Kordame nüüd valitud palu läinud pühapäevasest saatest Epp-Maria kokamäega. Kuna saate pealkiri on kinnismõte, siis ma tükk aega selle üle mõtisklesin, et kas mul on üldse elus olnud mingit kinnismõtet, et natuke ma kardan sõna kinnisidee, et see on väga niuke kammitsev mõiste. See kaldub kusagile niisugusesse fanatismi poole ja ma alati kardan fanaatikuid. Aga kinnismõte, et kõigel lähen, teema, mida ma selle sõna sisse saan nagu mõelda on tegelikult inimene ja inimsuhted. Inimese armastus, viha, andestamine. Kõik need suurelt kõlavad sõnad, aga iseenesest ju väga lihtsad. Need on need mõtted, mis tegelikult on minu elu kogu aeg saatnud nii lapsepõlvest siiamaani ja mitte ainult mõtteid saatnud, vaid nendest mõtetest on sündinud ka minu looming. See kõik on ju inimesega seotud. Et võib-olla jah. Kui rääkida kinnismõttest, siis ma räägin inimesest. Inimene on iseenesest juba selline väga väga aktiivne sõna, mis tegelikult koodina sisaldab ju kõike tegelikult jumalat, ennast siin maa peal. Ma arvan et ja kui ma mõtlen inimesele, siis enamjaolt ma mõtlen sellele, et ma ikkagi armastan inimest kõigest hoolimata, aga on ka hetki ja päevi, kus ma mõtlen, et kuidas saab inimest armastada, kui ta teeb selliseid kuritegusid iseenda ja oma kaaslaste vastu. Ja kas on võimalik andestada Need kuriteod, kas on vajalik andestada need kuriteod ja miks need kuriteod tekivad, miks on inimene nii palju halba siia maailma loonud? Ja nendes teemades tuhnides ma jõuan? Sõnani kibestumine. Et kas ei ole mitte see väga-väga vägev viha, käivitav sõna jõud. Et minu nagu hobijalg kuidagi kõrvalt ääri-veeri jälgide ajaloo kulgu ja ja ma olen huvitatud ajaloost ja uutest faktidest, mis järjest esile kerkivad, mida pikemaks aja vahel ühest sündmusest läheb. Et siinkohal võib-olla oleks teemakohane meelde tuletada. Meie kuulajale esimest ja teise maailmasõjavahelist väga lihtsat seost, miks puhkes teine maailmasõda ja miks tekkis selline? Ühe rahva viha teise vastu, et ta tahtis nad lihtsalt maa pealt pühkida. Pean silmas siin juutide ja sakslaste vahelist konflikti. Et need on päevavalgele tulnud väga väga lihtne seos. Pärast esimest maailmasõda. Sõlmiti või õieti esimene maailmasõda lõpetati versai rahulepinguga, mis oli saksa rahvale niivõrd alandav ja nii palju tragöödiat ja kibestumist tekitav et seen kibestumine. Keris nagu lumepall ennast väga kiiresti nii suureks, et ta lihtsalt ei saanudki teisiti lõppeda kui uue sõjaga. Ja uus sõda oligi väga-väga ruttu tulemas, teine maailmasõda. Et versai leping oli, miks ta oli alandav saksa rahvale, oli sellepärast, et et lihtne sõdur oli tunginud juba päris kaugele oma vaenlase valdustesse ja tungis tema võitleb oma maa ja rahva eest, jätan võidupoolel. Aga ühtäkki otsustasid kõrgemad isand lõpetada selle sõja versai rahulepinguga mis oli sakslasele ja sellele lihtsale sõdurile väga alandav. Ta pidi suured alad oma maast loovutama, pärast seda tekkis tööpuudus ja tohutu depressioon ühiskonnas, mis viis lausa näljahäda, nii et saksa rahvas kannatas. Nüüd selles kannatuses. Kannatus tekitab alati võitlust, tekkisid vastandid, tekkis nii kommunistlik liikumine kui fašistlik liikumine, loodi isegi Müncheni nõukogude vabariik, mis, millest mina varem polnud midagi kuulnud ja mis kõlab tegelikult väga loogiliselt, et alati on kaks poolust, kes hakkavad siis seda konflikti arutama. Ja nüüd kerkis esile üks kibestunud kunstnikuhinged, keda ei võetud kunstikooli vastu nimega Hitler keda keegi alguses ei võtnud tõsiselt, kes pidas karjuva kilede häälega ma kõnesid ja keda enamus naeruvääristas ja pidas lihtsalt üheks mööduvaks aferistiks. Aga Läks väga vähe aega mööda, kui seesama mees muutis kogu selle maailma maailma elukäiku ja praeguseks on saanud üheks 20. sajandi hirmuäratavamaks nimeks, et kui me räägime, mis 20.-st sajandist meelde jääb õudselt, siis on alati yks nimi Hitler ja teine on Stalin. Ja kõige selle, selle aluseks, et miks, miks nii palju halbasid sünnib, on tihtipeale Peaaegu alati ühe inimese, mingi kibestumine, et keegi on talle liiga teinud. Ta on, ta on sellest vihane ja viha käivitab kättemaksu ja kättemaks on alati nagu lumepall, mis kasvab suureks ja võib matta enda alla maid ja rahvaid. Et selle jutuga ma tahan noh, nagu hoiatada või mitte, hoiatada võid sellest, igaüks hakkab ise mõtlema, et kas ei ole mitte praegugi meie ühiskonnas üpris palju neid kibestumise ja viha märg, et kas ei ole hakanud veerema veel väikesed lumepallid, et et oleks puud, mis nende vastu hakkaks ja nad enne enne sulataks, kui nad jõuavad väga suurteks paisuda. Aga no maailmas siiamaani on kõik kõik olnud ikkagi veel tasakaalus. Teadjamad-targemad on öelnud, et me oleme ikka üks protsent selle headuse poole peal, et muidu ei oleks enam maailma olemas. Et ma siit jõuan oma jutuga sellise lihtsa teemani nagu armastus ja headus on seal vastas. Ja minu väike missioon siin maailmas ongi seista ikkagi sellel valguse ja headuse poole peal, et et minu ametist tulenevalt ma püüan teha oma lihtsat tööd väga hästi väga lihtsalt väga arusaadavalt ja väga selge sõnumiga. Et märgake inimesed enda ümber seda lihtsat ilu, mis meil on praegu olemas. Et eriti praegusel ajal vaadake aknast välja, ärge minge peole, öösel võib midagi mõni piduga päeval ja te näete, et väga ilusad lilled ikkagi õitsevad, muru on ikkagi roheline. Ja päike paistab, õhk on magusat kevadet täis. Et see kõik on ju nii ilus ja isegi kui su hingevaeva kibedus ja kurbus, siis hetkeks kevad kindlasti suudab selle kustutada, kui sa ainult oled võimeline nägema. Kuulsite valitud palu läinud pühapäevasest saatest Epp-Maria kokamäega sarja toimetab Haldi Normet.