Tere päevast ühiskonnaelu probleemsaate teemat on toimetajapoolse mõtestuse kavamas Jaana Padrik. Avalike asjade saatesarjas oleme ühe pideva teemana analüüsinud nõukogude võimupärandi all raskemalt kannatavate Eestimaa paikade olukorda. Näiteks Paldiski, Klooga, Narva. Tänane saade tugineb Vana-Narva Seltsi ja Narva Eesti seltsi poolt korraldatud ülemaailmsetel Narva päevadele, mis toimusid Narvas paar nädalavahetust tagasi. Saate esimeses pooles. Reportaaži lõikudes ja dokumentaal salvestustes väljendub kõige enam vahest eestluse üha tärkav jõud ja rõõm tundmaks Narvat kindlalt Eesti linnana. Tutvustamaks Narva päevi kui Eesti kultuurilugu ja saate arengu teises osas järel aruteludes avaneb probleemide olemus, mille mõtestamisest ja lahendamisest sõltub kas kahe nii erineva kultuuri ja mentaliteediga paik muutuks üha enam eesti linnaks. Eestlastele, Narvas ja Narva eestlastele, kes sooviksid minna tagasi, on hädavajalik pidev reaalne tugi. Annan siin saate järje üle kolleeg Kiira Kahnile, kes teeb tänase saate. Härra Ants Liimets, teie olete Narva linnasekretär. Mida teie sissejuhatuseks ütleksite Narva päevade kohta sellel? Narva päeva tulid üks tore üritus, mis tõenäoliselt läks narvakatele. Tore üritus kahes mõttes. Esiteks sellepärast, et kokku said vanad narvakad, kes üle hulga aja polnud näinud ennast ja pole olnud ainult arvat. Ja teiseks sellepärast, et kevadpäevade raames said Narva linna praegused elanikud veidikenegi võimaluse osaleda Laota Eesti kultuurist. See, mis tavaliselt püüab neist nagu mööda minna meie infoga paate paiknemise pärast. Nüüd see võimalus olemas ja kes tahtis ja kes oskas, kes julges. See võis tulla Hermanni kindluses ja laulda eesti keeles kaasa või lihtsalt niisama kaasa elada. Mina ise olen Narvas poolteist tulnud ja ka mina ei teadnudki enne seda, et niukesed päevad üldse on olemas olnud. Kui palju teadsid kohalikud Narva inimesed sellest üritusest kas ainult plakatite kaudu või oli seal ka natuke suuremad? Tööd tehtud ei, reklaam oli loomulikult laiem juba pärast, et kui me saime oma ürituste põhiplaani kuskil kuu aega enne päevi kokku siis Narva raadiosse läks kohe sellest info järgmisel korral. Seda infot korrati veel iga nädal, kui on eestikeelsed saated ja venekeelsetes saadetes. Nii et see info kinni olnud. Lisaks sellele ka Narva leht. Narvskaja Gazeta venekeelne leht avaldas päevade plaani. Ja infot, nagu ikka oleks pidanud piisavalt olema. Seekordne narvalaste kokkutulek oli eriline. Mille poolest eriline ta oli, sellepärast et üle 50 aasta toimus kokkutulek täiesti avalikult ja linnavõimude poolt soosituna. Noh, selleni välja, et kokkutuleku avas praegu Narva linnapea senini munal narvakad, käinud Narvas hanud ja hoidnud kuskile kõrvale ja pole isegi julgenud täitevkomiteesse tulla. Nimetan meelega täitevkomiteesse tulla, nüüd vast need ajad on muutunud ja praegu toimus üritus linnavõimude poolt ka organiseerituna valimiste osas oli palju neid asju, mida ei Vana-Narva selts ega Narva eesti selts poleks oma jõududega teha suutnud. Need tegid ära lihtsalt linna, vastavad teenistused. Eestimaa algab Narvast. Seda me tunnetame täna kõik, kes oleme siia tulnud. Ja ma loodan, et see tunnetus ei ole ainult mittetunnetus vaid see on ka see, mis hoiab meid siin Narvas. Sunnib meid töötama ja tegema seda taastada Narva nime Eestimaakaardil. Uskuge, see ei ole kerge, kuid nähes seda rahvamasse, kes täna kõik siia kogunenud naaseda kõnevad, koori. Ja see annab meile kõigile jõudu selleks et teha tööd Narva linna õitsengu nimel. Narva linn on olnud pikka aega Eestimaal üheks sõlmlinnaks tema valu, tema hädad, onu täiesti mahedad. Kuid me loodame, et tulevad ka rõõmuhetked ja selleks ma soovin teile kõigile jõudu ja õnne. Et Eestimaa mida ta on saavutanud, nende iseseisvusaastate jooksul ei unusta. Ja Narvaga ei unusta, et me oleme ühtne tervik. Ja selle nimel tasub elada. Eestimaa aitäh. Minu vasakul käel istub proua Vilma Taalberg, kes Vana-Narva Seltsi eestvedajaks. Te olite selle suure ürituse eesotsas siin Tallinnas. Kas see üritus läks niimoodi korda, nagu teie oma vaimusilmas Te kujutasite põhiliselt ja võib-olla et mõned väikesed detailid päevade käigus muutusid aga põhiliselt päevad läksid korda. Meie hulgas viibib Eesti vabariigi kultuuri ja haridusminister Peeter Olesk palumedena mikrofoni. Armsad narvakad, kaasmaalased, patrioodid, narvakate külalised. Tõesti, vabariigi valitsuse peaminister Mart Laar palus mul teile edasi anda tema tervituse, mis kõlab järgmiselt. Kallis Narva rahvas, kallis eesti kants. Tervitanud Narva päevade toimumise pool. Soovin meelekindlust Eesti asja ajamisel. Julgust Narva elu edendamisel. Narva on sajandeid seisnud väärikana ida ja Lääne piiril. Jätku teel, armsad narvakad, jõudu Narva positsiooni taastamisel ning selle Eesti linna ehitamisel. Tõesti toetab teid, Mart Laar. Ma tahaks, on peaministri tervitusele omalt poolt mõned sõnad juurde öelda mind Kodsutega päevadele taga minu tundmused ütleb et need narva päevad on ühtlasi ka Narva laulupidu. Narval on väga pikk ajalugu. Arheoloogia tunneb niisugust mõistet nagu Narva kultuur. Selle algust määratletakse neljanda aastatuhandega enne Kristust. Üsna varsti algab kolmas aastatuhat pärast Kristuse sündi mind. Nii et Narva kultuur on umbkaudu 6000 aastat vana. Selle väga pika ajaloo jooksul on toimunud sündmusi, millest tänavu või Narva linnaõigused. Nii et tuleval aastal 410 aastat Narva linna 1704, see on siis 290 aastat tagasi sai Venemaa Narvast tookord jagu 1719 275 aastat tagasi allutati ta Peterburi kubermangu-le. 1819 175 aastat tagasi. Koodi Narva kalevivabrik ja 110 aastat tagasi 1884 loodi Narvas esimene eesti selts Ilmarine tänane päeval Ilus päev ja ma tahaks töist juttu nii ilusal päeval ajada. Ma tahaksin teile ainult üht sellega seoses südamele panna. Eesti riigi julgeoleku huvides ja meie rahva tuleviku huvides on väga tähtis teada, kui palju selliseid Narva taguseid ja vana narvakaid täpselt Tamm kus on olnud nende või nende vanemate varad. Et selliseid üleskutseid need inimesed selgitada on tehtud enam kui kord. Aga ma kordaksin seda veel ja veel selle pääst, nimelt et see on nende inimeste õigus teada, mida riik või antud juhul isegi mitu riiki nende suhtes otsustavad, kuidas Eesti riik neid kaitseb. Mida täpsemad andmed, andmed meil siin on, seda parem. Üks laul, mida täna ka lauldakse, ütleb ilusasti, et laul teeb rinna rõõmsaks. Tahaksin teile ka tuua väga ilusa näite selle kohta, kui palju on võimalik lauluga äralda. Kui rongkäik jõudis siia kanti täna siis algselt oli mõeldud, et me tuleme läbi pargi. Aga kui me pargi kohale jõudsime, läksid kontrolljooneäärsed väravad lahti ja me tulime sealt, kus oli kergem tulla ja loomulikum tulla. On laulu võim ja ma soovin väga, et niisuguse laulu võimu nimel tunneksite ennast siin paremini ja rõõmsamalt ja et see laul tooks ka meile selle kindlustunde, mida me tõesti kõik väga vajame. See, et päevadest võtsid osa koorid küll Tallinnast, küll Raplamaalt. Et see osavõtt nii suureks osutub, seda küll ei osanud loota, see oli lihtsalt haruldane, et jumala, võõrad inimesed nii Narvale kui narvakatele tahtsid oma silmaga vaadata ja nii-öelda käega katsuda seda Narvat. See oli lihtsalt teate see, mis esmapilgul nutma võttis, tuli heinaaeg oli suur laulupidu möödas, Tallinnas oli koorifestival, oli Tartu laulupidu selja taga ja ometi leidus teie olite see suurepärane inimene, kes märkis üles kõikide nende kuuride osavõtt, kust nad pärit on ja see dokumentatsioon on teie käes. Osa võttis Narva päevadest 29, kollektivihkes registreerus ja nendest 29-st neli kollektiivi olid Narvast. Osavõtjate registreerimislehtede peal olev arv oli 491. Ma ütlen selle meelega välja, sellepärast seal platsi peal meie loendamiste hinnangute järgi oli 1500 inimest. Nii et meil on andmeid ainult 500 kohta ühe kolmandiku kohta ülejäänute kohta tahaks siis öelda, et kas need olid siis narvakad praegused või olid siis meil neid, kes kuskil ennast kirja ei pannud. Kallis laulurahvas ega ma ei hakkagi kõnet pidama, ma lihtsalt tahan vama narvakana tänada teid kõiki, kes te siia olete tulnud toetama minu kodulinna ja ma südamest loodan, et kui siiani Narvas ainult mindi Narvast viidi Narvas saadeti, et tänane päev saab pöördepäevaks ja nüüd hakkame kõik tagasi tulema. Aitäh, tulge järgmine kord jälle meile. Teretulnud Tartu pidas ära selle esimese kuulsa laulupeo Talindi dos. Seepärast minu kuulutan jätkumaks Narva üldlaulupeol. Keda nägi fantastiliste, ma ei ütle teile, kes te minu suu ei ole selleks oodad, see on nii tähtis. Tema ütleb. Üritusel osales ka tütarlastekoor Ellerhein suurepärase dirigendi Tiia Loitmega. Kuidas teie hindate tema kaasamist sellesse üritusse? Üritus võitis ja läkski korda tänu sellele, et oli olemas niisugune koos, nagu seda on selleffein. Hillar Hein on niisugune koor kes oskab laulda nii vadjas muru peal kui sees saalis. Ja ma tahaksin ja nii-öelda Heljas linnale suur tänu selle eest, mis nad laulsid kolme ja nelja vahel Hermanni kindluse, rüütli maris. Nad olid selles saalis esimest korda ja neil ei olnud täiskoosseisukohal. Neil ei olnud kohalikega parimaid soliste. Kuid kui nad tundsid ära, kuidas Hermanni saal kõlab ja kuidas seal laulda siis ma saan ainult teile kaasa tunda, et ei saanud kuulata seda, see suurepärane nõidade laul, mida nad seal laulsid, mis nõuab just Niukest parajat vaikust ja ja rahulikkust ja samal ajal head kõlase kõlas selles saalis vist paremini, kui ta ei ole ainult kuskil mujal. Ja selle poolest tahaks öelda mitmele nendele solistile, kes seal laulsid ja kes seal Debuteerisid esimest korda. Suur aitäh. Hillar Hein esines ka Aleksandri kirikuteenistusel. Sel hetkel, kui mina sees olin ja pastor pull teenistus pidas siis härra pastori hääl värises, nii et ta elas seda ka väga sügavalt üle. Hetki oli palju seal Narva päevadel, aga üks kindlasti oli just see jumalateenistus. See oli kuidagi niisugune sümboolne, teate, rüüstatud, lõhutud kirik, näha, et son barbarite kätetöö ja sealjuures tütarlapsed laulmas oma peaaegu et inglihäältega. See oli minu jaoks Narva uue elu algus. Kes tuli sellele ideele tublit Kristiinat, kes edukalt lõpetas keskkooli, et teda autasustati. Nii palju, kui mina seda tean, on see proua Taalberg, Vana-Narva selts, siis idee ja initsiatiiv tulnud. Kõigepealt endiseaegse Narva gümnaasiumi lõpumärk mis nüüd muutus selle aktsiooniga rändvaks märgiks ja järgmine aasta loodame leida parima Narva gümnaasiumi, nüüd juba gümnaasiumilõpetaja sesse. Esimesest septembrist peaks Narva eesti kool saama ka gümnaasiumi tiitli kuid märk on pärit. Ja kui mina kirjutasin talle, et Narvast saab olema jälle gümnaasium siis tema pakkus kohe välja, et kas ei saaks teie kasutada minu märg ehkki selle gümnaasiumi hüvanguks või traditsioonide jätkamiseks. Noh, ja niiviisi see märk siia tuli. Te tõite ise jah, tekkesi tatral. Ei see tulin nüüd paar nädalat enne enne meie päini tuli siia proua massepp Austraaliast, kes siis selle märki mulle äratas. Igal juhul see on gümnaasiumi lõpumärk Narva linnas. Täna antakse lõpu märki. Ela parimale lõpetajale. 30 pool sellega alati sellele tublile lapsele kiinu jõge, admine Lübecki Austraaliast. Ja mul on ärameel märk selle üle anda. Ja palun, et järgmisel aastal sina annaksid samaväärsele tüdrukule või poisile üle. Kui sina oled, rändavad edasi kõike head. Tubli tüdruk. Kes linale vehkida 1000 krooni? Palja õde, Austraaliat ja täna on ka eesti Selti, kes mulle selle preemia anti. Aita ja luba, et seal tuleb Narva tagasi. Narvas. Ta läheb õppima. Ja ma luban, et ma tulen Narva tagasi. Ütleme siis otse, lõpetasid keskkooli ja väga edukalt. Kas sul olid kõik viied? Ei olnud, oli neljas ka, ma tean, et sa lubasid ka Narva tulla. Ütle palun, kas Narvas on raske elada? On küll natukene lata selles mõttes, et siin on palju erinevaid rahvaid ja siis see takistab, nagu. Aga otseselt ütle, kas teie koolil või isiklikult see tunne raskusi, sul on eladagi Narvas? Ei noh, ega niimoodi ei tunnetage, aga lihtsalt ainult see, et on erinevad rahvad ja Eka huvid ja kõik need on teistsugused. Aga kas üldse eestlastel ja venelastel siin Narvas ei ole mingisuguseid omavahelisi kontakte või te suhtlete ka, ei, suhtlevad, paljud suhtlevad jah, ikka. Kontaktid on olemas küll muidu aga ma puhata nüüd tänasele suursündmusele ei ole kohalik rahvas mitte uudishimust ka tulnud, kas nad ei tunnegi üldse selle vastu huvi, mida eestlased siin teevad? Ma arvan, et ikka tunne, aga vähe, eks ole, võiks rohkem olla, aga ikkagi on. Kuidas te hindate noorte inimestele seda tänast üritust ja ettevõtmist Vana-Narva seltsi poolt ja vanade värvalasse poolt? Minu arust? See on täitsa tore, sellepärast et süvendab nooria vanu omavahel nagu rohkem saavad ühiselt laulda ja lõbutseda. Kas sellest üritusest võiks kujuneda traditsioon? Kindlasti kujuneb, ma arvan, et see peabki niimoodi olema, sest et siin ei ole nii palju selliseid üritusi, millest saaksid osaleda, võta eestlased on, igatahes mina arvan, et see muutub traditsiooniks, siis kui noored sellest otsast kinni haaravad ja selle edasiviivad. Sest et see jääb nüüd tõesti teie edasi teha, siis meie hakkame ees nagu ära kaduma, nii et kuidas sulle tundub, kas noored on valmis seda traditsiooni jätkama? Ma arvan, et noh, ikka on, aga ma arvan ka nii, ilusat päeva teile. Kõik, mis puudutab Narvat. Me loodame Narva Eesti Seltsi ka kahepeale teha, kas ta läheb ikka niisuguse tõmbejõuga küll ja ma arvan, ta läheb seetõttu meil ühesuguse tõmbejõuga, et nelja oluline, kes teeb, aga on oluline, et saab tehtud. Ja mina kohe täitsa praegu usul. Oi, kuidas me ei osanud mõned aastad tagasi arvata, et meil on oma riik. Nii praegu võib-olla et me ei oska veel arvata, et Narvas saab Eesti keskseks. Ma ei ütle eestikeelseks, aga eestikeskseks. Ma võtan teie ütlemisest jõudu ja lähen arvamuste juurde. Narvast läksid kõik need head inimesed, kes tulid rongiga meie üritusest osa võtma, need läksid muidugi kuidagi niimoodi vaikselt ja osa inimesi läks neid saatma, et mina olin ka nende hulgas, kes läks oma häid laulusõpru. Vaat ma ja tagasiteel tulid vene inimesed meie juurde, ütlesid. Oi, muidugi vestlus oli vene keeles loomulikult, et oi, te olite erinevates rahvarõivastes, et, et kas need on erinevad maakonnad ja kui ilus ja küll oskate hästi puhata. Nii et meid šokeeris see, et nad ei teadnudki. Meie tulime Narva päevi pidama, nad ütlesid, et ei tulnudki siia puhkama. Et te oskate väga hästi puhata. Siis proov ilma ütles niimoodi, et see on eestikeskseks, me muudame Narva linna ja tuli ka üks vestlema meiega. Ja see otseselt puudutab teid, härra Liimets. Ta ütles niimoodi, et On tore, et meil on praegu võimul Eesti inimesed. Et inimesed, kes tõesti ütlevad, et me elame Eestis, sest enne meie ei teadnud, tõmmati kogu aeg meid Venemaale ja riieldi kogu seda Eesti asja ja elasime tegelikult Eestis. Tähendab, et see oli meie jaoks täiesti arusaamatu ja raske. Praegu igatahes see vene inimene ütles väga tunnustavaid sõnu Narva linnavalitsuse hinnang volikogu ja kogu Narva kuna aadressil ja seda oli väga meeldiv tõdeda. Kas teil on ka olnud niisugusi kokkupuuteid vene inimestega, kes tunnustavalt teie töökohta midagi? Kevad on ikka olnud. Neid võib öelda juba poolteist aastat tagasi, siis kui sai Narva mindud sai selgeks, et Narvas ütleme Eesti vabariigi vastu on maksimum kuskil üks kümnendik poliitikaale, kes just selle peale omale nii-öelda teenistust ja leiba teenivad. Ka enamik Narva elanikkonnast on täiesti Eesti vabariigimeelsed ja nendel ei ole niisugust välja kujunenud riigivastast hoiakut. Küllap on probleeme Narvas selles, et, et 90 protsenti või 97 protsenti elanikkonnast ei oska sõnagi eesti keelt ja sellepärast nad ei saagi Eesti Vabariigist saada, nad saavad ainult läbi selle keelefiltri, mis on ajalehtedes, televisioonis, raadios ja kuni viimase ajani siukseid. Tar toimis niimoodi, et meie lehtedest saadi ainult see, mis käis venelase kohta halvustavalt. Ja see kujundas siis ka paljude poliitikute arvamust Eesti Vabariigist. See on probleem, millega Narva linnavalitsus praegu ka tegeleb, et meie maine Eesti vabariigis Narva linnamainimiseks korralik hästi mõistetav jäätsamale seal ka Narva elanikud mõistaksid Eesti vabariiki. Sest ütleme, 90 75 protsenti tahavad väga elada Eesti Vabariigis. Ja mida aeg edasi, seda enam see arv kasvab. Vene inimesed ütlevad, et nad kõik tahavad siia jääda elama ja samas kõik ütlevad, et aga meie inimõigusi siin rikutakse, see on noh, nii vastukäiv ütlemine Siin on kõigepealt jälle Orlando töö, sellepärast et me peame kõigepealt küsima, missugust inimõigust siis rikutakse. Sest Eesti vabariik ei riku kellegi inimõigusi. Kui Narva elanikud hakkavad vaikiv inimõiguste rikkumisest, siis mis näiteid tuuakse, tähendab, kui minul niuke küsimustele, siis ma küsin kohe, missugust õigust rikutaks? Öeldakse, et näete, me oleme töötud. Samal ajal töötud on ka Võrus, töötud on Pärnus, töötajad on Tallinnas, tähendab, see ei ole inimõigus. Kui inimene jääb ilma tööta siis järgmine näide on selle kohta, et, et me peame õppima ära eesti keele, siis öeldakse, nüüd pandi piir, me ei saa sõita Venemaale. Ikka seesama viga, et kui ei tea, mis on inimõigused siis ka võidakse lihtsalt rääkida, et meil on inimõiguste rikkumine. 10. kuupäeval hakkasid meie päevad üsna üsna tõsiselt ja mõtlemapanevalt see oli Narva-Jõesuus. Olla tulebki see, et keda diskrimineeritakse Narva Jeesust teatud kildkond ei olnud nõus sellega, et me sinna läheme. Sest kuidas muidu teisiti sellest aru saada, kui meie läksime Narva jõe sugu laulu ja lastega ja meid võeti vastu pommiplahvatuse ja loosungitega. Suhmi Sibir, härra EV, tere tulemast Siberisse. Ja muidugi vastavalt kirjutajate kult tuurile veel need igasugused roppused seal siis on ju tõesti küsitav, et kes, keda siis nüüd diskrimineeritud selle ajas ja miks nad olid meie vastu. Muidugi ma ei taha öelda seda, et seda oli kogu Narva. Meie suutis meid väga hästi vastu, nad olid väga huvitatud meie kontserdist ja ja peab ütlema ka seda, et meie kontserdil esinesid ju Narva-Jõesuu lapsed, kusjuures põhiliselt need lapsed olid venelased. Ja tantsisid meie rahvatantsu kohe, nii et oli vaadata. Väga hästi suhtusid meisse. Aga ometigi on seal inimesi, kellele see ei meeldinud. No täpselt, niisiis, kui meil rongkäigus läksime üheksandal kuupäeval Narva jaamast Hermanni kindluse hoovi siis inimesi oli väga vähe tänaval, ainult üksikud inimesed, kes juhtusid sel ajal tänaval olema minu tuttav laulja ütles, et ma nägin, kuidas naine vaatas aknast välja. Mees tõmbas naise eest. Panin akna kinni ja tõmbas kardina ka veel ette. Tähendab, see ikkagi näitas nende niisugust noh, mites head soovlikkust inimeste vastu, kes tulid, nad. Ei tea, ma ütleksin niimoodi, et võib-olla nad kiirustasid tänavale, sellepärast panid akna kinni, tahtsid sisse, ei tuleks. Aga aga kui nüüd natuke tõsisemalt, siis eks Narvas kahe kultuuri, kuivõrd ka kohapeal neid probleeme tekib alati. Ja noh, vähemalt sotsioloogide hinnangute järgi, et niikaua, kuni kuni teise kultuuris osaleb valijate arv on alla 12 protsendi seni ei teki. Tähembleemingutega lõpevad konflikte, sest teine pool peab lihtsalt niuke vaikne tasase, mõlemat ja Narvas on praegu eestlasi ainult kolm ja pool protsenti kuskil kolm kuni neli protsenti. Tähendab, sellepärast juba Narva eestlased on piisavalt vaoshoitud ja tagasihoidlikud. Ja nihukest noh, linnas otsest nihukest konflikti ähvardus minu aadressil näiteks olnud ei ole. Mina ei ole 50 aastat Narva-Jõesuus olnud ja minu esimene mulje Narva-Jõesuust oli muinasjutt okasroosike, sest et on kõik magama jäänud, kõik on rohtu kasvanud, kusagil elu ei ole ilusad, pitsmajad on laudadega kinni löödud ja kolm maja, mida meie nägime, olid äsja-äsja põlema pandud. Seda oli kurb. Valus vaadata. Tulid Narva-Jõesuu inimesed vastu, ütlesid, et jah, me teame küll, miks need majad põlema pannakse ja miks nad tühjad on, sest et vanasti need majad, mis kuulusid meie Eesti inimestele ja keda Siberisse saadeti ja kes kelle omanikke nüüd enam elavate kirjas ei ole. Nende majad võtsid üle Leningradi tol ajal Leningradi inimesed ja mängisid tere meest nendes majades. Nüüd nad enam siia ei saa ja nüüd pannakse need majad põlema. Kas see versioon on õige? Sellega ma päris nõus ei ole, sellepärast et majade põlema panekuks seal on mitu-mitu teist põhjust veel olemas. Üks näiteks on niisugune meil igal iga esmaspäeva hommikul, meie politseiülem kannab ette kõigist juhtumitest, mis on nädala jooksul sündinud ja ja üheks põhjuseks on näiteks see, kui kui tolliametniku suvila läheb Narva-Jõesuus põlema, siis võib ainult aimata, milles põhjus on olnud, sest tegemist on tolliametnikule kuuluva suvilaga. Või kui piirkonnale ohvitseri korteriga midagi juhtub, et siis on ka põhjuse otsimine mitte eriti keeruline, aga, aga tõestada inimeste heidan raske. Ja ütleme, see pisikene pommilugu, mis oli lava alla panekuga. Ega see ei olnud Narva-Jõesuus Narva linnas esimene pomm, neid on sinna pandud ikka inimesed senini kannatada ei ole saanud ühegi pommiga. Aga loosungid olid kohta, loosungid on kohutavad. Jeesus, põlengud on tihti varalise õigusega, tähendab kui kellelgi hakkab väga maja meeldima ja kui selle maja praegune omanik ei taha teda loovutada. Vaat siis on kõige enam karta tulekahju selles majas lähimal ajal. Aga mitte niimoodi, et nüüd seal oli endine omanik, Peterburist ei saa tulla. Sest nii palju, kui mina Peterburi inimestega olen, kukub muutunud, siis need, kes omal Narva-Jõesuusse said suvilad või on sinna omal ajal praegu muretsevad need, kes on minu kui linnasekretäri juures käinud piir kujutamisprobleemidega siis need on üpris ärksad ja üpris tuursed inimesed, seal on teaduste doktoreid ja teadustöötajaid ja ja juhtivaid töötajaid ja ma ei tahaks kuidagi arvata, et nad meelega panevad oma maja põlema, et nad ei saa seda kasutada. Aga see ei ole nende maja, see on ammuilma enne neid ehitatud vilja, nad lihtsalt said endale. Nii. Ja aga kui inimene on saanud selle endale juba 50 aastat tagasi ta seda praegu 40 aastat kasutanud, siis praegu lihtsalt niisama teda sellest majast välja tõsta või seaduste järgi isa. Ei, ma ei ole sellega nõus, härra Liiver, see on röövitud varandus ja riik ei tohi soodustada röövimist. Täiesti õige, ainuke asi, et näiteks röövitud vara on viimase 20 aasta jooksul ühe inimese käest teise kätte müüdud ja 90 protsenti need, kes tulid siia peale sõda sisse, neid majade omale võtsid neid inimesi enam siin ei ole, need on juba peale seda kuist Stalini 53. aastal suri, on siit ära läinud sest nemad kartsid paljastamist juba sel ajal. Ja ma olen sellega päri, et see põhjus võib olla teine, aga fakt jääb siiski faktiks, et majad on põlema pandud ja neid ei olnud mitte üks ega kaks ega kolm, vaid rohkem. Ja see on kurb. Ja eriti kurb on siis, kui, kui ma tean, et seal üks manitaar keskuse hoone on mis sai just äsja remonditud ja kohe peale seda oli seal põletusi. See on osa sellest jutumärkides skulptuurist, mis jääb kauaks pidama Narva ja Narva-Jõesuu sinna ei ole midagi parata, see tähendab ikkagi, kuivõrd madalad ja iga kord ma ütlen ja ma julgen seda välja ütelda, et nad nimetavad, et just nagu nemad on teise sordi inimesed, ei teisi spordiinimene niimoodi tee, kiitu tal ei olegi sorti, kui ta niimoodi käitub, seal elajalik käitumine ja see teeb haiget ja need on meie kalmistud, missugune on meie jõud selles osas, kas me saame midagi selleks teha, sest siin on paar kirja tulnud inimestelt, kes on huvitatud oma vanemate ja lähedaste inimeste kalmude korrastamisest. Kui palju meie plaanis on selles osas midagi teha, tegelikult kavatsesime sellega peale hakata juba sellel suvel, aga et me oleme eakad inimesed ja Narva päevade peale ja meie põhikirja asjaajamisel ja kõigele kulus väga palju aega ära siis kahjuks me oma plaani täita Ta ei saanud. Aga ma loodan, et me koos Narva eesti seltsiga Narva Mementoga, Narva muinsuskaitse seltsiga ja Narva piirivalveüksusse toetusel veel sel sügisel midagi ära teeme. Aga päriselt kätte võtta tahame Narva nimistud järgmisel aastal kindlasti, härra Liimets, kõne all on Siiversi surnuaed. Missugune on Narva linnavalitsuse jõud selles osas, et kui inimene on käinud omaste haual ja sellega ta teinud ja järgmine kord sinna läinud, on kõik purustatud, üles kaevatud, laiali loobitud. Missugune jõud on teil olemas, et seda ei juhtuks? Säärast jõudu linnas olemus ei ole reaalne olnud, kultuuri üldise kultuuritaseme tõusmine aga see ei ole mitte ühe ega kahe aasta küsimus seal aastate küsimus. Härra Leemets, aga ma tean, et näiteks Tartus, kui on juudi surnuaeda rüüstatud, siis sellest tehakse rahvusvaheline probleem. Kohe on kusagil Roytheril edasi anda teade, et Eestis rüüstatud tee juudi surnuaeda, seal on juudivastane tegevus jälle hoogustunud ja nii edasi. Kuidas Tõrva Siiversi surnuaia rüüstamist meie peaksime tõlgitsena? Kui ebakultuurset akti minu arvates on Narvas hauarüüstamiste või nende laamendamise eesmärk on lihtsalt huligaanid sisemine ja ei ole seotud otse poliitilisT märkide saavutamisega. Ja sellepärast ka sellest Niukest suuremat kisa üle maailma eduse. Sest me oleme liiga väikesed ja tähtsusetud. Ei, ma ei ütleks, et Eesti vabariik on liiga väike või tähtsusetu. Eesti vabariik on maailmale rahvaste organisatsiooni liige, tema lipp on seal ja tema esindus on kohal. Et meieni väikesed ei ole. Võib-olla siis selle aktsiooni ettevalmistusei ole nii põhjalik ja kindlaks määratud, et sellest kohe kõik infokanalid maailmas rääkima hakkaksid. Eks on võib-olla ka eestlase tagasihoidlikkuse süü. Eestlane ise ei püüa sellest nii suurt lärmi teha ja tavaliselt niisugune hauarüüstamine. Kui ta ka Narvas aset leiaks, siis ta saab teada sellest ikkagi mitte järgmisel päeval, vaid, vaid ütleme, järglasele, seal algab ülejärgmisel nädalal. Siis ei ole see asi enam aktuaalne. Seal oli veel, kasutan praegu võimalust veel, kuna me nii poliitilisel teemal läksime, kuidas käituvad check-in'id ja Mishin, et ma ütlen mitmuses, sest neid on kindlasti rohkem kui üks tähendab nende mõttekaaslased, ma mõtlen, justkui palju on teil andmeid nüüd eelseisva 26. kuupäeva kohta, aga mis on Michinitele suid kinnitele väga-väga suur tähtpäev, see on 50 aastat Narva vabastamisest, sellepärast need Narva päevad ka enne olid tehtud ja, ja tänu kõikidele inimestele, kes tulid Narva linna, et näidata, et ta on siiski eestimeelne ja et Eesti inimesed ei ole Narva linna unustanud, et näidata, et Eesti rahvariided siiski liiguvad mööda Narva linna. Missuguseid ettevalmistusi teevad Michini tšikki nüüd, 26.-ks juuliks? Tähistamine Narvas vene eruohvitseride poolt läheb täies plaanise täies laanis. Viimane nendepoolne kiri veel, et nad, kus nad tähistel tahavad olemas aga nagu ma tean, on neil vene kodanike liidu tekkinud väikesed konfliktid. Linnavolikogu selles osas linnavolikogu on iga aasta seda tähtpäeva tähistanud, moodustas taasta vastav komisjon tähtpäeva tähistamiseks. Lase volikogupoolne, komisjoni töö ei rahuldanud kuidagi ja nemad lubasid nüüd teistele omakorda, nii et mina saan suure huviga Narvas jälgima. Kuidas kaks leeri venelasi, seda tähtpäeva hakkavad tähistama. Oota, aga ma ei saanud aru, kuidas nad said õiguse tähistada, mis, kelle poolt nad õiguse sai. Alati õigus moodustada mis tahes komisjon, nii asju ja linnavolikogu moodustas ka komisjoni 26. juuli tähistamiseks. Tähendab, ma ei saa aru. Me tähistame okupatsiooniga. Linnavolikogu pidas seda vajalikuks põhjus, mille pärast seda päeva saab siiski tähistada, aga mõttes on selles, et nii või teisiti kas nüüd tegemist oli okupatsiooniga või okupatsiooni taastamisega, sest ega siis Narva sakslastest vabastamine või fašistide väljalöömine Eestimaa pinnalt kasvõi siis ka vähem tähtis üritus ei olnud. Nüüd eestlased ise seda teha tol ajal ei saanud, sinimägedes olid eestlased vastas. Sellepärast me saame rääkida sellest, et see oli meie uuesti vallutamine. Meil läksid ühed okupandid läksid ära, tulid peale, eks ole. Kunnas, kummaski polnud, panevad midagi. Kuid teiselt poolt, mis mina leian, ütleme siis inimesed said surma nii ühel kui teisel pool ja inimese elu ja tema mälestuse mälestamine. See tohiks pinnuks silmas kellegi, kurat. Ja ei, see on inimlik muidugi, aga loomulikult on 26. kuupäev väga tähtis nendele selleks, et punaste lippudega uuesti välja tulla. Ja siis on Tartu vabastamine, siis Tallinna vabastamine ja terve rida hakkab järjest minema. Narva on esimene ja nüüd Eesti rahvas näeb kui sügavalt, kui suure ettevalmistusega kõik need üritused on ette planeeritud. No planeeritule ta loomulikult ette, sest ega siis see, et 50 aastat tuleb nendest sündmustest, mis sõjast mööda lähevad, need läksid ju kõik järjekorras alates jõuab Molotov-Ribbenvrakist mille me ka tähistasime, kui 50 aastat oli siis sõja algus ja, ja seal järgnenud üritused siin midagi teha ei ole. Ajalugu liigub edasi ja ratas käib kogu aeg ringi ja me leiame veel 50 aasta pärast neid tähtpäevi, mida tähistada, kasvõi seda selle aasta kaheksandat-üheksandat, juunikuupäeva Narvas elab praegu kuskil 360 eruohvitseri Nõukogude armee ohvitseri. Siis ega siis nende ideoloogiline baas, ideoloogia teadvus ei muutu. Ja kui nad on juba seal ka 70 kaheksakümneaastased, kes sõjast osavõtt, no mis nendega siis peale hakata? Tähendab, me peame selle perioodi üle, elame, see tuleb rahulikult lasta üle minna, siin midagi teha ei ole Narva puhul Tallinn on natuke teises situatsioonis, sest Tallinnas on siiski elanike kooslus arvukus teine ja, ja siin on natukene teistsugune situatsioon, aga Narvas on niisugune kooslus, nagu ta parasjagu on. Narvakatele vaatan otsa, küsin, kus nende lapsed ja lapselapsed on siis? Narvas on neid väga vähe. Koos on nii valus teema, härra Leemets, et siin tulevad pisarad silma, nii nagu liigutuspisarad tulid siis, kui Eesti inimesed tulid Narva meie päevast osa võtma. Sama valus on meile ütelda, et miks meie ei ole seal, mis meie lapsed ei ole see, mida teie tahate veel selle teema kohta 26. juuli kohta omalt poolt üteldud Vana-Narva Seltsi ütleme, platvormilt või meie vaatevinklist, see oli okupatsiooni algus, teise okupatsiooni algus. Ja mis tõesti levis ju üle Eesti. Ja võib-olla ei peaks sellele päevale mõtlema mitte ainult vanad narvakad. Aga päris tõsiselt kõik meie poliitikud. Sest see on ju nüüd kerkib üles jällegi see küsimus, et kõik, mis saab alguse Narvast levib edasi üle terve maa. Oleks tõesti aeg rohkem Narva peale mõelda, mitte teha nii palju neid igasuguseid konverentse ja koosolekuid ja ümarlaudu aga anda tõsist abi, läbimõeldud abi Narvale peame harjutama eestlasi Narvas olema jälle mitte ainult narvakad vaid eestlased. Ja Meie esimene eesmärk vist ühine eesmärk Narva eesti seltsiga peabki olema see, kuidas välja tuua ja kokku tuua Narva-eestlas. Narva eestlased on tõepoolest, see oli 50 aasta jooksul olnud surutud seisus ja väga tihti ju Narva eestlased hakanud omavahel rääkima vene keeles ja Narvas on neid, kes on passi järgi eestlased, Eesti vabariigi kodanikud ei oska sõnagi eesti keelt. Nii et sealse Narva kurbloolisus ja eesti keele taastamine Narvas võtab aega ja võtab ka natukene, nõuab ka eestlaste poolset julgust. Ja selleks üritus oli suurepärane korraga linnas, nii palju eestlasi, Narva eestlased vajavad nihukest tuge pidevalt.