tegelikult fotograafia leiutajast, fotograafia leiutamisega on teatavasti selline huvitav protsess, et see toimus paralleelselt Prantsusmaal ja Inglismaal ja need leiutajad on tagantjärgi teada saadud, et nad jõudsid erineval moel oma oma leiutiseni sisuliselt aga Fox Talbot, nagu nimest võib aru saada, oli see britt ja temanimeline auhind, mida siis tõesti antakse ainult spetsiaalsetes olukordades, mida ei anta sugugi mitte iga aasta on annetatud siis samamoodi jändi Kotsile. Nii et, et ta on tõesti maailma tipp portratist, kellel on hästi ilus, esteetiline ja lihtne pildikeel. Tema tööd on püsikollektsioonides nii National Portrait kelleris kui Victoria ja Alberti muuseumis, isegi Hiina rahvusmuuseum on, on ostnud tema käest töid. Näiteks Hiina ongi üks turg, kus siis andi kodus praegu väga palju ka töötab ja pildistab ilmselt Ta on tal nii-öelda suu ja silmad ja kõrvad raha täis, sest et hiinlastele väga meeldib töötada inimestega, kellel on ette näidata portfoolio, siis nii-öelda Hollywoodi, staaride või selliste noh, mis iganes ala selliste Ameerika või. Ma olin, näitas, väga meeldib, siis on võimalik osta säästulennupiletid ja sisuliselt sõita Londonisse lennukiga näitusele, näitas, ise on tasuta, nii et säästulennupileteid siin kõige soodsamaid, mida ma olen kuulnud, on võimalik edasi-tagasi lennata siin vähem kui 100 euro eest. Noh, loomulikult on seal ikkagi kallis ja loomulikult on seal alati suur ettevõtmine, aga julgustan kõiki, et mõnikord võib see elamus olla hindamatu ja see mõnisada eurot, mis sinna tuleb investeerida kõik koos ööbimise kõigega kokku, saab emotsionaalselt nii kuhjaga tasutud, et et ei tekigi probleemi, et mõni teine asi sellevõrra ostmata või, või, või saamata jääb. No kes ei saa minna, siis minge meie kodulehekülje peale, seal on väike link, äkki saate seal. Just hea uudis on see, et kes ei lähe neid originaaltöid vaatama, siis tõepoolest internetis on, on tema töid väga palju nähtaval ja paneme ka mõned erinevad lingid üles. Näiteks üks tore link on ka veel BBC kodulehelt, kes inglise keelt loeb, kus ta kirjeldab erinevate staaridega siis juhtunud selliseid juhtumisi veel nii-öelda siin on Nicole Kidmaniga väike jutt toni körtisega, väike jutt Maicel Keiniga väike jutt, kui ta käis neid pildistamas, et kuidas siis pildistamisprotsess aset leidis või mis seal juhtus, miks pilt just nimelt selline sai. Nii et tegelikult on ka see pisike näituse elamus juba. Ole hea, räägi üks lugu lõpetuseks kellelegi keele, seda pilti tegija, kes siis pärast muljet. Kas võtan siit esimese loo ette Sandsoni kördis, kes alles hiljuti Ta läks manalateele vana legendaarne USA näitleja ja torigoordisega ta kirjutab seda, et ta oli aastaid proovinud teda pildistada ja iga kord oli saanud vastuseks, et ta ei tunne ennast eriti hästi või tal on kohutavalt kiire. Nüüd juhuslikult siis Los Angelesse minnes ta ikkagi viskas talle ühe teate, jättis teate, et ma olen läheduses, et kui sa äkki nüüd jälle seekord siis saad ja uskumatu Donigordis vastastele kohe, et ja ma annan sulle öödega, sa tõid, vaadanud mulle väga meeldivad ja ma tahan suga pildistada. Ta oli Las Vegases hoopis ise, nii et las Vegasesse minema. Ja kui ta ühesõnaga see päev hakkas kätte jõudma, siis eelmisel päeval helises telefon ja andi kontserdi täiesti kindel, et mõnikord nagu ikka viimasel hetkel ütleb, et ma ei tunne ennast hästi, jätame pildistamise ja, aga vastupidi, toni kördis ütles, et, et ta oli juba tõesti vanamees, väga edukas karjäär selja taga ja ütles, et kas sa võid mind veel viimast korda pildi peal nii-öelda panna välja nägema nagu tõeline ikoon. Siis sandi kuts ütleb, et kuna ta nimi oli nii-öelda hüüdnimi või selline filmimaailma hüüdnimi Ameerika prints, Ameerika prints siis oli idee selge, ta värvis talle näkku siis selle kuulsa staarsens trip ehk siis Ameerika Ühendriikide lipp. Nii sündiski pilt, kus ta oli körtis, on nagu justkui selline miim või mask mustal taustal ja näkku joonistatud Ameerika lipp. Nii et selliseid vahvaid lugusid, et miks mingi pilt sellisel moel sündis, on tegelikult ka tohutult huvitav teada, sest et vaadates lihtsalt inimestele näkku, lipp joonistatud, tekib küsimus, et miks nii, saades teada, et üks viimane kord see võib olla viimane pilt, mille ma luban endast teha ja ma tahan näha välja nagu ikoon ja seda ta sai. See endi kuts on ise ka, tundub, et üks väga lahe tegelane igal juhul tema lugu avaldas mulle väga muljet ja ma loodan, et innustab paljusid teisigi. Kas just nüüd hakkama staaridele kirjutama, aga vähemalt, et nad ei loob oma unistustest? Aitäh. Kaupo Kikkas.