Käisin poes või saab toidu toidukraami ostmas endale ja nägin siis kroonikad seal leti peal. Lugesin Taimo Toomas ütleb, joome voodis veini ja laulame kõva häälega. Et küll see tundus mulle õudne, et mitmel põhjusel, et esiteks naabrina läks väga kole olla, sest ma vaatasin seda lugu, et nad laulavad tihtipeale hommikuni välja voodis. Et veinipudel on voodis, siis laulavad valju häälega ja siis nad seal rahmeldavad, rihmeldavad koos vilja Savisaare vilja Savisaar-Toomast, aga ütleme siis nii et see tundub kuidagi, kui ma hakkasin ette kujutama kaks niisugust keskealist inimest voodis, kummalgi pudel käes. Ja siis niimoodi valju häälega Taebla Käi käiv Läljamine, et siin ei ole midagi naljakat, mina olen natuke naljakas, on kole minu. Minu arust on see kurb, et kõik, kes on lugenud klassikalist Harri Jänese teost allakäiguspiraal ja mis rääkis ühest just nimelt ühest korralikust mehest, kel oli perekond ja töö ja kõik asjad olid ilusti temasse joodik mingitel põhjustel ta hakkas napsitama, nagu ikka joomatuuride alguses heast meelest rõõmust hiljem üha tihedamalt see Harri Jänese raamat tegema mingi naisterahva juurde lõpuks alla naisterahva juurde elama ja just nimelt joodi voodise, lauldi kõva häälega miilits piirkonnale, volinik käis kogu aeg, aga abielu lahutatud, lahutatud naine tegelikult sageli ongi allakäinud naine. Missis korralik meest enda juurest ära ajab. Teeks sellepärast oligi Edgar tahtis magada, sest tal on väga palju tööd Tallinna linna juhtimisega naisterahvas tema juures, eks ole, voodis tahtis veini juurde juua ja laulda selle koleda häälega, kurb on jah, et ei saa niimoodi. Para ja selline ütleks niimoodi, et asotsiaal reaalsusega piirnev elustiil on tõstetud kilbile, sellest on tehtud selline kaanelugu õlleõnnes läbi lihtsat asja, et jah, ma ütlen, alkohol on tõesti väga lihtne asi ja ei voodis püherdamine. Lõugamine. Tähendab joomine on ikkagi ei kultuur, kultuuri, eriti veini joomine, veinikultuur, kadunud Kalev Kesküla tutvustas seda alati veini ei jooda niimoodi voodis ja linade vahetus ja eks ole, ja Kalev tegi oma elutöö ja tõi eesti rahva nii-öelda põhu seest välja eest pääsbeeess, Tõlliidi veinid Eestisse, kas ta siis selleks tõi veinid Eestisse, et need inimesed ronivad voodisse, hakkavad nendega seal välja just nimelt selline nagu vene ajal, kui müüdi peediveini, kus me, Jaak Tamm muide on, kas keegi on sellega kuhugi voodis? Pole ammu näinud. Ühesõnaga, pärastasin teleAK tammi välja, et Kalev tegi suure töö ära, õpetas inimesed jooma, alguses liiv, Row, Milchia bluu nunny, hiljem keerulisemaid ja maitsvaid jooke. Ja nüüd on Kalev läinud ja me oleme tagasi solgem. Iga läheb porilombi taga. Et veini jõuaks hoopis teistmoodi, et veini juures on tähtis selline meeldiv vestlus, istutakse laua taga, mitte voodis, istuta, istutakse laua taga, juuakse pokaalist. Sinna juurde sobib juust, viinamarjad noh, mida iganes, eks ole, erineva veini, valge valge vein, kalaja lind, eks ole, punase veini juurde metsloom rohkem, eks ole, ja nii edasi. Roosa leinan, dessertvein, sageli kergem, selline mõni on tammisem, mõni on, mustsõstra saime, eks ole, ja sellest kõigest son kõik see, millest vestelda, aga mitte lihtsalt, et sa avad suu, valad veini sisse, siis lased kuuldavale koleda häälega ja, aga teine asi on veel voodis, joomisega on see, et, et väga sageli punane kukk on jaol marski, pärast seda sellepärast tehakse suitsu voodis ja siis niipalju pruugitud seda märjukest, et jäädakse magama. Kunine, buss ja, ja nii see aluskott süttib. Ma mäletan, et oli siuke raamade meeditsite dünastiast. Traiste lõppes aga kurvalt. Paks hertsog, paksin juure, kes veetis kogu oma päevad voodis, seal ta sõi ja jõi sinna taroojasse kasvõi mille hertsog Dali talgi Firenze Prints Hertsog. Ja seal ta oli, õuest ei käinud, eks ole, määrdunudtoidulised riided olid seljas, tema elukäik oli jah selline täis. Vaat nii andekas inimene, aga siis langes jälle viinakuradi küüsist nimelt ja ei viitsinud enam väljaski suut läks, õlle, lebas seal sinna, ta suri, sinna voodi, et tal oli, toodi õhtu jooksul toodidele. Nagu päeval ta magas ja öösiti ta jõi, õhtu algas sellega, et ei paar vein ära sisemist, toodi talle mingit hoora poisse ja tüdrukuid, kes tema nähes hoorasid, tollal televiisorit ei olnud, eks ole, ei olnud. Et see oli nagu telestuudio tuli rajada enda tuppa, ütleme sa tahtsid vaadata tantsud tähtedega, siis pildistada, tähed tooma, Erzzage kustub, siis tantsisid, aga oli olnud andekas ja tore inimene noorpõlves. Nojah, kurb et eks, eks me mäletame ju ka vilja, Savisaar oli nii armas, paar olid, siuksed magus paarike lausa ja nii palju jaotategid eesti rahvale, aga näe nüüd, kuidas ei tea, ta läks sinna Brüsselisse tööle. Ning sealse Euroopa kombed on teada näiteks vaata Eestist lähevad mehed Soome tööle, hakkavad jooma ja laamendama ja kui sa siis sealt Brüsselist tuled, eks ole, seal sa teenid raha, muidugi palju köögivilja Savisaar seal Brüsselis ütlesid, õieti, ma tean, et Eesti lõbutüdrukuid ennast palju Euroopast ära räägi, ei tea, ei tea, ei tea. No igal juhul Europarlament, kas on, on ikka fotosid nähtud, et ta ikka töötab ja europarlamendis ja no ma ei tea, ma ei tea, kus nad elavad, seda siin ei ole öeldud, aga ega siis ega naabritel ei ole ka tore, kui, kui kõrval kõrvalkorteris elab. Seal laulab veel hullemas, et nad ei ole, nagu ma aru saan, teravate Edgar Savisaare töö ja vaevaga ehitatud majas nõmmel Olevi tänaval omaette oma, noh selle maja, Edgar Savisaar ehitise jätkisi, noh, viisakalt ketis, eks ole, prouale et see on ka paha, ütleme, kõrvalmajja tekivad, joodikud, nad ei hoolde enam aeda, jätavad muru niitmata, hakkab vohama malts, seal kibuvitsad levima igasugused rotid ja lutikad tervele tänavale Zavoodis sööriaksele voodis sööd, jood puru, läheb kõik sinna kohe. Talvel nad ei roogi põrand, eks ole, talvel lund, eks ole, et see on nii ilus, vaikne on, Solav ei ole täna, aga see on jälle nii tüüpiline, et kui sa saad niimoodi hõlp hõlpsalt, saad nagu päranduseks maja, vaata siis sa nagu ei hoolda seda ka, et sa ei ole seda ise teenida, siis sa lasedki selle niimoodi talle vett ja siin ei ole ka midagi teha ja selles mõttes, et vanasti oli, ütleme, viidi joodikut sundravile nõukogude, ikkagi see, et Edgar Savisaar ehitas ka kainestusmaja, eks ta aimas juba siis tulemus on, eks vaata, tema näeb kõike, et tead, ma ütlen, et sellist uudist lugedes Me võime Savisaar üle nalja teha ja ütleme, et kahtlemata on ta teinud ka vigu Tallinna valitsuses, ütleme, jätab, jätab soovida. Nii mõnigi asi. Aga kui sa mõtled, millise pinge all ikkagi tähendab Sa teed raske tööpäev, siis on sul lähed koju, seal olitamises napsitav vilja kodus ja see on nagu häkkeri filmi isa oli selline lahke vaimulik võttis enda juurde ta korralikuks inimeseks saab, aga mida te, isa, vana fin, taronis jällegi saabastega voodisse, jõi näljas, seal, seal voodis, tema oli seal tema pühadus nagu siga, öeldakse kohe otse välja. Kole lugu, see, mis meie siit loeme. Ja see muide väga tüüpiline sellise suure palgaga nagu vilja Savisaar-Toomast on europarlamendi saadik ja ütleme maja, kus ta Edgar Savisaar. Ma jään sinna, tekib kohe, ütleme selline mees, kes tuleb sisse elama, niuke talvitajad, kahe sihuke rohutirts ei ole tööta laulma. Edgar ehitas Toomast koolis siis, kui Edgar maja valmis sai, siis tuli Toomas Saksamaalt tagasi, elas kõpsti, kolis kohe sisse ja nüüd nad laulavad ööd läbi seal. Kurb, kurb on väga kurvad lood, kurb.